v o) (#5 s 'M 5Л Eesti Rahvusraamatukogu Nasjonalbiblioteket i Estland Norsk litteratur pä estisk og estisk litteratur pä norsk «t S~

Transkript

1 Eesti Rahvusraamatukogu Nasjonalbiblioteket i Estland v o) СУ QJ л Sm UC c (#5 s ns c o> MM 4> ph 'M 5Л «t S~ z Norsk litteratur pä estisk og estisk litteratur pä norsk

2

3 Norra kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus norra keeles Norsk litteratur pä estisk og estisk litteratur pä norsk Raamatud / Boker Eesti Rahvusraamatukogu / Nasj onalbiblioteket i Estland Tallinn 1995

4 Eesti Rahvusraamatukogu / Nasjonalbiblioteket i Estland Tõnismägi 2 EE0100 Tallinn Eesti Telefon: (372) ; (372) Teleks: ESTREE Faks: (372) venus. nlib. ee Bibliograafia koostaja / Bibliograf Margit Arusoo Tekstide autorid / Tekstforfattarar Jan Brodal og Sigrid Kangur Toimetaja / Redaktor Krõõt Liivak ISBN Eesti Rahvusraamatukogu 1995

5 Sisukord / Innhald Saatesõna... 4 Forord... 5 Turid Farbregd, vahendaja... 6 Turid Farbregd - ein formidlar... 8 Eesti kirjandus Norras Estisk litteratur i Norge Kirjandusnimestik / Litteraturliste Norra kirjandus eesti keeles / Norsk litteratur pä estisk Kogumikud / Samlingar Üksikautorite raamatud / Boker av einskildforfattarar Eesti kirjandus norra keeles / Estisk litteratur pä norsk Kogumikud / Samlingar Üksikautorite raamatud / Boker av einskildforfattarar Raamatute kronoloogiline loetelu / Kronologisk liste over boker Nimeregister / Namneregister... 52

6 Saatesõna Käesolev bibli jgraafiaväljaanne jätkab aastal alustatud Põhjamaade ilukirjandust tutvustavate nimestike sarja. Ilmunud õn taani-eesti ja rootsi-eesti, ilmumas soome-eesti ja islandieesti tõlkekirjanduse nimestik. Bibliograafia registreerib Eestis, Norras ja mujal kuni aastani ilmunud norra ja eesti ilukirjanduse tõlkeraamatud. Kogumikes ja perioodikas ilmunud tõlkeid ei ole väljaandesse võetud, informatsioon nende kohta õn talletatud Eesti raamatukogude kartoteekides ja rahvusbibliograafiaväljaannetes. Kirjandusnimestik koosneb kahest osast: norra kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus norra keeles. Lõpus õn raamatute kronoloogiline loetelu ilmumisaastate järgi ja nimeregister, milles õn võimaluse piires avatud kä eesnimed. Kirjed õn autorite nimede tähestikjärjestuses, ühe autori piires teoste ilmumise kronoloogias. Rubriigi alguses õn kogumike kirjed. Kirje lõpus õn esitatud kursiivkirjas originaali pealkiri või teose pealkiri, millest tõlge õn tehtud. Mõnel juhul, kui seda pole õnnestunud kindlaks teha, samuti kogumike puhul, millele koostaja õn ise pannud pealkirja, õn kasutatud vaba tõlget, mis õn tähistatud tärniga. Kasutatakse läbivat numeratsiooni. Eesti Rahvusraamatukogu tänab Turib Farbregdi, Sigrid Kangurit ja Anu Saluäärt lahke abi eest. Toimetaja

7 Forord Den f0religgjande bibliografiske publikasjonen vidareforer ein Serie som blei päbegynt i 1992 med presentasjonar av nordisk skjonnlitteratur. Det er alt utgitt oversikter over dansk-estisk og svensk-estisk omsett litteratur medan tilsvarande oversyn for finsk-estisk og islandsk-estisk litteratur er Under forebuing. Denne bibliografien registrerer norsk og estisk omsett litteratur som inntil 1994 er utgitt i Estland, Noreg og andre stader i bokform. Opplysningar om omsetjingar som er utgitt pä annan mate kan ein finne i kartoteka pä estiske bibliotek og i nasjonalbibliografiske publikasjonar. Litteraturlista bestär av to delar: norsk litteratur pä estisk og estisk litteratur pä norsk. Til slutt er det ei kronologisk oppstilling av boker etter utgivingsär og eit namneregister der ogsä forenamna er medtekne sä langt det har võre mulig. Dei bibliografiske opplysningane er ordna alfabetisk etter forfattar og for den einskilde forfattaren etter utgivingsär. Samlingar stär oppforde forst. For kvart verk stär til slutt med kursivering originaltittelen eller tittelen pä det verket omsetjinga har som grunnlag. Der dette ikkje har võre mulig ä fastslä, eller for samlingar der redaktoren sjolv har Valt ein tittel, er det stundom oppfort ei fri omsetjing merkt med asteriks. Det blir brukt lopande nummer. Nasjonalbiblioteket i Estland takkar Turid Farbregd, Sigrid Kangur og Anu Saluäär for vennleg hjelp. Redakteren

8 Turid Farbregd, vahendaja Ta õn väike hellahingeline nõid. Tema tume pilk -valgustab su läbi nagu röntgen, fikseerib nii pealispinnad kui tagamaad. Tean, et ta öösiti ei maga, vaid töötab. Päevast rääkimata. Ning lausub süütult, et Jumal lõi kõik inimesed ühesuguseks, mis takistab teil, teistel niimoodi töötamast. Ta õn tehtud mingist muust ainest kui meie, eestlased. Ehkki ta õn end meiega samastanud. Õnneks mitte alati. Vahel ta imestab ja küsib, kas tema õn tõesti ainus inimene, kes suudab loogiliselt mõelda. Aga õn veel palju muudki, miile poolest ta õn ainus inimene. Turid Auestad Farbregd sündis 8. märtsil 1941.a. Edela- Norras Gjesdalis taluniku peres viimase, 12. lapsena. Koolis kutsus õpetaja teda hajameelsusest tema vanemate õdede nimedega ja kodus tundis ta tihti, et õn selles arvukas peres liigne ja et suuremate tehtud ülekohus õn nii taevani kisendav. Kümneaastasena tõotas ta endale, et paneb end veel maksma, püstitab kord maailmarekordi. Milles, jäi esialgu lahtiseks.

9 Pärast õpingute lõpetamist Oslos siirdus Turid Farbregd a. Helsingi Ülikooli norra keele lektoriks. Kui ta poleks seäl innustunud võrkpallist, siis kes teab, kas ta olekski Eestisse sattunud. Tundlik ja energiline, saabus ta a. oma naiskonnaga Tallinnasse võistlema. Tallinnast lahkus ta aga nuttes. Teda vapustas see vangilaagrit meenutav väikeriik. Iseloomulikult leidis ta, et midagi annab ära teha. Kogetu tekitas temas eelkõige poliitilise huvi Eesti vastu, tahtmise nõukogude süsteemi õõnestamiseks, s. t. ülekohtu vastu midagi ette võtta, ning selleks valis ta mõjusa vahendi: kirjanduse. Kõigepealt õppis ta ära eesti keele a. viibis Turid Farbregd kuus kuud Eestis Kirjanike Liidu külalisena. Eesti kirjandus tundus talle tema enda sõnul (Syn og Segn, nr. 3, 1994) nagu pärlikarpe täis merepõhi, kus leidub esmaklassilisi romaane, luuletusi ja novelle, nii et muudkui sukelduja korja a. ilmus temalt üldse esimene tõlge õtse eesti keelest norra keelde, muinasjutukoguni ik Libahunt ja teisi eesti muinasjutte, kirjastajaks Norsk Barneblads Forlag. Sellele järgnesid Tuule ja vee lapsed - Jaan Kaplinski tekstid Kaljo Põllu graafilistele lehtedele, Jaan Krossi Keisri hull ja Mati Undi Sügisball. Tõlkimine kujutab endast Turid Farbregdi sõnul seletamatut seisundit. Tõlkija muutub just nagu telepaatilise mõtteülekande meediumiks. Niisugust seisundit võiks võrrelda transsilangemisega, mis kestab kuni käsikirja esitamiseni. Kui ma tõlkisin Jaan Krossi Keisri hullu, olin ma kä ise mõnda aega hull, see oli võib-olla liigagi sügav sisseelamine a. ilmusid Turid Farbregdilt norra keeles Viivi Luige Seitsmes rahukevad ja Jaan Kaplinski luulevalimik Seesama meri meis kõigis. Viimase eest tunnustati tõlkija tööd a. Bastiani maineka tõlkeauhinnaga, millega pärjatakse aasta parimat ilukirjanduse tõlget, ning toodi esile tema rikast ja kaunikõlalist nynorskx. Auhinna üleandmisel rõhutati, et mõlema nimetatud tõlketeosega õn Turid Farbregd rikastanud norra kirjandust. Kaplinski tõlgete juures torkab silma filoloogiline korrektsus, mis õn kenas vahekorras poeetilise keeletunnetusega. Eesti tõlkeauhind Via Estica, millega tunnustatakse eesti kirjanduse vahendajaid, tuli samal aastal. Seejärel valmisid Priit Pärna Tagurpidi., Jaan Krossi Marrastus ja teisi novelle, Viivi Luige Ajaloo ilu ning Jaan Krossi Professor Martensi ärasõit. Lisaks raamatuina ilmunud töödele õn Turid Farbregd tõlkinud palju muudki, nii ajakirjandusele kui raadiole. Ning tema vahendajatöö hõlmab rohkematki: eesti kunstinäituste korraldamist Norras, eesti kirjanike Norra-reise, kaasabi eesti noorte õppimiseks Norras, Norra-Eesti Kultuuriühingu algatamist

10 juba a., ajakirja Norra-Eesti Kultuuriuudised redigeerimist, raamatusaadetiste ja ainelise abi organiseerimist lastega peredele jpm. Teda armastatakse siin, tal õn Eestis kindlasti suurem tutvusringkond kui mõnelgi eestlasel. Nii see lapsepõlvelubadus täidetigi: Turid Farbregd õn püstitanud eesti kirjanduse norra keelde tõlkimise ja Eesti-Norra kontaktide edendamise maailmarekordi. Tema tegevust tunnustas hiljuti kä Norra kultuuriministeerium: alates 1. jaanuarist 1995 õn Turid Farbregd riigistipendiaat, töövaldkonnaks edasine kultuurivahendus, millest loodetavasti tõuseb tulu eelkõige kirjandusele. Sigrid Kangur Turid Farbregd - ein formidlar Ho er ei lita heks med sart sjel. Det morke blikket gjennomlyser deg som ein rontgensträle, fikserer bade overflata og det som ligg bak. Om natta sov ho ikkje, ho arbeider. For ikkje ä snakke om kva no nyttar dagen til. Og ho hevdar truskuldig at Gud skapte alle menneske like, noko som hindrar dykk andre i ä arbeide Šlik. Ho er skapt av eit anna stoff enn vi estarar. Enda om ho identifiserer seg med oss. Heldigvis ikkje alltid. Av og til spor ho undrande om ho verkeleg er den ei naste som kan tenkje logisk. Men det er mangt anna ogsä der ho er den einaste. Turid Attestati Farbregd vart fodd 8. mars 1941 som det tolvte og siste barnet i ein bondefamilie i Gjesdal pä Jasren. Pä skulen kalla den distre laeraren henne med namna til dei eldre systrene, og i den store familien kjende ho seg ofte til overs heime og opplevde seg undertrykt av dei storre syskena. I tiärsalderen lova ho ä hevde seg i verda ved ä setje verdsrekord ein gong. Kva grein det skulle vere i, vart forebels ikkje presisert. Etter fullfort universitetsstudium i Oslo kom Turid Farbregd i 1970 til Helsingfors universitet som lektor i norsk. Om ho ikkje der hadde gätt inn for volleyball, ville ho kanskje aldri ha oppdaga Estland. Kjenslevar og energisk kom ho i 1979 til Tallinn sani an med laget sitt for ä spele. Deriffä drog ho grätande he im igjen, opprort over tilhova i det vesle landet som mihte om ein fangeleir. Karakteristisk nok meinte ho at noko kunne gj erast. Det ho hadde sett, vekte forst ei politisk interesse for Estland, eit onske om ä undergrave sovjetsystemet, med andre ord foreta seg noko

11 mot urettvisa. Til dette valde ho litteraturen som eit effektivt middel. Aller forst 1 äärde ho seg estisk. I 1982 oppheldt Turid Farbregd seg i seks mänader som gjest hos forfattarforeininga i Estland. Som ho sjolv har uttrykt det (Syn og Segn, nr. 3, 1994), tykte ho at estisk litteratur var som ein havbotn full av perlemuslingar der det fanst forsteklasses romanar, dikt og noveller, sä det var berre ä dykke og sanke. I 1982 kom den forste omsetjinga av Turid Farbregd fra estisk, og det var samtidig den forste boka som i det heile var sett om direkte fra estisk til norsk, Varulven og andre estlandske eventyr, utgitt pä Norsk Bameblads Forlag. Deretter folgde Barn av vind og vatn - Jaan Kaplinskis tekstar til grafiske blad av Kaljo Põllu, Jaan Kross: Keisarens gaining og Mati Unt: Haustdansen. Omsetj ingsprosessen skildrar Turid Farbregd som ein uforklarleg tilstand. Omsetjaren forandrar seg til eit slag medium for tankeoverforing. Ein kan samanlikne tilstanden med ein transe som varer til manus er ferdig. Da eg sette om Keisarens gaining av Jaan Krass, var eg sjolv galen i ein periode. Det var kanskje a ga vel langt i innleving. I 1988 kom dei norske utgävene av Viivi Luiks roman Den sjuande fredsvären og Jaan Kaplinskis diktutval Same hav i oss alle. Den siste vart i 1989 lonna med den prestisjetunge Bastianprisen som beste omsetjing til norsk foregäande är. Ved overrekkinga av prisen vart det vakre, klangfulle norske spräket framheva. Med verksemda si hadde Turid Farbregd berika litteraturen i Noreg. Ved gjendiktinga av Kaplinski fester ein seg ved det filologisk korrekte i kombinasjon med poetisk spräkkjensle. Fra Estland kom same äret prisen Via Estica som blir gitt til utanlandske formidlarar av estisk litteratur. Dei folgjande arbeida hittil er Priit Pärn: Tvertom-Tom, Jaan Krass: Skrubbsär og andre noveller, Viivi Luik: Skremmande vakkert og Jaan Krass: Professor Martens avreise, - begge dei to sistnemnde i I tillegg til verk i bokform har Turid Farbregd sett om mange tekstar i andre samanhengar - bade for presse og radio. Og formidlingsarbeidet femner enno vidare: medverknad til estiske kunstutstillingar i Noreg, invitasjonar til estiske forfattarar, tilrettelegging av studium for estisk ungdom i Noreg, initiativ til skipinga av Norsk-estisk kulturlag sä tidleg som i 1984, redigeringa av tidsskriftet Norsk-estisk kultumytt, organisering av bokhjelp og av materiell stotte til bamefamiliar osv. osv. Alt dette har gjort henne avhalden i Estland der ho har ein storre krins av venner og kjenningar enn mang ein estar.

12 Og Šlik vart bamdomslovnaden realisert: verdsrekorden vart sett i overforing av estisk litteratur til norsk, og formidling av kontaktar mellom Estland og Noreg. Verksemda er no ogsä päskjona av det norske kulturdepartementet: frä 1. Januar 1995 er Turid Farbregd statsstipendiat med fortsatt kulturformidling som arbeidsfelt, noko vi häper at ikkje minst litteraturen skal nyte godt av. Sigrid Kangur Omsett av Jorunn Vestli Eesti kirjandus Norras Eesti kirjandus Norras õn eeskätt ja peaaegu eranditult pärast a. ilmunud eesti kirjandus. Ainsaks erandiks õn katkend Friedebert Tuglase aastate Norrat käsitlevast reisikirjast, mis õn ühtlasi kä kõige varasem norra keelde tõlgitud eesti kirjutis. See tähendab, et mitte ükski neist autoritest, keda peetakse eesti kirjanduse klassikuteks, pole norra keeles esindatud. See õn päris üllatav, kui mõtleme Eesti sajanditepikkustele ajaloolistele sidemetele Põhjamaadega, aga kä arvukale ja aktiivsele eesti vähemusele Rootsis alates Teise maailmasõja lõpust kuni tänaseni (sekundaartõlked õn Norras aegade jooksul moodustanud olulise osa tõlkekirjandusest). Just sellepärast õn ülalmainitu ehk kõige silmatorkavam tunnus, millega iseloomustada eesti kirjanduse retseptsiooni Norras. Kui aga jätta kõrvale see kitsendav asjaolu, et sama hästi kui kõik tõlketeosed õn loodud sõjajärgsel ajal, annavad need siiski igakülgse ja mitmetahulise pildi nii eesti kirjandusest kui kä eesti ühiskonnast. Esindatud õn luule (Kaplinski) ja proosa: novellid (Krossi Marrastus ), aisoposlikud nüüdisaega projitseeruvad ajaloolised romaanid (Krossi Keisri hull ), vahetud, osalt dokumentaalsete sugemetega tänapäevaromaanid (Luige Seitsmes rahukevad ), mastaapsed episoodromaani tüüpi teosed (Undi Sügisball ) ning sügavuti minevad vaatlused väga isiklikest ja omapärastest inimestevahelistest põkkumistest (Luige Ajaloo ilu ). Aga kogu aeg õn neis teostes täheldatav üks teema, mis läbib valikut punase niidina, nimelt Eesti ja eestlaste täiesti eriline ajalooline saatus suurriiklike vastandhuvide tallermaal. Kuidas siis õn norra lugejad vastu võtnud eesti kirjanduse, millega neil õn võimalik olnud tutvuda küll hilja, aga see-eest

13 heal tasemel? Käesoleva kirjutise maht ei võimalda rohkemat kui mõningaid vihjamisi tehtud järeldusi selles küsimuses, millele vastamiseks polegi nii lihtne saada faktilist teavet; ajakirjanduses ilmunud retsensioone õn siin kasutatud lugejate arvamusena tänapäeva eesti kirjandusest. Hinnangulises plaanis torkab silma heatahtlik ja uudishimulik suhtumine teise rahvuse kirjandusteostesse, rahvuse, mis õn samuti väike ja mille kultuur õn nii lähedane. Üldiselt näib, et Eesti ajalooline ja geograafiline asend õn lugejaid eriti paelunud, enamik arvustusi kõneleb Krossist ja Luigest, niisiis nendest kirjanikest, kelle teostes moodustavad keskse teema varasem (Krossil) ja hilisem (Luigel) ajalugu. Üks arvustaja, Odd Martin Mädand kirjutab Keisri hullust, pealkirjastades oma artikli Riigivõim ja dissident, ning Luige Seitsmendast rahukevadest pealkirja all Üliaktuaalset Eestist. Artiklite pealkirjad õn iseloomulikud nii kriitikute valdava huvi poolest Eesti ajaloolise eripära vastu kui kä üldise kõrge hinnangu poolest, mis õn antud tõlketeostele. Teised toovad esile moraalsuse probleemid uuemas eesti kirjanduses, näiteks Lasse Midtun oma arvustuses Krossi Marrastusele ja teistele novellidele ( Vastutuse küsimus, Amnesty-nytt, nr. 5, 1991). Õn huvitav, et küllaltki paljud arvustused õn avaldatud väikestes provintsilehtedes, mis käsitlevad ilukirjandusteoseid tunduvalt harvemini kui suurlinnalehed. See viitab asjaolule, et eesti kirjandus õn märgatavat huvi äratanud Norra äärealadel. Kuid siiski mitte ainult Norra äärealadel. Norra kriitika õn osutanud kä sellele, et paljud probleemid, mida eesti kirjandus tõstatab, õn Norra oludes vähemalt sama aktuaalsed. Kriitik Bente Imerslund õn väljendanud seda Undi Sügisballi arvustuses järgmiselt: Romaan ilmus Nõukogude Liidus palju aastaid enne glasnosh. Sama hästi oleks see võinud olla kä Norra või ükskõik missuguse teise tööstusriigi romaan. Tänapäeva industriaalühiskond õn läinud oma kasumijanus nii kaugele, et sunnib inimestele peale haletsusväärsed elutingimused. Inimese jaoks, kes peab seesugust võõrandatud elu elama, polegi ehk niisugusel juhul tähtis, kellele tema töökoht kuulub: kas riigile või eraomanikule. Kuigi eesti kirjandus õn Norras uus nähtus, kuigi tõlketeoste loetelu pole veel teab kui pikk, õn norra lugejate ja kriitikute huvi selle vastu ilmne. Loodetavasti saame lähitulevikus senitõlgitule lisa ning võime lähemalt ja sügavamalt tutvuda eesti kirjanduse ning tema klassikutega. Jan Brodal Tõlkinud Sigrid Kangur

14

15 Estisk litteratur i Norge Estisk litteratur i Norge - det er for det forste sä godt som utelukkende estisk litteratur skrevet etter Det eneste unntak fra dette, er et utdrag av Friedebert Tuglas reiseskildring fra 1930-ärenes Norge, som samtidig er det tidligste stykke estisk litteratur som er blitt oversatt til norsk. Dette innebaerer at ingen av dem man kan kalle den estiske litteraturs klassikere finnes representert pä norsk. Dette er egnet til ä overraske, när man tenker pä Estlands ärhundrelange historiske tilknytning til det nordiske omräde, og likesä til eksistensen av et tallrikt og aktivt estisk mindretall i Sverige fra annen verdenskrigs sluttfase og utover (sekundaeroversettelser har utgjort et betydelig innslag I oversettelseslitteraturen i Norge gjennom tidene). Ikke desto mindre er dette det mest ioynefallende trekk ved resepsjonen av estisk litteratur i Norge. Ser man bort fra den begrensning som ligger i at sä godt som alle de oversatte verk er blitt til i etterkrigstiden, gir de imidlertid et allsidig og fasettert inntrykk av sä vel estisk litteratur som av estisk samfunn. Vi fmner representert poesi (Kaplinski) sä vel som prosa, (ogsä noveller: Kross: Skrubbsär), historiske skildringer med aesopisk nätidsperspektiv (Kross: Keisarens gaining) sävel som direkte samtidsskildringer med til dels dokumentarisk preg (Luik: Den sjuande fredsvären), brede skildringer av kollektivromantype (Unt: Haustdansen) sä vel som inntrengende registreringer av dypt personlige og individuelle moter mellom mennesker (Luik: Skremmande vakkert). Men kele tiden er det ett som gär som en rod träd gjennom utvalget, nemlig Estland og esternes heit saerskilte historiske skjebne, i skjaeringspunktet mellom storre makters kryssende interesser. Hvordan har sä det norske lesende publikum tatt imot den estiske litteratur som det, sent men godt, har fätt stifte bekjentskap med? Plassen tillater ikke mer enn visse antydende konklusjoner over et emne som det slett ikke er sä enkelt ä fä faktisk viten om; dagspressens resensjoner fär her tjene som et uttrykk for lesemes mote med estisk samtidslitteratur. Man registrerer i resepsjonen en allmenn velvilje og nysgjerrighet i forhold til disse litteraturverker fra en annen nasjon, som ogsä er liten og som har en naer beslektet kultur. I det kele synes Estlands historiske og geografiske posisjon saerskilt ä ha fengslet leserne, de fleste anmeldelser faller pä Kross og Luik, og altsä pä de forfattere hvor fortidens (Kross) og nätidens (Luik) historic inntar en sentral plass. En anmelder (Odd Martin

16 Mseland) omtaler Keisarens gaining under titelen Statsmakt og dissident og Luiks Den sjuande fredsvären Under titelen Hoyaktuelt fra Estland. Artikkeltitlene er typiske bade for den fremherskende interesse for estiske historiske realia hos anmelderne, og ogsä for den generelt hoye vurdering av de oversatte verker. Andre trekker frem de moralske implikasjoner i den nye estiske litteraturen, som for eksempel Lasse Midtun i sin anmeldelse av Kross Sknibbsär og andre noveller ( Et sporsmäl om ansvar, Amnesty-nytt, nr. 5, 1991). Et interessant faktum er at forholdsvis mange av anmeldelsene er try kt i mindre provinsaviser, som forholdsvis sjeldnere anmelder skjonnlitteratur enn storbyavisene. Dette antyder at estisk litteratur i ikke ubetydelig grad har fanget interessen i utkant-norge. Skjont kanskje ikke bare i utkant-norge heller. Norsk kritikk har ogsä pekt pä at mange av de sporsmäl som taes opp i estisk litteratur er minst like aktuelle i norsk sammenheng. Šlik en kritiker (Bente Imerslund) formulerer det i en anmeldelse av Unts Haustdansen: Denne romanen ble utgitt i Sovjet mange är for glasnost. Den kunne like gjeme veert norsk - ja fra et hvilket som heist industrialisert land. Det moderne industrisamfunn med sitt profittbegjaer skaper behov for ä oppbevare levende mennesker Under slike forhold. Om arbeidsplassen eies av Staten eller private er kanskje uvesentlig for den som mä leve et slikt fremmedgjort liv. Slev om den estiske litteraturen er ny i Norge, og ennä teller forholdsvis fä titler, er altsä interessen blant norske lesere og anmeldere tydelig til stede. Forhäpentlig vii vi i de kommende är fä komplettert det alt oversatte, og et nsermere og dypere kjennskap til den estiske litteraturen, og da ikke minst ogsä til dens klassiske verker. Jan Brodal

17 Kirjandusnimestik Litteraturliste Norra kirjandus eesti keeles Norsk litteratur pä estisk Kogumikud Samlingar 1. Novellid Põhjamaa kirjandusest : [Valimik norra ja rootsi novellel / Koost, ia tlk. A. Vöölmann. - Tallinn, lk. Norra novellid: Alexander Lange Kielland. Pidutuju; Bjornstjerne Bjornson. Thrond; Alexander Lange Kielland. Rahvapidu; Bjornstjerne Brjornson. Kõrb; Alexander Lange Kielland. Pealelõunane unenägu; Bjornstjerne Bjornson. Hädaohtlik kosimine; Alexander Lange Kielland. Kolletanud lehed. 2. Nukuke rohus : Norra muinasjutt; Mis õn maailmas kõige parem ja mis kõige halvem asi : Kuuba muinasjutt / Tlk. H. Jürisson; 111. I. Sampu-Raudsepp - Tallinn : Eesti Raamat, lk. : iil. - (Kaks muinasjuttu). Dukken / gresset. 3. Vaikivad trollid : Valimik norra lastelaule : [Rahvalaulud ja lasteluuletused] / Koost, ja tlk. H. Mänd; 111. E. Valter. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. : iil. Sama. - Tallinn, Autorid: Sinken Hopp, Inger Hagerup, Turbjorn Egner, Andre Bjorke, Sigbjorn Obstfelder, Maria Hamsun. * De fämaelte trolla. 4. Norra novell / Koost, ja autoriülevaated: E. Lumet; Tlk. A. Alas, E. Lumet, A. Ravel, H. Sepamaa. - Tallinn : Eesti Raamat, lk : iil. Knut Hamsun. Päikese poeg; Hans E. Kinck. Skäre rahvas; Johan Bojer. Üksildased inimesed; Nini Roll Anker. Kus õn tall põletusohvri jaoks?; Ragnhild Jolsen. Hanna Valmoen; Olav Duun. Per-Õnneseen / Tlk. H. Sepamaa; Johan Falkberget. Hingekell; Cora Sandel. Kunst tappa / Tlk. E. Lumet; Oskar Braaten. Kojutulek /

18 Tlk. H. Sepamaa; Kristian Elster (noorem). Õnnelikud puhkusepäevad /Tlk. E. Lumet; Sigrid Undset. Komblusballi ümber; Arthur Omre. Angerjas karris; Arnulf 0verland. Teadmata kadunu / Tlk. H. Sepamaa; Sigurd Hoel. Klaasimäe kuningatütar / Tlk. A. Alas; Engvald Bakkan. Pime süda; Tarjei Vesaas. Hoggeti hobune; Johannes Thrap-Meyer. Vihmane suvi / Tlk. H. Sepamaa; Aksel Sandemose. Agnes, mu imeline liblikas; Johan Borgen. Kuslapuu / Tlk. E. Lumet; Sigurd Kväle. Jõud jõu vastu / Tlk. H. Sepamaa; 0ivind Bolstad. Alasi ja haamri vahel; Finn Havrevold. See õn Karl Johan, kes tuleb lilledega; Torborg Nedreaas. Hüvastijätuta; Nils Johan Rud. Julie ja valge hobune; Torolf Elster. Väikeses kambris; Agnar Mykle. Alanduse korindid / Tlk. E. Lumet; Käre Holt. Nägu; Johannes Heggland. Sild üle kose / Tlk. H. Sepamaa; Svend Running. Lõunarist / Tlk. A. Ravel; Terje Stigen. Kirst; Kjell Askildsen. Hilissuvi; Bjorg Vik. Mu väänkael, väänkael...; 0ystein Lonn. Õnnetusjuhtum; Ane Borgen. Lein / Tlk. E. Lumet; Tor Obrestad. Tuul / Tlk. A. Alas; Einar 0kland. Lennuk; Meri uinub / Tlk. E. Lumet; Dag Solstad. Hõljuda, hõljuda / Tlk. A. Alas; Mona Lyngar. Kaardilugeja; Gunnar Lunde. Ristilöömine / Tlk. E. Lumet; Espen Haavardsholm. N / Tlk. A. Alas. Knut Hamsun. SoJens Sen; Haus E. Kmck. Skaarefolket; Johan Bojer. De ensomme; Nini Roll Anker. Hvor er lammet til brennofferet?; Ragnhlld Jelsen. Hanna Valmoen; Olav Duun. Lykke-Per; Johan Falkberget. Fegd; Cora Sandel. Kunsten ä myrde; Oskar Braaten. En hjemkomst; Kristian Elster (jun.). De lykkelige feriedager; Sigrid Undset. Omkring saedelighetsballet; Arthur Omre. ÄI i karri; Arnulf Overland. Den savnede; Sigurd Hoel. Prinsessen pä glassberget; Engvald Bakkan. Det blinde hjarta; Tarjei Vesaas. Hesten fra Hogget; Johannes Thrap-Meyer. Regnsommer; Aksel Sandemose. Agnes, min deilige sommerfugl; Johan Borgen. Kaprifolium; Sigurd Kväle. Krefter; Oivind Bolstad. Me 11 om barken og veden; Finn Havrevold. Det er Karl Johan som kommer med blomster; Torborg Nedreaas. Ingen avskjed; Nils Johan Rud. Julie og den hvite hesten; Torolf Elster. I et li te rom; Agnar Mykle. Skjenselens korinter; Käre Holt. Ansiktet; Johannes Heggland. Brua over fossen; Svend Rjonning. Sydkorset; Terje Stigen. Kisten; Kjell Askildsen. Sensommer; Bjorg Vik. Blämann blämann...; 0yStein Lonn. Ulykkestilfelle; Ane Borgen.

19 Sorg; Tor Obrestad. Vind; Einar 0kiand. Fly; Sj0en sovnar; Dag Solstad. Sveve, sveve; Mona Lyngar. Kartleseren; Gunnar Lunde. Korsfestelsen; Espen Haavardsholm. N. 5. Aken sadama poole : Norra novelle / Koost. T. Farbregd; Tlk. S. Kangur, A. Alas; Saatesõna: A. Alas. - Tallinn : Perioodika, lk. : portr. - ("Loomingu" Rmtk.; 6/7 (1574/1575)). Sisu: Kjell Askildsen. Carl Lange; Kjartan Flogstad. Aken sadama poole / Tlk. A. Alas; Bjorg Vik. Varsti õn sügis; Lesed / Tlk. S. Kangur; Dag Solstad. Moskva; Jan Kjaerstad. Vägistatud; Blues / Tlk. A. Alas; Mari Osmundsen. Korralik kodu; Lohemuna / Tlk. S. Kangur; Gunnar Staalesen. "Gunnar Reiss-Andersen", ütles ta / Tlk. A. Alas. Tõlgitud väljaannetest: Kjell Askildsen. Fra Thomas F's siste nedtegnelser til almenheten; Kjartan Flogstad. Fangliner; Bjorg Vik. En händfull lengsel; Snart er det host; Dag Solstad. Svingstol; Jan Kjaerstad. Kloden dreier stiile rundt; Voldtatt; Mari Osmundsen. Drageegget; Gunnar Staalesen. Hekseringen. Hans AANRUD Üksikautorite raamatud Boker av einskildforfattarar 6. Rebase rahutu suvi / Tlk. V. Tigane. - Tartu : Valik, lk. Sisu: Rebase rahutu suvi; Linavästrik; Kirikusõit. Raeve far; Linerlen; Pää kirkefaerd. 7. Tutimüts ja karvamüts / Tlk. V. Tigane. - Tartu : Valik, lk. Sisu: Tuttmüts ja karvamüts; Metstuvid; Pelle õn elus ja tal läheb hästi; Kuidas Nordli kanad pidid õppima munemist; Väike Marthe. Topplue og dalerslue; Vildduer; Pelle lever og har det godt; Da Nordlihonene skül de laere at vaerpe; Veslemarthe. 8. Poiss päikesemaalt / Tlk. A. Lemberg. - Tartu : Loodus, lk. : iil. - (Looduse Kuldraamat; Nr. 52). Solve Solfeng.

20 9. Pikkseelik / Tlk. J. Org. - Tartu : Valik, lk. : iil. Sidsel Sidsaerk. 10. Rebase rahutu suvi / Tlk. V. Tigane tr. - Tartu : Valik, lk. Sisu vt. nr Tuttmüts ja karvamüts / Tlk. V. Tigane tr. - Tartu : Valik, lk. Sisu vt. nr. 7. Peter Christian ASBJ0RNSEN, Jurgen MOE 12. Hedaleni metsa trollid : Norra muinasjutte ja muistendeid / Tlk. S. Kangur; 111. E. Kask. - Tallinn : Kunst, lk. : iil. - (Muinaslugusid kogu maailmast). Folke- og huldreeventyr i utvalg. Jens BJORNEBOE 13. Mooramees : [Romaan] / Tlk. Maarja Siiner. - Tallinn : Perioodika, lk. - ("Loomingu" Rmtk.; 30-32). Blämann. Bjornstjerne BJORN SON 14. Uus abielu : B. Bjömsoni kahevaatuslik näidend / Tlk. R. Kullerkupp. - Tallinn : Mutsu, [19..] lk. - (Üldine näitekirjanduse nimekiri; Nr. 681). - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. De nygifte. 15. Noorpaar : Bjömstjerne Björnsoni näitemäng 2 vaatuses / Tlk. K. Kadak. - Tartu : Vanemuise näitelava, lk. - Autori nimi kaanel märkimata. Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. De nygifte. 16. Leonarda : Björn stj erne Bjömsonh nelja vaatuseline näitemäng / Tlk. L. Grossschmidt. - Tartu : Hermann, lk. : iil. - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Leonarda.

21 17. Üle jõuu : Näitemäng kahes jaos : Esimene jagu / Tlk. K. Kadak. - [Tartu] : Vanemuise näitelava, lk. Over aevne. 18. Laboremus : B. Bjömsoni 3 vaatusline armastuse draama / Tlk. ja eessõna: H. Anto. - Tallinn : Mutsu, lk. - Rotaatorpaljundus. Laboremus. 19. Päivila Synnöve : Novell / Tlk. A. Herms. - Tallinn, lk. - (Elu lugemisvara; Nr. 7). Synn0\'e Solbakken. 20. Teadus ja armastus : B. Björnsoni naljamäng 3 vaatuses / Tlk. A. Markus. - Tallinn : Mutsu, lk. *Geografi og kjserlighet. 21. Lipud üle linna ja sadama osa / Tlk. A. Lemberg. - Tartu : Valik, lk. 1. osa: 219 lk. 2. osa: lk Det flager i byen og pä havnen. 22. Jumala teedel : Romaan / Tlk. A. Antik; 111. E. Kollom. - Tartu : Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, lk. : iil. - (Põhjamaade romaane; 2). Pä guds veje. 23. Mary : [Romaan] / Tlk. A. Ränk; Eessõna: E. Raudsepp; Iil. E. Kollom. - Tartu : Loodus, lk. : portr. - (Nobeli laureaadid). Mary. 24. Jumala teedel : Romaan / Tlk. A. Antik; 111. E. Kollom. - Vadstena : Orto, lk. : iil. Pä guds veje. 25. Mary : [Romaan]. - Toronto ; Göteborg : Orto, lk. : iil. Mary. 26. Rõõmus poiss : [Jutustus] / Tlk. ja eessõna: H. Sepamaa. - Tln. : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, lk. - ("Loomingu" Rmtk.; 13 (125)). En glad gutt.

22 27. Maateadus ja armastus : [Näidend] / Tlk. ja järelsõna: A. Alas. - Tallinn : Perioodika, lk. - ("Loomingu" Rmtk.; 49 (1305)). Geografi og kjaerlighet. Johan BOJER 28. Suur nälg : Romaan / Tlk. A. Hanko; Eessõna: H. В. P. - Tartu : Loodus, lk. - (Looduse kroonine romaan; Nr. 40). Den store hunger. 29. Viimne viiking : Romaan / Tlk. ja eessõna: K. Freiberg. - Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, lk. : portr. Den siste viking. 30. Viimne viiking : Romaan / Tlk. A. Hanko. - Tartu : Loodus, lk. - (Looduse kroonine romaan; Nr. 48). Den siste viking. 31. Kaotatud kodu : [Romaan] / Tlk. A. Lemberg. - Tartu : Loodus, lk. - (Looduse kroonine romaan; Nr. 75). Dyrendal. 32. Vang, kes laulis : Romaan / Tlk. ja eessõna: M. Pedajas; Kaas ja ill.: E. Kollom. - Tartu : Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, lk. : iil. - (Põhjamaade romaane; 3). Fangen som sang. 33. Väljarändajad : Romaan / Tlk. A. Lemberg. - Tartu : Valik, lk. Vor egen stamme. 34. Väljarändajad : Norra kirjaniku Johan Bojeri romaan talupoegade elust ja väljarändamisest Ameerikasse. [Tallinn], lk. - ("Maa Hääle" jutulisa; Nr. 1-37). - Päistiitel. Ilmumiskoht ja -aeg märkimata. Vor egen stamme. 35. Uus tempel : Romaan / Tlk. ja eessõna: A. Hanko; Kaas ja ill.: E. Kollom. - Tartu : Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, lk. : iil. - (Põhjamaade romaane; 8). Det nye tempel.

23 36. Kaotatud kodu : [Romaan] / Tlk. A. Lemberg; Iil. O. Kangilaski. - Tartu; Tallinn : Loodus, lk. : iil. - (Kirjasõna suurmeistrid; Nr. 3). Dyrendal. 37. Rahvas mere ääres : Romaan / Tlk. ja eessõna: A. Hanko; Kaas ja ill.: E. Kollom. - Tartu : Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, lk. : iil. - (Põhjamaade romaane). Folk ved sjoen. 38. Suur nälg : [Romaan] / Tlk. A. Hanko; Eessõna: E. Raudsepp; Kaas: O. Kangilaski. - Tartu; Tallinn : Loodus, lk. - (Kirjasõna suurmeistrid; Nr. 4). Den store hunger. 39. Vang, kes laulis : Romaan / [Tlk. ja eessõna: M. Pedajas], - Toronto : Orto, lk. Fangen som sang. 40. Uus tempel : [Romaan] / [Tlk. A. Hanko]; Kaas: A Mihkelsoo; 111. E. Kollom. - Toronto : Orto, lk. : iil. Det nye tempel. 41. Suur nälg : Romaan / [Tlk. A. Hanko]; Kaas: A. Mihkelsoo. - Toronto : Orto, lk. Den store hunger. 42. Väljarändajad : Romaan / Tlk. A. Lemberg. - Toronto : Orto, lk. Vor egen stamme. Oivind BOLSTAD 43. Tuska saare vembumees : [Jutustused] / Tlk. E. Suurväli, H. Sepamaa. - Tallinn : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, lk. - ("Loomingu" Rmtk.; 35 (59)). Sisu: Välissaartel; Ükssarv; Kodukäijate laev; Sinclairi ääre; "Jumal aidaku kä neid, kes peavad elama põhjatuulest ja veest"; Kuidas Elia Ytteraya endale talvise kütuse sai. Spokefiaglen pä Toska.

24 Sigrid BOO 44. Kes naerab viimaks... : Romaan. - Tartu : Postimees, lk. A Ue tenker pä sig - det er bare j eg som tenker pä mig. Johan BORGEN 45. Mesinädalad : [Novellid] / Tlk. ja eessõna: H. Sepamaa. - Tallinn : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, lk. - ("Loomingu" Rmtk.; 9 (329)). Sisu: Neeger; Kiri sõbrale; Victoria regia; Mesinädalad; Tähtede laul. Tõlgitud kogumikust: Noveller i utvalg "Mina" : [Romaan] / Tlk. ja järelsõna: E. Lumet. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. "Jeg". 47. Väikelord : [Romaan] / Tlk. ja eessõna: S. Kangur. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. Lillelord. Tor Äge BRINGSV2ERD 48. Pinocchio paberid : [Romaan] / Tlk. ja järelsõna: A. Alas. - Tallinn : Perioodika, lk. - ("Loomingu" Rmtk.; ( )). Pinocchio-papirene. Olav DUUN 49. Juviklased osa : [Romaanitsükkel] / Tlk. A. Hanko; Iil. E. Koll om. - Tartu : Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, (Põhjamaade romaane). 1. osa: Juviklased pimedusega löödud. 424 lk. : iil. 2. osa: Suurpulm; Seikluses. 386 lk. : iil. 3. osa: Nooruses; Tormis. 444 lk. : iil. Juvikfolke.

25 50. Olsoy poisid : [Romaan] / Tlk. ja eessõna: H. Sepamaa. - Tallinn : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, lk. - ("Loomingu" Rmtk.; 34/35 (146/147)). Ols0y-gutane. 51. Inimene ja deemonid : [Romaan] / Tlk. ja järelsõna: H. Sepamaa; 111. H. G. Sorensen. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. Menneske og maktene. Peter EGGE 52. Lahe rüpes : Romaan / Tlk. A. Antik; 111. E. Kollom. - Tartu : Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, lk. : iil. - (Põhjamaade romaane). hide i fjordene. Thorbjorn EGNER 53. Soobik ja Pisik : [Muinasjutt] / Tlk. A. Alas; 111. T. Egner. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. : iil. Kahus og В aktus. Sven ELVESTAD 54. Panditud armastuskirjad : S. Elvestadi romaan. - S. 1., [19..] lk. - Päistiitel. Negeren med de hvite hender. 55. Raudne vanker : S. Elvestad'i kriminalroman / Tlk. R. H. - Tallinn : Ploompuu, lk. - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Jemvognen. 56. Raudne vanker : S. Elvestad'i kriminalroman / Tlk. R. H. - Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, lk. - Ajalehtede "Koit" ja "Päevaleht" lisa. Jemvognen. 57. Pimedas : Rootsi[!] kirjaniku S. Elvestad'i romaan / Tlk. M. Grünfeldt. - Tallinn, lk. - "Tallinna Teataja" kaasanne.

26 Morderen fra morket. 58. Pimedas : Rootsi[!] kirjaniku S. Elvestad'i romaan / Tlk. M. Grünfeldt. - Tallinn : Eestimaa Kooliõpetajate Vastastiku Abiandmise Seltsi raamatukauplus, lk. Morderen fra merket. 59. Kummaline kepimees : Kriminaalromaan / [Tlk. A. Herms], - Tallinn : Elu, lk. - (Elu lugemisvara; 23). - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. 60. Kaheksas koolnute tuba : Kriminalist Asbjöm Kragi juhtumusi / Saksa k. tlk. W. Irs; Kaas: J. Feldman. - Tartu : Pinaro, lk. : iil. Den dodes vasrelse. 61. Surmakell : S. Elvestadi kriminaalromaan. - [Tallinn], Lk : iil. - (Juturaamat; Nr ). "Rahvalehe" maksuta kaasanne. - Sisaldab kä teisi romaane, jutte, naljalugusid. Dodningenret. 62. Kummitusvanker : Kriminaalromaan. - [Rakvere], lk. - "Virumaa Teataja" jutulisa. - Pealk. ees autor: Stein Riverton. Jemvognen. Ägot GJEMS-SELMER 63. Arstiperekond kaugel põhjamaal / Tlk. L. Bakis. - Tartu : Noor-Eesti, lk. - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Smäpigemes Bog. Trygve GULBRANSSEN 64. Ja taamal laulavad metsad : Mõningaid lugusid aastaist kuni 1810 : [Romaan] / Tlk. A. Hanko; Kaas: E. Kollom. - Tartu : Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, lk. Og bakom synger skogene.

27 65. Ja taamal laulavad metsad : [Romaan] / Tlk. ja eessõna: A. Antik. - Toronto : Orto, lk. Og bakom synger skogene. 66. Tuuled puhuvad Vaimudemäelt : Romaan / Tlk. [A. Antik]; Kaas: J. Saarniit. - Toronto ; Göteborg : Orto, lk. Det bläser fra Dauingfjell. 67. Ei lähe kõrvalteed : [Romaan] / Tlk. A. Antik; Kaas: J. Saarniit. - Toronto : Orto, lk. Ingeri vei gär utenom. 68. Ja taamal laulavad metsad : [Romaan tr ] / Tlk. A. Antik; Eessõna: E. Lumet. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. Og bakom synger skogene. 69. Tuuled puhuvad Vaimudemäelt; Ei lähe kõrvalteed : [Romaanid] / Tlk. A. Antik. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. Det bläser fra Dauingfjell; Ingen vei gär utenom. Knut HAMSUN 70. Kuningriigi väravatel : Näitemäng 4 vaatuses / Tlk. K. Kadak. - [Tartu] : Vanemuise näitelava, lk. Ved rigets port. 71. Nälg : [Romaan] / Tlk. O. Kallak. - Tartu : Sõnavara, lk. Sult. 72. Sügistähtede all : Ränduri jutustus / Tlk. M. Reiman, K. Sinikas. - Tartu : Noor-Eesti, lk. Under hoststjernen. 73. Pään : Leitnant Thomas Glahni pabereist : [Romaan] / Tlk. M. Reiman, K. Sinikas; Järelsõna: M. Reiman], - Tartu : Noor-Eesti, lk. Pan.

28 74. Viktoria : Ühe armastuse ajalugu [Romaan] / Tlk. A. H. Tammsaare. - Tallinn : Elu, lk. - (Elu lugemisvara; 25). Victoria. 75. Müsteeriumid : Romaan / Tlk. M. Reiman. - Tartu : Noor- Eesti, lk. Mysterier. 76. Tuisupea osa : Romaan / Tlk. J. Järv. - Tartu : Loodus, lk.; 64 lk. - (Looduse universaal-biblioteek; Nr ). Svasrmere. 77. Maa õnnistus : Norra kirjaniku K. Hamsuni suurim talupoja romaan. Tunnustatud Nobeli auhinnaga 1929 aastal. - [Tallinn], lk. : portr. - ("Maa Hääle" jutulisa; Nr. 1-49). - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Markens gwde. 78. Viimne rõõm : Romaan / Tlk. M. Reiman; Kaas: P. Aren. - Tartu : Noor-Eesti, lk. Den sidste glasde. 79. Benoni : Romaan / Tlk. A. Lemberg. - Tartu : Valik, lk. Benoni. 80. Hulkurid osa : Romaan / Autori loal tlk. A. Karuste. - Tartu : Loodus, lk. - (Looduse kroonine romaan; Nr ). 1. osa. 224 lk. 2. osa. lk osa. lk Landstrykere. 81. Rosa : Romaan / Tlk. A. Lemberg; Kaas: R. Kivit. - Tartu : Valik, lk. Rosa. 82. Maa õnnistus : [Romaan] / Tlk. A. Lemberg; Eessõna: P. Wieselgren. - Tartu : Loodus, lk. - (Nobeli laureaadid). Markens gwde.

29 83. Maa õnnistus : Romaan 2 osas / Tlk. M. Pedajas; Kaas: E. Kollom. - Tartu : Noor-Eesti, lk. Markeris grode. 84. Naised kaevul : Romaan / Tlk. A. Lemberg; Kaas: E. Kollom. - Tartu : Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, lk. Koneme ved vandposten. 85. Aja lapsed : [Romaan] / Tlk. A. Lemberg. - Tartu : Loodus, lk. - (Looduse kroonine romaan; Nr. 87). Born av Tiden. 86. August : Romaan / Tlk. ja eessõna: M. Pedajas; 111. E. Kollom. - Tartu : Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, lk. : iil. - (Põhjamaade romaane; 4). August. 87. Segelfossi alevik : [Romaan] / Tlk. A. Hanko; Eessõna: P. W. Wieselgren; Kaas: N. Sishaev. - Tartu : Loodus, lk. : portr. - (Nobeli laureaadid). Segelfoss by. 88. Viimne peatükk : Romaan / Tlk. E. Raudsepp; Iil. ja kaas: E. Kollom. - Tartu : Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, lk. : iil. - (Põhjamaade romaane; 10). Sisle kapitel. 89. Viktoria : Ühe armastuse lugu : [Romaan] / Tlk. R. Janno. - Tartu : Maret, lk. - (Armastusromaanide sari). Victoria. 90. Pään : Leitnant Thomas Glahni pabereist : [Romaan] / [Tlk. M. Reiman, K. Sinikas], - Toronto : Orto, lk. Pan. 91. Rohtunud radadel : [Romaan]! Tlk. M. Under. - Toronto : Orto, lk. Pa gjengrodde stier. 92. Segelfossi alevik : [Romaan] / Tlk. A. Hanko; Eessõna: P. W. Wieselgren. - Toronto : Orto, lk. Segelfoss by. 93. Hulkurid osa : Romaan. - Toronto : Orto, [kd.]. [1958]. 247 lk.

30 2. [kd.]. [1959]. 252 lk. Landstrykere. 94. Maa õnnistus : [Romaan] / Tlk. M. Pedajas. - Toronto : Orto, lk. Martens erode. 95. August : Romaan / [Tlk. M. Pedajas]. - Toronto : Orto, i lk. A ugust. 96. Viktoria : Ühe armastuse lugu : [Romaan] / Tlk. R. Janno. - Toronto : Orto, lk. Victoria. 97. Naised kaevul : Romaan / [Tlk. A. Lemberg]. - Toronto : Orto, lk. Koneme ved vandposten. 98. Müsteeriumid : Romaan / [Tlk. M. Reiman]. - Toronto : Orto, lk. Mysterier. 99. Nälg; Müsteeriumid; Pään; Victoria : [Romaanid] / Tlk. ja järelsõna: H. Sepamaa; 111. A. Keerend. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. Suit; Mysterier; Pan; Victoria Maa õnnistus : [Romaan] / Tlk. A. Lemberg; Järelsõna: E. Lumet. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. - (Nobeli laureaat). Martens grode. 100a.Rohtunud radadel : [Romaan], - 2. tr. / Tlk. ja saateks: M. Under. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. Pä gjengrodde stier Pään : Leitnant Thomas Glahni paberitest / Tlk. H. Sepamaa; Toim. A. Ravel tr. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. Pan.

31 Marie HAMSUN 102. Langerudi lapsed / Tlk. A. Lemberg. - Tartu; Tallinn : Loodus, lk. : iil. - (Looduse kuldraamat; Nr. 80). Bygdebom. Hjemme og pää sasteren. Solveig HAUGAN 103. Mullast oled sa võetud : [Romaan] / Tlk. H. Sepamaa; Järelsõna: V. Morozova. - Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, lk. A v jord er du kommet. Christian HAUGEN 104. Black Devil : Romaan. - Tallinn : Kaja, lk. Black Devil. Thor HEYERDAHL 105. "Kon-Tiki" ekspeditsioon : [Reisikiri] / Tlk. H. Sepamaa; Eessõna venekeelsele väljaandele: S. Obrutšev; järelsõna: G. Gjessing. - Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, lk. : ill., 1 1. kaart. - (Maailm ja mõnda). Kon-Tiki ekspedisjonen Ra : [Reisikiri] / Tlk. E. Lumet. - Tallinn : Eesti Raamat, lk., iil. : kaart. - (Maailm ja mõnda). Ra. Sigurd HOEL 107. Nad armastasid teineteist : [Novellid] / Tlk. H. Sepamaa. - Tallinn : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, lk. - ("Loomingu" Rmtk.; 40 (100)). Sisu: Mõrtsukas; Popsikülas; Eksilask; Künka vanad; Nad armastasid teineteist. Prinsessen pä glassberget.

32 108. Patused suvepäikese all : [Romaan] / Tlk. ja järelsõna: A. Alas. - Tallinn : Perioodika, lk. - ("Loomingu" Rmtk.; ( )). Syndere i sommersol. Käre HOLT 109. Vana tee 'Armastuse juurde : [Novellid] / Tlk. ja eessõna: H. Sepamaa. - Tallinn : Perioodika, lk. - ("Loomingu" Rmtk.; 32 (716)). Sisu: The daughter of the Sea; Kadunud meremees; Kass ja kohvikann; Kangur; Mari ja kodukäija; Kaksikõed; Vanaisa prillid; Pikk suusaretk; Vana tee "Armastuse" juurde. Tõlgitud rmt: Den gamle veien til Kierlighed. Noveller. Henrik IBSEN 110. Rahva vaenlane Näitemäng viies vaatuses / Tlk. R. A. Lesta. - Tartu : Vanemuise näitelava, lk. - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. En folkefiende Nora ehk nukkude kodu : Näitemäng kolmes vaatuses / Tlk. A. Markus. - [Tartu] : Vanemuise näitelava, lk. - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Et dnkkehjem Metspart : Henrik Ibsen'i viie vaatuseline näitemäng / Tlk. L. Grossschmidt. - Tartu : Hermann, lk. - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Vildanden Noora : Heinrich Ibsen'i kurbmäng kolmes vaatuses / Vene keele tõlke järele: J. Rootsi. - Tartu : Hermann, lk. - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Et dukkehjem Rosmersholm : Henrik Ibsen'i neljajärguline näitemäng / Tlk. P. Grünfeldt. - Viljandi : Leoke, lk. - (Rahva näitemängud; Nr. 149). R osmersholm.

33 115. Seltskonna toed : Henrik Ibsen'i näitemäng neljas järgus / Tlk. P. Grünfeldt. - Viljandi : Leoke, lk. - (Rahva näitemängud; Nr. 151). Samfundets stetter Tondid : Perekondlik drama 3 vaatuses / Tlk. A. Markus. - [Tartu] : Vanemuise näitelava, lk. Gengangere Nooruse ühisus : Henrik Ibseni lustmäng viies vaatuses / Tlk. M. Konik. - [Tartu] : Vanemuise näitelava, lk. De unges forbund Rosmersholm : Näitemäng neljas vaatuses / Tlk. A. Markus. - [Tartu] : Vanemuise näitelava, lk. Rosmersholm Ehitaja Solnes : Henrik Ibsen'i draama 3 vaatuses / Tlk. Alice G[ross], - Tartu : Hermann, lk. Bygmester Solness Keiser ja kalilealane : Maailmaajalooline näidend / Tlk. G. E. Luiga. - Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, lk. - (Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjanduse toimkond. Noorsoo kirjavara; Nr Maailmakirjanduse seeria). Kejser og Galilaeer Rahvavaenlane : Näidend viies vaatuses / Tlk. G. E. Luiga. - Tartu : Loodus, lk. - (Looduse universaalbiblioteek; Nr. 6-7). En iolkefiende Peer Gynt: Dramaatiline luuleteos / Tlk. M. Under. - Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, lk. - (Maailmakirjandus; Nr. 3). Peer Gynt 123. Näidendid osa / Tlk. H. Sepamaa; Järelsõna: A. Alas; 111. R. Koik. - Tallinn : Eesti Raamat, osa lk. : iil. Sisu: Ühiskonna toed; Nukumaja; Kummitused; Rahva vaenlane; Metspart; Rosmersholm. 2. osa / Järelsõna: A. Alas lk. : iil.

34 Sisu: Naine merelt; Hedda Gabler; Ehitusmeister Solness; Väike Eyolf; John Gabriel Borkman; Kui me surnud ärkame. Tõlgitud rmt.: Nutidsdramaer, : Samfundets st0tter; Et dukkehjem; Gengangere; En folkefiende; Vildanden; Rosmersholm; Fruen fra havet; Hedda Gabler; Bygmester Solness; Lille Eyolf; John Gabriel Borkman; När vi dode Vagner Adrian JACOBSEN 124. Kapten Adrian Jacobseni elulugu / Eessõna: A. Jacobsen. - Tallinn : Teadus, lk. : iil. - (Nooresoo kirjavara; Nr. 8). - Autor märgitud lk. 7. Gjennom ishav og villmarker. En norsk skipper pä forskerfserd blant naturfolkene. Alexander Lange KIELLAND 125. Garman ja Worse : A. L. Kielland'i romaan. Kirjaniku iseäralise loaga tõlgitud / Tlk. J. V. Veski. - Tartu : Hermann, lk. - ("Lõbu ja teaduse" kirjakogu). Garman & Worse Kirikumõisa Rebekka : [Jutustus] / Tlk. J. Kütsar. - Jurjev : Koppel, lk. Prestegärden Jakob : A. L. Kielland'i roman / Tlk. A. Paulmeister. - Tartu : Postimees, lk. - "Postimehe" kaasanne. Jacob Waterloo lahing : Alexander Kielland'i jutustus / Tlk. V. K. - Tartu : Meie Aastasada, [1914?] lk. - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Slaget ved Waterloo Garman & Worse; Kipper Worse : [Romaanid] / Tlk. H. Sepamaa; Järelsõna: A. Alas. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. - (Varamu). Garman & Worse; Skipper Worse.

35 Junas LIE 130. Komandöri tütred : [Romaan] / Tlk. A. Hanko. - Tartu : Loodus, lk. - (Looduse kroonine romaan; Nr. 104). Kommandorens detre Ikka edasi : Mereromaan / Tlk. A. Hanko. - Tartu; Tallinn : Loodus, lk. - (Looduse kroonine romaan; Nr. 122). Gä pä Gilje pere; Maisa Jons : [Romaanid] / Tlk. ja järelsõna: H. Sepamaa. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. - (Varamu). Familien pä Gilje; Maisa Jons. Gunnar LLNDE 133. Must naer: [Novellid] / Tlk. ja eessõna: E. Lumet. - Tallinn : Perioodika, lk. - ("Loomingu" Rmtk.; 43 (727)). Sisu: Põgenemine põgenemise eest; Rännakukolonn; Udu; Must naer; Puu; Eilif ja Arvid; Postiljon; Kaev; Kunstnik. Tõlgitud rmt.: Flukten ira en flukt; Svart latter. Jorgen MOE 134. Miks merevesi soolane õn? : Muinasjutt lastele : Rootsi[!] kirjaniku Jörgen Moe järele. - Tallinn : Ploompuu, lk. - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Kvemen som stär ogmalerpä havets bunn. Fridtjof NANSEN 135. Öös ja jääs : Fridtjof Nanseni ekspeditsioon : [Reisikiri] / Tlk. J. Säkk. - Tallinn : Org, s.a lk. - (Kõduja kooliraamatud. Noorsoo kirjandus; Nr. 5). Fram overpolhavet. Den norskepolarfserd Fridtjof Nanseni reisijuhtumised Pöhja-Jäämere jääl ja pimeduses. 1. osa : [Reisikiri], - Jurjew, lk.

36 *Fram overpolhavet Suuskadel läbi Gröönimaa : [Reisikiri] / Tlk. J. Kangilaski, A. Hanko; Eessõna: E. Kant. - Tartu; Tallinn : Loodus, lk. : iil. - (Mehed, maad, mered; I). Pä ski over Greenland "Fram Polaarmeres osa : [Reisikiri] / Tlk. H. Sepamaa; Eessõna venekeelsele väljaandele: M. Tšemenko; F. Nanseni lühike biograafia: V. Vize. - Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, (Maailm ja mõnda). 1. osa. 412 lk., ill. : iil. 2. osa. 388 lk., ill. : iil. Fram overpolhavet. Torborg NEDREAAS 139. Sinise kaevu muusika : [Romaan] / Tlk. ja järelsõna: H. Sepamaa. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. Musikk fra en blä bremn. Arthur OMRE 140. Armastuse auto : [Novellid] / Tlk. ja eessõna: H. Sepamaa. - Tallinn : Perioodika, lk. - ("Loomingu" Rmtk.; 12 (384)). Sisu: Kosimine; Koer; Jõulurõõm; Pargis; Hilissuvi; Angerjas karris; Armastuse auto; Kuldnaelsterling; Tühi maa. Tõlgitud kogumikust: UtvaJgte noveller. Alf PR0YSEN 141. Kitsetall, kes oskas lugeda kümneni : [Muinasjutt] / Vene keelest tlk. H. Michelson; 111. V. Sutejev. - Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, lk. : iii. Geitekillingen som bonne telle til ti.

37 Barbara Mathilde RING 142. Peik / Autori loaga tlk. M. Mendrich. - Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastusühisus, lk. : iil. Peik - og Fjeldm usbek erne Peik oma õnne sepitsemas / Autori loaga tlk. M. Mendrich. - Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastusühisus, lk. Peik - og Fjeldmusbokerne. Elisabeth SCH0YEN 144. Valge pärisori : 20 aastasaja teotus : Roman Türgi sultani haremist. - Viljandi : Tõllasepp, lk. - Ilm. ajal. kaasandena. Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Rolf STENERSEN 145. Edvard Munch : Läbivaateid suurvaimust / Tlk. A. Alas; järelsõna: J. Kangilaski. - Tallinn : Kunst, lk., iil. Edvard Munch : Naerbilde av etgeni. Liv VELMANN 146. Muutumine : [Mälestused] / Tlk. ja järelsõna: A. Saluäär. - Tallinn Perioodika, lk. : portr. - ("Loomingu" Rmtk.; ( )). Forandringen. Sigrid UNDSET 147. Kevad : Romaan / Tlk. E. Raudsepp. - Tartu : Loodus, lk. - (Looduse kroonine romaan; Nr. 14). Viren Kristiina Lauritsatütar osa : [Romaan] / Tlk. E. Raudsepp; Eessõna: P. Wieselgren; Kaas: E. Kollom. - Tartu : Loodus, (Nobeli laureaadid). 1. osa: Pärg lk. 2. osa: Emand lk.

38 3. osa: Rist lk. Kristin Lavransdatter Tugevam surmast... : Romaan. - Rakvere, lk. - ("Virumaa Teataja" jutulisa). Sama. - Postimees : Fortellingen om Viga-Ljot og Vigdis Ida Elisabeth : Romaan / Tlk. ja eessõna: A. Antik; Iil. E Kollom. - Tartu : Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, lk. : iil. - (Põhjamaade romaane). Ida Elisabeth Madame Dorthea : Romaan / Tlk. A. Antik. - Göteborg : Orto, lk. Sama. - Toronto : Orto, Madame Dorthea Ida Elisabeth : Romaan / Tlk. A. Antik; 111. E. Kollom. - Toronto : Orto, lk. : iil. Ida Elisabeth Kristiina Lauritsatütar osa : [Romaan] / Tlk. ja järelsõna: E. Lumet. - Tallinn : Eesti Raamat, osa: Pärg. 253 lk. 2. osa: Emand. 351 lk. 3. osa: Rist. 367 lk. Kristin Lavransdatter Hobulahe Olav Audunipoeg : [Romaan] / Tlk. ja saateks: E. Lumet. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. : portr. - (Nobeli laureaat). Olav Audunssen i Hestviken Ida Elisabeth : [Romaan] / Tlk. ja eessõna: A. Antik. - Tallinn : Ajaraamat, lk. Ida Elisabeth Olav Audunipoeg ja tema lapsed. - Tallinn : Eesti Raamat. - Ilmumisel. Ola v A udunssen og hans born.

39 Tarjei VESAAS 157. Imelik tunne : [Jutustused] / Tlk. ja eessõna: H. Sepamaa. - Tallinn : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, lk. - ("Loomingu" Rmtk.; 11 (175)). Sisu: Sünnipäev; Laupäeva õhtu; Süia; Imelik tunne. Tõlgitud kogumikust: Vindane Jääloss : [Romaan] / Tlk. ja eessõna: H. Sepamaa. - Tallinn : Perioodika, lk. - ("Loomingu" Rmtk. 15/16 (439/440)). Is-slottet Jääloss / Tlk. H. Sepamaa; Iil. J. Tammsaar. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. : iil. - (Ajast aega). Sisu: Sünnipäev; Laupäeva õhtu; Süia; Imelik tunne; Hoggeti hobune : [Novellid]; Jääloss : [Romaan]. Tõlgitud rmt.: Vindane; Ein Vakker dag; Is-slottet Linnud / Tlk. ja järelsõna: S. Kangur. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. Fuglane. Anne-Catherine VESTLY 161. Kaheksa väikest, kaks suurt ja veoauto : [Jutustus] / Tlk. E. Lumet; Iil. J. Vestly. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. : iil. Ä tte smä, to store og en lastebil Vanaema ja kaheksa last metsas : [Jutustus] / Tlk. E. Lumet; 111. M. Kernumees. - Tallinn : Eesti Raamat, lk. : iil. Morna or og de ätte ungene i skogen. Fredrik VILLER (Christian SPARRE) 163. Must teemant : Kriminalroman Norrast. - Tallinn : Teadus, lk. Gamle Friks diamant.

40 Eesti kirjandus norra keeles Estisk litteratur pa norsk Kogumikud Samlingar 164. Varulven og andre estlandske eventyr / Ved T. Farbregd; Teiknigar av V. Tolli. - Larvik : Norsk barneblad, Ills.: ill. * Libahundidja teised eesti muinasjutud Dyade : Tidsskrift for kultur, filosofi, psykologi, samfunn : Ord fräukjend nabo : Eit litteraert bilete av Estland. - Oslo, N s. Sisu: Turid Farbregd. Laissez Faire eller skitt la gä : Om estarar nordmenn; Jaak Jõerüüt. Et Terra incognita? : Kõrt innforing i estisk litteratur; Jaan Kaplinski. Det jeg dikter pä; Dikt av Jaan Kaplinski : Same hav i oss alle / Gjendikta av T. Farbregd; Toivo Kuldsepp. Pä veg mot ein Indre fired : Randmerknader til Jaan Kaplinskis dikt; Marit Bjerkeng Nielsen. En jemnagle i keiserrikets kropp : Om Jaan Kross' "Keisarens gaining"; Ragnar Hovland. I Haapsalu sat Tsjajkovskij pä ein steinbenk : Om Mati Unts roman "Haustdansen"; Friedebert Tuglas. Det eksotiske Norge; Arvo Valton. Kjasrleik i drabantbyen; Mari Saat. Den hemmelege puddelen; Jaak Jõerüüt. Mr. Dikshit; Utvalgt litteratur Snelys, snemorke Estnisk lyrikk efter 1945 / I gjendiktning ved O. Abrahamsen og I. liiste; Forord: I. liiste; Omslag: K. Põllu. - [Oslo] : Dreyer, s. - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Autorid : Ilmar Laaban, Ilona Laaman, Mats Traat, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Juhan Viiding, Doris Kareva.

41 Jaan KAPLINSKI Üksikautorite raamatud Baker av einskildforfattarar 167. Same hav i oss alle : [Dikt] / I gjendikting og med etterord av T. Farbregd; Omslag: K. Puustak. - Oslo : Gyldendal, s. - (Gyldendals Serie for gjendiktninger). - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Tõlgitud kogudest: Jäljed allikal; Tolmust ja värvidest; Valge joon Võrumaa kohale; Ma vaatasin päikese aknasse; Uute kivide kasvamine; Raske õn kergeks saada; Õhtu toob tagasi kõik. * Seesama meri meis kõigis. Jaan KROSS 168. Keisarens gaining : [Roman] / Omsett frä estisk av T. Farbregd. - Oslo : Gyldendal, s. : koi. iil. - (Vita). - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Keisri hull Skrubbsär og andre noveller / Omsette frä estisk av T. Farbregd. - Oslo : Gyldendal, s. - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Sisu: Vesle Vipper; Skrubbsär; Royret; Stahls grammatikk; Samansverginga. Väike Vipper; Marrastus; Tom; Stahli grammatika; Vandenõu Professor Martens avreise : [Roman] / Frä estisk ved T. Farbregd. - Oslo : Gyldendal, s. Professor Martensi ärasõit. Paul KUUSBERG 171. Iolhallen / Overs, fra mss. av I. Brock // In: Tolv noveller fra Sovjetunionen. - Oslo, S Õllebaaris.

42 Viivi LUIK 172. Den sjuande fredsvären : [Roman] / Frä estisk ved T. Farbregd. - Oslo : Samlaget, s. : port. Seitsmes rahukevad Skremmande Vakker! [Roman] / Frä estisk ved T. Farbregd. - Oslo : Samlaget, s. Ajaloo ilu. Evald MÄND (Ain KALMUS) 174. Natten kom for tidlig : Fortelling fra et okkupert land / Overs, av R. Nissen-Drejer. - Oslo : De Unges fork, s. - Ilmumisaeg tiitellehel märkimata. Öö tuli liiga vara. Ants ORAS 175. Morke over Baltikum / Overs, av E. Randsted. - [Oslo] : Hovik fork, s. Baltic eclipse. Kaljo PÕLLU 176. Barn av vind og vatn: estisk kunst / Graffikk: K. Põllu; Tekst: J. Kaplinski. - Stavanger : Dogne, s. : iil. Priit PÄRN 177. Tvertom-Tom / Oversatt frä estisk av T. Farbregd. - Oslo : Gyldendal, s. : koi. iil. Tagurpidi.

43 Eno RAUD 178. Tre muntre karer / Overs, av F. Kristensen; 111. av E. Valter. - Tallinn; Oslo : Perioodika : Ny Dag, s. : iil. Naksitrallid. Mati UNT 179. Haustdansen Scener frä bylivet / Frä estisk ved T. Farbregd. - Oslo : Det Norske Samlaget, s. Sügisball. Voldemar VEEDA IVI, Carl B. WALE 180. Seilas til Friheten / Overs, av W. Brogger. - Oslo : Gyldendal, s. Sailing to Freedom.

44 Raamatute kronoloogiline loetelu Kronologisk liste over boker 1898 Nansen, Fridtjof. Fridtjof Nanseni reisijuhtumised Põhja-Jäämere jääl ja pimeduses. 1. osa 1899 Kielland, Alexander Lange. Garman ja Worse [19..] Bjomson, Bj om stj erne. Uus abielu Elvestad, Sven. Panditud armastuskirjad 1903 Kielland, Alexander Lange. Kirikumõisa Rebekka 1904 Moe, Jorgen. Miks merevesi soolane õn? 1906 Bjornson, Bjornstjerne. Noorpaar 1908 Ibsen, Henrik. Rahva vaenlane 1909 Ibsen, Henrik. Nora ehk nukkude kodu Schoyen, Elisabeth. Valge pärisori 1910 Novellid Põhjamaa kirjandusest Bjomson, Bjornstjerne. Leonarda Bjornson, Bjornstjerne. Ülejõuu Ibsen, Henrik. Metspart

45 1911 Hamsun, Knut. Kuningriigi väravatel Ibsen, Henrik. Noora Ibsen, Henrik. Rosmersholm Ibsen, Henrik. Seltskonna toed Ibsen, Henrik. Tondid 1913 Ibsen, Henrik. Nooruse ühisus Ibsen, Henrik. Rosmersholm Jacobsen, Adrian. Kapten Adrian Jacobseni elulugu Kielland, Alexander Lange. Jakob 1914 Elvestad, Sven. Raudne vanker Elvestad, Sven. Raudne vanker Kielland, Alexander Lange. Waterloo lahing 1917 Viller, Fredrik. Must teemant 1919 Elvestad, Sven. Pimedas 1920 Elvestad, Sven. Pimedas 1921 Bjomson, Bjomstjeme. Laboremus 1924 Haugen, Christian. Black Devil Ring, Barbra Mathilde. Peik

46 1925 Hamsun, Knut. Nälg Ibsen, Henrik. Ehitaja Solnes 1926 Bjornson, Bj0rnstjerne. Päivila Synnöve Ring, Barbra Mathilde. Peik oma õnne sepitsemas 1927 Bjornson, Bj0rnstjerne. Teadus ja armastus Hamsun, Knut. Sügistähtede all 1928 Elvestad, Sven. Kummaline kepimees Hamsun, Knut. Pään Hamsun, Knut. Viktoria Ibsen, Henrik. Keiser ja kalilealane Ibsen, Henrik. Rahvavaenlane 1929 Hamsun, Knut. Müsteeriumid Hamsun, Knut. Tuisupea osa 1930 Hamsun, Knut. Maa õnnistus Hamsun, Knut. Viimne rõõm Undset, Sigrid. Kevad 1931 Hamsun, Knut. Benoni Hamsun, Knut. Hulkurid osa Hamsun, Knut. Rosa 1932 Bojer, Johan. Suur nälg Bojer, Johan. Viimne viiking

47 1933 Aanrud, Hans. Rebase rahutu suvi Aanrud, Hans. Tuttmüts ja karvamüts 1934 Aanrud, Hans. Poiss päikesemaalt 1935 Bjornson, Bjornstjeme. Lipud üle linna ja sadama osa Bojer, Johan. Kaotatud kodu Elvestad, Sven. Kaheksas koolnute tuba Hamsun, Knut. Maa õnnistus Hamsun, Knut. Naised kaevul Undset, Sigrid. Kristiina Lauritsatütar. 1. osa 1936 Aanrud, Hans. Pikkseelik Bjornson, Bjornstjeme. Jumala teedel Bojer, Johan. Vang, kes laulis Bojer, Johan. Väljarändajad Bojer, Johan. Väljarändajad Elvestad, Sven. Surmakell Hamsun, Knut. Aja lapsed Hamsun, Knut. August Hamsun, Knut. Segelfossi alevik Undset, Sigrid. Kristiina Lauritsatütar osa 1937 Bjornson, Bjornstjeme. Mary Bojer, Johan. Uus tempel В oo, Sigrid. Kes naerab viimaks... Hamsun, Knut. Viimne peatükk Lie, Jonas. Komandöri tütred Undset, Sigrid. Tugevam surmast Aanrud, Hans. Rebase rahutu suvi Aanrud, Hans. Tuttmüts ja karvamüts Duun, Olav. Juviklased osa

48 Hamsun, Knut. Viktoria Ibsen, Henrik. Peer Gynt Nansen, Fridtjof. Suuskadel läbi Gröönimaa Undset, Sigrid. Ida Elisabeth 1939 Bojer, Johan. Kaotatud kodu Bojer, Johan. Rahvas mere ääres Bojer, Johan. Suur nälg Egge, Peter. Lahe rüpes Gulbranssen, Trygve. Ja taamal laulavad metsad Hamsun, Marie. Langerudi lapsed Lie, Jonas. Ikka edasi 1940 Elvestad, Sven. Kummitusvanker Gjems-Selmer, Ägot. Arstiperekond kaugel põhjamaal 1946 Mänd, Evald. Natten kom for tidlig 1947 Bjornson, Bjornstjerne. Jumala teedel 1949 Oras, Ants. Morke over Baltikum 1952 Hamsun, Knut. Pään Hamsun, Knut. Rohtunud radadel Veedam, Voldemar; Wali, Carl B. Seilas til Friheten 1953 Bjornson, Bjorn stj erne. Mary Gulbranssen, Trygve. Ja taamal laulavad metsad Gulbranssen, Trygve. Tuuled puhuvad Vaimudemäelt

49 1954 Gulbranssen, Trygve. Ei lähe kõrvalteed Undset, Sigrid. Madame Dorthea 1955 Hamsun, Knut. Segelfossi alevik 1957 Haugan, Solveig. Mullast oled sa võetud Heyerdahl, Thor. "Kon-Tiki" ekspeditsioon Undset, Sigrid. Ida Elisabeth 1958 Bolstad, 0ivind. Toska saare vembumees Hamsun, Knut. Hulkurid osa Hamsun, Knut. Maa õnnistus 1959 Hoel, Sigurd. Nad armastasid teineteist Nansen, Fridtjof. "Fram" Polaarmeres osa 1960 Bjornson, Bjornstjerne. Rõõmus poiss Duun, Olav. Olsoy poisid Hamsun, Knut. August 1961 Vesaas, Tarjei. Imelik tunne 1962 Bojer, Johan. Vang, kes laulis Hamsun, Knut. Viktoria 1963 Hamsun, Knut. Naised kaevul

50 1964 Bergeri, Johan. Mesinädalad Hamsun, Knut. Müsteeriumid Proysen, A If. Kitsetall, kes oskas lugeda kümneni 1965 Omre, Arthur. Armastuse auto 1966 Vesaas, Tarjei. Jääloss 1968 Duun, Olav. Inimene ja deemonid Nedreaas, Torborg. Sinise kaevu muusika 1970 Nukuke rohus Vaikivad trollid Vestly, Anne-Catherine. Kaheksa väikest, kaks suurt ja veoauto 1971 Bojer, Johan. Uus tempel Borgen, Johan. "Mina" Holt, Käre. Vana tee "Armastuse" juurde Lunde, Gunnar. Must naer Vestly, Anne-Catherine. Vanaema ja kaheksa last metsas 1972 Bojer, Johan. Suur nälg Bojer, Johan. Väljarändajad Egner, Thorbjom. Soobik ja Pisik Hoel, Sigurd. Patused suvepäikese all 1973 Lie, Jonas. Gilje pere; Maisa Jons

51 1974 Heyerdahl, Thor. Ra Kuusberg, Paul. Iolhallen 1976 Norra novell 1978 Ibsen, Henrik. Näidendid. 1. osa 1979 Kielland, Alexander Lange. Garman & Worse; Kipper Worse Vesaas, Tarjei. Jääloss 1980 Kaud, Eno. Tre muntre karer 1981 Ibsen, Henrik. Näidendid. 2. osa 1982 Bjomson, Bjornstjerne. Maateadus ja armastus Varulven og andre estlandske eventyr 1984 Põllu, Kaljo. Barn av vind og vatn 1985 Stenersen, Rolf. Edvard Munch

52 1986 Hamsun, Knut. Nälg; Müsteeriumid; Pään; Victoria Vilmann, Liv. Muutumine Kross, Jaan. Keisarens gaining 1987 Dyade Unt, Mati. Haustdansen 1988 Aken sadama poole Bringsvasrd, Tor Äge. Pinocchio paberid Kaplinski, Jaan. Same hav i oss alle Luik, Viivi. Den sjuande fredsvären 1989 Asbjornsen, Peter Christian; Moe, Jorgen. Hedaleni metsa trollid Undset, Sigrid. Kristiina Lauritsatütar osa Snelys, snemorke Pärn, Priit. Tvertom-Tom 1991 Hamsun, Knut. Maa õnnistus Kross, Jaan. Skrubbsär og andre noveller 1992 Borgen, Johan. Väikelord Gulbranssen, Trygve. Ja taamal laulavad metsad Gulbranssen, Trygve. Tuuled puhuvad Vaimudemäelt; Ei lähe kõrvalteed

53 1994 Bjorneboe, Jens. Mooramees Hamsun, Knut. Rohtunud radadel. 2. tr. Undset, Sigrid. Hobulahe Olav Audunipoeg Undset, Sigrid. Ida Elisabeth Vesaas, Tarjei. Linnud Kross, Jaan. Professor Martens' avreise Luik, Viivi. Skremmande vakkert 1995 Hamsun, Knut. Pään Undset, Sigrid. Olav Audunipoeg ja tema lapsed S. a. Nansen, Fridtjof. Öös ja jääs

54 Nimeregister N amen register Aanrud, Hans 6-11 Abrahamsen, Odd, tlk. 166 Alas, Arvo 5, 27, 48, 107, 123, 129; tlk. 4, 5, 27, 48, 53, 107, 145 Anker, Nini Roll 4 Antik, Agnes 65, 150, 155; tlk. 22, 24, 52, 65-69, , 155 Anto, Heino 18; tlk. 18 Aren, Peet, iil. 78 Asbjornsen, Peter Christian 12 Askildsen, Kjell 4, 5 Bakis, L., tlk. 63 Bakkan, Engvald 4 Bjerkeng Nielsen, Marit 165 Bjorke, Andre 3 Bjomeboe, Jens 13 Bjornson, Bjorn stj erne Bojer, Johan 4, Bolstad, Oivind 4, 43 Boo, Sigrid 44 Borgen, Ane 4 Borgen, Johan 4, Braaten, Oskar 4 Bringsvaerd, Tor Äge 48 Brock, Ingvild, tlk. 171 Brogger, Waldemar, tlk. 180 Duun, Olav 4, Egge, Peter 52 Egner, Thorbjorn 3, 53 Elster, Kristian (noorem) 4 Elster, Torolf 4 Elvestad, Sven Falkberget, Johan 4 Farbregd, Turid 5, 165, 167; tlk , 172, 173, 177, 179 Feldman, J., iil. 60 Flogstad, Kjartan 5 Freiberg, Karl 29; tlk. 29 Gjems-Selmer, Ägot 63

55 Gjessing, Gjutorm 105 Gross, Alice, tlk. 119 Grossschmidt, Liina, tlk. 16, 112 Grünfeldt, Meta, tlk. 57, 58 Grünfeldt, Peeter, tlk. 114, 115 Gulbranssen, Trygve H. В. P. 28 Haavardsholm, Espen 4 Hagerup, Inger 3 Hamsun, Knut 4, Hamsun, Marie 3, 102 Hanko, August 35; tlk. 28, 30, 35, 37, 38, 40, 41, 49, 64, 87, 92, 130, 131, 137 Haugan, Solveig 103 Haugen, Christian 104 Havrevold, Finn 4 Heggland, Johannes 4 Herms, August, tlk. 19, 59 Heyerdahl, Thor 105, 106 Hoel, Sigurd 4, 107, 108 Holt, Käre 4, 109 Hopp, Sinken 3 Hovland, Ragnar 165 Ibsen, Henrik liiste, Ivo 166; tlk. 166 Irs, Wända, tlk. 60 Jacobsen, Adrian 124 Janno, Richard, tlk. 89, 96 Jolsen, Ragnhild 4 Jõerüüt, Jaak 165 Järv, Johan, tlk. 76 Jürisson, Helvi, tlk. 2 Kadak, Karl, tlk. 15, 17, 70 Kallak, Ottomar, tlk. 71 Kalmus, Ain 174 Kangilaski, Jaak 145 Kangilaski, Jaan, tlk. 137 Kangilaski, Ott, iil. 36, 38 Kangur, Sigrid 47, 160; tlk. 5, 12, 47, 160 Kant, Edgar 137 Kaplinski, Jaan , 176

56 Kareva, Doris 166 Karuste, August, tlk. 80 Kask, Eve, ill. 12 Keerend, Avo, ill. 99 Kernumees, Maret, ill. 162 Kielland, Alexander Lange 1, Kinck, Hans E. 4 Kivit, R., ill. 81 Kjaerstad, Jan 5 Koik, Raoul, ill. 123 Kollom, Ernst, ill , 32, 35, 37, 40, 49, 52, 64, 83, 84, 86, 88, 148, 150, 152 Konik, Matilde, tlk. 117 Kütsar, J., tlk. 126 Kristensen, Fredrik, tlk. 178 Krass, Jaan 165, Kuldsepp, Toivo 165 Kullerkupp, Richard, tlk. 14 Kuusberg, Paul 171 Laaban, Ilmar 166 Laaman, Ilona 166 Lemberg, Adelaide, tlk. 8, 21, 31, 33, 36, 42, 79, 81, 82, 84, 85, 97, 100, 102 Lesta, Rudolf, tlk. 110 Lie, Jonas Lonn, 0ystein 4 Luiga, Georg Eduard 120; tlk. 121 Luik, Viivi 166, 172, 173 Lumet, Elvi 4, 46, 68, 100, 133, 153, 154; tlk. 4, 46, 106, 133, 153, 154, 161, 162 Lunde, Gunnar 4, 133 Lyngar, Mona 4 Markus, Anna, tlk. 20, 111, 116, 118 Mendrich, Mary, tlk. 142, 143 Michelson, Helle, tlk. 141 Mihkelsoo, Artur, iil. 40, 41 Moe, Jorgen 12, 134 Morozova, V. 103 Mänd, Evald 174 Mänd, Heljo, koost., tlk. 3 Mykle, Agnar 4 Nansen, Fridtjof

57 Nedreaas, Terberg 4, 139 Nissen-Drejer, R., tlk. 174 Obrestad, Tor 4 Obrutšev, Sergei 105 Obstfelder, Sigbjem 3 0kland, Einar 4 Omre, Arthur 4, 140 Oras, Ants 175 Org, Juhan, tlk. 9 Osmundsen, Mari 5 Overland, Arthur 4 Paulmeister, Artur, tlk. 127 Pedajas, Marje 32, 39, 86; tlk. 32, 39, 83, 86, 94, 95 Prey sen, Alf 141 Puustak, Kaisa, ill. 167 Põllu, Kaljo 176; iil. 166, 176 Pärn, Priit 177 R. H., tlk. 55, 56 Randsted, E., tlk. 175 Raud, Eno 178 Raudsepp, Ernst 23, 38; tlk. 88, 147, 148 Ravel, Arnold, tlk. 4; toim. 101 Reiman, Mihkel 73; tlk. 72, 73, 75, 78, 90, 98 Ring, Barbra Mathilde 142, 143 Riverton, Stein, vt. Elvestad, Sven Renning, Svend 4 Rootsi, J., tlk. 113 Rud, Nils Johan 4 Rummo, Paul-Eerik 166 Runnel, Hando 166 Ränk, Aino, tlk. 23 Saarniit, Joann 66, 67 Saat, Mari 165 Saluäär, Anu 146; tlk. 146 Sampu-Raudsepp, Ilvi, iil. 2 Sandel, Cora 4 Sandemose, Aksel 4 Scheyen, Elisabeth 144 Sepamaa, Henrik 26, 45, 50, 51, 109, 132, 139, 140, 157, 158; tlk. 4, 26, 43, 45, 50, 51, 99, 101, 103, 105, 107, 109, 123, 129, 132, , 140,

58 Siiner, Maarja, tlk. 13 Sinikas, Karl, tlk. 72, 73, 90 Sishaev, N. iil. 87 Solstad, Dag 4, 5 Sorensen, Hans Gerhard, iil. 51 Sparre, Christian, vt. Viller, Fredrik Staalesen, Gunnar 5 Stenersen, Rolf 145 Stigen, Terje 4 Sutejev, Vladimir, iil. 141 Suurväli, Erik, tlk. 43 Säkk, Julius, tlk. 135 Tammsaar, Jaan, iil. 159 Tammsaare, A. H., tlk. 74 Thrap-Meyer, Johannes 4 Tigane, Valli, tlk. 6, 7, Tolli, Vive, iil. 164 Traat, Mats 166 Tšernenko, M. 38 Tuglas, Friedebert 165 Ullmann, Liv 146 Under, Marie, tlk. 91, 100a, 122 Undset, Sigrid 4, Unt, Mati 165, 179 V. K., tlk. 128 Wali, Carl B. 180 Valter, Edgar, iil. 3, 1 78 Valton, Arvo 165 Veedam, Voldemar 180 Vesaas, Tarjei 4, Veski, Johannes Voldemar, tlk. 125 Vestly, Anne-Catherine 161, 162 Vestly, Johan, iil. 161 Wieselgren, Per Wäinö 82, 87, 92, 148 Viiding, Juhan 166 Vik, Bjorg 4, 5 Viller, Fredrik 163 Vize, V. 138 Vöölmann, Ad. 1; tlk. 1

59

60 EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU AP