Jaan Wahi. Ssjlllmlull. K. ZaiK'i lallminkauplnse Шцтіт.

Transkript

1 Jaan Wahi. Ssjlllmlull. K. ZaiK'i lallminkauplnse Шцтіт.

2 CS>tt ftrt^^l/ttta 4<i^^»<»Vparuni herra üle lõi. Naljakas uudis- ЯіиШЯіхУЩІІ Ш іиі jutt. Jaan Wahi. Hind 10 kop. Selles raamatus seletatakse ladusas keeles, kudas paruniherrad meie wäest rahwast pinnisid, neilt wiimase käest ära riisusid ja päälegi meie tütreid ja noorikuid häbistasid. Ei olnud sel ajal nende üle mingit kohut ja meie rahwas ägas selle raske koorma all. Aga Eesti meel ei suutnud neid piinasid, pigistust alati wälja kannatada ja tasus oma piinajatele rängalt kütte. Selles jutukeses sattub parun alatasa piinlikku seisukorda ja teeb lolla tempa, nii et lugeja ühte soodu tema üle naerma peab. Palume ostmise juures meie raamatut mitte waremalt ilmunud sellesama nimelisega ära wahetada^ waid ainult päälkirjaga Kudas Isane tüdruk paruniherra üle lõi" nõuda. Salslaste lallaletungimifed Wene- Ttt/Y/tTl* Praeguse suure Maailmasõja põhjustelt. Ed. Or. tzind JilUlUt 25 kop. Lisaks: «Suur üleüldine Europa sõjakaart" kaheksas wärwis. Selge ja ilus trükk. Kaart maksab üksikult 30 kop. Raamatuga koos aga ainult 25 kop. See raamat seletab meile, selgel keelel, kudas teutonlased (sakslased) juba ammu Wene ehk Slaawi rahwa waenlased ja rõhujad on olnud. Näitab ajalooliku tõega, et Saksa ja Austria praegune wägewus ja iseseiswus ainult Wenemaa armust oleneb> sest et Wenemaa neid mõlemaid riikisid Mitmel puhul oma sõjawäega on toetanud. Tasuks selle eest tungiwad aga sakslased Wenemaale kallale, et oma aitajat häwitada, mis neil muidugi aga korda ei lähe. See kaine ja selge seletus Wene Saksa-Austria wahekorrast ja sõjapõhjuste teikimistest ei peaks ühelgi ptmduma, kes selget ajaloolikku pilti soowib saada. Sakslaste metsikud hirmuteod. 111/ $; wärwiline pilt, mis sakste koledat tegu kujutab. Selle raamatu päälkiri ütleb juba ise, mis säält seest leida on. Teie olete küll aja«lehtedest sakste hirmutegudest lugenud, siin raamatus seisawad nad aga täielikult ja selgesti ülewal. Hirmu- ja jälkusetüöd on need, mis harilikud kultura" inimesed oma waenlaste kallal korda saadawad. Siit näeme sakslaste metsikust ja jälkust, mis nüüd sõjakorral päewawalgele tuleb. Terwe ilm mõistab nende hirmutegusid hukka ja koit näewad nüüd, missm gust koledat asja kõige Saksa kultura katte all on aetud. Raamatus leiame järgmised päätükid: Sakslaste hirmuteod. Saksamaalt tulejate reisijate tagakiusamine ja piinamine. Naisterahwaste häbistamine ja wägistamine. Meeletu joomapidu Tfenstohowi kloostris. Mahalaskmised.» Ühe Prantsuse sõjawäe haawa-arsti jutustus.

3 Jaan Mghi. Uued Köinlauwd ' ENSV Ш Й к Avalik K. Iaik'i raamatukaupluse kirjastus Ш Tartus.

4 Дозволено военного цензурою Юрьевъ, 3 декабря 1914 RAHVUSRAAMATUKOGU J. Mällo trükk, Tartus Rüütli uul. nr. 4.

5 Nüüd üles, Wene alamad! (Omal wiisil,) Nüüd üu$, Wene alamad, Km waenlased meid piirawad, Ja Saksa Willem wihaga Ju ähwardab meid rõhuda. Koik eestlased, end koguge, Ja ühel meelel tungige Te waenlasele kallale, Kes tungis Poola rajale. Üles! kutsub isamaa, Me tahame nüüd wõidelda; Sest lähme sõtta rõõmuga Hura! hura! hura! * Me wahwa sõjawägedel On juhatajad waprad eel, Me Eesti mehed rõõmuga Nüüd astuwad kõik sõdima. Ja olgu leegion ka neid, Küll Wene kotkas warjab meid, Ning wapraid Wene wägesi Wiib waprus, julgus edasi. Üles!" hüüab isamaa! Me tahame siis sõdida, 3

6 Ja waenlane peab langema: Hura! hura! hura! # * * Nüüd jumalaga, Eestimaa, Me wäike, kallis kodu sa! Ja jumalaga, sõbrad, kõik: Meid ootab eemal auu ja wõit. Küll kurb on meel wast lahkudes, Kuid lootus elab südames, Et pea saame wõidule Ja warsti koju tuleme. Käsi, isa, anna sa! Jää jumalaga, ema, ka I Ma tõttan sõtta rõõmuga: Hura! hura! hura! Jää jummlaga, kaasale, Weel lange kord mu rinnale! Sa ära nuta, kaeba nüüd, Sest isamaa on minu hüüd. Me kohus päästa isamaad, Sest waenlased meid piirawad, Et Saksa wõim lääks kaduma, Meid kutsub Keiser sõdima. Naene, ma Pean tõttama, Mu kallis, hästi ela sa! Ju sõjahüüd käib üle maa: Hura! r«ura! hura! # * * Nüüd jumalaga neiuke, Oh ra nuta/ kallike! 4

7 Ma tulen pea tagasi, Arm kestab sõjas edasi! Su peäle tahan mõtelda, Kui lõhkeb shrapnel käraga, Ei Saksa suurtükk hirmuta, Mu armumõtteid jahuta. Küllalt, minu kallike, Ees auus ja kuulus sõjatee! Ma lahkun rõõmsa meelega - Hura! hura! hura! * Nüüd, sõbrad, olge rõõmsad kõik, Meid ootamas ees hiilgaw wõit, Mind ärge kurtke järele, Kui sammun wõiduteedele. Mis sakslasest küll lüüa saab, Kui Eesti wennad tõttawad Siis ühes Wene wäega Lööb Saksa uhkus kõikuma. Sõbrad! Wennad, tulge ka! Meid kõiki hüüab isamaa. Koos tõtame kõik wõitlema Hura! hura! hura! * * Jää jumalaga, Eesti nurm, Kui üle jätab sõja surm, Siis tulen warsti tagasi, Sind harin hoolsalt edasi. Ja Eesti niidud nägusad, Koik kenad metsad, karjamaad; Teid jumalaga jätan ma, Mind kutsub armas isamaa! 5

8 Lähen, tõttan minema, Teid õnnistagu taewas ka: Ma lahkun kodust rõõmuga Hura, hura, hnra l * % * Weel kaugelt waatan tagasi, Näen kodukohta wiimati, Kus ema armul kaswatas, Mind isa õppas, juhatas. Sealt koplist matab kaseke Mul järel' üli armsaste, Kui tahaks mulle ütelda: Oh ole waper sõjas sa! Sõtta läheb minu tee, Ma tahan wõita waenlase! Sest jumalaga, kodu, sa: Hura, hura, hura! # * * Nüüd Saksa Willem hirmuga Sa pead piirilt pagema, Kui Eesti meeste wägi lääb, Su auu ja wõimus tühja jääb. Miks kiitled, saks, ja suurustad, Su fuuredtükid waikiwad: Me teekäik Wieni, Berlini, Ja sealt ikka edasi! Edast nüüd rõõmuga! Jää jumalaga, kodumaa, Ei saks meid tohi rõhuda Hura! Hura! Hura! о

9 Minge üles mägedele. (Omal wiisil.) Minge üles mägedele, Eesti wennad, tõtake, Ühes Wene mägedega Auftriasf? rutake! Waatke Karpatidelt alla Üle õitswa Ungria; Suurtüki müral hüüdke: Wõitjaks jääb me isamaa l Ehk küll Saksa Willem turtsub, Ei see aita midagi, Meie wahwa wägi tõttab Austrias weel edasi. Ja ka Preisimaal ta wõidab Hra suured Saksa wäed, Warsti Berlini ta tõttab, Küll sa, sõber, seda näed! Olgu suuredtükid kanged Sakstel, ei see aita ka! Saksa Willem, warsti langed Oma troonilt nutuga! Wenelane wõtab ära Sinu uhke Preisimaa, Kuigi kiidad ja teed kära, Ei see wõi sind aidata! 7

10 Kuigi ЫітЪ zeppelinid Wuhifedes іагт ой,* Meil on omad aeroplanid^ Sõitjaid küllalt faadawal. Sinu zeppelini wärki Purustawad lendurid, Sinu pommid ei lää märki. Ega Saksa wigurid! Kuigi on sul wee all paadid, Kellel pommi-koormad peal, Warsti Inglis pommid, miinid Tabawad neid siiski seal. Siis seal mere põhja alla Paadikesed langewad. Willem, see lööb nutu walla, Mokas kallid aitajad! Saksa wägi häwitanud Ära õitswa Belgia, Wäikse Serbia käest saanud Kolki uhke Austria. Merel lasknud Inglis laewad Põhja Saksa ristlejaid; Zepelinid õhust kaowad, Kui nad pomma maitsta said! Saksa wõim see peab juba Ilmast ära kaduma, Nüüd on kõigil eluluba Edeneda, kosuda. Wiimne soow see terwel ilmal: Langegu suur Saksamaa, Tema üliwõim ja wägi Rahwaid ei wõi rõhuda. 8

11 Sellepärast, Eesti wennad, Mägedele rutake, Austrias seal juba saksad Saanud sauna mehise! Edasi nüüd lähewad aga Wahwad Wene sõjawäed, Sakste wõimul puru taga, Wõidetud ta suured wäed!

12 Mu isamaa, Kaua! (Mu isamaa armas.) ШйЬ Poolamaal fauna Sai Willemike, Ta hõlmad kokku tõmbas Ja plagas eemale. Kui wahest ta ajab Weel wastu meil' siin, Siis warsti nendelt kadub Küll uhke Wien, Verlin! Kuid isegi laialt Me isamaa pind; Meid söödab ja ka katab Siin helde ema rind. Ei wõõrast me taha, Kuis sakslane teeb; Waid et siit lõpeks paha, Seks s^jatuli keeb. Meil õitsewat õnne On kodumaal weel, Ei käi me wõõral pinnal Küll iial rööwli-teel. 10

13 Kuid mba siin olgu Me eestlaste maa, Ja õigusi ei tohi Meilt saksad riisuda. Ja sakslaste wõimus, Mis meid on rõhunud, See saagu sõja woimul Nüüd pea kaotatud Sest laulame kooris: Et kadugu ta, See Saksa wõim ja waba Neist olgu isamaa! 11

14 Mu isamaa, mu onn ja rõõm. (Omal wiisil.) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Nüüd tõesti oled sa! Sull' laulan mina alati, Et oled armas surmani, Kui peaks fsjakäras ma Su eest ka suremal Su eest, oh ilus isamaa, Lään sõtta rõõmuga, Su eest ma tahan sõdida, Ja waenlasega wõidelda! Kui tuleb minul sureda, Ma suren rõõmuga! Ei karda lõhke-pommisi Ma sõjas kunagi, Ja summadan ka lennaku, Ehk püssikuulid wingugu, Ei kohku mina iialgi, Waid sõdin edasi! Kui püssitikud läigiwad, Mõõk juba heliseb, " Siis tungin wahwalt edasi, Ja rusun oma waenlast. Kui peakski ma langema, Siis õitsku isamaa! 12

15 m Eesti rahwas muistsel a' (Omal wiisil.) Km Eesti rahwas muistsel a f al Kord elas mba du r Siis õnn meil asus igal raal Ja kaugel waen ja walu. Läks aga metsa mängima, Läks aga laande lauluga, Läks lauluga! Siis sõitsid saksad mereteed, Ja wabadus see kadus, Meil kätes orjaahelad, Lein, mure, kurbtus kodus. Ei läinud metsa mängima, Läks mõisa nurme orjama Läks orjama! Nüüd kadunud on orja piits, Ei kiltre kepp meid lõhu, Ja sakste ike, orja-töö Me mrja enam rõhu: Nüüd lähme aga rõõmsalt sõdima, Ja sakste wõimu rõhuma Jah, rõhuma I 13

16 Soja Hünmus. (Omal wiisil.) Minge üles mägedele, Eesti wennad, tormake! Tormate Karpatidele, Ungarisse rutake! Waatke, Austria on hädas, Tema mehed langewad; Sakslane see turtsub wihas, Nende wäed raugewad l Warsti langeb Wene hõlma Ilus Ida-Preisimaa, Willemile pisar silma Tungib suure waluga. Warsti kaotab tema ära Ilusa Silesia, Turtsugu ja tehku kära, Wähe wõib see aidata!! Minge, Eesti wennad, sõtta, Minge suure rõõmuga, Waenlane ei enam tõtta Meie maale rüüstama, Löödud on ta wäehulgad Poola piiril armuta, Tema ilusad maa-nurgad Wõtab ära Wenemaa. 14

17 Eesti wende wahwus aitab Sakste iket rõhuda, Wene wägedega wõidab Ühes koos ta Saksamaa. Kuigi suuredtükid head Saksa Krupi wabrikut: Langema, oh saks, sa pead, Ja su wõim on täitsa null! Ei sa uhkelt pead kanda Suuda enam ilma ees, Wõimu käest sa pead andma, Seda ütleb Eesti mees, Kes on seitse aastasada Saksa ikkes orjanud, Warandust ja wõimu neile Töös ja higis korjanud. Oh sa Saksa Willem Wilets, Mis nüüd hakkad tegema, Sinu auu ja hiilgus lõpeb, Kui käest kadub Preisimaa; Wahwa Wene wägedega Ühes sõdis eestlane, Oma hulga printsidega Maha langed põrmusse! Eesti wabaduse päike Tõuseb wõimsalt kõrgele, Eesti rahwas sammub julgelt Uüe-aja teedele: Saksa wõim on murtud ära Wiimse suure sõjaga, Wene kotka warjul kosub, Õitseb, kaswab Eestimaa.

18 Жс$а sakslased!? 8 «7» ( legustest sündmustest, a r. Hind 15 k. Selles uudisjutus zjutus kujutatakse loomutruult ladusas Eesti keeles, kudas meie mehed rõõmuga sakslaste wastu sõtta lähewad, sääl wahwaste wõitlewad ja kõigest sõjarasküsest hoolimata ikka seltm ainsale põh«jusmõttele truuks jääwad: Sakslased maha l Saksa sõjaline wõim kadugu Emopast l Kadugu meie isamaa pinnalt. Raamat on rahwa seas palju lugejaid leidnud, nii et pea teist trükki tarwis on. Raba-Reinu Mt Saksa sigaril. HW Jaan Wahi. Hind 10 köp. See uudisjutt on täis põnewust ja nalja, nii et tahtmata lugedes naerma pead, kudas Raba Rein Vaksa zeppelini meie maa rukki ja lihaga täis laab, mida siit selle sõiduriistaga sala Saksamaale tahetakse wedada. Kudas M Rein õhulaewast «tossu" wälja laseb ja laewa nii Wene sõjawäe ülemuste kätte toimetab, mis eest hulga kuulda saab. Reinu naise Epu wahekord on mõisnikuga põnewal ja selgesti kirjeldatud. Esimese öö õigustega, mis muistsest orjaajast tarwitufel, saab siit lugeja enesele selge pildi. Küögi-Kata ja Toa-Trnnu wahekord noareherradega on ülihuwitaw. Ükski, kes lõbu armastab, ei jäta seda ilusat uudisjutu lugemata. Ta on juba tuhandete kaupa, rahwa hulka laiali läinud. Salsa salalmlaja meie keskel. und 10 kop. Ш jutt kirjeldab selgel sõnal kawalate Saksa salakuulajate tegewust meie keskel. Saksamaa on juba rahuajal oma agendid teistesse maadesse saatnud, et sääl kõik üles nuuskida, mis kudagi sõjawäeliselt tähtis. Isegi oma suurte suurtükkide jaoks on nad wäljamaal alused walmis ehitanud. Muidugi on palju nende kawalust ja kawatsufi tühjaks täinud ja kõige ettewalmistamiste pääle on lõpulikult wõitjad liiduriigid ja nende hulgas pääasjalikult Wenemaa, kelle wägewust Saksa salakuulajad ja teised äraandjad karwawäärtki wähendada ei suuda. Wene sõjalangelane kasal Kosma < itf «ä^rtvtt Hind w kop. Kaanel kahewärwiline kasak Kruts- ЩГШіЯІ и'«kowi pilt.. Selles raamatukeses loeme meie, ku«das kasak Krutskow oma kodus elab, kudas ta sõjateekanda alustab ja wiimaks, mil kombel ta oma wägitükt korda saadab. Seda raamatukest lugedes saame meie täieliku pildi kasakate ja teiste sõjameeste elust ja nende juhtumistest. Raamatuid on saada igast raamatukauplusest ja ajalehtedemüüjate, käest. Kes õtse pääladust tellida tahab, saatku raamatute hind rahas ehk postmarkides järgmise adressi all sisse: гор. Юрьевъ, K. Iaiki raamatukauplus.

19 EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU