Liiklusloenduse tulemused aastal ARUANNE
|
|
- Kristine Pedersen
- 5 år siden
- Visninger:
Transkript
1 Liiklusloenduse tulemused aastal ARUANNE Tallinn 2018
2 Liiklusloenduse tulemused aastal Aruande koostasid: Tanel Jairus Stanislav Metlitski Töös osalesid: Juri Ess Andres Teder Mart Linnamägi
3 SISUKORD SISUKORD... 1 LÜHENDITE SELGITUSED... 2 SISSEJUHATUS... 3 MAJANDUS SKP ja traspordiäitajad... 6 Mootorikütus... 7 Sidukid... 8 ILMASTIK Õhuteperatuur Sademed LOENDUSPUNKTID Püsiloeduspuktid Perioodilised loenduspunktid Teisaldatavad loenduspunktid Liiklusloenduse planeerimine teisaldatavates loenduspunktides LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-IKS LIIKLUSE MODELLEERIMINE LIIKLUSSAGEDUS AASTAL Liiklussagedus püsiloeduspuktides Liiklussagedus phiaateedel Liiklussagedus tugimaanteedel Liiklussagedus krvalaateedel Üle eetri pikkuste sidukite liiklussagedus LISAD LISA 1. Loenduspunktide nimekiri LISA 2. Sidukiklasside ädalakoefitsiedid LISA 3. Püsiloeduspuktide gruppe iseloomustavad liiklussageduse graafikud LISA 4. Phiaateede kaalutud keskmine liiklussagedus aastatel LISA 5. Liiklussagedus phiaateedel seisuga LISA 6. Liiklussagedus tugimaanteedel seisuga LISA 7. Liiklussagedus krvalaateedel seisuga LISA 8. Teeakaart Teisaldatavad loenduspunktid a LISA 9. Teeakaart Statsionaarsed loenduspunktid a LISA 10. Teeakaart Liiklussagedus phi- ja tugimaanteedel a LISA 11. Teeakaart Üle m pikkuste sidukite liiklussagedus phi- ja tugimaanteedel a LISA 12. Teeakaardid Sidukite liiklussagedus suureate liade üruses. a 1
4 LÜHENDITE SELGITUSED AKÖL aasta keskie päevae liiklussagedus, autotpäevas NKÖL ädala keskie päevae liiklussagedus, autotpäevas SAPA siduautod ja pakiautod [siduki pikkus,] VAAB veoautod ja autobussid [, < siduki pikkus,] AR autorongid [siduki pikkus (m) > 12,0] LP liiklusloenduspunkt PLP püsiloeduspukt PerLP perioodiline loenduspunkt TLP teisaldatav loenduspunkt SKP sisemajanduse koguprodukt Mnt maantee 2
5 SISSEJUHATUS Käesolev aruae o koostatud Maateeaeti telliusel tvtulepigu r Liiklusloenduse tegemine riigimaanteedel aastatel täitise tuleusea. Lepingu raames tehti aastal liiklusloedust püsi-, perioodilistes ja teisaldavates loenduspunktides Eesti riigimaanteedel, püsi- ja perioodiliste loenduspunktide ning serverite ja tarkvara hooldust, kogutud loendus- ja kiirusadete ttlust ja aalüüsi. Liiklussagedus on üks oluliseatest teedevrgu toimivust iseloomustavatest äitajatest. Liiklusloeduse tuleusea saadavad aded o tähtis aasifo teede ehituse ja remondi planeerimisel, projekteerimisel ja teostamisel ning teehoolde tegemisel. Seega o ülialt olulie, et liiklussageduse adete koguie ja ttleie toiuks kidlate reeglite ig ühtse süsteei ja phitete alusel. Kidlasti pea olea tagatud tulemuste usaldatavus, järjepidevus ig vrreldavus nii ruumis kui ajas. Kaalutud keskmine aasta päevae liiklussagedus AKÖL Eesti riigimaanteedel oli aastal 968 autotpäevas (2016. aastal oli AKÖL 935 autotpäevas, muutus +3,6%). Tee liikide likes oli aasta keskmie päevae liiklussagedus ja uutused vrreldes 16. aastaga järgised: phiaateede keskie AKÖL 5266 autotpäevas, uutus +4,6%; tugiaateede keskie AKÖL 1559 autotpäevas, uutus +1,8%; krvalaateede keskie AKÖL 298 autotpäevas, uutus +2,5%. Liiklussageduse muutused riigimaanteedel aastatel % 10.0% 5.0% 0.0% -5.0% -10.0% -15.0% Phiaateed Tugimaanteed Krvalaateed Graafik 1. Riigimaanteede liiklussageduse aastane muutus viimase 15 aasta jooksul Krvalaateede vrgu kogupikkusest ligi 3%-l ehk 9102-l kilomeetril on liiklussagedus alla autopäevas. Üle 12 pikkuste sidukite (AR) liiklussageduse andmed olid vastavalt: phiaateede keskie AKÖL 537 autotpäevas, osakaal koguliiklusest 10,0%; tugiaateede keskie AKÖL 90 autotpäevas, osakaal koguliiklusest 5,8%; krvalaateede keskie AKÖL 11 autotpäevas, osakaal koguliiklusest 3,6%. 3
6 Liikluse aregud sltuvad erievate traspordiliikide osakaalust ig iieste ja kaupade liikuisvajadustest, is oakorda sltuvad riigi traspordi- ja maksupoliitikast, kohalikust ja regioaalsest aakasutusest, regioaalpoliitikast, kütuse hiast, raudtee, ühistranspordi ja kergliikluse arengust jne. Liiklussagedust ja selle muutust jutavad ited tegurid ning järgevalt o toodud edest ed olulisead: üldie ajaduse areg; kütuse hia uutus; maksud; ühistranspordi vrgu areng; infrastruktuuri ja maakasutuse areng; teede läilaskvus; ilmastik; kergliiklusteede olemasolu. Liiklusest ja seal toiuvatest uutustest ülevaate saaiseks toiu süsteaatilie adete koguie ja aalüüs. Läiviidavad liiklusloendused vivad olla nii pikaajalised kui lühiajalised. Pikaajaline liiklusloendus kestab kaue kui päeva ning seda tehakse ainult statsioaarselt väljaehitatud püsi- ja perioodilistes loenduspunktides (PLP ja PerLP). Püsiloeduspuktide loedustuleuste phjal saa hiata liikluse iseloou loenduspunkti piirkonnas. Lühiajalise liiklusloeduse kestvus o kui päeva ja see viiakse läi teisaldatavates loenduspunktides (TLP). Loendustulemused teisendatakse ühtse etoodika järgi aasta keskmiseks päevaseks liiklussageduseks loenduspunktis. Loenduspunkti liiklussageduse jupiirkoda laiedatakse kindlale homogeense liiklussagedusega teeligule. Hoogeese liiklusega teeliguks loetakse teeliku, millel liiklussagedus oluliselt ei muutu a liiklusloenduse ja modelleerimise abil uuendati liiklussagedused kigil riigiaateede hoogeesetel likudel. 4
7 MAJANDUS aastal jätkus ajaduskasv kiireevas tepos. Nii Eesti peamiste kaubanduspartnerite kui uude Euroopa riikide kasv o ületaud ootusi, is o hoogustaud ka Eesti ajadust. Eesti Paga progoosi kohaselt ületa Eesti ajaduskasv. aastal tervikua % ja o seega viimase kuue aasta kiireim. Kütuseaktsiisi laekus iljoit eurot, is on 9 miljonit vähe kui. aasta suvises ajadusprogoosis eustatu. Taelis o toodud vrdluseks viiase kole aasta progoosid ja reaalsed laekuised. Laekuud kütuseaktsiisist % oodustas diislikütuse eest tasutu, autobensiini osakaal oli 29%. Aasta vare olid vastavad äitajad % ja %. Mootorikütuste osakaal kütuseaktsiisi kogusuas o järjest kasvaud alates aastast. Tabel. Kütuseaktsiisi eeldatav ja reaale laekuie aastatel Aasta Kütuseaktsiis, l eur (RM a suvise ajadusprogoosi põhjal 486,0 537,0 581,0 591,0 - Kütuseaktsiis, l eur (RM a suvise ajadusprogoosi põhjal 525,0 554,0 558,0 614,0 626,0 Kütuseaktsiis, l eur (RM a suvise majandusprognoosi põhjal - 530,3 580,6 602,2 631,8 Kütuseaktsiis, l eur (reaalne laekumine) 506,1 521, Raskeveokimaksu tasuti aastal 5,32 miljonit eurot, mis on 3,05% rohkem kui aasta varem. Statistikaaeti adetel tusis tarijahiaideks. aastal aasta keskmisega vrreldes,%. Tarijahiaideksi aastauutuse suuriad jutajad olid toit ja ittealkohoolsed joogid, is adsid kogutusust ligi kaks viiedikku. Mootorikütus ig alkohoolsed joogid ja tuakas adsid kogutusust kuki ligi viiendiku. Keskmine brutokuupalk a kolme esimese kvartali keskmisena oli 1199 eurot, mis on 6,6% rohkem kui a samal perioodil. 5
8 SKP ja traspordiäitajad Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt aasta III kvartalis 4,2% vrreldes eelise aasta saa perioodiga. Järgeval graafikul o toodud SKP ja liiklussageduse muutuse omavaheline seos viimase 15 aasta jooksul. 15.0% 10.0% 5.0% 0.0% -5.0% -10.0% -15.0% SKP ja liiklussageduse muutused maanteedel aastatel Phiaatee 10.1% 1.3% 8.1% 10.4%12.8% -4.0% -6.5% -4.7% 2.5% 1.3% 4.3% 3.8% 5.6% 4.7% 4.6% Tugimaantee 7.4% 0.0% 3.4% 13.4% 9.5% -10.8%-6.6% -3.6% 0.7% 0.9% 2.4% 4.5% 6.8% 3.4% 2.3% Krvalaatee 7.8% 3.3% 1.8% 5.1% 9.2% -0.1%-10.1%-6.3% -3.4% -3.6% -3.1% 4.3% 5.9% 4.8% 2.5% SKP 7.8% 6.5% 9.5% 10.5% 7.2% -5.0%-14.2% 1.7% 7.5% 4.3% 1.6% 2.7% 1.5% 1.6% 4.8% Graafik 2. SKP ja liiklussageduse muutused maanteedel aastatel a kole kvartali adete phjal o Eesti veodusettevtete aateetraspordi kauavedude aht väheeud ii siseistel kui rahvusvahelistel marsruutidel. Vrreldes eelmise aasta sama perioodiga o täheldatud erakorraline, keskmiselt ligi 34% suurune, kaubavedude langus esimeses ja teises kvartalis. Kolmandas kvartalis olukord evrra paranes, kuid siiski jäid veoahud eelisele aastale alla. Kaubavedu (tuhat tonni) I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv Kaubavedu Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel Graafik 3. Maanteetranspordi kaubaveo äitajad aastatel Statistikaaeti adete põhjal 6
9 jaanuar veebruar ärts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember Liiklusloendus aastal Mootorikütus Mootorikütuste hind hakkas oluliselt langema a viimases kvartalis, saavutades madalamaid tasemeid a alguses.. a veeruariks saaus uus krghetk, kus ii esiii kui diislikütuse hid kerkis esakordselt ite aasta järel üle, euro liitri kohta a keskel hid lages, kuid kerkis aasta lpuks taas 1, euroi liitrist, seda vrdselt bensiini ja diislikütuse osas. Vrreldes. aasta lpuga moodustas bensiini hiatus,% ja diislikütuse hiatus 10,3%. Järgeval graafikul o toodud kütuste ädalakeskmiste hindade muutus viimase 5 aasta jooksul. Mootorikütuse keskie hid (EUR1000L) Bensiin 95 Diislikütus Graafik 4. Mootorikütuste keskised hiad Mootorikütuse jaeüügi aht oli. aasta esiese kuuga veidi väikse kui aasta vare saal perioodil. Besiii üüdi,% ja diislikütust,% vähe. Mootorikütuse jaeüük (mln L) Bensiin Diislikütus 2017 Bensiin Diislikütus Graafik 5. Mootorikütuse jaeüügi võrdlus
10 Sidukid Vrreldes eelmise aastaga on poolte sidukiliikide esaselt registreeriise arv kasvanud. Suuremad kasvud on traktorite, busside ja traktorihaagiste registreerimise osas. Kasvanud on veoautode ja mopeedide registreerimine. Siduautode esaste registreeriiste arv o kasvanud 4,6%. Väheeud o ootorrataste, aastikusidukite ja väikelaevade registreerimine. Tabelis 2 o toodud ülevaade viimase viie aasta jooksul esmaselt registreeritud sidukitest. Tabel 2. Liiklusregistris aastal esmaselt registreeritud sõidukid Aasta Bussid Mope e-did Maastikusidukid Traktorid Traktorihaagised Siduautod Veoautod Haagised Mootorrattad Liikurmasinad Väikelaevad Jetid Muutus ,6% 6,4% 13,0% 1,9% -21,5% 3,1% -15,9% 43,5% 7,7% -3,8% -12,6% -8,7% Graafikul 6 o toodud siduautode esaste registreeriiste arv viiase küe aasta jooksul aastal oli sidukite registreeriie adalaias puktis, hilje o siduautode registreerimine tasapisi suurenenud ning on praeguseks judud a tasemele. Üsa ühtlased on muutused uute siduautode registreeriise osas ig protsentuaalselt on nende osakaal veidi kasvanud aasta sidukite esmaste registreerimiste puhul oli 52% siduautodest uued 6. a oli vastav äitaja 49% ja a 52%). Siduautode esased registreeriised Siduautod sh uued siduautod Graafik 6. Sõiduautode esased registreerimised aastatel
11 Tabelis 3 o toodud sidukite arv elaike kohta viimase viie aasta jooksul. Nii autode kui siduautode arv 1000 elaniku kohta on aastal suurenenud üle %. Tabel 3. Sõidukite arv elaike kohta Aasta Autosid kokku Sealhulgas Siduautod Bussid Veoautod Autosid 1000 elaniku kohta ** Autosid Siduautosid kokku * * * * Muutus ,6% 3,2% 2,6% 6,1% 3,4% 3,0% Märkused: * a sidukite arv sisalda ka peatatud registrikadega sidukeid ** Eesti arvestuslik rahvaarv on Statistikaameti andmetel (avaldatud seisuga ). 9
12 ILMASTIK 2017 Õhuteperatuur 1 Kuu keskie huteperatuur oli kliaatilisest orist adala viiel kuul aprillis, mais, juuis, juulis ja oktooris. Ülejääud kuud olid kliaatilisest orist soojead.. aasta kige küle kuu oli veeruar, il Eesti keskie huteperatuur oli, C. Vrreldes klimaatilise normiga (1981- oli see C krge, kuid. aasta veeruariga vrreldes C adala. Kige sooje kuu oli august, il Eesti keskie huteperatuur oli, C. Nii aastate keskmise kui. aasta augustiga vrreldes o see pisut krge. Eriliselt soe oli detsember Eesti keskise huteperatuuriga +, C. Kliaatilisest orist o see 3 C ja aasta detsembrist 0,5 C krge. Aastate keskisest C soojead olid ii ärts kui november. Eesti keskmine oli vastavalt, C ja, C. Aasta keskie huteperatuur oli, C, is o, C kliaatilisest orist krge,. aastast aga, C adala. Kige adala huteperatuur registreeriti. jaauaril Vru ilajaaas, il iiaale huteperatuur lages, C-i. Õhuteperatuuri aksiaalseiaks väärtuseks registreeriti +, C, is deti. augustil Viljadis. Tabel. Eesti keskie õhuteperatuur C Kuu jaan veebr ärts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets aasta Norm ,5-4,5-1,1 4,6 10,4 14,4 17,4 16,3 11,5 6,7 1,4-2,0 6, ,9,0,8 5,1 10,9 14,6 18,3 16,9 12,5 6,8 2,7,8 6,5 2016,7 0,7 0,2 5,3 13,1 15,5 17,8 16,3 13,2 5,0 0,1 0,8 6, ,1-2,5 1,1 3,0 9,3 13,4 15,7 16,5 12,4 6,2 3,3 1,3 6,5 Eesti keskie huteperatuur C) jaan veebr ärts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Norm Graafik 7. Kuu keskmised temperatuurid Eestis 1 Keskkonnaagentuuri andmed 10
13 Sademed 2 Sademete poolest oli nii neid kuid, mis olid kuivemad, kui neid, mis olid klimaatilisest orist sajusead. Kliaatilisest orist väheate sadeetega dusid jaauar, veeruar, ai ja juuli. Kige kuive kuu oli ai Eesti keskmine sajuhulk oli 15 mm, mis on vaid % kliaatilisest orist. Mi ilajaa sai uue ai rekordi. Sadeete vähesusega paistis silma veel jaanuar, mil sadas pool sajunormist. Aastate keskmisest sajusemad olid ärts, juui, august ja oveer. Augustis olid piirkoiti sajusuad aga väga erievad kige ea sadas augustis Tallias, kus kuu jooksul oli sademeid 180 mm (klimaatiline norm 86 mm). Suvised tugevad hoogvihad phjustasid itel pool üleujutusi ig teede ära uhtuist. Kige sajuse kuu oli oktooer, il Eesti keskie sajuhulk oli. Klimaatilisest normist tunduvalt sajusem oli ka aprill ning september ja detsember. Kuna nii september, oktoober kui november olid sajused, siis kujunes aasta sügis kige sajusemaks alates aastast. Viiae luesadu oli l vastu. aid, il üksikutes kohtades sadas vähest lud. Saartel esinenud lumesadu kattis mail maapinna lumega ja. ai hoikul deti Uue- Lvel luikatte paksuseks. Esiee luesadu oli. oktoori htul, il Lääe- Viruaal kattus aapid luevaiaga, is püsis lühikest aega. Järgie suure lumesadu oli l vastu. oktoobrit. Aastane sajuhulk Eesti keskmisena oli 708 mm, klimaatiline norm 672 mm, aastal 689 mm. Tabel 5. Eesti keskmine sajuhulk (mm) Kuu jaan veebr ärts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets aasta Norm Eesti keskie sajuhulk kuude likes jaan veebr ärts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Norm Graafik 8. Keskmine sajuhulk Eestis kuude lõikes 2 Keskkonnaagentuuri andmed 11
14 LOENDUSPUNKTID Püsiloeduspuktid Püsiloeduspukt o statsioaare teeinfrastruktuuri ehitis, mis paikneb vahetult tee uldkeha läheduses ig o varustatud elektritoitega. Tugipostile paigaldatud seadmekapis paike liiklusloedusseade, is o ühedatud teekattesse paigaldatud induktiivanduritega. Püsiloeduspuktides kasutatakse loedusseadeid, is vialdavad registreerida sidukite arvu, liiki, liikumiskiirust ja liikumissuunda. Pilt. Püsiloeduspukt Loeduspukti läiud sidukid sueeritakse iga i tagat. Kogutud sidukite loedusaded ig loedusseade tkorrasoleku kohta käiv ifo edastatakse serverisse viivitamatult uue andmepaketi moodustumisel kasutades edastamiseks GPRS teenust ja interneti protokolli. Saabunud andmed salvestatakse andmebaasi ja edastatakse iga 15 min tagat TarkTee veeiportaalile, ille kaudu iforeeritakse teekasutajat liiklusoludest riigimaanteedel. Püsiloeduspuktides toiu liiklusloedus aastarigselt. Püsiloeduspuktide vrgustik koose 8-st püsiloeduspunktist, millest 59 asuvad phiaateedel, 6 tugiaateedel ja krvalaateedel aastal ei ole püsiloeduspuktide vrgus muudatusi tehtud. Katkestused püsiloeduspuktide ts o tigitud itetest asjaoludest ja sltuvalt phjustest o liiklusadete registreeriie häiritud lühiajaliselt vi pikea aja vältel. Pikeaajalised katkestused o tigitud teetdest, loeduri-, teeandurite tehnilistest riketest vi loeduri elektrivarustusega seotud proleeidest, is o oakorda valdavalt phjustatud kas äikesest, pigekikuistest vi pikemaajalistest katkestustest elektritarijate vrkudes. Püsiloeduspuktid, ille lähipiirkoas olid. aasta jooksul liikluspiirangud kogukestusega üle ühe kuu: t r k, Kärevere, aatee taastusremont kestusega päeva; t r k, Tatra I, aatee ehitus kestusega päeva; mnt nr 4 km 123, Päru, aatee ehitus kestusega päeva; t r k, Tori, aatee taastusreot kestusega päeva; mnt nr 5 km 85,5 Reopalu, aatee ehitus kestusega päeva; 12
15 t r k, Mäo I, aatee ehitus kestusega päeva; t r k, Tähtvere, teekatte taastusreot kestusega päeva; t r k, Tatra II, aatee ehitus kestusega päeva; mnt nr 52 k, Viiratsi, teekatte taastusreot kestusega päeva; t r k, Kaaküla, teekatte taastusreot kestusega päeva. Püsiloeduspuktid, is olid rivist väljas vi kus sidukite registreeriie oli häiritud vähealt ühel sidurajal pikemat aega: mnt nr 1 k, Prügila rist; t r k, Kärevere ; t r k, Puka ; t r k, Peoleo ; t r k, Kaaa ; t r k, Tori ; t r k, Mäo ; t r k, Murati ; mnt nr 9 km 64,7 Herjava ; mnt nr 40 km, Tähtvere ; t r k, Vaa Kastre ; mnt nr 52 km 0,8 Viiratsi ; mnt nr 61 km 18,2 Vastse Kuuste. Lühiajalisi katkestusi tigi liiklusloeduri ja serveri vahelise üheduse käigus loeduri kellaaja korrigeerimine, ille tuleusea vi üks -iutilie periood jääda adetest tühjaks. Nietatud toiig tehakse reeglia isel ajal, il liiklus o kige väikse. Sellised katkestused loedurite ts liiklusloeduse tuleusi ei juta. Probleemid andurite ja loenduri vahelises ühedusahelas o keskkoa- ja ilastikuphised ig eid avastatakse alles loedustuleuste hiliseal aalüüsil. Püsiloenduspunktide nimekiri on toodud Lisas 1 ning nende asukohad on äidatud Lisa 9 teemakaardil. 13
16 Perioodilised loenduspunktid Perioodiline loenduspunkt on statsionaarselt väljaehitatud loeduspukt, is o ehituse poolest aalooge püsiloeduspuktile. Loedusseade paigaldatakse perioodilisse loenduspunkti ainult liiklusloenduse tegemise ajaks. Liiklusloenduse kestvus perioodilises loenduspunktis on harilikult 4 ädalat ig sellist loedust tehakse aasta jooksul samas punktis tavaliselt 2 korda. Pilt 2. Perioodiline loenduspunkt Tuleevalt tehilistest vialustest o osades perioodilistes loeduspuktides tehtud ka pikemaajalisi loendusi. Perioodilised loeduspuktid o välja ehitatud suurea liiklussagedusega teelikudele, kus voolikloeduritega loeduse tegeie o ohtlik javi saadavate adete kvaliteet ei pruugi olla piisav aastal jooksul pole perioodiliste loenduspunktide vrgus olulisi muudatusi tehtud aastal o plaais vtta arvele neli uut perioodilist loenduspunkti ning kuus perioodilist loeduspukti ehitada üer püsipuktideks. Seisuga on Eesti riigimaanteedel kokku 47 perioodilist loenduspunkti, millest 25 asuvad phiaateedel, 11 tugimaanteedel ja 11 krvalaateedel. Perioodilistes loenduspunktides tehti liiklusloendust aasta jooksul kokku 447-l ädalal ja eed jaguesid järgiselt: phiaateedel 210 ädalat; tugimaanteedel 127 ädalat; krvalaateedel 110 ädalat. Perioodilised loenduspunktid, is olid pikeat aega rivist väljas vi kus olulisel ääral oli tavaliiklus häiritud: t r k, Väo ; t r k, Jälgiäe. Perioodiliste loenduspunktide nimekiri on toodud Lisas 1 ning nende asukohad on äidatud Lisa 9 teemakaardil. 14
17 Teisaldatavad loenduspunktid Teisaldatav loenduspunkt on homogeenset teeliku iselooustav loeduspukt. Teisaldavas loenduspunktis tehakse loendust kestvusega päeva kahe voolikanduriga sidukeid klassifitseerivate loendusseadmetega. Pilt 3. Andurid maanteel Loedusseade jäädvusta anduritelt saadud sidukite poolt tekitatud ipulsid ning kogub adeid sidukite hulga, klassi, kiiruse, pikivahe, sidusuudade ja radade kohta. Loendusperioodi jooksul on esinenud mitmeid juhuseid, kus liiklusloenduri voolikandurid olid lhutud, seaded kahjustatud ja loedustuleused selle tttu ittetäielikud. Liiklusloeduri voolikute lhkuise phjuseks oli üldjuhul kas vadalis, aateedel tehtavad teehoolde td vi voolikadurite purueie suure liiklussageduse tttu. Lühiajalie liiklusloedus viidi läi perioodil 16 1 ädal ning loendust ei viidud läi nendel ädalatel, kus liiklus vis olla tavapärasest eriev riiklikud pühad jms) aastal tehti teisaldatavates loenduspunktides liiklusloendust kokku 850 korda (millest erievatel phjustel eaestus loedust ehk,% loedusahust ja need jagunesid järgiselt: phimaanteedel 65 liiklusloendust; tugimaanteedel 139 liiklusloendust; krvalaateedel 612 liiklusloendust. Erievatel phjustel jäi tegeata plaeeritud loedust polud vialikvajalik teha loendust. Adete aalüüsiks eapiisava tuleuse korral tehti kordusloendus aastal tehtud lühiajalise liiklusloenduse nimekiri on toodud Lisas 1 ja asukohad on äidatud Lisa 8 teemakaardil. 15
18 Liiklusloenduse planeerimine teisaldatavates loenduspunktides Liiklusloenduse planeerimine toimub kindlate reeglite ig ühtse süsteei järgi. Loeduskava taga liiklusloeduse tähtajalise täitise utud ahus ig loedustuleuste vrreldavuse.. a koostati pikaajalie loeduskava järgistel phitetel: phi- ja tugiaateede hoogeesed ligud loetakse kaheaastase tsükliga; krvalaateede likude loedaise tsükkel sltu eelkige AKÖL-ist. Loendatava teeligu valiku puhul arvestati viiati reaalselt toiuud loedust ig et oleks tagatud loeduspuktide vialikult ühtlae jaotus üle kogu Eesti. Krvalaateede vrk on jaotatud liiklussageduse järgi kole klassi. Tabelis 6 on toodud loenduste tsüklid sltuvalt AKÖL-ist. Tabel. Loeduste jaotus pikaajalise loeduskava põhjal aastateks Klass AKÖL, ap Teelikude arv Loeduste tsükkel, aastat III II I 43 2 Vastavalt loenduskavale tehakse ajavahemikus teisaldatavates loenduspunktides vähealt loedust ehk iiaalselt loedust aastas. Lisaks pikaajalisele loenduskavale koostatakse iga aasta 15. aprilliks loenduskava jooksvaks loendusperioodiks. Loedatavate likude nimekirja koostamise eelduseks on riigimaanteede homogeensete likude ig eelistel perioodidel saadud loedustuleuste aalüüs. Aalüüsi käigus kontrollitakse hoogeesete teelikude vastavust riigimaanteede olemile ja liiklusele. Kokreetse loedusligu valik sltu eelkige aastast, illal ligul reaalselt loedust tehti. Krvalaateede puhul juta valikut AKÖL, ligu geograafilie asukoht ig ligu asukoht maanteel. Jooksva perioodi loeduskava koostaisel jälgitakse, et loeduslikude jaotus aakodade ig kokreetse tee likes vialdaks pareat indikatsiooni liiklussageduse muutumisest maanteel. Loeduskava vrreldakse teereodi kavaga vältiaks selliste likude valikut, kus liiklus vi olla jutatud olulisel ääral aasta kavas oli 823 loendust, millest 210 oli planeeritud phi- ja tugimaanteedele ja ülejääud krvalaateedele (kaetud k ehk % riigiaateede vrgust. Aasta jooksul telliti täiedavalt loedust. 16
19 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-IKS Liiklussagedus on erinev nii ajas kui ruumis ja see on pidevas muutumises. Nii on suvine liiklussagedus suure talveperioodi oast, ie liiklussagedus o väikse päevasest, pühade perioodil liigu rohke sidukeid je. Suureate liade üruse liiklus on aasta vältel ühtlae, suvitusrajooide läheduses o liiklussagedus suure suveperioodil, suusakeskustesse viivatel teedel liigu rohke sidukeid talvel je. Liiklust iseloomustavad trendid uutuvad aja jooksul. Sellie uutus vi olla ajutie äiteks tigitud teereoditdest vi püsivaa iseloouga uute elurajooide väljaaredus). Selleks, et saada ülevaadet liikluses toiuvast, on vajalik kogutavaid andmeid süsteatiseerida, aalüüsida ja vrrelda. Liiklusloedusadete vrdleiseks teisedatakse loedustulemused aasta keskmiseks päevaseks liiklussageduseks. Esmased tulemused saadi liiklusloenduse tegemisel loenduspunktides. Loendustulemused sltuvalt liiklusloeduse kestvusest teisedati aasta keskmiseks päevaseks liiklussageduseks ning seejärel kati tulemus konkreetsele loendusligule. Alates aastast on liiklusloenduse tuleuste aalüüsil kasutatud ühesugust etoodikat, mida. aastal täpsustati sidukiklasside likes ja a vigaseid andmeid korrigeeriva odelleeriise likes. Püsiloeduspuktidest saabuvate andmete kvaliteeti kontrolliti jooksvalt ädala- ja kuu phiselt. Avastatud proleeid kaardistati, fikseerides ajavahemikud, mille jooksul kogutud aded ei olud usaldusväärsed vi puudusid üldse. Kattuvad andmed kustutati. Püsivate probleemide puhul veti loenduspukt avariihooldustde plaani. Juhul, kui probleem hlas leat sidusuuda, andmeedastus katkestati. Kvaliteedikotrolli käigus fikseeritud ajavahemikud ärgistati adestikus vastavalt ja eid ei kasutatud aasta keskiste väärtuste ääraisel. Puuduva adestiku iterpoleeriisel kasutati iteratiivset regressiooiaalüüsi, kus katkestuse esiese ja viiase ädala iga päeva jaoks leiti eeleva ja järgeva elja saa ädalapäeva väärtuste alusel vähiruutude eetodil lieaarvrrad. Saadud vrradi järgi arvutati päeva kohta uued väärtused. Seejärel korrati algoriti sei, kui kik päevad olid adetega kaetud. Aasta alguse ja lpu juures olevate katkestuste puhul kasutati täiedava referetsia vastavalt aasta lpu ja alguse adeid seal, kus katkestusele eeleva vi järgeva admestiku hulk ei olnud piisav. Kotrollitud adestiku phjal igale teatud ajaperioodile päev ja ädal arvutati püsiloeduspuktide liikluse eaühtlustegurid. Eaühtlustegurite graafikud aitavad äärata kokreetse püsiloeduspukti liiklust iselooustavat gruppi. Paljudes püsiloeduspuktides o liikluse iseloo suhteliselt sarae, saas o aga ka püsiloeduspukte, ida läiv liiklus on oma iseloomult teiste liiklusloenduspunktide omast hoopis erinev. 17
20 eaühtlustegur Liiklusloendus aastal Tabelis 7 on toodud liiklust iseloomustavate gruppide kirjeldus ning Graafikul 9 on toodud vastavate gruppide keskiste eaühtlustegurite jaotus ädalate likes. Tabel 7. Liiklust iseloomustavad grupid ja nende kirjeldus Grupp Ebaühtlustegur AKÖL Nr Iseloom Suvine vs talvine kndl kevadel kdl sügisel 1 Tavaliiklus 1,5-1,7 x Suveliiklus 1,8-2,1 x Linnaliiklus 1,1-1,3 x Gruppide keskised ebaühtlustegurid ädal Grupp 1 Tavaliiklus Grupp 2 Suveliiklus Grupp 3 Linnaliiklus Graafik 9. Liiklust iselooustavate gruppide keskiste ebaühtlustegurite jaotus Lühiajaliste loendustuleuste AKÖL-i arvutamiseks koostati ädalakoefitsiendi graafikud sidukiklasside kaupa. Sidu- ja pakiautode (SAPA ädalakoefitsietide peaie erievus tuleneb vaid liikluse iseloomust on see siis nn tavaliiklus, suveliiklus vi lialiiklus. Veoautode ja autousside VAAB ig autorogide AR liiklus o aga SAPA oast üsagi eriev ja seda just selles osas, et see o aasta likes ühtlase ig ka gruppide vahel pole olulisi erinevusi. Vastavalt liikluse iseloomule koondati püsiloeduspuktide ädalakoefitsiedid ig vastava grupi keskie ädalakoefitsiet arvutati iga sidukiklassi jaoks eraldi (graafikud 10-12). Lühiajaliste loedustuleuste AKÖL-iks teisedaisel kasutati. aastal iga sidukiklassi jaoks vastavalt oa ädalakoefitsieti ig sidukiklasside tuleused sueeriti. Sellise etoodika kasutaie o eriti phjedatud edel aateedel, kus o suur raskeliikluse osakaal. Kui üldie liiklussagedus o adal, siis eraldi koefitsietide kasutaisel o ju vähee. 18
21 SAPA keskised ädalakoefitsiedid Grupp 1 - tavaliiklus Grupp 2 - suveliiklus Grupp 3 - linnaliiklus Graafik 10. SAPA ädalakoefitsietide graafikud 7. aastal VAAB keskised ädalakoefitsiedid Grupp 1 - tavaliiklus Grupp 2 - suveliiklus Grupp 3 - linnaliiklus Graafik 11. VAAB ädalakoefitsietide graafikud 7. aastal AR keskised ädalakoefitsiedid Grupp 1 - tavaliiklus Grupp 2 - suveliiklus Grupp 3 - linnaliiklus Graafik 12. AR ädalakoefitsietide graafikud 7. aastal Lisas 2 on toodud aasta ädalakoefitsietide arvulised väärtused sidukiklasside kaupa. Loenduspunktide jagunemine liikluse iseloomu gruppidesse on äidatud Lisa 9 teemakaardil. 19
22 LIIKLUSE MODELLEERIMINE Liikluse modelleerimiseks kasutati CUBE tarkvara ning a loodud Eesti tingimustele ja vajadustele kohandatud liikluse baasmudelit. Järgevatel aastatel lahendati udeli ts tekkinud probleeme ja uuendati liiklussageduse andmeid mudelis. Kuna baasmudeli udlusaatriks o vaaeud seoses tekeskuste ja haldusjaotuse muutustega, korrigeeriti odelleeritud tuleusi vrguaalüüsi phjal leitud kasvuteguritega. Mudeli t phie oleasolevate liiklusloeduse adete kadisel teelikudele ja ede aasil kogu teedevrgu teelikudele liiklussageduse leidisel. Mudeli sisenditeks on riigimaanteid iseloomustavad andmed (maantee liik, pikkus, katend, kiiruspiirangud), piirkoad aakoad, vallad, külad, rahvastiku ning liiklussageduse andmed. Mudeli loomise protsess koosnes järgistest phietappidest: traspordivrgu kirjeldamine; o teedevrk jagati teelikudeks üldjuhul o teelik ristikust ristikui vi asustuse piirist ristmikuni) ja kirjeldati iga lüli (link) otsapunktid (A, B node). Lüli aded sisaldavad pikkust, tüüpi, piirkiirust, paiknemise koodi jms; transporditsoonide kirjeldamine; o piirkonna keskpunktiks (tsentroid) äärati vastava piirkonna punkt, kus liikuie kas alga vi lpe. Tsooiühedused kirjeldati eraldi ligitüüia; eelevate t etappide ja tuleuste aasil koostati korrespondentsmaatriksid. Modelleerimisel kasutati kaheetapilist tsoneerimist: liiklusmudelite koostamine maakondade kaupa nn peentsoneerimine. Sel puhul veti aluseks linnade ja külade piirkoad tsooi, tulemusena saadi maakonna sisene liiklusmaht; kogu Eesti teedevrgule üldise liiklusudeli koostaie jäetsoeeriie. Sel puhul veti aluseks oavalitsusüksused ja tulemusena saadi omavalitsuste piire ületav liiklusaht. Pilt 4. Mudeli sisendandmed a loenduspunktide asukohad 20
23 Pilt 5. Modelleeritud a liiklus jäetsoeeriise tasadil Pilt 6. Loenduspunktide asukohad ja modelleeritud a liiklus peentsoneerimise tasandil äitea Hiiu maakond 21
24 LIIKLUSSAGEDUS AASTAL Liiklussagedus püsiloeduspuktides Püsiloenduspunktide liiklusloenduse tuleused o aalüüsitud ja teisedatud aasta keskmiseks päevaseks liiklussageduseks. Vrreldes eelise aastaga o phiaateedel olevates püsiloeduspuktides liiklussagedus kasvanud 46-s (1,2 15,0%) ja langenud ühes punktis (0,9%). Ka tugimaanteedel olevates püsiloeduspuktides o liiklussagedus vrreldes eelise aastaga pigem kasvanud (0,4 14,7%), väheeie oli täheldatav vaid neljas punktis (0,3... 2,1%). Krvalaateedel o püsiloeduspukti ja eed o kik Tallia üruses. Eelise aastaga vrreldes o liiklussagedus langenud vaid Kakuäe loeduspuktis,%, ujal o tusud,... 1,9%). Püsiloeduspuktide adete phjal vi elda, et liiklussagedus o kasvaud kigil riigiaateedel, väheeised o seotud pige teelikudel tehtud ehitus- javi reoditdega. Püsiloeduspuktide liiklussageduse uutusi aastate likes vrreldi ainult nendes loeduspuktides, kus loeduspukt ttas lemal perioodil ja suuremaid katkestusi ei esinenud (ax luatud suaare katkestus päeva aastas). Vrreldavate tuleustega püsiloeduspukte oli kokku 81. Tabel 8. Liiklussageduse uutus püsiloeduspuktides Jrk Mnt AKÖL AKÖL Muutus Maantee nimetus PLP nr PLP nimi nr nr Tallinn - Narva 1-32,1 Kodasoo ,9% 2 1 Tallinn - Narva 1-73,3 Viitna ,0% 3 1 Tallinn - Narva 1-109,4 Säi ,9% 4 1 Tallinn - Narva 1-146,4 Varja ,8% 5 1 Tallinn - Narva 1-158,3 Kukruse ,3% 6 1 Tallinn - Narva 1-177,3 Konju ,4% 7 1 Tallinn - Narva 1-195,3 Siiäe ,4% 8 2 Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-7,0 Peetri ,4% 9 2 Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-17,1 Patika ,5% 10 2 Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-34,9 Kuivaje ,2% 11 2 Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-69,5 Ussisoo ,8% 12 2 Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-92,7 Mäeküla ,4% 13 2 Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-181,7 Kadiküla ,0% 14 2 Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-196,9 Tatra I ,3% 15 2 Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-238,2 Heimtali ,1% 16 2 Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-260,5 Tootsi ,0% 17 3 Jhvi - Tartu - Valga 3-21,7 Mäetaguse ,8% 18 3 Jhvi - Tartu - Valga 3-62,2 Taispää ,0% 19 3 Jhvi - Tartu - Valga 3-109,9 Pataste ,0% 20 3 Jhvi - Tartu - Valga 3-125,0 Krveküla ,4% 21 3 Jhvi - Tartu - Valga 3-154,1 Travere ,1% 22 3 Jhvi - Tartu - Valga 3-213,0 Paju ,1% 23 4 Tallinn - Päru - Ikla 4-57,5 Vaiisa ,2% 24 4 Tallinn - Päru - Ikla 4-107,9 Are ,5% 25 4 Tallinn - Päru - Ikla 4-123,7 Päru ,6% 26 4 Tallinn - Päru - Ikla 4-139,9 Reiu ,6% 27 4 Tallinn - Päru - Ikla 4-150,5 Viste ,5% 28 4 Tallinn - Päru - Ikla 4-188,7 Ikla ,0% 22
25 Jrk Mnt AKÖL AKÖL Muutus Maantee nimetus PLP nr PLP nimi nr nr Päru - Rakvere - Seru 5-85,5 Reopalu ,2% 30 5 Päru - Rakvere - Seru 5-96,5 Mäo ,5% 31 5 Päru - Rakvere - Seru 5-155,7 Kadrina ,1% 32 6 Valga - Uulu 6-34,7 Helme ,4% 33 6 Valga - Uulu 6-77,7 Misaküla ,2% 34 6 Valga - Uulu 6-107,5 Ristiküla ,2% 35 8 Tallinn - Paldiski 8-17,1 Hüüru ,1% 36 8 Tallinn - Paldiski 8-39,4 Kloogaranna ,3% 37 9 Ääsäe - Haapsalu - Rohuküla 9-1,4 Harutee ,2% 38 9 Ääsäe - Haapsalu - Rohuküla 9-38,2 Risti ,3% 39 9 Ääsäe - Haapsalu - Rohuküla 9-64,7 Herjava ,2% 40 9 Ääsäe - Haapsalu - Rohuküla 9-78,9 Rohuküla ,6% Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 10-37,2 Lihula ,4% Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 10-46,6 Valuste ,0% Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare ,5 Valjala ,3% Tallinna ringtee 11-16,3 Vaela ,7% Jägala - Käravete 13-2,3 Jägala ,9% Jägala - Käravete 13-42,3 Jäeda ,3% Tallinn - Rapla - Türi 15-4,6 Kangru ,9% Tallinn - Rapla - Türi 15-23,9 Urge ,6% Tallinn - Rapla - Türi 15-34,6 Kohila ,8% Tallinn - Rapla - Türi 15-59,7 Kehtna ,0% Keila - Haapsalu 17-10,6 Maeru ,2% Pdruse - Kunda - Pada 20-3,9 Essu ,7% Rakvere - Luige 21-5,9 Karkuse ,9% Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva 22-14,4 Assamalla ,5% Rakvere - Haljala 23-7,8 Haljala ,1% Türi - Arkma 26-6,0 Raukla ,4% Rapla - Märjaaa 28-5,0 Kuusiku ,6% Haapsalu - Laiküla 31-28,4 Laiküla ,3% Jgeva - Mustvee 36-14,0 Laiuse ,1% Jgeva - Pltsaaa 37-13,8 Kaavere ,6% Tartu - Jgeva - Aravete 39-3,4 Maramaa ,4% Tartu - Jgeva - Aravete 39-37,6 Kassinurme ,8% Tatra - Otepää - Sangaste 46-0,8 Tatra II ,4% Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia 49-33,6 Sürgavere ,8% Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia 49-60,6 Loodi ,6% Päru - Tori 59-2,4 Paikuse ,2% Päru - Lihula 60-13,1 Audru ,2% Vru - Plva 64-11,4 Joosu ,7% Vru - Miste - Valga 67-33,8 Varstu ,5% Vru - Kuigatsi - Trva 69-15,3 Liaäe ,2% Kuressaare - Kihelkonna - Veere 78-4,6 Parila ,7% Heltermaa - Kärdla - Luidja 80-19,6 Partsi ,5% Liiapeksi - Loksa 85-8,3 Kolgaküla ,3% Narva - Narva-Jesuu - Hiiemetsa 91-9,1 Trvaje ,5% Tartu - Viljandi - Kilingi-Ne 92-17,6 Kaimi ,1% Tartu - Viljandi - Kilingi-Ne 92-69,8 Teemeistri ,4% Tartu - Viljandi - Kilingi-Ne ,9 Kaaküla ,9% Kohtla-Järve - Kukruse - Tammiku 93-9,3 Järve ,3% Viimsi - Randvere ,6 Randvere tee ,9% Viimsi - Rohuneeme ,9 Rohuneeme tee ,7% Tallinn - Raaisa - Kloogaranna ,7 Kakuäe ,6% 23
26 Tabelis 9 o toodud suuria liiklussagedusega täisädala ja AKÖL-i suhtarvud püsiloeduspuktides. Püsiloeduspuktid o järjestatud asukoha järgi tee uri ig kiloeeteraadressi phjal. Suur suhtarv äita liikluse eaühtlust erievatel aastaaegadel ig tavapäraselt o suuria liiklussagedusega täisädal suveperioodil. Suur liiklussagedus suveperioodil vi lühea aja vältel o phjustatud iieste tihedaast liikuisest puhkuste ajal, turisi suureeisest suveperioodil vi suurte ürituste laat, ralli, kontsert vms) toimumisest. Tabel 9. Suurima ja vähia liiklussagedusega täisädala ja AKÖL-i suhtarvud püsiloeduspuktides Jrk nr Mnt nr Maantee nimetus PLP nr PLP nimi AKÖL 2017 Max NKÖL Max ädala suhtarv Min NKÖL 1 1 Tallinn - Narva 1-32,1 Kodasoo , , Tallinn - Narva 1-73,3 Viitna , , Tallinn - Narva 1-109,4 Säi , , Tallinn - Narva 1-146,4 Varja , , Tallinn - Narva 1-158,3 Kukruse , , Tallinn - Narva 1-177,3 Konju , , Tallinn - Narva 1-195,3 Siiäe , , Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-7,0 Peetri , , Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-17,1 Patika , , Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-34,9 Kuivaje , , Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-69,5 Ussisoo , , Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-92,7 Mäeküla , , Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-181,7 Kadiküla , , Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-196,9 Tatra , , Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-238,2 Heimtali , , Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa 2-260,5 Tootsi , , Jhvi - Tartu - Valga 3-21,7 Mäetaguse , , Jhvi - Tartu - Valga 3-62,2 Taispää , , Jhvi - Tartu - Valga 3-109,9 Pataste , , Jhvi - Tartu - Valga 3-125,0 Krveküla , , Jhvi - Tartu - Valga 3-154,1 Travere , , Jhvi - Tartu - Valga 3-213,0 Paju , , Tallinn - Päru - Ikla 4-57,5 Vaiisa , , Tallinn - Päru - Ikla 4-107,9 Are , , Tallinn - Päru - Ikla 4-123,7 Päru , , Tallinn - Päru - Ikla 4-139,9 Reiu , , Tallinn - Päru - Ikla 4-150,5 Viste , , Tallinn - Päru - Ikla 4-188,7 Ikla , , Päru - Rakvere - Seru 5-85,5 Reopalu , , Päru - Rakvere - Seru 5-96,5 Mäo , , Päru - Rakvere - Seru 5-155,7 Kadrina , , Valga - Uulu 6-34,7 Helme , , Valga - Uulu 6-77,7 Misaküla , , Valga - Uulu 6-107,5 Ristiküla , , Tallinn - Paldiski 8-17,1 Hüüru , , Tallinn - Paldiski 8-39,4 Kloogaranna , , Ääsäe - Haapsalu - Rohuküla 9-1,4 Harutee , , Ääsäe - Haapsalu - Rohuküla 9-38,2 Risti , , Ääsäe - Haapsalu - Rohuküla 9-64,7 Herjava , ,74 Min ädala suhtarv 40 9 Ääsäe - Haapsalu - Rohuküla 9-78,9 Rohuküla , ,59 24
27 Jrk nr Mnt nr Maantee nimetus PLP nr PLP nimi AKÖL 2017 Max NKÖL Max ädala suhtarv Min NKÖL Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 10-37,2 Lihula , , Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 10-46,6 Valuste , , Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare ,5 Valjala , , Tallinna ringtee 11-16,3 Vaela , , Jägala - Käravete 13-2,3 Jägala , , Jägala - Käravete 13-42,3 Jäeda , , Tallinn - Rapla - Türi 15-4,6 Kangru , , Tallinn - Rapla - Türi 15-23,9 Urge , , Tallinn - Rapla - Türi 15-34,6 Kohila , , Tallinn - Rapla - Türi 15-59,7 Kehtna , , Keila - Haapsalu 17-10,6 Maeru , , Pdruse - Kunda - Pada 20-3,9 Essu , , Rakvere - Luige 21-5,9 Karkuse , , Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva 22-14,4 Assamalla , , Rakvere - Haljala 23-7,8 Haljala , , Türi - Arkma 26-6,0 Raukla , , Rapla - Märjaaa 28-5,0 Kuusiku , , Haapsalu - Laiküla 31-28,4 Laiküla , , Jgeva - Mustvee 36-14,0 Laiuse , , Jgeva - Pltsaaa 37-13,8 Kaavere , , Tartu - Jgeva - Aravete 39-3,4 Maramaa , , Tartu - Jgeva - Aravete 39-37,6 Kassinurme , , Tatra - Otepää - Sangaste 46-0,8 Tatra , , Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia 49-33,6 Sürgavere , , Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia 49-60,6 Loodi , , Päru - Tori 59-2,4 Paikuse , , Päru - Lihula 60-13,1 Audru , , Vru - Plva 64-11,4 Joosu , , Vru - Miste - Valga 67-33,8 Varstu , , Vru - Kuigatsi - Trva 69-15,3 Liaäe , , Kuressaare - Kihelkonna - Veere 78-4,6 Parila , , Heltermaa - Kärdla - Luidja 80-19,6 Partsi , , Liiapeksi - Loksa 85-8,3 Kolgaküla , , Narva - Narva-Jesuu - Hiiemetsa 91-9,1 Trvaje , , Tartu - Viljandi - Kilingi-Ne 92-17,6 Kaimi , , Tartu - Viljandi - Kilingi-Ne 92-69,8 Teemeistri , , Tartu - Viljandi - Kilingi-Ne ,9 Kaaküla , , Kohtla-Järve - Kukruse - Tammiku 93-9,3 Järve , , Viimsi - Randvere ,6 Randvere tee , , Viimsi - Rohuneeme ,9 Rohuneeme tee , , Tallinn - Raaisa - Kloogaranna ,7 Kakuäe , ,80 Halli värviga o tähistatud lea jaotuse kol suuriat ja vähiat suhtarvu. Min ädala suhtarv Püsiloeduspuktide viiase viie aasta AKÖL o toodud graafikutel -16. Lisas 3 olevatel graafikutel o esitatud äidisea kolme iseloouliku püsiloeduspukti päeva keskise ja ädala keskise liiklussageduse uutused. 25
28 3-21,7 3-62, , , , , ,1 5-22,9 5-87,6 5-94,3 5-96, ,7 6-34,7 6-77, , ,5 9-1,6 9-38,2 9-64,6 9-79, , , , , , ,8 1-13,4 1-18,0 1-32,2 1-73, , , , , ,0 2-7,0 2-17,2 2-34,8 2-69,7 2-82,1 2-92, , , , , , ,5 4-15,7 4-21,1 4-57, , , , , ,2 8-17,1 8-39, ,7 Liiklusloendus aastal AKÖL phiaateede püsiloeduspuktides autodp AKÖL AKÖL AKÖL AKÖL AKÖL 0 AKÖL phiaateede püsiloeduspuktides autodp AKÖL AKÖL AKÖL AKÖL AKÖL Graafik 13 ja 14. Liiklussagedus põhiaateede püsiloeduspuktides aastal 26
29 46-0, , ,6 52-0,7 59-2, , , , , ,3 78-4, ,6 85-8,3 91-9,1 93-9, , , ,7 13-2, ,3 15-4, , , , ,6 20-3,9 21-5, ,4 23-7,9 26-6,0 28-5, , , ,8 39-3, , ,6 40-4, ,2 Liiklusloendus aastal AKÖL tugiaateede püsiloeduspuktides autodp AKÖL AKÖL AKÖL AKÖL AKÖL AKÕL tugi- ja krvalaateede püsiloeduspuktides autodp AKÖL AKÖL AKÖL AKÖL AKÖL Graafik 15 ja 16. Liiklussagedus tugi- ja kõrvalaateede püsiloeduspuktides aastal 27
30 Liiklussagedus phiaateedel Phiaateedel tehti 17. aastal pikaajalist liiklusloendust 83-s püsi- ja perioodilises loeduspuktis ig lühiajalist liiklusloedust 65-s loenduspunktis. Liiklusloenduse tulemused loenduspunktides on teisendatud aasta keskmiseks päevaseks liiklussageduseks, mis on laiendatud loenduspunkti asukohas loedusligule. Aasta kaalutud keskie päevae liiklussagedus oli aastal phiaateedel 5266 autotpäevas. Tabelis 10 on toodud AKÖL ja selle uutused phiaateedel Maanteeameti regioonides. Tabel 10. AKÖL põhiaateedel seisuga Phiaateed kokku Phja regioon Ida regioon Lua regioon Lääe regioon AKÖL, autotpäevas Põhiaateede pikkus, k Sidukite aastae läisit, iljo k AKÖL-i muutus % 1.0% 1.4% 5.5% 4.6% Phiaateede aasta keskise päevase liiklussageduse muutus perioodil oli +4,6%. Liiklussagedus kasvas ei Lua regiooi phiaateedel, veidi vähe Lääe regioonis. AKÖL-i muutus phiaateedel viimase 15 aasta jooksul on toodud järgisel graafikul. Liiklussageduse muutused phimaanteedel % 10.0% 10.1% 8.1% 10.4% 12.8% 5.0% 1.3% 2.5% 1.3% 4.3% 3.8% 5.6% 4.7% 4.6% 0.0% -5.0% -10.0% % % -4.7% Graafik 17. Liiklussageduse uutused põhiaateedel aastatel Graafikul o toodud phiaateede liiklussageduse uutused sidukiklasside kaupa perioodil Siikohal o esitatud vaid phiaateede koodgraafik, iga phiaatee kohta eraldi koostatud graafikud o toodud Lisas 4. 28
31 Liiklusloendus aastal Phiaateede kaalutud keskie liiklussagedus SAPA VAAB AR Graafik 18. Põhiaateede kaalutud keskmine liiklussagedus sõidukiklasside kaupa aastatel Liiklussagedus o phiaateedel alates. aastast kasvaud 51%, keskmiselt 3% aastas. Järgevatel graafikutel on toodud liiklussageduse muutus aasta suhtes kikide phiaateede kohta eraldi. Graafikul parea ülevaate saaiseks o phiaateed jagatud kahte gruppi tee numbri alusel. 100% Liiklussageduse uutus phiaateedel 80% 60% 40% 20% 0% -20% Mnt nr Graafik 19. Kaalutud keskmise liiklussageduse muutus aasta suhtes põhiaateedel nr
32 Liiklusloendus aastal 100% Liiklussageduse uutus phiaateedel 80% 60% 40% 20% 0% -20% Mnt nr * Graafik 20. Kaalutud keskmise liiklussageduse muutus aasta suhtes põhiaateedel nr 7-11, aastal on ei sidukeid lisaduud teele r Tallia rigtee AKÖL ap, kasv 8,3%) ja teele nr 4 Tallinn-Päru-Ikla AKÖL 8444 ap, kasv 7,5%. Väiksei uutus oli teel nr 8 Tallinn - Paldiski AKÖL 6793 ap, kasv,%. Vrreldes. aastaga on enim sidukeid lisandunud teele nr 11 Tallinna ringtee (kasv 80% ehk 5515 ap), teele nr 4 Tallinn Päru Ikla (kasv 62% ehk 3230 ap ja teele nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Ne (kasv 83% ehk 1322 ap. Madalaim kasv 16% ehk 268 ap toimus teel nr 6 Valga Uulu. Sidukiklasside kaupa o uutused järgised sidu- ja pakiautode (SAPA) ning autorongide (AR) liiklussagedus on kasvanud ligi 5%, veoautode ja autobusside (VAAB) klassis jäi liiklussagedus sisuliselt samale tasemele vrreldes eelise aastaga (muutus 0,7%). Tabelis 11 o toodud ülevaade liiklussageduse muutustest phiaateedel ning tabelis 15 on toodud kigi phi- ja tugimaanteede kaalutud keskmised liiklussagedused sidukiliikide kaupa. Tabel 11. Liiklussageduse muutus põhiaateedel Mnt nr Maantee nimetus AKÖL autotp AKÖL autotp AKÖL uutus Tallinn - Narva ,7% 2 Tallinn - Tartu - Vru - Luhamaa ,9% 3 Jhvi - Tartu - Valga ,6% 4 Tallinn - Päru - Ikla ,5% 5 Päru - Rakvere - Seru ,9% 6 Valga - Uulu ,9% 7 Riia - Pihkva ,1% 8 Tallinn - Paldiski ,7% 9 Ääsäe - Haapsalu - Rohuküla ,2% 10 Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare ,3% 11 Tallinna ringtee ,3% 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Ne ,0% Phiaateede keskie ,6% 30
33 Suurem liiklussagedus on koondunud suuremate linnade vi tstuspiirkodade ürusse. Phiaateede suurea liiklussagedusega teeligud on sarnaselt varasemate aastatega Tallia lähiüruses: mnt nr 1 Tallinn-Narva teelik Talli-Liiapeksi km 10-, AKÖL ap kokku kahel siduteel, eljal sidurajal; mnt nr 2 Tallinn-Tartu-Vru-Luhaaa teelik Talli-Vaida km 6-, AKÖL ap kokku kahel siduteel, eljal sidurajal; mnt nr 2 Tallinn-Tartu-Vru-Luhaaa teelik k , AKÖL 6257 ap; mnt nr 4 Tallinn-Päru-Ikla teelik Talli-Ääsäe k -, AKÖL ap kokku kahel siduteel, eljal sidurajal; t r Tallia rigtee teelik Väo-Luige km 0-, AKÖL ap. Lisas 5 on toodud phiaateede liiklussageduse andmed seisuga Lisades on toodud erinevad teemakaardid liiklussageduse andetega phi-, tugi- ja krvalaateedelt. 31
34 Liiklussagedus tugimaanteedel aastal tehti liiklusloendust tugimaanteedel 47-s püsi- ja perioodilises loenduspunktis ja 139-s lühiajalise liiklusloedusega puktis. Saraselt phiaateedega o ka tugimaanteedel liiklusloenduse tulemused loenduspunktides teisendatud aasta keskmiseks päevaseks liiklussageduseks, mis on laiendatud loenduspunkti asukohas loedusligule. Aasta kaalutud keskie päevae liiklussagedus oli 17. aastal tugimaanteedel 1559 autotpäevas. Keskmine päevae liiklussagedus tugimaanteedel on ligikaudu 70% väikse phimaanteede keskmisest päevasest liiklussagedusest. Tabelis 12 on toodud AKÖL ja selle muutused tugimaanteedel Maanteeameti regioonides. Tabel 12. AKÖL tugimaanteedel seisuga Tugimaanteed kokku Phja regioon Ida regioon Lua regioon Lääe regioon AKÖL, autotpäevas Tugimaanteede pikkus, km Sidukite aastae läisit, iljo k AKÖL-i muutus % -0.3% 2.0% 1.2% 4.3% Tugimaanteede aasta keskmise päevase liiklussageduse muutus perioodil oli +1,8%. Liiklussagedus on lageud Phja regiooi tugiaateedel, teiste regioonide tugimaanteedel kasvanud, enim neist Lääe regioonis. Muutused tugimaanteede liiklussageduse osas viimase 15 aasta jooksul on toodud graafikutel 21 ja 22. Liiklussageduse muutused tugimaanteedel % 10.0% 5.0% 0.0% 7.4% 0.0% 3.4% 13.4% 9.5% 0.7% 0.9% 2.4% 4.5% 6.8% 3.4% 1.8% -5.0% -10.0% -6.6% -3.6% -15.0% -10.8% Graafik 21. Liiklussageduse muutused tugimaanteedel aastatel
35 Liiklusloendus aastal Tugimaanteede kaalutud keskmine liiklussagedus SAPA VAAB AR Graafik 22. Tugimaanteede kaalutud keskmine liiklussagedus sõidukiklasside kaupa aastatel Muutused liiklussageduses tugimaanteedel on aateede likes erievad. Tugimaanteedest 46-l on liiklussagedus kasvanud ja 31-l väheeud. Liiklussageduse tus üle 10% on 14-l tugimaanteel ja langus rohkem kui 10% on 10-l tugimaanteel. Suurema aasta keskmise päevase liiklussageduse kasvuga o järgised tugiaateed: mnt nr Pltsaaa - Vha (AKÖL 1529 ap, kasv 50,0%); mnt nr 86 Kuressaare - Vha - Panga (AKÖL 599 ap, kasv 39,6%); mnt nr 76 Kuressaare ringtee (AKÖL 2210 ap, kasv 31,9%); mnt nr Miste - Ape (AKÖL 571 ap, kasv 31,0%); mnt nr Kärevere - Kärka (AKÖL 1242 ap, kasv 29,6%). Järgevalt o toodud suurea liiklussageduse langusega tugimaanteed: mnt nr 82 Lehtma sadama tee (AKÖL 180 ap, langus 50,7%); mnt nr 18 Niitvälja Kulna (AKÖL 1070 ap, langus 42,6%); mnt nr 32 Jhvi Vasknarva (AKÖL 1876 ap, langus 31,0%); t r Plva Karisilla AKÖL ap, lagus,%; t r Kivili Varja AKÖL ap, lagus,%. Tabelis 13 on toodud 201. aasta kaalutud keskie päevae liiklussagedus ja liiklussageduse uutused tugiaateedel vrreldua. aastaga. 33
36 Tabel 13. Liiklussageduse muutus tugimaanteedel Jrk nr Mnt nr Maantee nimetus AKÖL 6 AKÖL 7 AKÖL muutus autotp autotp Kose - Jägala ,2% 2 13 Jägala - Käravete ,1% 3 14 Kose - Purila ,7% 4 15 Tallinn - Rapla - Türi ,9% 5 17 Keila - Haapsalu ,8% 6 18 Niitvälja - Kulna ,6% 7 20 Pdruse - Kunda - Pada ,1% 8 21 Rakvere - Luige ,6% 9 22 Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva ,8% Rakvere - Haljala ,7% Tapa - Loobu ,1% Mäeküla - Koeru - Kapu ,7% Türi - Arkma ,4% Rapla - Järvakadi - Kergu ,3% Rapla - Märjaaa ,7% Märjaaa - Koluvere ,5% Haapsalu - Laiküla ,1% Jhvi - Vasknarva ,0% Jhvi - Kose ,9% Kivili - Varja ,7% Iisaku - Tudulinna - Avinurme ,1% Jgeva - Mustvee ,2% Jgeva - Pltsaaa ,6% Pltsaaa - Vha ,0% Tartu - Jgeva - Aravete ,8% Tartu - Tiksoja ,9% Kärevere - Kärka ,6% Kärka - Kobratu ,5% Aovere - Kallaste - Omedu ,2% Aovere - Luunja ,4% Tartu - Räpia - Värska ,8% Tatra - Otepää - Sangaste ,1% Sangla - Rgu ,1% Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia ,1% Viljandi tee ,4% Viljandi - Pltsaaa ,1% Viljandi - Rgu ,2% Laidu tee ,6% Karksi-Nuia - Lilli ,0% Misaküla tee ,2% Mudiste - Suure-Jaani - Vädra ,0% Aluste - Kergu ,4% Päru - Tori ,3% Päru - Lihula ,8% Plva - Reola ,0% Kanepi - Leevaku ,0% Karisilla - Petseri ,4% Vru - Plva ,1% Vru - Räpia ,3% Vru - Verijärve ,4% Vru - Miste - Valga ,0% 34
37 Jrk nr Mnt nr Maantee nimetus AKÖL 6 AKÖL 7 AKÖL muutus autotp autotp Miste - Ape ,0% Vru - Kuigatsi - Trva ,6% Antsla - Vaabina ,8% Rgu - Otepää - Kanepi ,4% Sangaste - Tlliste ,2% Trva - Pikasilla ,3% Tumala - Orissaare - Väike väi ,3% Kuressaare ringtee ,9% Kuressaare - Sääre ,4% Kuressaare - Kihelkonna - Veere ,3% Upa - Leisi ,1% Heltermaa - Kärdla - Luidja ,4% Kärdla - Käia ,1% Lehtma sadama tee ,7% Suureisa - Käia - Emmaste ,4% Emmaste - Luidja ,6% Liiapeksi - Loksa ,4% Kuressaare - Vha - Panga ,6% Plva rigtee ,8% Rakvere - Rannapungerja ,4% Plva - Saverna ,2% Plva - Karisilla ,3% Narva - Narva-Jesuu - Hiiemetsa ,3% Kohtla-Järve - Kukruse - Tammiku ,7% Muuga sadama tee ,1% Krveküla - Tartu ,5% Lisas 6 on toodud tugimaanteede liiklussageduse andmed seisuga Lisades on toodud erievad teeakaardid liiklussageduse adetega phi-, tugi- ja krvalaateedelt. 35
38 Liiklussagedus krvalaateedel Teeregistris o käesoleva hetke seisuga 1793 krvalaateed, is o oakorda jagatud 3081-ks hoogeeseks teeliguks aastal tehti liiklusloedust krvalaateedel 612-s loenduspunktis ning saadud tuleuste phjal odelleeriti krvalaateede liiklussagedus. Tabelis 14 on toodud seisuga krvalaateede liiklussageduse arvutustulemused. Tabel 14. AKÖL kõrvalmaanteedel seisuga Krvalaateed kokku Phja regioon Ida regioon Lua regioon Lääe regioon AKÖL, autotpäevas Kõrvalaateede pikkus, k Sidukite aastae läisit, iljo k AKÖL-i muutus % 0.8% 5.2% 2.0% 5.5% Krvalaateede aasta keskise päevase liiklussageduse muutus perioodil oli +2,5%. Liiklussagedus kasvas enim Lääe ja Ida regiooni krvalaateedel, vähe Lua ja Phja regioonis. Liiklussageduse uutused krvalaateedel viiase aasta jooksul o toodud graafikutel 23 ja 24. Liiklussageduse muutused krvalmaanteedel % 10.0% 5.0% 7.8% 3.3% 1.8% 5.1% 9.2% 4.3% 5.9% 4.8% 2.5% 0.0% -5.0% -10.0% -15.0% % % % % -3.6% -3.1% Graafik 23. Liiklussageduse muutused kõrvalmaanteedel aastatel
39 Harju Hiiu Ida-Viru Jgeva Järva Lääe Lääe-Viru Plva Päru Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Vru Liiklusloendus aastal Krvalaateede kaalutud keskie liiklussagedus AKÖL ee * SAPA VAAB AR Graafik. Kõrvalaateede kaalutud keskie liiklussagedus sõidukiklasside kaupa aastatel * - alates aastast hakati kasutama sõidukeid klassifitseerivaid loedusseadeid ka kõrvalaateedel asuvates loeduspuktides, is võialdas alates. aastast saada võrreldavaid liiklussagedusi kõrvalaateede kohta sõidukiklasside kaupa. Maakodade teedel liikuvate sidukite arv o otseses seoses aakoa elaike arvu, suurte liade oleasolu ja tstuse paikeisega aakoas. Mjutatua Tallia lähiüruse krvalaateede suurest liiklussagedusest o kogu Harju aakoa krvalaateede keskie AKÖL tuduvalt suure teiste aakodade oast ~1000 autotpäevas. Keskie liiklussagedus krvalaateedel aakodades Graafik 25. Keskie liiklussagedus kõrvalaateedel aakodade lõikes aastal Krvalaateede vrgu kogupikkusest ligi 3%-l on liiklussagedus alla autopäevas, liiklussagedus vähealt 5000 autotpäevas o 55,1-l kiloeetril teelikudest, is moodustab ligikaudu 0,4% krvalaateede kogupikkusest. Ülevaate aasta keskise päevase liiklussageduse taseest krvalaateedel annab graafik
40 Krvalaateede vrgu jagueie liiklussageduse järgi 8.6% 5.0% 0.4% 13.1% 46.1% 26.8% < ap - ap - ap - ap - ap > ap Graafik. Kõrvalaateede võrgu jagueie liiklussageduse vaheike järgi AKÖL üle autopäevas o krvalaateedest neljal teeligul t r o sidurajaga teelik, ülejääud sidurajaga: mnt nr Viimsi-Randvere km 0,0-, AKÖL autotp; mnt nr Tallinn-Raaisa-Kloogaranna km 2,6-, AKÖL autotp; mnt nr Tallinn-Raaisa-Kloogaranna km 6,4-, AKÖL autotp; mnt nr Tallinn-Raaisa-Kloogaranna km 8,3-, AKÖL autotp. Lisas 7 on toodud krvalaateede liiklussageduse andmed seisuga Lisades o toodud erievad teeakaardid liiklussageduse adetega phi-, tugi- ja krvalaateedelt. 38
Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)
Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,
DetaljerEESTI KINNISVARATURG AASTAL
EESTI KINNISVARATURG 216. AASTAL Tallinn 217 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 ÜLDINE STATISTIKA 5 REGIONAALNE STATISTIKA 13 I ELAMUMAA 13 Hoonestamata elamumaa 13 Hoonestatud elamumaa 2 II MAATULUNDUSMAA 26 Hoonestamata
DetaljerTariifikvootide ja seire statistika 2009
Tariifikvootide ja seire statistika 2009 1. Kehtinud tariifikvootide arv kokku 2 2. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes 2 3. Tariifikvoodi taotluste arv riikide lõikes 3 4. Tariifikvoodi
DetaljerTariifikvootide ja seire statistika 2008
Tariifikvootide ja seire statistika 2008 1. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. 64 59 63 59 34 39 38 35 32 57 30 37 Kokku:
DetaljerEksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål
Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel
DetaljerToetuse saajad II+III kv 2012
Toetuse saajad II+III kv 2012 Jrk nr Taotleja Kliendi aadress Linn/vald 1 KÜ Liivalaia 25 Liivalaia 25 Tallinn 2 KÜ Vana-Tartu mnt 37 Vana-Tartu mnt 37 Vaida alevik, Rae vald 3 KÜ Soo 54 Soo 54 Tallinn
Detaljerväljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik
1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42
DetaljerEFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR
EFPIA Raporti aasta :2015 Raporti valuuta :EUR Leheülg 1 / 5 -d: peamise asuorii asuorii aadress O-de oetus ürituse ulude attes grantid Odele Registreerimistasud asu teenuste ja e asud Individuaalne nimeline
DetaljerISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL-
DETSEMBER 2003 NR. 4 (36) Järelevalvet teeb Soome firmast Finnroad OY ning kohalikest konsultantidest AS Taalri Varahaldusest ja AS Teede Tehnokeskusest moodustunud meeskond. Lepingu hind on 13,9 mln krooni.
DetaljerA5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud.
The Baltic Guide ajalehe mitmekülgne igakuiselt vahelduv sisu hõlmab kultuurisündmusi, Soome lahe juhtiv turismialane ajaleht aastast 1993 Soomekeelne Ilmub igakuiselt, 12 korda aastas Tasuta Trükiarv
DetaljerEKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet
EKSPERTHINNANG Kinnistu nr 377201, aadressil Smuuli 9, Töö nr 0601-3208/M Tallinn 2006 Tellija: Tallinna Maa-amet 2 SISUKORD Lk. 1. HINDAMISE OBJEKT 3 2. EKSPERTHINNANGU TELLIJA 3 3. HINDAMISE EESMÄRK
DetaljerMAANTEEAMET AAsTArAAMAT 2011
MAANTEEAMET Aastaraamat 2011 Esikaane foto: Andi Roost (objekt: Nasva sild) Austatud lugeja Kui kogu Eesti jaoks oli 2011. aasta meeldejäävaim sündmus euro kasutuselevõtt, siis Maanteeameti jaoks jäi kõige
DetaljerEKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 11, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet
EKSPERTHINNANG Kinnistu nr 9472201, aadressil Smuuli 11, Töö nr 0601-3209/M Tallinn 2006 Tellija: Tallinna Maa-amet 2 SISUKORD Lk. 1. HINDAMISE OBJEKT 3 2. EKSPERTHINNANGU TELLIJA 3 3. HINDAMISE EESMÄRK
DetaljerTRIATLONIKALENDER 2014
TRIATLONIKALENDER 2014 nr. kuupäev spordiala ürituse nimetus 1. L 22.02.2014 talitriatlon Keila talitriatlon 2. P 23.02.2014 talveduatlon Jõulumäe talveduatlon 3. E 24.02.2014 talitriatlon Talitriatloni
DetaljerMuudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat
Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com
DetaljerVÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia
VÄÄRT ELU HARITUD MAAL Tartu maakonna arengustrateegia 2014 2020 Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia Tartu 2012 Sisukord 1 Strateegia taotlused ja sisu... 8 1.1 Taotlused... 8
DetaljerNõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis
Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2004-2007 KESKKONNAMINISTEERIUM Tallinn 2008 Keskkonnaministeeriumi veeosakond Info-
DetaljerKampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused
1 (5) Kampaania kestab 01.nov 2014.a - 31.jaan 2015.a. Kampaanias saavad osaleda 1.-6.klassid (k.a) üle Eesti. Kampaanias osalemiseks tuleb klass registreeruda saates e-mail aadressil: mari-liis.kallismaa@kuusakoski.com.
DetaljerEESTI SPORDIREGISTER 2009
EESTI SPORDIREGISTER 2009 Koondaruanne Spordikoolituse ja Teabe SA SISUKORD EESTI SPORDIREGISTER...2 EESTI SPORDIKLUBIDE JA KOOLIDE REGISTER 2009...3 MÕISTED...3 EESTI SPORDIREGISTRI 2009.A LÄBIVIIDUD
DetaljerIII ALA aeg. II ALA aeg. I - II ala koguaeg
PRITSUMEES 2014 TULEMUSED Tõrva, 9.08.2014 Võistleja nimi asutus Vanuserühm I ALA II ALA I - II ala kogu III ALA I - III ala kogu IV ala Võistluse kogu Üld järjestus Alor Kasepõld Tõrva PK I M30 01:20,0
Detaljer1=2. Maamajandus. 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada.
Oktoober 2010 Hind 44.- / 2.81 Maamajandus Tootmine Ökonoomika Teadus 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada. 1=2 Kui esimeses kuivatis toimub jahutamine,
DetaljerEESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I
EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I 2010-1 1. Tema nime me ei küsi. See on Brabanti hertsog Jan I (valitses aastatel 1267 94). Küsime hoopis, millise tähtsa tegelase prototüübiks teda
DetaljerÜldkoosoleku protokoll nr. 24
MTÜ Hiiukala registrikood 80267964 Üldkoosoleku protokoll nr. 24 11. mai 2017. Kärdla, Vabrikuväljak 1, Tuuru maja saal Koosoleku algus kell 18 05, lõpp kell 19 00. Osavõtjad: kohal viibis 34 ühingu liiget
DetaljerHeiki Raudla KODANIKU RAAMAT
Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid
DetaljerNÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR0030 Sessejuhatus Robotitehnikasse Kodutöö Tööstusroboti Kinemaatika ja Juhtimine Mitsubishi RV-3S Koostanud: Sergei Astapov 0987
Detaljer2. Matemaatiline põhivara
Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks
DetaljerTartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring
Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring (Koostatud projekti Postitee perspektiivse väljaarendamise kava ja sotsiaalmajandusliku tasuvuse analüüsi koostamine raames) Koostanud: Marge Rennit, Eesti
DetaljerDETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad
.. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem
DetaljerJõuluvana, kes sa oled?
Jõuluvana, kes sa oled? Pööripäevad on inimkonna tähtsaimad pühad juba aegade algusest. Vähemalt niikaua, kui inimesed taevakehade iseäralikku käitumist on jälginud. Janek Šafranovski Rebala muuseum Suurte
DetaljerPopulaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma
Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi
DetaljerENSV TEATAJA LISA. ENSV Teataja tellimishind ühes lisadega:
Hind 15 senti, ENSV TEATAJA LISA Toimetus ja talitus: Riigi Trükikojas, Niine tän. 11. Kontor õn avatud kella 8 14. Sealsamas lehe tellimiste vastuvõtmine. Kodukeskjaam 477-80: kontor 30, toimetus 62,
DetaljerAeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat
Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis
DetaljerJääkreostusobjektide inventariseerimine Hinnangute koostamine ja andmete analüüs
Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015 Hinnangute koostamine ja andmete analüüs Tallinn 2015 Töö nimetus: Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. Hinnangute koostamine ja andmete
DetaljerHarju maakond BALTIC SEAL OÜ PUNANE 6, TALLINN
Harju maakond A.V. & KO OÜ MÄNNIKU TEE 98B, TALLINN AFFA ADVISORY OÜ TREPI 6, TALLINN A-ILUSTUUDIO - ÜLEMISTE KESKUS SUUR-SÕJAMÄE 4, TALLINN AL MARE GRILL MÕISA 4, TALLINN ALCOSTOCK.EE VANA-VIRU 4, TALLINN
DetaljerMESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames
MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 7 nr (87), 2 (88) veebruar aprill 2015 COLOSSi pilootprojekti küsimustik EML Maamessil Antu Rohtla & Toivo Univer. Pestitsiidijääkidest kärjevahas ja suiras Aivo Sildnik.
DetaljerEnne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd
Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud
DetaljerJaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge
NR 10 (170) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. OKTOOBER 2010 Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös linna- ja maavalitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning omavalitsuste
DetaljerAndrus Seeme, Kanepi vallavanem
Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa
DetaljerARUANNE MÄLUPILDID 1
ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe
DetaljerÕHUKAITSE SUURTÜKIVÄEGRUPP
ÕHUKAITSE SUURTÜKIVÄEGRUPP 1928 1940 1. Sissejuhatus. Õhutõrje areng pärast Esimest maailmasõda Õhukaitse suurtükiväegrupp (edaspidi ÕSG) loodi ajal, mil enamikus Euroopa riikides oli vastavasisulise relvaliigi
DetaljerNorra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana
1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana
DetaljerTartu Regiooni Energiaagentuur Harku valla Harkujärve ja Türisalu küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks
Tartu Regiooni Energiaagentuur Harku valla Harkujärve ja Türisalu küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2027 KINNITATUD Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8
DetaljerNarva linna energiamajanduse arengukava
NARVA LINNAVALITSUS Narva linna energiamajanduse arengukava 2009-2015 EnPro Inseneribüroo OÜ Sisukord Sissejuhatus Kokkuvõte 1. Narva linna energiavarustuse hetkeolukord...10 1.1 Linna üldiseloomustus...10
DetaljerTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:
DetaljerNR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011
NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra
DetaljerAlaosa nr. Alaosa pealkiri Lk.
Vahur Kull - referentsid Lehekülg: 1 (18) REFERTSID Vahur Kull Nimi: Sünniaeg: 17.07.1975. a. Telefon: +372 6778 970 Telefaks: +372 6778 971 GSM: +372 5566 9740 E-post: vahur.kull@acto.ee SISUKORD Alaosa
DetaljerTekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN
Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed
DetaljerNORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge
NAVF'S EDB-SENTER FOR HUMANISTISK FORSKNING V IL L A V E I 1 0, POSTBOKS 53 50 1 4 BERG EN-UNIVERSITETET 7 O k to b e r 1979 NORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge 1. FO RHISTORIE D a ta m a s k in e ll
DetaljerEESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE
EESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE November 2013 Uudiseid elektribörsilt ja -turgudelt Novembri elektrihindu mõjutas tavapärasest soojem õhutemperatuur Eestis langes novembri keskmine elektri börsihind
DetaljerUnlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias
Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse
Detaljer100 sõna sünnipäevaks
Nr 2/460 23. veebruar 2018 Tasuta LÜHIDALT Kohtumine Taani armee reservohvitseridega 2. veebruaril külastasid Tapat Taani Kuningriigi relvajõudude reservohvitserid. Delegatsiooni liikmed soovisid tutvuda
Detaljerärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus
ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics
DetaljerRK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN
NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.
DetaljerVilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö
Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5
DetaljerPEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet
Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE
DetaljerHummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar.
HUMMULI LÄBI AEGADE Hummuli läbi aegade Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar Fotod: Fototöötlus: Rein Mikk Raamatu ilmumist toetasid: Esikaanel:
DetaljerTEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud
CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks
DetaljerGümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?
Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri
DetaljerTOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND
Majandus- ja taristuministri 03.oktoobri 2014.a määrus nr 85 Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020 LISA TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND 2014-2020 [Projekti nimi] Prioriteetne suund:
Detaljerülevaade Eesti rõiva- ja tekstiilitööstusel läheb Euroopa Liidu keskmisega võrreldes paremini
erileht Tekstiilitööstuse TOP Rõivatööstuse TOP 16. oktooberr 2002 Edu ilma allhanketa Lasterõivaid tootva OÜ Lenne on teinud rõivatööstuse edukaimaks firmaks omanike Meeli Leemani (keskel) ja Urmas Leemani
DetaljerTOIMIVUSDEKLARATSIOON
ET TOIMIVUSDEKLARATSIOON kooskõlas lisaga III määrusest (EL) nr 305/2011 (Ehitustoodete määrus) Hilti tulekindel vaht CFS-F FX Nr Hilti CFS 0843-CPD-0100 1. Tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood:
Detaljer20 aastat Balti ketist!
Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne
DetaljerKesklinna lasteaed taandub tamme ees
Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.
DetaljerUrvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.
Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja
DetaljerABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE
Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Eesti Mesinike Liit Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames. Autor: Aivo Sildnik Toimetaja
DetaljerMati Õun Indrek Otsus
Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Hea lugeja! Paar rida selle raamatu saamisloost. Mõte panna kirja Eesti kulturismi ajalugu sai teoks aastal 2007 ja tulemus kandis pealkirja Eesti kulturism
DetaljerTALLINNA ARENGUKAVA
TALLINNA ARENGUKAVA 2009 2027 1 2 TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS Tallinn 19. juuni 2008 nr 129 Tallinna arengukava 2009 2027 kinnitamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 7, 37 lõike
DetaljerAnsambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92%
Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee 06.11.2003 ÄP indeks 822,72-0,33% 822,72 06.11.2003 HEX indeks 6319,26 +1,92% Tänases Puhkepäevas: Ansambel FIX jätab hüvasti reede 7. november 2003 nr 202 (2507)
DetaljerJUUBEL JÄTKUS VILJANDIS
JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS Viljandi osakonna kavatsusest tähistada Seltsi juubeliaastat ka Viljandis oli juba pikka aega ette teada. Nii toimuski laupäeval 15. aprillil k.a. Viljandi Kultuurikolledžis genealoogialalane
DetaljerSEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte
Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada
Detaljersõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae
RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi
DetaljerAS SPIN TEK. Rendimoodul REENI 6.4. Kasutaja juhend. AS Spin TEK 1
AS SPIN TEK Rendimoodul REENI 6.4 Kasutaja juhend AS Spin TEK 1 Rendimoodul Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 4 1.1 REENI EESMÄRK... 4 1.2 PROGRAMMI NÕUDED JA VÕIMALUSED... 5 1.3 PROGRAMMI KÄIVITAMINE... 6 2.
DetaljerKOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008
KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute
DetaljerViimsi aasta naine 2011
Näiteringi EKSPERIMENT kevad >>Loe lk 8-9 v Tiraaz 7490 nr 9 (342) 11. mai 2012 Lauluvõistlused Viimsi Laululaps 2012 ja Harjumaa Laululaps 2012. Loe lk 3 Valla raamatukogude uuring 11. mail 2012 algab
DetaljerFinantsraamatupidamine. III kursusele
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Raamatupidamise eriala Finantsraamatupidamine III kursusele Kirjanduse abil koostanud: Malle Kasearu Mõdriku 2014 SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST
DetaljerSolarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse
MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide
DetaljerTALLINK GRUPP AS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2016
TALLINK GRUPP AS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2016 Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp Registrikood Aadress 1. jaanuar 2016 31. detsember 2016 10238429 Sadama 5/7 10111, Tallinn Eesti Vabariik
DetaljerAadress residendiriigis Riik Sihtnumber, maakond Vald, asula või linn Riigi kood (täidab Maksu- ja Tolliamet)
Rahandusministri 04.04.2017. a määrus nr 21 Mitteresidendi Rahandusministri ja investeerimisfondi 04.04.2017. deklaratsioonide a määruse nr 21 Mitteresidendi ning füüsilise isiku ja investeerimisfondi
DetaljerRIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE - EHITUSTÖÖ nr Hankedokumendid
Hankija nimi: PALUPERA VALLAVALITSUS KINNITATUD Palupera vallavalitsuse 11.veebruari 2016.a. korraldusega nr 21 RIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE -
DetaljerLääne-Viru maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2015
1 Lääne-Viru maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2015 Tabel 1 Üldkasutatavate raamatukogude arv Maakonna/linna Elanike arv Üldkasutatavate Harukogude arv Kokku nimi (01.12.14) raamatukogude arv Lääne-Virumaa
DetaljerKes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald
» Ütleme rohkem tere!» lehekülg 2 lehekülg 3 Kes on Elva valla volikogus?» Korteriühistud kohustuslikuks! lehekülg 5 Infoleht» Hind: 0,50 Rattaparklad koolide juurde lehekülg 6 Elva valla infokandja VALLA
DetaljerEesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.
Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva
DetaljerMESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames
MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi
DetaljerRT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD
CAD www.rakennustieto.fi/rt-cad Detsember 2005 Kehtib jaanuarini 2009 1 (6) polüstüreen vahtplastist isoleermaterjalid RT K-37080 et RT/KH 375.2-37080 et 27.14 Talo 2000 FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam
DetaljerVÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!
VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised
DetaljerElmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare
Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega
Detaljer2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel
Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:
DetaljerVÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega:
VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: Valla 23. aastapäeva tähistati Triigi spordihoones Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised
Detaljer2016. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)
2016. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2016. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962 Aadress Pärnu mnt 158/1,
DetaljerElva Tarbijate Ühistu 90.
Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri
DetaljerMaali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA
Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Laura Berta Vahtra KUNSTNIKUPOSITSIOON Maalimise jaoks võtan aega, et olla ja mõelda ning
Detaljer06/2009. Komplektalajaamad HEKA
Komplektalajaamad HEKA HEKA komplektalajaamad on tüüpkatsetatud tehasetootelised alajaamad, mis koosnevad kaitsekestas paiknevatest trafodest, madalpinge- ja kõrgepingejaotlast, ühendustest ja abiseadmetest.
DetaljerSÕIDUKIKINDLUSTUSE TINGIMUSED
Käesolevad kindlustustingimused sätestavad kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel sõlmitud sõidukikindlustuse lepingus märgitud kaitse ulatuse ja tingimused. Kindlustuslepingus reguleerimata küsimustes
DetaljerTRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA
TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus
DetaljerMiljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge
elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv
DetaljerLääne-Virumaa kõigi aegade top 10 kergejõustikus
Lääne-Virumaa kõigi aegade top 10 kergejõustikus Mehed 100 m 10,48 +0,5 Kristjan Rahnu 29.08.79 Kadrina 10.05.2002 Arlington 10,81 +0,2 Mikk Joorits 12.02.81 Rakvere / EPMÜ 08.06.2002 Olofström 10,90-0,6
DetaljerEesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu
Oma tee otsingul 4 (57) 26. mai 2011 Kui aasta tagasi ilmus Merit Raju sulest Hingele pai, saatis seda suur menu. Nüüd on igapäevaelus joogatreeneri ja väikeettevõtjana tegutsev Raju pannud kokku veel
DetaljerOlla eestlased edasi! Paul Maitla 100
Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.
DetaljerLaulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall
Loe 4. lk Loe 6. lk Loe järgmisest Koidust Põlgaste kool väärtustab vana ja vaatab tulevikku. Kust saab koolilaps puudumistõendi? Nr 123 Laupäev, 27. oktoober 2007 Süvahavval pääseb taas üle Võhandu mööda
DetaljerEGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI.
EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT PÕLVNEMISLUGU Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI Helgi Laht Suuremad pühad, mida talus pühitseti, olid lihavõtted,
Detaljer