EESTI GEOLOOGILISEKS DIGITAALKAARDISTAMISEKS

Transkript

1 MAA-AMET Juhend EESTI GEOLOOGILISEKS DIGITAALKAARDISTAMISEKS mõõtkavas 1 : versioon 1.0 Tartu 2004

2 Sisukord Sissejuhatus... 4 Lähtematerjalid, tehnoloogiline skeem Lähtematerjalid ja abivahendid Geoloogilise kaardistamise tehnoloogiline skeem... 5 Geoloogilise baaskaardi teemakihid... 7 Kaardistustöödega üleantavad materjalid Kaardistusnõuded Välikaardistusnõuded Digitaliseerimisnõuded Kaardifailid Punktobjektid Joonobjektid Pindobjektid ehk alad Nõuded kaardikirjadele Nõuded üleantavatele tärkandmetele ja seletuskirjale Kvaliteedinõuded Kaardistuse kvaliteedi hindamine Asukohatäpsus Loogiline õigsus Täielikkus Temaatiline õigsus Külgnevate kaardilehtede ja läbilõigete ühildatavus Objektide kriitilised mõõdud Pindobjekti miinimumsuurus Punktobjekti maksimumsuurus Joonobjekti miinimumpikkus Objektide miinimumkõrgused, paksused ja sügavused Objektide laiused Kaardiväljal ja läbilõikel kaardistatavad geoloogilised nähtusklassid Läbilõiked Aluspõhja geoloogilise teemakihi läbilõiked Pinnakatte geoloogilise teemakihi läbilõiked Hüdrogeoloogilise teemakihi läbilõiked Legend Aluspõhja geoloogilise kaardi legend Pinnakatte geoloogilise kaardi legend Hüdrogeoloogilise kaardi legend Põhjavee kaitstuse kaardi legend Maavarade kaardi legend Geomorfoloogilise kaadi legend Aluspõhja reljeefi kaardi legend Pinnakatte paksuse kaardi legend Geofüüsikalise kaardi legend Kaardikompositsioon Trükikaart Trükikaardi topograafilised objektid, kaardikirjad ja kujundus Taustfailide järjekord Versioon 1.0 Maa-amet

3 11. Kaardistamisega üleantavad tärkandmed Geofüüsikaliste teemakihtide tärkandmetega failid Maavarade teemakihiga kaasnevad tärkandmed Faktilise materjali teemakihi tärkandmed Puuraukude faktilise materjali andmestik Hüdrogeoloogilise puurkaevu faktilise materjali andmestik Pinnakatte- ja aluspõhja paljandi faktilise materjali andmestik Vaatluspunkti faktilise materjali andmestik Kaardistustöödega kaasnev seletuskiri Seletuskirja ülesehitus Seletuskirjas sisalduv informatsioon Versioon 1.0 Maa-amet

4 Sissejuhatus Geoloogiline kaart annab informatsiooni Eesti geoloogilisest ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja geoloogilise keskkonna seisundist võimaldamaks selle ratsionaalset kasutamist ning kaitset. Geoloogilise kaardi abil kirjeldatakse graafiliselt geoloogilisete nähtuste ruumilist levikut. Aastast 2003 on riikliku geoloogilise kaardistamise (mõõtkavas 1 : ) tellijaks ning kaardiandmete haldajaks ja levitajaks Maa-amet (Tellija). Seega on käesolev juhend koostatud geoloogilise kaardistamise raames teostatavate riigihangete läbiviimise eesmärgil. Tellija ei esita käesolevaga kaardistusettevõttele (Teostaja) tingimusi kaardistamistöö etappide, käigu, kasutatava tarkvara, nähtusklasside nimede ega nende koodide osas. Alltoodud nõuded kehtivad vaid üleantava lõpp-produkti kohta, mistõttu töökorraldus ja töö vaheproduktide vormistamine jääb eelkõige teostaja otsustada. Teostaja tööd normeeritakse vaid nii palju, kuivõrd on tarvilik lõpp-produkti kvaliteedi ja andmete konverteeritavuse jaoks. Tulenevalt Eesti geoloogilise ehituse iseärasustest ning geoloogiateaduse pidevast arengust on juhendis kirjeldatu muudetav. Parandusettepanekud palume saata aadressil Maa-ameti geoloogia osakond, Taara pst. 2, Tartu või Reedik.Kuldkepp@maaamet.ee. Juhendi koostajad (Reedik Kuldkepp, Jüri Plado, Kiira Mõisja ja Kristian Teiter) on tänulikud kõigi juhendi koostamise perioodil ning hiljem tehtud märkuste ja täienduste eest. Versioon 1.0 Maa-amet

5 1. Lähtematerjalid ja abivahendid. LÄHTEMATERJALID; TEHNOLOOGILINE SKEEM Geoloogilise baaskaardi (mõõtkavas 1 : ) lähtematerjalidena antakse tööde teostajale: o Baaskaardi topograafiline informatsioon: ****tex.top (asulate, saarte, poolsaarte jms tekst), ****vesiala.top (mõõtkavalised siseveekogud ja meri), ****vesijoon.top (veekogude kaldajooned, vooluvete telgjooned), ****vesitekst.top(veekogude nimed tekstina), ****lin.top (teede telgjooned jms), ****vork.top (kaardi raamjoon, võrgustik), kus **** tähistab siin ja edaspidi baaskaardi lehe numbrit. Tellija poolt antakse tööde teostajale järgmised abivahendid: o Joonte stiilifail: GB50_04.rsc o sümbolite teegid (cell library): GB50_04.cel RAM_04.cel o värvitabel: GB50_04.tbl o maavara prognoosalade tärkandmete mall-fail (template): ****Prognoosala.mdb 2. Geoloogilise kaardistamise tehnoloogiline skeem Geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1 : le kätkeb: o varasema geoloogilise kaardistusmaterjali (mõõtkavas 1 : ) digitaliseerimist, o varasemate geoloogiliste uuringuandmete revideerimist ja valikulist digitaliseerimist, o välikaardistamist (e välitöid), o varasema kaardistus- ja geoloogiliste andmete ning uute välitööde andmete analüüsil geoloogiliste kaartide ning läbilõigete koostamist ja digitaliseerimist. Geoloogilise kaardi tootmise lihtsustatud skeem on toodud Joonis 1-l. Versioon 1.0 Maa-amet

6 Joonis 1. Mõõtkavas 1 : teostatava geoloogilise kaardistamise lihtsustatud tehnoloogiline skeem. Versioon 1.0 Maa-amet

7 Geoloogilise baaskaardi kooseisu kuulub: o aluspõhja geoloogiline, o pinnakatte geoloogiline, o hüdrogeoloogiline, o põhjavee kaitstuse, o maavarade, o geomorfoloogiline, o aluspõhja reljeefi, o pinnakatte paksuse, o aeromagnetiliste anomaalite, o Bouguer anomaaliate, o raskusjõuvälja jääkanomaaliate ning o faktilise materjali teemakiht (e teemakaart). GEOLOOGILISE BAASKAARDI TEEMAKIHID Versioon 1.0 Maa-amet

8 KAARDISTUSTÖÖDEGA ÜLEANTAVAD MATERJALID Kaardistustööde lõpetamisel üleantavate materjalide nimekiri täpsustatakse töövõtulepingus. Täielikku geoloogilise kaardi komplekti kuuluvad: o Paberkaardid: aluspõhja geoloogia, pinnakatte geoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, maavarad, geomorfoloogia, aluspõhja reljeef, pinnakatte paksus, aeromagnetiliste anomaaliad, Bouguer anomaaliad, raskusjõuvälja jääkanomaaliad. o Kaardifailid: aluspõhja geoloogia (MicroStation V8), pinnakatte geoloogia (MicroStation V8), hüdrogeoloogia (MicroStation V8), põhjavee kaitstus (MicroStation V8), maavarad (MicroStation V8), geomorfoloogia (MicroStation V8), aluspõhja reljeef (MicroStation V8), pinnakatte paksus (MicroStation V8), aeromagnetilised anomaaliad (MapInfo MIF fail), Bouguer anomaaliad (MapInfo MIF fail), raskusjõuvälja jääkanomaaliad (MapInfo MIF fail). o Rasterkaardi (PDF) failid: aeromagnetilised anomaaliad, Bouguer anomaaliad, raskusjõuvälja jääkanomaaliad. o Tärkandmete (MS Excel i või MS Access) failid: Maavarad (****Prognoosala.mdb), aeromagnetilised anomaaliad (****MG.xls), Bouguer anomaaliad (****GR.xls), Faktilise materjali teemakihi tärkandmed (****Faktika.mdb). o Seletuskiri, mis koostatakse üldjuhul kõigi kaardilehe teemakihtide valmimisel ja antakse üle nii paberkujul kui ka digitaalselt (****Seletuskiri.pdf; vt peatükk 12 Kaardistustöödega kaasnev seletuskiri). Koostatavate failide ning kataloogide nimestik on toodud joonistel (Joonis 2 ja Joonis 3). Versioon 1.0 Maa-amet

9 Joonis 2. Koostatavate failide nimekiri ja kataloogide struktuur. **** = kaardilehe number; XXXX = kaardilehe nimi. Versioon 1.0 Maa-amet

10 Joonis 3. Koostatavate failide nimekiri ja kataloogide struktuur. **** = kaardilehe number; XXXX = kaardilehe nimi. Versioon 1.0 Maa-amet

11 3. Kaardistusnõuded NÕUDED Tellija ei esita teostajale tingimusi töö käigus kasutatava tarkvara, nähtusklasside nimede, nende koodide ja kategooriate osas. Alltoodud nõuded kehtivad vaid üleantava lõppprodukti kohta, kusjuures töökorraldus ja töö vaheproduktide vormistamine jääb eelkõige teostaja otsustada. Teostaja tööd normeeritakse vaid nii palju, kui palju on tarvis andmete kvaliteedi ja konverteeritavuse tarbeks. Geoloogilist kaardistamist viiakse läbi baaskaardi (mõõtkavas 1 : ) lehtede (Joonis 4) kaupa. Joonis 4. Eesti baaskaardi (mõõtkavas 1 : ) lehtede jaotus ja numeratsioon. Üldnõuded üleantavatele kaardifailide andmetele on järgmised: o Kaardifailid peavad olema kahemõõtmelises MicroStation V8 dgn-formaadis (va aeromagnetiliste anomaaliate, Bouguer anomaaliate ja raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaardifailid). o Andmed kaardifailis peavad olema L-EST tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis. o Kõrgused peavad olema Balti kõrgussüsteemis (1977. a) meetrites. o Dgn-faili tööühiku resolutsioon peab olema 100 alamühikut ühe põhiühiku kohta. Versioon 1.0 Maa-amet

12 o Dgn failis võivad esineda järgmised elemenditüübid: sümbol (cell), joon (line), murdjoon (linestring), tekst (text), tekstiviit (text node), pind (shape), komplekspind (complex shape) või ühendmurdjoon (complex chain). tüübid nagu kõverjoon (curve), ellips (ellipse) ja kaar (arc) võivad esineda vaid sümbolite koosseisus juhul kui sümboleid kasutatakse leppemärkidena. o Sümbolid ei tohi olla jagatud (peavad olema non-shared ). o Pinnad peavad olema loodud joonte baasil. o Graafilised elemendid dgn-failides peavad omama antud juhendis (vt Tabel 3, Tabel 4 ja Tabel 5) ette nähtud võtmeatribuute. Võtmeatribuutideks on: o sümboli nimi (cell name) - dgn-faili sümbolite puhul, o värvikood - pindi graafiliste elementide (sh aukudega alad) puhul, o värvikood ja kihi number - joonte ja tekstide puhul. o Digitaalkaardil ei tohi olla elemente, mille geomeetriline ja võtmeatribuut ei vasta juhendis toodule (vt Tabel 3, Tabel 4 ja Tabel 5) o Kaardistustulemused peavad olema salvestatud ettenähtud failidesse (vt Tabel 3, Tabel 4 ja Tabel 5) Välikaardistusnõuded Välikaardistuse all mõistetakse kaardistamisel teostatavaid töid maismaalistel välimarsruutidel (sh kontrollmarsruudid varasemal ajal mõõtkavas 1 : või detailsemalt uuritud alade andmetiheduse viimiseks nõutud tasemele ja väiksemas mõõtkavas uuritud aladel teostatavad välitööd) ning olemasolevate või kaardistamise käigus puuritud puursüdamike kirjeldamist. Üldnõuded maismaa-aladel läbiviidavatele välikaardistustöödele (vt ka 11.3 Faktilise materjali teemakihi tärkandmed): o Kaardilehega külgnevatel aladel peab teostama välitöid ja arvestama geoloogiliste andmetega vähemalt kahe kilomeetri ulatuses. Teisel pool riigipiiri või kontrolljoont oleva geoloogilise andmestikuga ei pea arvestama, kuid võimalusel seda tehakse. o Kaardistamise peab olema kasutada vähemalt ühe aluskorda avava puuraugu andmed ühe kaardilehe kohta (va kaardilehed, mille kaardistatav ala moodustab 25 % või vähem kogu kaardilehe pindalast (kaardilehe kogupindala on ~625 km 2 )). Aluskorda avava puuraugu puudumisel kooskõlastatakse puuraugu rajamise vajadus ning asukoht tellijaga. o Aluspõhja geoloogilise kaardi puhul peab kasutama vähemalt ühe aluspõhja avava puuraugu või aluspõhjalise paljandi andmeid 25 km 2 kaardistatava ala kohta. o Pinnakatte geoloogilise kaardi puhul peab kasutama vähemalt ühe pinnakatet tema täies ulatuses läbiva puuraugu või pinnakatet täies ulatuses avava paljandi (või kaeve) andmeid 25 km 2 kaardistatava ala kohta. o Pinnakatte geoloogilise kaardi tarbeks luuakse ning kirjeldatakse välimarsruutidel vähemalt 10 pinnakatet avavat vaatluspunkti 1 km 2 kaardistatava ala kohta. Versioon 1.0 Maa-amet

13 o Hüdrogeoloogilise kaardi koostamisel peab baseeruma vähemalt ühele maapinnalt esimest aluspõhjalist veekompleksi avavale puurkaevule, millel on määratud erideebit, põhjavee survetase, põhjavee mineraalsus ja mille veel on määratud Fe üld sisaldus. o Aluspõhja reljeefi kaardi koostamisel peab kasutama vähemalt 1 pinnakatet läbivat andmepunkti 10 km 2 kohta. o Aeromagnetiliste anomaaliate kaardi tarbeks peab eksisteerima vähemalt 30 mõõtepunkti 1 km 2 kohta ning lennumarsruutide vahekaugus ei tohi olla suurem kui 500 m (täpsemalt kirjeldatud peatükis 11.1). o Gravimeetriliste kaartide (Bouguer anomaaliate ja raskusjõuvälja jääkanomaaliate) tarbeks peab eksisteerima vähemalt 4 mõõtepunkti 1 km 2 kohta (täpsemalt kirjeldatud peatükis 11.1) Digitaliseerimisnõuded Kaardimaterjali digitaliseerimisega luuakse digitaalne geoloogiline baaskaart. Üldnõuded: o Digitaliseerimisel ei tohi topograafilisi lähteandmeid nihutada (va juhtudel, kui kaardikiri ületab raamjoont). o Topograafilised lähteandmed peavad olema kujundatud ja salvestatud Tabel 6-s toodud korra järgi. o Digitaliseeritud objektid tuleb salvestada juhendis kirjeldatud (vt Joonis 2, Joonis 3, Tabel 3, Tabel 4 ja Tabel 5) failidesse. o Failides ei tohi esineda objekte, mida juhend ette ei näe. o Kaardiväljal esinevad objektid ei tohi asuda väljaspool kaardiraami, Eesti Vabariigi piiri ega kontrolljoont. o Geoloogilised objektid peavad olema loogiliselt õiges kohas (nt soosetete avamus ei tohi ulatuda järve alale). o Geoloogised objektid (jooned ja pinnad), mis jätkuvad külgneval kaardilehtel, peavad ulatuma kaardilehe servani. o Läbilõikel esinev geoloogiline informatsioon peab ulatuma täpselt läbilõike vertikaalskaala joonteni ja läbilõike horisontaalne ulatus peab olema sama, mis läbilõike joone pikkus kaardiväljal. o Legendis võib esineda vaid kaardilehel või läbilõikel esinevate nähtuste. o Legendis peab eksisteerima kõigi kaardilehel ja/või läbilõikel esinevate nähtuste. Versioon 1.0 Maa-amet

14 Kaardifailid Üleantavate failide loend, failide nimed ja kataloogid, kuhu failid salvestatakse on esitatud joonistel (Joonis 2 ja Joonis 3). Failides sisalduvad objektid ja nende atribuudid on määratletud juhendi tabelites (Tabel 3, Tabel 4 ja Tabel 5). Dgn-failide nimedes kajastub järgnev informatsioon: o kaardilehe number, o teemakihi lühend: AP - aluspõhja geoloogiline, Q - pinnakatte geoloogiline, HG - hüdrogeoloogiline, PVK - põhjavee kaitstuse, MV -maavarade, GM - geomorfoloogiline, APR - aluspõhja reljeefi, QP - pinnakatte paksuse, o tähekombinatsioon (vajadusel) viitamaks failis sisalduvatele objektidele (nt ****HG.hyps.geo lühend hyps viitab isohüpsidele), o täiend viitamaks faili salvestatud informatsiooni tüübile (vt ka Tabel 3): kuj - täitemustriga alade täitemuster või elemendid, mis on vajalikud trükikaardi kujundamiseks (kasutatakse vaid laiendiga geo ja ll failide puhul), info - sümbolid, läbilõikejoon, geoloogilised indeksid jm. (vt Tabel 3), abi - läbilõigetele omased abistava iseloomuga elemendid (nt läbilõike skaala), o laiend: geo - kaardiväljal asuv geoloogiline informatsioon, top - topograafilised objektid (e geoloogilise kaardi kaardiväljal kasutatavad lähteandmed) ja kaardivõrk koos kaardiraamiga, ll - läbilõikel kujutatud nähtused, leg teemakihi legendi elemendid, ram kaardiraamivälised kirjad ja objektid, va läbilõige ja legend Punktobjektid Punktobjektidega tähistatakse mitte-mõõtkavalisi geoloogilisi nähtusklasse, kaardiväljal esinevaid geoloogilisi indekseid ja ram-failides korduvaid tekste. Punktobjektide abil tähistatavad nähtusklassid või objektid on määratletud juhendi tabelites (Tabel 3, Tabel 4 ja Tabel 5). o Punktobjekti nullpunkt (cell origin) peab vastama objekti keskkoha asukohale looduses. o Orienteeritud punktobjekti puhul peab sümbolit pöörama vastavalt juhendis nõutule. o Joonobjektidega seotud punktobjektid (nt läbilõike puuraugud või puurkaevud) peavad olema snäpitud joonobjekti külge. Versioon 1.0 Maa-amet

15 Joonis 5. Trükikaardi skemaatiline kujundus aluspõhja geoloogilise kaardi näitel. Sinise kirjaga viidatud kaardiosad on salvestatakse ram-laiendiga failidesse. o Joonobjektidega seotud geoloogilised indeksid (nt põhjavee voolusuunale lisatud veekompleksi geoloogiline indeks) peavad asuma joonobjekti kohal ja olema orienteeritud joonobjekti sihis. o Alade juurde kuuluvad geoloogilised indeksid peavad asuma eelistatult ala keskel. Läbilõigetel peavad geoloogilised indeksid paigutatud olema eelistatult tulbana. Kui geoloogiline indeks ei mahu alale, tuleb kasutada viitejoont Joonobjektid Joonobjektidega edasi antavad nähtusklassid on määratletud juhendi tabelites (Tabel 3, Tabel 4 ja Tabel 5). o Orienteeritud joone (nt maetud aluspõhjaline astang) puhul peab jälgima digitaliseerimise suunda. Versioon 1.0 Maa-amet

16 o Täitevärviga alade piire tähistavad jooned peavad olema digitaliseeritud pindobjekti nurkade (verteksite) külge. o Murdjooni moodustuvad jooned peavad olema omavahel snäpitud. o Isojooned ei tohi olla väärtuse sisestamise eesmärgil katkestatud. o Jooned ei tohi moodustada silmuseid. o Langujoon peab ühte otsa pidi olema snäpitud isojoone külge ning peab asuma isojoonest erineval kihil. o Suletud piirjoontega objektidel ei tohi esineda üleulatuvaid ja rippuvaid jooni. o Jooned, mis ulatuvad kaardilehe servani ja peaksid loogiliselt jätkuma külgneval kaardilehel peavad ulatuma täpselt kaardi servani. o Maetud- või avaneva astangu joonel, mis põhimõtteliselt lõpetab pinnakatte paksuse-, isohüpside-, samamineraalsusjooned isojooni ei katkestata, vaid esitatakse jätkuvana astangu joone all ja on snäpitakse astangu joone külge Pindobjektid ehk alad Pindobjektidega kirjeldatakse Tabel 3-s toodud nähtusklasse. Pindobjektid jagunevad täitevärvi, täitemustri ja täiteta aladeks. Täitevärviga alade puhul: o Ühes dgn-failis olevad täitevärviga alad ei tohi kattuda. o Ühes dgn-failis olevad täitevärviga alad peavad katma kogu kaardistatava ala 100%-liselt. o Alad ei tohi moodustada kildpolügone. o Miinimummõõtudest väiksemad alad liidetakse ümbritseva(te) ala(de)ga (vt peatükk 5 Objektide kriitilised mõõdud). Täitemustriga või täiteta alade puhul: o Täitemustriga alade täitemuster peab olema salvestatud alast erinevasse dgn-faili, kuid samale kihile kui ala. o Täitemustriga või täiteta alad võivad kattuda, v a pinnakatte geoloogilise teemakihi litoloogiliste setteide puhul. o Täitemustriga või täiteta alad ei tohi moodustada kildpolügone. o Miinimummõõtudest väiksemad alad kas liidetakse ümbritseva pinnaga (nt litoloogiliste setteide puhul) või ei kaardistata üldse (nt üksikud sooalad, vt peatükk 5). Versioon 1.0 Maa-amet

17 3.3. Nõuded kaardikirjadele Kaardikirjad jagunevad topograafilisteks kirjadeks ja geoloogilisteks kirjadeks. Geoloogilisteks kaardikirjade loetelu ja kujundus on esitatatud tabelites (Tabel 3, Tabel 4 ja Tabel 5). Topograafiliste kaardikirjade loetelu ja kujundus on esitatud Tabel 6-s. Geoloogiliste kaardikirjade puhul: o Kaardikirjad peavad olema esitatud juhendi poolt ettenähtud stiili ja suurusega. Kaardikirjade RGB on üldjuhul 0/0/0 (must). o Nimi kirjutatakse objekti juurde sellisele kohale, kus see, võimaluste piires, ei halvendaks muude kaardielementide loetavust ja samal ajal oleks selge millise objekti juurde ta kuulub. Alade puhul asetatakse kiri soovituslikult ala keskele; kui see ei halvendab kaardi loetavust siis asetatakse kiri väljapoole ala kasutades viitejoont. o Isojoonte numbrilised väärtused asetatakse igale isojoonele ja kirjutatakse joone sihis. Number on õiges asendis väiksema isojoone suunas. Pikematele isojoontele võib lisada numbrilise väärtuse mitu korda. Number paikneb failis isojoonest erineval kihil Nõuded üleantavatele tärkandmetele ja seletuskirjale Nõuded kaardistamisega kaasnevate tärkandmete koosseisu ja vormi kohta, faktilise materjali teemakihi tabelite struktuuri ja andmete koosseisu kohta ning kaardistusega esitatava seletuskirja kohta esitatakse peatükis 11 Kaardistamisega üleantavad tärkandmed ja 12 Kaardistustöödega kaasnev seletuskiri. 4. Kvaliteedinõuded 4.1. Kaardistuse kvaliteedi hindamine Tellija kontrollib geoloogilise baaskaardi kvaliteeti. Kontrollitakse: o asukohatäpsust, o loogilist õigsust, o täielikkust, o temaatilist õigsust ning o külgnevate failide ühilduvust. Protsendi arvutamisel võetakse 100% määraks kontrollitaval alal töö täitja poolt kaardile kantud: o pindobjektide pindala, o joonobjektide kogupikkus, Versioon 1.0 Maa-amet

18 o punktobjektide arv, o tekstide arv või o tärkandmete puhul esitatud andmeelementide (e tabeli täidetud lahtrite) arv. Tellija tagastab töö vigade parandamiseks juhul kui leitakse süsteemne mittevastavus käesoleva juhendiga või kui kaardistus ei vasta alljärgnevatele nõuetele Asukohatäpsus Asukohatäpsus kirjeldab asukoha väärtuste vastavuse määra reaalsusele. Kontrolli teostatakse: o looduses jälgitavate punktobjektide (allikate, karstiaugud, jms) asukohtade vastavust tegelikkusele, o looduses jälgitavate joonobjektide ja alade piirjoonte vastavust tegelikkusele. Kaardistustulemused loetakse kõlbulikuks kui objektide plaaniline viga ei ületa Tabel 1-s toodud suurusi. Kaardistus loetakse vastuvõetamatuks ning saadetakse töö täitjale parandamiseks tagasi, kui kontrollitud objektidest 5% või rohkem ei vasta lubatud veale ja viga ei tulene lähtematerjalidest Loogiline õigsus Loogiline õigsus kirjeldab objektide omavaheliste seoste vastavust reaalselt võimalikule ja juhendis lubatule. Loogilise õigsuse korral hinnatakse kaardistuse topoloogiat ja formaati. Kaardistus loetakse vastuvõetamatuks kui: topoloogias: o ühe teemakaardi ühes geo- või ll-laiendiga dgn-failis esineb 5 või rohkem snäpiviga, o geo- või ll-laiendiga dgn-failis esineb süstemaatilisi snäpivigu, o geo-laiendiga failis moodusta täitevärviga alad 100% kaardistatud ala pindalast, o ****Q_lito.geo failis esineb alade kattumisi 10 või enama pindobjekti vahel, geo-laiendiga failis esineb 5 või enam objekti, mis ületavad kaardiraami, Tabel 1. Kaardistatud objekti plaaniline viga meetrites. Keskmine ruutviga (m) Lubatud viga (m) Looduses jälgitavad punktobjektid Looduses jälgitavad joonobjektid ja alade Versioon 1.0 Maa-amet

19 piirjooned o geo-laiendiga failis esineb 5 või enam objekti, mis peaksid loogiliselt jätkuma kõrvalseisval kaardilehel, kuid ei ulatu kaardiraamini, o geo- või ll-laiendiga dgn-failis pindobjektide sees esineb üleliigseid jooni 4 või enamal. formaadis: o kaardifailis esineb lubamatuid graafilisi elemente (kõverjoon, ellips või kaar) 1% või rohkem, o kaardifailis esineb tundmatu võtmeatribuudiga objekte, o esineb vale projektsiooniinfoga kaardifaile, o andmed ei ole juhendi poolt ettenähtud failis, o vale orientatsiooniga leppemärke esineb 1% või rohkem Täielikkus Täielikkus kirjeldab andmete põhjendatud vastavust juhendis toodud valikukriteeriumitele. Täielikkuse hindamisel mõõdetakse puuduvaid ja liigseid objekte või andmeelemente. Puuduvaks objektiks loetakse sellist miinimummõõtmetest suuremat objekti, mis looduses esineb, kuid kaardil puudub (alal ei ole piirjoont, joonobjektil joont, punktobjektil leppemärki). Liigseks loetakse sellist objekti, mis looduses ei esine, kuid on kaardistatud. Puuduvaks andmeelemendiks loetakse sellist andmeelementi, mis esineb andmebaasides või eelnevate geoloogiliste uuringutööde aruannetes, kuid esitatud tärkandmetes põhjendamatult puudub. Kaardistus loetakse vastuvõetamatuks, kui puuduvate ja liigsete objektide või andmeelementide osa on või ületab kontrollitavas failis alljärgnevalt esitatud protsendid: o põhjendamatult puudub või on liigne 1 (tk) või rohkem aluspõhja ja/või aluskorda avav puurauk, puurkaev, aluspõhjaline paljand või prognoosala lasund, o põhjendamatult puudub või on liigne 5 % või rohkem andmeelemente ühes tärkandme tabelis, o 10 % - ülejäänud looduses jälgitavad punkt- ja joonobjektid Temaatiline õigsus Temaatiline õigsus kirjeldab kaardistuse sisulist vastavust käesolevale juhendile. Temaatilise õigsuse korral kontrollitakse järgmisi näitajaid: o nähtusklasside klassifitseerimist välitingimustes ja võrreldes esitatud faktilise materjali andmestikuga, o tekstide õigekirja, Versioon 1.0 Maa-amet

20 o geoloogiliste indeksite kasutamise õigsust. Kaardistamisel tuleb juhinduda tabelis (Tabel 3) toodud nähtusklasside määratlustest. Kaardistus loetakse vastuvõetamatuks kui: o valesti klassifitseerituid objektid moodustuvad 5% või rohkem kaardistatud objektidest, o aluspõhja geoloogilisel teemakihil on valesti klassifitseeritud 2 või rohkem kivimkeha, o hüdrogeoloogilisel teemakihil on valesti klassifitseeritud 2 või rohkem erineva veeandvusega ala, o pinnakatte geoloogilisel teemakihil on valesti klassifitseeritud 2 või rohkem litoloogilise settetüübi avamust, o avastatakse juhendiga süsteemne mittevastavus Külgnevate kaardilehtede ja läbilõigete ühildatavus Erinevate kaardilehtede ning läbilõigete ühildatavuse eesmärgil peab jälgima järgmiseid nõudeid: o külgnevate kaardilehtede geo-laiendiga failides peavad üht ja sama objekti tähistavad alad ja jooned kohtuma täpselt kaardiraamil, o külgnevate kaardilehtede failides olevad nähtused peavad klassifitseeritud identselt, o looduses eksisteerival sirgel joonel ei tohi kaardiraamil murdekohta tekkida, o kaardiraamil ei tohi suunaga joonobjekti suund muutuda vastupidiseks, o aluspõhja ja hüdrogeoloogilise teemakihi läbilõigete asukoha planeerimisel tuleb arvestada konkreetse kaardilehega külgnevate kaardilehtede läbilõigetega erinevate kaardilehtede põhja-lõuna ning ida-lääne suunalised läbilõiked peaksid olema ühildatavad üle Eesti, o läbilõiked, mis ulatuvad kaardiservani ja jätkuvad külgneval kaardilehel arvestavad külgneval kaardilehel asuva läbilõike puuraugu või puurkaevu geoloogiliste andmetega. Ühe ja sama kaardistuslepingu järgi kaardistatava piirkonna välispiiril tuleb tagada võimalikult hea servade ühilduvus külgneva kaardistuspiirkonna failidega. Vajaduse korral tuleb teha parandusi ka varem kaardistatud failidesse. Varem kaardistatud piirkondade servaalade muutmise vajadusest teavitab teostaja tellijat kirjalikult, tuues ära muudatuse põhjuse ning detailse e. Kaardistus loetakse vastuvõetamatuks kui kaardileht ei ühildu külgneva lehega tööde teostaja vigade tõttu 1% või enamal kontrollitaval alal. Versioon 1.0 Maa-amet

21 5. Objektide kriitilised mõõdud Allpool toodud mõõdud ei kehti nende kaardiraamiga piirnevate ning külgneval kaardilehel jätkuvate pind- ja joonibjektide puhul Pindobjekti miinimumsuurus Pindobjektide minimaalseks pindalaks on 0,1 km Punktobjekti maksimumsuurus Punktobjektide maksimaalseks suuruseks on 0,1 km 2. Erandiks on allikate gruppi kujutav punktobjekt Joonobjekti miinimumpikkus Joonobjektide minimaalseks pikkuseks on 50 m; va Baltimere staadiumite rannaastangute minimaalne pikkus (500 m) Objektide miinimumkõrgused, paksused ja sügavused Alljärgnevalt on antud nähtuste looduslikud mõõtmed, alla mille objekti kaardil ei kuvata: o karstiauk: 0,5 m sügav, o õhukese pinnakattega ala, Baltimere staadiumite rannaastangud, joastang, avanev aluspõhjaline astang, settekehad pinnakatte geoloogilise kaardi läbilõikel: 1 m paks või kõrge, o ühe erideebiti väärtusvahemikuga kivimkeha paksus hüdrogeoloogilisel läbilõikel: 2 m paks, o aluspõhja läbilõikel esitatavate kivimkehade paksus: 5 m paks Objektide laiused Alljärgnevalt on antud nähtuste looduslikud mõõtmed, alla mille objekti kaardil ei kuvata. Juhul kui nähtus pindnähtuse laius väheneb sätestatud mõõtme, pindnähtus katkestatakse ning kuvataks mitme eraldiseisva alana. Maavarade teemakihi pindobjektide puhul kitsendused puuduvad. o aluspõhja geoloogilise teemakihi kivimkeha avamuse laius: 50 m, o pinnakatte geoloogilise teemakihi stratigraafilis-geneetiliste settekehade avamuste ja litoloogiliste setteide avamuste laius: 50 m, o hüdrogeoloogilise teemakihi pindobjektide laius: 50 m, o põhjavee kaitstuse teemakihi pindobjektide laius: 100 m, o aluspõhja reljeefi teemakihil maetud orgude laius: 50 m. Versioon 1.0 Maa-amet

22 JUHEND Juhendis on defineeritud kaardistatavad geoloogilised nähtusklassid koos koodi, nime ja definitsiooniga tabeli kujul. Samuti määratletakse nähtusklasse kaardil kujutavad objektid, objektide atribuudid ning fail, kuhu konkreetne objekt salvestatakse. Määratletakse kaartidel esinevad tekstid ja nende kujundus ning nõudmised läbilõigete, legendide ja kaardikompositsiooni ülesehitusele ja neis esinevate objektide kujundusele. Juhendi viimastes peatükkides esitatakse nõudmised geoloogilise kaardistamisega kaasnevate tärkandmete koosseisule ja kvaliteedile ning määratletakse kaardistustöödega kaasneva seletuskirja ülesehitus ja seletuskirjas esitatav informatsioon. Tabelites (Tabel 3, Tabel 4, Tabel 5 ja Tabel 6) kasutatavad lühendid o VA - võtmeatribuut (e värvikood) või värvikood ja kihi number või sümboli nimi, o K = kiht (e level), o tüübid: S Pind (Shape), S Komplekspind (omplex Shape), L- Joon (Line), LS Murdjoon (Linestring), Ühendmurdjoon (omplex hain), Sümbol (ell), T- tekst (text). o Tekstide kujundus on märgitud kaldkriipsudega eraldatud numbrite jadana, kus number tähistab: (i) (ii) kirjastiili numbrit (font) MicroStation i kirjastiilide failis, teksti kõrgust (height) põhiühikutes, (iii) teksti laiust (width) põhiühikutes. NB! Sümbolitena esinevate geoloogiliste indeksite puhul on sümbolit moodustavad tekstid erineva stiiliga. Sümbolites esinevate tekstide stiilid on kirjeldatud sümbolis esineva tekstide järjekorras vasemalt paremale. Sümbolis esinevate tekstide stiile kirjeldatakse numbrijadaga; analoogselt tavaliste tekstide stiili tele. o Sümbolite puhul esitatakse leppemärgi kujunduse lahtris sümboli nime järel kaldkriipsudega eristatud numbrite jadana, kus number tähistab: (i) (ii) sümboli sisestamisel nurk kraadides (active angle) võrreldes sümboli teegis oleva sümboliga, sümboli skaaleerimist x-telje suunal (võrreldes sümboli teegis olevaga), (iii) sümboli skaaleerimist y-telje suunal (võrreldes sümboli teegis olevaga). Versioon 1.0 Maa-amet

23 o Joonte kujundust on kirjeldatud kaldkriipsudega eraldatud numbrite jadana, kus number tähistab: (i) (ii) joone värvikoodi värvitabelis, joone stiili, (iii) joone paksust. o Alade täitemusterite (pattern) kujundust on kirjeldatud kaldkriipsudega eraldatud numbrite jada abil. Numbrite jada tähistab: lihtviirutuse (hatching) puhul: (i) vahemaa viirutus joonte vahel (spacing) põhiühikutes, (ii) joonte nurk horisontaaltelje suhtes (kellaosuti liikumisele vastupidises suunas) kraadides, (iii) täpsus (tolerance) = 0. NB! Viirutusjoote atribuudid peavad olema samad kui viirutatud ala piirjoonel. Sümbolitena salvestatud täitemustri (e pinnamustri) puhul, (i) sümboli (pattern cell) nimi, (ii) sümboli suhteline suurus (scale) võrreldes sümboli teeki salvestatud sümboli tõelise suurusega, (iii) maatriksi ridade vahe (row spacing) tööühikutes, (iv) veergude vahe (column spacing) tööühikutes, (v) veergude paigutuse nurk kraadides (angle) (vi) täpsus (tolerance) = 0 o Värvi puhul on antud elemendi värvikood (e värvinumbrit). Värvikoodi järel on antud sulgudes RGB kood, nii nagu ta on defineeritud värvitabelis. 6. Kaardiväljal ja läbilõikel kaardistatavad geoloogilised nähtusklassid Tabel 3 määratleb geoloogilised nähtusklassid, mida kaardistatakse ja esitatakse kaardiväljal ning/või läbilõikel. On antud nähtusklassi nimi, kood ja definitsioon. i definitsioon on abivahendiks nähtusklasside klassifitseerimiseks (e identifitseerimiseks) välitöödel ja varasema geoloogilise andmestiku interpreteerimiseks. Samas, definitsioon ei pretendeeri erinevate geoloogiliste nähtuste sarnasuse tõttu täiusele, kusjuures kaardi koostamisel tuleb nähtusklasside loomisel langetada iseseisvaid otsuseid. Kaardistatavate geoloogilis-geofüüsikaliste nähtusklasside paremaks mõistmiseks ja juhendi selgitamiseks lisatakse juhendile seletuskiri. Versioon 1.0 Maa-amet

24 i ID kood Geoloogilisele nähtusklassile on Tabel 3-s lisatud unikaalne kood. i kolm esimest numbrit viitavad teemakihile, millel nähtus kaardistatakse ning nähtuse geomeetrilisele tüübile ( Tabel 2). Järgnevad kaks numbrit loendavad nähtusklasse. i geomeetriline Tabel 2. ide koodide süsteem. Teemakihid Aluspõhja geoloogiline Pinnakate geoloogiline Hüdrogeoloogiline Põhjavee kaitstuse Maavarade Geomorfoloogiline Aluspõhja reljeefi Pinnakatte paksuse Aeromagnetiliste anomaaliate Bouger anomaaliate Raskusjõuvälja jääkanomaaliate Punktnähtused Joonnähtused Peamised alad Teisased alad Statistilised pinnad Faktilise materjali Versioon 1.0 Maa-amet

25 Tabel 3. Kaardiväljal ja/või läbilõikel kujutatavad geoloogilised nähtusklassid ja objektid (VA = võtmeatribuut; K = kiht (level); LK = leppemärgi kujundus). Sinises kirjas esitatakse nähtused, mis on kas a) dubleeritud ja millede kujundust on muudetud eesmärgiga kasutada neid teiste teemakihtide trükikaardi kujundamisel või b) ümbernimetatud antud teemakihi nähtuseks, kuid mida kujutatakse teis(t)e teemakih(t)i(de) objekti(de) abil i definitsioon või objekti VA K LK ALUSPÕHJA GEOLOOGILISEL TEEMAKIHI KAARDIVÄLJAL JA LÄBILÕIKEL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID Pļaviņase kihistu Amata kihistu Gauja kihistu Burtnieki kihistu S, S, S, S, S, S, S, S, Ülem-Devoni ladestiku Pļaviņase kihistu lubjakivi, dolomiit, domeriit savi ja harvade aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega. Ülem-Devoni Pļaviņase kihistu geoloogiline indeks. Kesk-Devoni ladestiku Amata kihistu aleuroliit, liivakivi ja savi. Kesk-Devoni ladestiku Amata kihistu geoloogiline indeks. Kesk-Devoni ladestiku Gauja kihistu liivakivi õhukeste aleuroliidi ja savi vahekihtidega. Kesk-Devoni ladestiku Gauja kihistu geoloogiline indeks. Kesk-Devoni ladestiku Burtneki kihistu, liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega. 151 D3PL D2AM D2GJ D 3 pl 5 D 2 am 5 D 2 gj 106 Täitevärv: 151 (252/224/167) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 149 (250/216/165) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 150 (250/212/165) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 148 (247/204/163) Fail ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

26 Aruküla kihistu Kernavė kihistu Leivu ja Vadja kihistu S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Kesk-Devoni ladestiku Burtneki kihistu geoloogiline indeks. Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu väga peeneteraline ja peeneteraline liivakivi aleuroliidi, savi ja domeriidi vahekihtidega. Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu geoloogiline indeks. Kesk-Devoni ladestiku Kernavė kihistu valdavalt väga peeneteraline liivakivi aleuroliidi, domeriidi ja savi vahekihtidega. Kesk-Devoni ladestiku Kernavė kihistu geoloogiline indeks. Kesk-Devoni ladestiku Leivu ja Vadja kihistu dolomiidi ja domeriiti kihtide vaheldumine koos savi- või aleuroliidi vahekihtidega. Kesk-Devoni ladestiku Leivu ja Vadja kihistu geoloogiline indeks. VA K LK D2BR D2AR D2KR 145 D2LVVD 5 D 2 br 5 D 2 ar 5 D 2 kr D 2 lv-vd värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 159 (245/198/162) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 158 (245/192/162) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 157 (242/186/160) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Fail.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

27 Pärnu kihistu Lemsi ja Rēzekne kihistu Ķemeri, Tilžė kihistu Ülem-Raikküla alamkihistu S, S, S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Kesk-Devoni ladestiku Pärnu kihistu liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega, lamamis tihti õhuke dolomiidi kiht Kesk-Devoni ladestiku Pärnu kihistu geoloogiline indeks. Kesk- ja Alam-Devoni ladestiku Lemsi ja Rēzekne kihistu liivakivi õhukeste aleuroloodi ja savi vahekihtidega, Rēzekne kihistu lasumis esineb domeriidi ja dolomiidi kompleks. Kesk- ja Alam-Devoni ladestiku Lemsi ja Rēzekne kihistu geoloogiline indeks. Kesk- ja Alam-Devoni ladestiku Ķemeri, Tilžė kihistu liivakivi, aleuroliit, savi õhukeste dolomiidi vahekihtidega. Kesk- ja Alam-Devoni Ķemeri, Tilžė kihistu geoloogiline indeks. Siluri ladestu Llanddovery ladestiku Ülem- Raikküla alamkihistu detriitne, afaniitne lubjakivi, korall-lubjakivi, savikas dolomiit. VA K LK D2PR 155 D12LMRZ 154 D12KMTZ D 2 pr D 1-2 lmrz D 1-2 kmtz Täitevärv: 156 (240/180/160) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 155 (220/145/35) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 154 (205/130/55) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 131 (195/230/160) Fail ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

28 Alam-Raikküla alamkihistu Õhne kihistu Varbola kihistu S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Siluri ladestu Llanddovery ladestiku Ülem- Raikküla alamkihistu geoloogiline indeks. Siluri ladestu Llanddovery ladestiku Alam- Raikküla alamkihistu korall-lubjakivi, detriitne lubjakivi, afaniitne lubjakivi, savikas dolomiit. Siluri ladestu Llanddovery ladestiku Alam- Raikküla alamkihistu geoloogiline indeks. Siluri ladestu Llanddovery ladestiku Õhne kihistu mergel, domeriit, lubjakivi mugulad. Siluri ladestu Llanddovery ladestiku Õhne kihistu geoloogiline indeks. Siluri ladestu Llanddovery ladestiku Varbola kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli vahekihtidega ja mikrokristalliline lubjakivi Siluri ladestu Llanddovery ladestiku Varbola kihistu geoloogiline indeks. VA K LK S1RK2 130 S1RK S1OH S1VR 5 S 1 rk S 1 rk 1 5 S 1 õh 5 S 1 vr värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ja 53/110/110 Täitevärv: 130 (190/225/150) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ja 53/110/110 Täitevärv: 129 (200/235/165) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 128 (184/220/143) 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Fail.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

29 i definitsioon või objekti VA K LK Fail Märkused Salduse kihistu S, S, Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Salduse kihistu mergel, purd-, ooid- ja liivlubjakivi, domeriit Täitevärv: 116 (190/255/205) ****AP.geo, ****AP.ll Ärina kihistu Adila kihistu Halliku kihistu S, S, S, S, S, S, Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Salduse kihistu geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina kihistu purd-, detriitne, biohermne, liivakas, ooidne lubjakivi, dolomiit ning kerogeenne mergel. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina kihistu geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Adila kihistu savikas ja detriitne lubjakivi. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Adila kihistu geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Halliku kihistu hallikas, kohati punaselaiguline mergel ja savikas lubjakivi. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Halliku kihistu geoloogiline indeks. O3SL O3AR O3AD O3HL 5 O 3 sl 5 O 3 är 5 O 3 ad 5 O 3 hl 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 94 (182/255/200) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 93 (177/255/197) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 111 (160/205/160) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

30 Moe kihistu Jonstorpi ja Jelgava kihistu Kõrgessaare kihistu S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Moe kihistu hallikas ja pruunikas-hall muguljas lubjakivi. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Moe kihistu geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Jonstorpi ja Jelgava kihistu punakas või punaselaiguline savikas lubjakivi. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Jonstorpi ja Jelgava kihistu geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu muguljas ja/või savikas lubjakivi. VA K LK O3MO 110 O3JNJL 91 5 O 3 mo 47 5 O 3 jn-jl 42 Täitevärv: 92 (173/255/194) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 110 (170/255/193) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 91 (168//255/192) Fail ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest Fjäcka kihistu S, S, Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Fjäcka kihistu hall mergel ja must argilliit. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Fjäcka kihistu geoloogiline indeks. O3KR O3FJ 5 O 3 kr 5 O 3 fj värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv:109 (124/165/143) värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

31 Saunja kihistu Paekna kihistu Mõntu kihistu Rägavere kihistu S, S, S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu afaniitne lubjakivi. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Paekna kihistu lubjakivi ja savikas lubjakivi üksikute afaniitsete lubjakivi vahekihtidega. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Paekna kihistu geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Mõntu kihistu lubjakivi, savikas lubjakivi ja mergel glaukoniidiga. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Mõntu kihistu geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja mikrokristalliline lubjakivi. VA K LK O3SN O3PK O3MN 88 5 O 3 sn 5 O 3 pk 5 O 3 mn 39 Täitevärv: 90 (163/248/189) värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 89 (158/242/187) värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 108 (156/240/185) värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 89 (154/235/184) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Fail ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

32 Variku kihistu Hirmuse kihistu Mosseni kihistu Kahula 2 S, S, S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Variku kihistu mergel, mikrokristalliline ja biomorfne lubjakivi. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Variku kihistu geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Hirmuse kihistu savikas lubjakivi ja mergel. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Hirmuse kihistu geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Mosseni kihistu hall savikas mergel ja must argilliit. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Mosseni kihistu geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (e varasema Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalliline lubjakivi ja mergel metabentoniidi vahekihtidega. VA K LK O3RG O3VR O3HR O3MS O 3 rg 5 O 3 vr 5 O 3 hr 5 O 3 ms värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 107 (96/148/118) värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 87 (149/229/182 värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 106 (162/179/144) värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 86 (145/222/179) Fail.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

33 Kahula 1 Tatruse kihistu ja Vasavere kihistik Viivikonna kihistu S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 1 (e varasema Jõhvi kihistu) savikas lubjakivi ja mergel. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 1 geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Tatruse kihistu ja Vasavere kihistiku detriitne ja/või savikas lubjakivi ja mergel K- metabentoniidi vahekihtidega. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Tatruse kihistu ja Vasavere kihistiku geoloogiline indeks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. VA K LK O3KH O3KH1 84 O3TTVSV 95 5 O 3 kh 2 5 O 3 kh O 3 ttkhv värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ja 53/110/110 Täitevärv: 85 (140/216/177) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ja 53/110/110 Täitevärv: 84 (136/209/174) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ja 53/220/220 Täitevärv: 95 (230/212/153) Fail.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

34 Kõrgekalda kihistu Väo kihistu Stirna ja Taurupe kihistu S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu geoloogiline indeks. Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikas lubjakivi ja mergel. Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu geoloogiline indeks. Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolomiit ( ehituslubjakivi ). Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu geoloogiline indeks. Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Stirna ja Taurupe kihistu kirjuvärviline savikas lubjakivi, lubjakivi. Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Stirna ja Taurupe kihistu geoloogiline indeks. VA K LK O3VV 83 O2KR O2VA 105 O2STTR 5 O 3 vv 33 5 O 2 kr 5 O 2 vä 14 5 O 2 st-tr värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 83 (131/203/172) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 82 (127/196/169) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 105 (160/200/180) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Fail.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

35 Kandle, Rokiškise, Loobu, Pakri, Sillaoru ja Toila kihistu Baldone ja Segerstadi kihistu Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu Zebre, Kriukai ja Šakyna kihistu S, S, S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kandle, Rokiškise, Loobu, Pakri, Sillaoru ja Toila kihistu glaukoniitlubjakivi, ooidlubjakivi, lubjakivi, liivakas lubjakivi ja lubiliivakivi. Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kandle, Rokiškise, Loobu, Pakri, Sillaoru ja Toila kihistu geoloogiline indeks. Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Baldone ja Segerstadi kihistu punakaspruun lubjakivi, dolomiit ja domeriit. Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Baldone ja Segerstadi kihistu geoloogiline indeks. Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu glaukoniitlubjakivi ja glaukoniitliivakivi, diktüoneemakilt, aleuroliit ning savi. Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu geoloogiline indeks. Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Zebre, Kriukai ja Šakyna kihistu punakaspruun ja hall lubjakivi, dolomiit, domeriit ning savi. VA K LK 81 O2TLKN 104 O2BLDS 80 O1TRLT O 1-2 tlkn O 2 bldsg 5 O 1 tr-lt 12 Täitevärv: 81 (122/190/167) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 104 (150/188/166) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 80 (118/184/165) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 103 (55/140/135) Fail ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

36 Ülgase, Tsitre, Kallavere kihistu Petseri kihistu Paala kihistu S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Zebre, Kriukai ja Šakyna kihistu geoloogiline indeks. Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Kallavere kihistu ja Furongi ladestiku Ülgase, Tsitre kihistu biodetriitne liivakivi, liivakivi, aleuroliit, esinevad õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid. Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Kallavere kihistu ja Furongi ladestiku Ülgase, Tsitre kihistu geoloogiline indeks. Kesk-Kambriumi ladestiku Petseri kihistu hall väga peene kuni jämedateraline liivakivi ja aleuroliit ning rohekashall aleuriitne savi. Kesk-Kambriumi ladestiku Petseri kihistu geoloogiline indeks. Kesk-Kambriumi ladestiku Paala kihistu hele väga peeneteraline kvartsliivakivi. Kesk-Kambriumi ladestiku Paala kihistu geoloogiline indeks. VA K LK O1ZBSK 99 AYLKL A2PT A2PL O 1 zb- O 2 sk a 3 ül- O 1 kl 5 a 2 pt 5 a 2 pl värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 99 (170/255/255) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 102 (150/190/206) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 101 (153/192/225) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Fail.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll.geo,.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest.. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

37 Tiskre kihistu Lükati kihistu Lontova kihistu S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu hele väga peene ja peeneteraline polümineraalne liivakivi, rohekashallide savikate vahekihtidega (Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis); polümineraalne väga peenteraline liivakivi (Lääne-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis) Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu geoloogiline indeks. Alam-Kambriumi ladestiku Lükati kihistu rohekas-hall aleuriitne savi ja aleuriitne liivakivi (Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis); rohekas-hall savi ja hall aleuroliit (Lääne-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis). Alam-Kambriumi ladestiku Lükati kihistu geoloogiline indeks. Alam-Kambriumi Lontova kihistu rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega; Kagu-Eesti vööndis esineb lasumis murenemiskoorikut. VA K LK A1TS A1LK a 1 ts 5 a 1 lk Täitevärv: 98 (163/240/245), värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 97 (156/225/235), värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 96 (150/211/225), 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Fail ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

38 Alam- Kambriumi ealiste kivimite avamus Kotlini, Voronka kihistu Gdovi kihistu Kroodi kihtkond S, S, S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Alam-Kambriumi Lontova kihistu geoloogiline indeks. Alam-Kambriumi rohekas-hall ja kirju savi, väga peene ja peeneteraline liivakivi, aleuriitne liivakivi; kaardistatakse avamusena akvatooriumis. Alam-Kambriumi geoloogiline indeks. Vendi kompleksi Kotlini, Voronka kihistu liivakivi, aleuroliit, aleuriitne savi, savi. Vendi kompleksi Kotlini, Voronka kihistu geoloogiline indeks. Vendi kompleksi Gdovi kihistu segateriline polümineraalne liivakivi, kirju aleuroliit, savi. Vendi kompleksi Gdovi kihistu geoloogiline indeks. Vendi kompleksi Kroodi kihtkond peene- ja keskmiseteraline liivakivi ja aleuroliit üksikute savika aleuroliidi vahekihtidega. VA K LK A1LN 100 A1 113 V2KTVR V2GD a 1 ln 19 5 a V 2 kt-vr 5 V 2 gd värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 100 (210/255/255), värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 Täitevärv: 113 (255/185/250), värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 112 (255/168/235) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 114 (255/177/243), Fail.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

39 Vendi kompleksi merepõhja avamus Palaeo- Proterosoikum Paleoproterosoiliste kivimite avamus merepõhjas Mesoproterosoilised kivimid S, S, i definitsioon või objekti Vendi kompleksi Kroodi kihtkonna geoloogiline indeks. Peene- ja keskmiseteraline liivakivi ja aleuroliit, savi. Kaardistatakse avamusena akvatooriumis VA K LK V2KR V 2 kr Vendi kompleksi geoloogiline indeks. V2 5 V 2 S, S, Paleoproterosoiliste tard- ja moondekivimite avamus maismaal ja levik läbilõikel. 118 Paleoproterosoikumi geoloogiline indeks. PP 5 PP S, S, S, S, Paleoproterosoiliste tard- ja moondekivimite avamus akvatooriumis. Mesoproterosoiliste tard- ja moondekivimite avamus ja levik läbilõikel Mesoproterosoikumi geoloogiline indeks. MP 5 MP värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 115 (255/215/255), värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 Täitevärv: 118 (255/160/170) värv 1 53/220/220 Täitevärv: 120 (255/215/215) Täitevärv: 119 värv 1 53/220/220 Fail.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll ****AP.geo, ****AP.ll ****AP.geo, ****AP.ll.geo,.ll Märkused Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Geoloogiline indeks sama, mis Paleoproterosoiku mi kivimitel. Läbilõikel 0,45 sümboli suurusest. Versioon 1.0 Maa-amet

40 Pinnakate aluspõhja läbilõikel Kindlakstehtud rike Oletatav rike Säilunud strato Hävinud strato S, S i definitsioon või objekti Pinnakate levik (e kvaternaari setted) läbilõikel. VA K LK 123 Pinnakatte tähis (Q) Q 5 Q L, LS, L, LS, Aluspõhja kivimeis esinev tektooniline rike amplituudiga >5 m. Kaardistatakse rikke vööndi keskme joont. Aluspõhja kivimeis esinev oletatav või väljasuiduv tektooniline rike. Litostratigraafilise üksuse stratotüübi (või hüpostratotüübi) asukoht, mida on võimalik looduses kirjeldada või mille puursüdamik on säilinud. Litostratigraafilise üksuse stratotüübi (või hüpostratotüübi) asukoht, mida pole võimalik looduses kirjeldada või mille puursüdamik pole säilinud. 2/ /7 7 STRATO STRA_2 3 S 1 vr 3 S 1 rk Täite värv: 123 (255/255/64) värv 1 53/100/100 Joon: 2/0/2 RGB: 255/0/0 Joon: 2/3/2 RGB: 255/0/0 STRATO: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) STRA_2: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) Fail ****AP.ll.ll *****AP_rik e.geo,.ll ****AP_rike.geo.geo.geo Märkused Läbilõikel ei esine. Geoloogiline indeks vastavalt stratotüübile sümbolina 3. kihil. Geoloogiline indeks vastavalt stratotüübile sümbolina 3. kihil Läbilõike puurauk Läbilõike koostamisel kasutatud puuraugu asukoht. ANDMEP 60 ANDMEP: 0/1/1, värv 1 (0/0/0).geo L Läbilõike puurauk joonena läbilõikel 1/60 60 Joon: 1/0/0, RGB 0/0/0.ll Versioon 1.0 Maa-amet

41 Läbilõikejoon Avamuse piir i definitsioon või objekti VA K LK T Puuraugu number (või indeks). 1/61 61 F-164 L, T L, LS L Läbilõike asukohta tähista(vad) joon(ed) kaardiväljal. Läbilõike joonte algus ja lõpp-punktide tähised. Kaardiväljal esinevate avamuste või läbilõikel esinevate kihistute ja kivimkomplekside piirjooned. Geoloogiliste indeksite viitejooned: kaardistatava kivimkeha geoloogilise indeksi abijoon (viitejoon). 1/8 8 1/9 9 1/2 2 1/5 5 A, B,, D S 1 vr 53/125/125, värv 1 (0/0/0) Joon: 1/0/1, RGB: 0/0/0 53/300/300, värv 1 (0/0/0) Joon: 1/0/0, RGB: 0/0/0 Joon: 1/0/0, RGB: 0/0/0 Fail.geo,.ll.geo ****AP_abi. geo ****AP_kuj. geo, ****AP_kuj. ll.geo,.ll Märkused Vajalikud vaid kaardi kujundamise ks. Kasutatakse juhul kui indeks ei mahu avamusele või läbilõikel kihistule või kivimkompleksile. Läbilõike A-B pealkiri. LL_AB 55 Läbilõige A- B 53/250/250, värv 1 (0/0/0) ****AP_abi. ll Asub läbilõike kohal keskel Läbilõike -D pealkiri. L _ D L 55 Läbilõige - D 53/250/250, värv 1 (0/0/0) ****AP_abi. ll Asub läbilõike kohal keskel Versioon 1.0 Maa-amet

42 71001 Metamorfsed kivimkompleksid ja plutoonid i definitsioon või objekti VA K LK L Läbilõike skaalajooned. 1/55 55 T T T Läbilõike joone algus ja lõpp-punktide tähised skaalajoonte kohal. Läbilõike muu tekst: skaalajoonte absoluutkõrgusi tähistavadnumbrid, skaalajoonte kohal asuvad absoluutkõrguse ühiku tähis (meeter) ja läbilõikel orientiiritähtsusega geograafiliste asukohtade (jõed, rabad. pinnavornid) nimed. Metamorfsete kivimkomplekside (Jägala, Tapa Jõhvi Lõuna- ja Lääne-Eesti kompleks ja Alutaguse vöönd) ja plutoonide (Riia, Märjamaa, Neeme, Naissaare, Taebla, Ereda, Kloostri, Abja Taadikvere ja Virtsu) nimed. 1/ / /56 56 A, B,, D Munamägi JÄGA- LA KOMP- LEKS Jooned: 1/0/0, RGB 0/0/0 53/200/200, värv 1 (0/0/0) 53/125/125, 131/125/125 värv 1 (0/0/0) suured tähed: 53/125/125, värv 1 (0/0/0) Fail.ll.ll ****AP_abi. ll.ll TRÜKIKAARDI TARBEKS DUBLEERITUD ALUSPÕHJA RELJEEFI TEEMAKIHIL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID Tektooniline rike L, LS, ide (12004) kindlakstehtud rike ja (12003) oletatav rike jooned hüdrogeoloogilisel kaardil. 1/6 6 Joon: 1/3/2, RGB: 0/0/0 ****AP_rike _kuj.geo Märkused Horisontaalsed jooned on snäpitud vertikaal joone külge. Asuvad skaala vertikaal joone kohal Veekogude nimed on fondiga 131. Versioon 1.0 Maa-amet

43 23122 i definitsioon või objekti VA K LK PINNAKATTE GEOLOOGILISEL TEEMAKIHI KAARDIVÄLJAL JA LÄBILÕIKEL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID Holotseeni tehnogeensed setted S, S, Inimtekkeline aheraines ja/või täitepinnas Täitevärv 18 (126/89/0) Fail ****Q.geo ****Q.ll Märkused Tehnogeensete setete geoloogiline indeks. TIV 54 tvi värv 1 53/125/125 ****Q_info.l l Holotseeni soosetted S, S, Viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud soosetted (madalsoo-, siirdesoo-, ja rabaturvas, muda, limoniit). 8 3 Täitevärv 8 (212/212/212) ****Q.geo ****Q.ll Holotseeni soosete geoloogiline indeks. BIV 54 biv värv 1 53/125/125 ****Q_info.l l Holotseeni jõesetted S, S, Viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud jõesetted (veeristik, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, muda). 6 4 Täitevärv 6 (235/255/168) ****Q.geo ****Q.ll Holotseeni jõesetete geoloogiline indeks. AIV 54 aiv värv 1 53/125/125 ****Q_info.l l Holotseeni järvesetted S, S, Viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud järvesetted (klibu, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, sapropeel, järvelubi). Holotseeni järvesetete geoloogiline indeks. 10 LIV 6 54 liv Täitevärv 10 (134/255/255) värv 1 53/125/125 ****Q.geo ****Q.ll ****Q_info.l l Versioon 1.0 Maa-amet

44 Holotseeni tuulesetted Limneamere setted Litoriinamere setted Antsülusjärve setted Joldiamere setted S, S, S, S, S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Holotseenis tekkinud tuulesetted, peamiselt liiv. Seotud Baltimere erinevate arengusaadiumite randadega. Holotseeni tuulesetete geoloogiline indeks. Limneamere basseinis või rannal settinud meresetted (klibu, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, sapropeel). Limneamere setete geoloogiline indeks. Litoriinamere basseinis või rannal settinud meresetted (klibu, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, sapropeel). Litoriinamere setete geoloogiline indeks. Antsülusjärve basseinis või rannal settinud järvesetted (klibu, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, sapropeel). Antsülusjärve setete geoloogiline indeks. Joldiamere basseinis või rannal settinud meresetted (liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, sapropeel). VA K LK Fail Märkused 4 VIV 7 MIVLM 9 MIVLT 11 LIVAN viv 7 54 mivlm 8 54 mivlt 9 54 livan 10 Täitevärv 4 (255/255/0) värv 1 53/125/125 Täitevärv 7 (200/255/255) värv 1 53/125/125; 131/125/125 Täitevärvi 9 (119/232/255) värv 1 53/125/125; 131/125/125 Täitevärv 11 (188/255/223) värv 1 53/125/125; 131/125/125 Täitevärv 19 (150/220/255) ****Q.geo ****Q.ll ****Q_info.l l ****Q.geo ****Q.ll ****Q_info.l l ****Q.geo ****Q.ll ****Q_info.l l ****Q.geo ****Q.ll ****Q_info.l l ****Q.ll Versioon 1.0 Maa-amet

45 Pleistotseeni tuulesetted Võrtsjärve alamkihistu jääjärvesetted Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Joldiamere setete geoloogiline indeks. Pleistotseeni tuulesetted seotud peamiselt Balti jääjärve randadega. Pleistotseeni tuulesetete geoloogiline indeks. Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (veeristik, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi.), Põhja Eestis võib sisaldada Joldiamere meresetteid. Võrtsjärve alamkihistu jääjärveliste setete geoloogiline indeks. Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (veeristik, kruus, liiv). Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsete setete geoloogiline indeks. VA K LK Fail Märkused värv 1 54 mivy ****Q_info.l 53/125/125; l 131/125/125 MIVY 13 VIIIJR 12 LGIIIJ 14 FIIIJR viiijr lgiiijr fiiijr 3 Täitevärv 13 (192/214/63) värv 1 53/125/125; 131/125/125; 131/80/80 Täitevärv 12 (238/182/255) värv 1 53/125/125; 131/125/ /80/80 Täitevärv 14 (175/236/57) värv 1 53/125/125; 131/125/125; 131/80/80 ****Q.geo ****Q.ll ****Q_info.l l ****Q.geo ****Q.ll ****Q_info.l l ****Q.geo ****Q.ll ****Q_info.l l Versioon 1.0 Maa-amet

46 Võrtsjärve alamkihistu glatsiogeensed setted Valgjärve alamkihistu jääjärvesetted Valgjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted Valgjärve alamkihistu glatsiogeensed setted S, S, S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi kividega ning rähk). Võrtsjärve alamkihistu liustikusetete geoloogiline indeks. Valgjärve alamkihistu jääjärvesetted (liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi). Valgjärve alamkihistu jääjärvesetete geoloogiline indeks. Valgjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (veeristik, kruus, liiv). Valgjärve alamkihistu jääjärve- ja glatsiofluviaalsete setete geoloogiline indeks. Valgjärve alamkihistu glatsiogeensed setted e moreenid (Põhja-Eestis halli, Lõuna- Eestis violetikashall saviliiv ja liivsavi kividega). VA K LK Fail Märkused 15 GIIIJR 26 LGIII1 20 FIII giiijr lgiiijr fiiijr 1 21 Täitevärv 15 (189/154/119) värv 1 53/125/125; 131/125/125; 131/80/80 Täitevärv 26 (120/200/240) värv 1 53/125/125; 131/125/125; 131/80/80 Täitevärv 20 (153/191/158) värv 1 53/125/125; 131/125/125; 131/80/80 Täitevärv 21 (189/144/125) ****Q.geo ****Q.ll ****Q_info.l l ****Q.geo ****Q.ll ****Q_info.l l ****Q.geo ****Q.ll ****Q_info.l l ****Q.geo ****Q.ll Versioon 1.0 Maa-amet

47 Kelnase alamkihistu järvesetted Prangli kihistu setted Kesk- Pleistotseeni jääjärvesetted S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Valgjärve alamkihistu glatsiogeensete setete geoloogiline indeks. Kelnase alamkihistu järvesetted (liiv, aleuriit, savi, viirsavi). Kelnase alamkihistu järvesete geoloogiline indeks. Prangli kihistu meresetted (liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi) ja soo-, järve- ja jõesetted (turvas, sapropeel, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi). Prangli kihistu mere-, soo-, järve- ja jõesetete geoloogiline indeks. Kesk-Pleistotseeni ladejärgu jääjärvesetted (liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi). VA K LK Fail Märkused värv 1 57 giiijr 1 ****Q_info.l 53/125/125; l 131/125/125; 131/80/80 GIII1 22 LIIIKL 23 IIIPR liiikl miiipr 25 Täitevärv 22 (84/210/210) värv 1 53/125/125; 131/125/125 Täitevärv 23 (180/180/180) värv 1 53/125/125; 131/125/125 Täitevärv 24 (204/170/234) ****Q.geo ****Q.ll ****Q_info.l l ****Q.geo ****Q.ll ****Q_info.l l ****Q.geo ****Q.ll Kesk-Pleistotseeni ladejärgu jääjärvesetet geoloogiline indeks. LGII 54 lgii värv 1 53/125/125 ****Q_info.l l Versioon 1.0 Maa-amet

48 23103 Kesk- Pleistotseeni ladejärgu glatsiofluviaalsed setted S, S, i definitsioon või objekti Kesk-Pleistotseeni ladejärgu glatsiofluviaalsed setted (veeristik, kruus, liiv). VA K LK Fail Märkused Täitevärv 25 (153/230/0) ****Q.geo ****Q.ll Kesk-Pleistotseeni ladejärgu glatsiofluviaalsete setete geoloogiline indeks. FII 54 fii värv 1 53/125/125 ****Q_info.l l Kesk- Pleistotseeni glatsiogeensed setted S, S, Kesk-Pleistotseeni ladejärgu glatsiogeensed setted e moreenid (saviliiv ja liivsavi kividega) Täitevärv 27 (189/136/136) ****Q.geo ****Q.ll Kesk-Pleistotseeni ladejärgu glatsiogeensete setete geoloogiline indeks. GII 54 gii värv 1 53/125/125 ****Q_info.l l Õhukese pinnakattega ala Stratigraafilisgeneetiliste setteide avamuste piirid S, S, L, LS, Alad kaardiväljal, kus kvaternaarisetete paksus on alla 1 m, läbilõigetel kaardistatakse aluspõhi läbilõikel. Kaardiväljal esinevate stratigraafilisgeneetiliste setteide avamusi piiritlevad jooned või läbilõikel esinevate stratigraafilis-geneetiliste setteide piirjooned. 16 1/62 60 Täitevärv 16 (255/125/225) 62 Joon: 1/0/0 ****Q.geo, ****Q.ll ****Q_kuj.g eo, ****Q_kuj.ll Ala järgib pinnakatte lamamispinda ca 15 m sügavuse alana läbilõikel. Vajalik vaid kaardi kujundamiseks. Versioon 1.0 Maa-amet

49 Veerised ja munakad Kruus Jämeliiv Peenliiv S, S, S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Purdsete valdava osiste läbimõõduga mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust. Veeriste ja munakate ala täitemuster Purdsete valdava osiste läbimõõduga mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust. Kruusa ala täitemuster. Purdsete valdava terasuurusega 0,5...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust. Jämeliiva ala täitemuster. Purdsete valdava terasuurusega 0, ,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust. VA K LK Fail Märkused 75 VEERIS KRUUS JLIIV Joon: 75/0/0, RGB: 0/0/0 VEERIS: 1/0/0/0, värv 1 (0/0/0) Joon: 73/0/0, RGB: 0/0/0 LKRUUS: 1/0/0/0, värv 1 (0/0/0) Joon: 70/0/0 RGB: 0/0/0 JLIIV: 1/100/100/0, värv 1 (0/0/0) Joon: 68/0/0 RGB: (0/0/0) ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll ****Q_lito_ kuj.geo, ****Q_lito_ kuj.ll ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll ****Q_lito_ kuj.geo, ****Q_lito_ kuj.ll ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll ****Q_lito_ kuj.geo, ****Q_lito_ kuj.ll ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll Ala täide puudub. Ala täide puudub. Ala täide puudub. Ala täide puudub. Versioon 1.0 Maa-amet

50 Eriteraline liiv Aleuriit Savi Madalsooturvas S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Peenliiva ala täitemuster. Purdsete valdava terasuurusega 0, mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust. Eriteralise liiva ala täitemuster. Purdsete valdava terasuurusega 0, ,063 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust. Aleuriidi ala täitemuster. Purdsete, valdava terasuurusega <0,002 mm, milles võib jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust. VA K LK Fail Märkused PLIIV ELIIV MOLL L Savi ala täitemuster (e lihtviirutus). 1/44 44 S, S, Biogeenne sete, mis koosneb taimede jäänustest. Madalsooturvas on hästi lagunenud; kuni 30% ulatuses turba mahust on taimeosad visuaalselt eristatavad YPLIIV: 1/20/20/0, värv 1 (0/0/0) Joon: 71/0/0 RGB: (0/0/0) ELIIV: 1/50/50/0, värv 1 (0/0/0) Joon: 67/0/0 RGB 0/0/0 MOLL: 1/120/30/0 värv 1 (0/0/0) Joon: 66/0/0 RGB 0/0/0 Viirutus: 60/0 Viirutusjoon: 1/0/0 (0/0/0) Joon: 79/0/0 RGB 0/0/0 ****Q_lito_ kuj.geo, ****Q_lito_ kuj.ll ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll ****Q_lito_ kuj.geo, ****Q_lito_ kuj.ll ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll ****Q_lito_ kuj.geo, ****Q_lito_ kuj.ll ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll ****Q_lito_ kuj.geo, ****Q_lito_ kuj.ll ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll Ala täide puudub. Ala täide puudub. Ala täide puudub. Ala täide puudub. Versioon 1.0 Maa-amet

51 Rabaturvas Järvemuda Viirsavi Liivakas viirsete S, S, S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Madalsoo ala täitemuster. Biogeenne sete, mis koosneb taimede jäänustest. Rabaturvas on halvasti lagunenud, üle 30% turba mahust on taimeosad visuaalselt eristatavad. Rabaturba ala täitemuster. Järvenõos settinud orgaanika rikas sete, mis sisaldab orgaanilist ainest vähemalt 35% oma kuivainest. Järvemuda ala täitemuster. Jääjärvedes tekkinud varviline purdsete rütmiliselt vahelduvate savikate ja aleuriitsete kihtidega. Viirsavi ala täitemuster. Viirsavile sarnase varvilisusega rütmiliselt vahelduvast savist ja aleuriidist ning peenliivast moodustunud sete. VA K LK Fail Märkused ****Q_lito_ MSOO: kuj.geo, 30 1/30/30/0 ****Q_lito_ värv 1 (0/0/0) kuj.ll MSOO RABA JMUDA VSAVI Joon: 78/0/0 RGB 0/0/0 RABA: 1/60/60/0 värv 1 (0/0/0) Joon: 77/0/0 RGB 0/0/0 JMUDA: 1/0/60/0 värv 1 (0/0/0) Jon: 64/0/0 RGB 0/0/0 VSAVI: 1/60/0/0 värv 1 (0/0/0) Ala piirjoon: 65/0/0 RGB 0/0/0 ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll ****Q_lito_ kuj.geo, ****Q_lito_ kuj.ll ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll ****Q_lito_ kuj.geo, ****Q_lito_ kuj.ll ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll ****Q_lito_ kuj.geo, ****Q_lito_ kuj.ll ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll Ala täide puudub. Ala täide puudub. Ala täide puudub. Ala täide puudub. Versioon 1.0 Maa-amet

52 Mereline muda Moreen akvatooriumis Läbilõikejoon Läbilõike puurauk S, S, S, S, L, i definitsioon või objekti Liivaka viirsette ala täitemuster. Meres settinud orgaanikat sisaldav (ca 3 %) peeneteraline sete. Merelise muda ala täitemuster. Sorteerimata glatsigeenne purdsete, mis võib sisaldada osakesi savifraktsioonist kuni rahnudeni. Kaardistatakse vaid akvatooriumis. Moreen akvatooriumis ala täitemuster. Läbilõike asukohta tähistav(ad) joon(ed) kaardiväljal. Ühendatakse läbilõike puuraugu suudmest suudmeni VA K LK Fail Märkused ****Q_lito_ VLIIV: kuj.geo, 45 1/60/0/0 ****Q_lito_ värv 1 (0/0/0) kuj.ll VLIIV MMUDA 58 MOREEN /57 57 T Läbilõikejoone tähis 1/58 58 Läbilõike loomisel kasutatud puuraugu või puurkaevu asukoha (e suudme) tähis. ANDM EP 60 A,B,, D Joon: 59/0/0 RGB (0/0/0) MMUDA: 1/60/60/0 värv 1 (0/0/0) Joon:58/0/0 RGB (0/0/0) MOREEN: 1/30/30/0 värv 1 (0/0/0) Joon: 1/0/0, RGB (0/0/0) 53/200/200, värv 1 (0/0/0) ANDMEP: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll ****Q_lito_ kuj.geo, ****Q_lito_ kuj.ll ****Q_lito.g eo, ****Q_lito.ll ****Q_lito_ kuj.geo, ****Q_lito_ kuj.ll ****Q_info. geo ****Q_info. geo ****Q_info. geo Ala täide puudub. Ala täide puudub. Jooned snäpitud läbilõike puuraugu sümboliga. Versioon 1.0 Maa-amet

53 T i definitsioon või objekti Läbilõike puuraugu number (või indeks), puurkaevu puhul puurkaevu katastrinumber Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasis Põhjavesi-Puurkaev. L Läbilõike puurauk joonena läbilõikel 1/60 60 Läbilõike A-B pealkiri. VA K LK Fail Märkused ****Q_info. värv 1 geo 1/ ****Q_info.l 53/125/125 l LL_AB 55 Läbilõige A- B Joon: 1/0/0, RGB (0/0/0 53/250/250, värv 1 (0/0/0) ****Q_info.l l ****Q_abi.ll Asub läbilõike kohal keskel Läbilõike -D pealkiri. LL_D 55 Läbilõige - D 53/250/250, värv 1 (0/0/0) ****Q_abi.ll Asub läbilõike kohal keskel L T T Läbilõike vertikaaljooned ja skaalajooned absoluutkõrguste tähistamiseks. Läbilõike joone algus ja lõpp-punktide tähised skaala joonte kohal. Läbilõike muu tekst on: skaalajoonte absoluutkõrgusi tähistavad jooned, skaala joontekohal kohal asuvad absoluutkõrguse ühik (meeter) ja läbilõikel orientiiritähtsusega geograafiliste asukohtade (jõed, rabad, pinnavornid) nimed. 1/ / /56 56 A, B,, D Munamägi Jooned: 1/0/0, RGB (0/0/0) 53/200/200, värv 1 (0/0/0) 131/125/125, 53/125/125, värv 1 (0/0/0) ****Q_abi.ll ****Q_abi.ll ****Q_abi.ll Horisontaalsed jooned on snäpitud vertikaal joone külge. Asuvad skaala vertikaal joone kohal Veekogude nimed on fondiga 131. Versioon 1.0 Maa-amet

54 i definitsioon või objekti VA K LK Fail Märkused HÜDROGEOLOOGILISE TEEMAKIHI KAARDIVÄLJAL JA LÄBILÕIKEL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID Kvaternaari veekompleks_ 3 Kvaternaari veekompleks_ 2 Kvaternaari veekompleks_ 1 S, S, S, S, S, S, Kaardiväljal kaardistav (i) Kvaternaari veekompleksi tsentraalselt tarbitavate veekihtide levik, veeandvusega >1,0 ls -1 m -1 ja (ii) aluskorda lõikavate ürgorgude Kvaternaari veekompleksi veekihtide levik, veeandvusega >1,0 ls -1 m -1. Läbilõikel esinevad Kvaternaari veekompleksi veekihid, veeandvusega >1,0 ls -1 m -1. Kaardiväljal kaardistav (i) Kvaternaari veekompleksi tsentraalselt tarbitavate veekihtide levik, veeandvusega 0,5...1,0 ls -1 m -1 ja (ii) aluskorda lõikavate ürgorgude Kvaternaari veekompleksi veekihtide levik, veeandvusega 0,5...1,0 ls -1 m -1. Läbilõikel esinevad Kvaternaari veekompleksi veekihid, veeandvusega 0,5...1,0 ls -1 m -1. Kaardiväljal kaardistav (i) Kvaternaari veekompleksi tsentraalselt tarbitavate veekihtide levik, veeandvusega 0,1...0,5 ls -1 m -1 ja (ii) aluskorda lõikavate ürgorgude Kvaternaari veekompleksi veekihtide levik, veeandvusega 0,1...0,5 ls -1 m -1. Läbilõikel esinevad Kvaternaari veekompleksi veekihid, veeandvusega 0,1...0,5 ls -1 m Täitevärv: 176 (245/245/0) Täitevärv: 177 (255/255/100) Täitevärv: 178 (255/255/200) ****HG.geo, ****HG.ll ****HG.geo, ****HG.ll ****HG.geo, ****HG.ll Versioon 1.0 Maa-amet

55 Liivakivi veekompleks_3 Liivakivi veekompleks_2 Liivakivi veekompleks_1 S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Kvaternaari veekompleksi geoloogiline indeks. Kesk-Devoni veekompleksi, Kesk-Alam- Devoni veekompleksi, Ordoviitsiumi- Kambriumi veekompleksi, Kambrium- Vendi veekompleksi ja Kambrium-Vendi veekihtide (need on Voronka-, Gdovi veekihid) liivakivid ja aleuroliidid veeandvusega >1,0 ls -1 m -1. Kesk-Devoni veekompleksi, Kesk-Alam- Devoni veekompleksi, Ordoviitsiumi- Kambriumi veekompleksi, Kambrium- Vendi veekompleksi ja Kambrium-Vendi veekihtide (need on Voronka-, Gdovi veekihid) liivakivid ja aleuroliidid veeandvusega 0,5...1,0 ls -1 m -1. Kesk-Devoni veekompleksi, Kesk-Alam- Devoni veekompleksi, Ordoviitsiumi- Kambriumi veekompleksi, Kambrium- Vendi veekompleksi ja Kambrium-Vendi veekihtide (need on Voronka-, Gdovi veekihid) liivakivid ja aleuroliidid veeandvusega <0,5 ls -1 m -1. Kesk-Devoni veekompleksi geoloogiline indeks. VA K LK Fail Märkused Asetatakse H_Q 5 Q läbilõikele värv 1 ****HG_in Kvaternaari fo.ll veekompleksi 53/125/125 kujutavate alade keskele H_D D 2 Täitevärv: 180 (115/143/168) Täitevärv: 181 (153/194/230) Täitevärv: 182 (202/255/243) värv 1 53/125/125, 53/80/80 ****HG.geo, ****HG.ll ****HG.geo, ****HG.ll ****HG.geo, ****HG.ll ***HG_info. ll Versioon 1.0 Maa-amet

56 i definitsioon või objekti Kesk-Alam-Devoni veekompleksi geoloogiline indeks. VA K LK Fail Märkused H_D12 5 D 2-1 värv 1 53/125/125, 53/80/80 ***HG_info. ll Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi geoloogiline indeks. H_OA 5 O-a värv 1 53/125/125 ***HG_info. ll Kambrium-Vendi veekompleksi geoloogiline indeks. Voronka veekihi geoloogiline indeks. Gdovi veekihi geoloogiline indeks. H_V2GD H_V2VR H_AV 5 a-v 5 V 2 vr 5 V 2 gd värv 1 53/125/125 värv 1 53/125/125, 53/80/80 131/125/125 värv 1 53/125/125, 53/80/80 131/125/125 ***HG_info. ll ***HG_info. ll ***HG_info. ll Kasutatakse läbilõigetel, kus puudub Gdovi- ja Voronka vahel Kotlini veepide. Kasutatakse läbilõigetel, kus Voronka veekiht on eristatav Gdovi veekihist. Kasutatakse läbilõigetel, kus Gdovi veekiht on eristatav Voronka veekihist. Versioon 1.0 Maa-amet

57 Karbonaatsete kivimite veekompleks_5 Karbonaatsete kivimite veekompleks_4 Karbonaatsete kivimite veekompleks_3 Karbonaatsete kivimite veekompleks_2 Karbonaatsete kivimite veekompleks_1 S, S, S, S, S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega >5,0 ls -1 m -1. Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 1,0...5,0 ls -1 m -1. Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,5...1,0 ls -1 m -1. Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,1...0,5 ls -1 m -1. Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega <0,1 ls -1 m -1. Ülem-Devoni veekompleksi geoloogiline indeks. VA K LK Fail Märkused H_D D 3 Täitevärv: 184 (113/165/0) Täitevärv: 185 (158/230/66) Täitevärv: 186 (180/255/132) Täitevärv: 187 (202/255/154) Täitevärv: 188 (224/255/176) värv 1 53/125/1250, 53/80/80 ****HG.geo, ****HG.ll ****HG.geo, ****HG.ll ****HG.geo, ****HG.ll ****HG.geo, ****HG.ll ****HG.geo, ****HG.ll ***HG_info. ll Versioon 1.0 Maa-amet

58 33102 Olulise põhjaveevaruta veekihid S, S, i definitsioon või objekti Narva veepideme geoloogiline indeks. Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi geoloogiline indeks. Kvaternaari veekompleksi veekihid veeandvusega <0,1 ls -1 m -1 (kaardistatakse vaid läbilõikel); Kesk-Devoni veekompleksi, Kesk-Alam-Devoni veekompleksi, Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi, Kambrium-Vendi veekompleksi ja Kambrium-Vendi veekihtide (need on Voronka-, Gdovi veekihid) liivakivid ja aleuroliidid veeandvusega <0,1 ls -1 m -1 ja aluskorra murenenud ja lõhelised kivimid veeandvusega <0,1 ls -1 m -1. VA K LK Fail Märkused värv 1 5 D 2 nr ***HG_info. 53/125/125, ll 53/80/80 131/125/125 H_D2NR H_SO S-O värv 1 53/125/ /194/153 ***HG_info. ll ****HG.geo, ****HG.ll Geoloogilised indeksid lisatakse läbilõikel vastavalt veekompleksile või veekihile. Olulise põhjaveevaruta aluskorra murenenud ja lõheliste kivimite geoloogiline indeks. H_ PP 5 PP_MP värv 1 53/125/125 ***HG_info. ll Versioon 1.0 Maa-amet

59 33101 Veepide S, S, i definitsioon või objekti Setted ja kivimid transversaalse filtratsioonimooduliga <10-2 md -1 (s h kvaternaari savid ja liivsavid, mis kaardistatakse vaid läbilõigetel; Snetnaja Gora kihistiku ja Amata kihistu dolomiidid ja domeriidid ning savikas aleuroliit; Narva veepide ehk Leivu ja Vadja kihistu dolomiidid, domeriidid, savid ja aleuroliit; Siluri ja Ordoviitsiumi massiivsed karbonaatsed kivimid ning Alam-Ordoviitsiumi Türisalu ja Varangu kihistu diktüoneemakilt; Lükati-Lontova kihistu savid ja liivsavid; Kotlini kihistu savid, Voronka kihistu Sirgala kihistiku alumise osa aleuriitne savi, aluskorra lõhedete ja murenemata kristalsed kivimid). Kvaternaari setetes leviva veepideme geoloogiline indeks. Snetnaja Gora kihistiku ja Amata kihistust moodustuva veepideme geoloogiline indeks. VA K LK Fail Märkused H_Q H_D2VP 5 Q 5 D 3 pls- D 2 am Täitevärv: 183 (255/234/202) värv 1 värv 1 53/125/125, 53/80/80 131/125/125, 53/125/125 ja 53/125/125, 53/80/80 131/125/125 ****HG.geo, ****HG.ll ***HG_info. geo ***HG_info. ll ***HG_info. geo ***HG_info. ll Geoloogiline indeks esineb avamusel ja läbilõikel. Versioon 1.0 Maa-amet

60 32024 Aluspõhjalise veekompleksi avamuse piir L, LS i definitsioon või objekti Narva veepide (e Leivu ja Vadja kihistu) geoloogiline indeks. Silur-Oroviitsiumi veepideme geoloogiline indeks. Lükati-Lontova kihistutest moodustuva veepideme geoloogiline indeks. Voronka kihistu Sirgala kihistiku alumise osast ja Kotlini kihistust moodustuva veepideme geoloogiline indeks. Aluskorra kivimitest moodustuva veepideme geoloogiline indeks. Ülem-Devoni-, Kesk-Devoni-, Kesk-Alam- Devoni-, Silur-Ordoviitsiumi-, Kambrium- Ordoviitsiumi- ja Kambrium-Vendi veekompleksi lamava pinna ja aluspõhja reljeefipinna lõikejoon. VA K LK Fail Märkused värv 1 ***HG_info. geo 5 D 2 nr 53/125/125, ***HG_info. 53/80/80 ll 131/125/125 H_D2NR H_SO H_ALN H_KTVR H_ PP 3/16 5 S-O 5 5 a 1 lnlk V 2 vrskt 5 PP-MP 16 värv 1 53/125/125 värv 1 53/125/125, 53/80/80 131/125/125 värv 1 53/125/125, 53/80/80 131/125/125 53/125/125 värv 1 53/125/125 Joon: 3/0/3 RGB: 0/255/0 ***HG_info. geo ***HG_info. ll ***HG_info. geo ***HG_info. ll ***HG_info. geo ***HG_info. ll ***HG_info. geo ***HG_info. ll ****HG_vee hor.geo Versioon 1.0 Maa-amet

61 Veetute lubjakivide ala piir Kambrium- Vendi veekompleksi isohüps L, LS, L, LS, i definitsioon või objekti Ülem-Devoni veekompleksi geoloogiline indeks. Kesk-Devoni veekompleksi geoloogiline indeks. Kesk-Alam-Devoni veekompleksi geoloogiline indeks. Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi geoloogiline indeks. Kambrium-Ordoviitsiumi veekompleksi geoloogiline indeks. Kambrium-Vendi veekompleksi geoloogiline indeks. Vett läbilaskvad Siluri-Oroviitsiumi veekompleksi karbonaatsed kivimid, mis ei sisalda gravitatsioonilist vett (dreenitud) kogu veekompleksi vertikaalses ulatuses. Kambrium-Vendi veekompleksi survepinna samakõrgusjooned, määratletakse absoluutse kõrgusega merepinnast. VA K LK Fail Märkused värv 3 Asetatakse (0/255/0), ****HG_vee 17 D 3 joone kohale 53/150/150, hor.geo ja joone sihis 53/80/80 HG_D3 HG_D2 HG_D21 HG_SO H G_ OA HG_ AV 189 / /26 17 D 2 17 D S-O 17 O-a 17 a-v värv 3 (0/255/0), 53/150/150, 53/80/80 värv 3 (0/255/0), 53/150/150, 53/80/80, värv 3 (0/255/0), 53/150/150 värv 3 (0/255/0), 53/150/150 värv 3 (0/255/0), 53/150/150 Joon: 189/0/3 RGB: 102/102/102 Joon: 170/4/1, RGB: 126/0/140 ****HG_vee hor.geo ****HG_vee hor.geo ****HG_vee hor.geo ****HG_vee hor.geo ****HG_vee hor.geo ****HG_vee hor.geo ****HG_hyp s.geo Asetatakse joone kohale ja joone sihis Asetatakse joone kohale ja joone sihis Asetatakse joone kohale ja joone sihis Asetatakse joone kohale ja joone sihis Asetatakse joone kohale ja joone sihis Kaardistatakse ala piirjoont. Versioon 1.0 Maa-amet

62 Kambrium- Ordoviitsiumi veekompleksi isohüps Silur- Ordoviitsiumi veekompleksi isohüps T L, LS, T L, LS, T i definitsioon või objekti Kambrium-Vendi veekompleksi isohüpsi väärtus meetrites üle merepinna. Kambrium-Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna samakõrgusjooned, määratletakse absoluutse kõrgusega merepinnast. Kambrium-Ordoviitsiumi veekompleksi isohüpsi väärtus meetrites üle merepinna. Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna samakõrgusjooned, määratletakse absoluutse kõrgusega merepinnast. Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi isohüpsi väärtus meetrites üle merepinna. VA K LK Fail Märkused Number on õiges asendis vaada- 170/ 53/125/125, ****HG_hy tuna väiksemate väär värv 170 ps.geo (126/0/140) tuste poolt ja asub joone sihis. 170 /24 170/ /22 170/ Joon: 170/3/1, RGB: 126/0/140 53/125/125, värv 170 (126/0/140) Joon: 170/0/1, RGB: 126/0/140 53/125/125, värv 170 (126/0/140) ****HG_hyp s.geo ****HG_hy ps.geo ****HG_hyp s.geo ****HG_hy ps.geo Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt ja asub joone sihis. Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt ja asub joone sihis. Versioon 1.0 Maa-amet

63 Kesk-Alam- Devoni veekompleksi isohüps Kesk-Devoni veekompleksi isohüps Ülem-Devoni veekompleksi isohüps L, LS, T L, LS, T L, LS, i definitsioon või objekti Kesk-Alam-Devoni veekompleksi survepinna samakõrgusjooned, määratletakse absoluutse kõrgusega merepinnast. Kesk-Alam-Devoni veekompleksi isohüpsi väärtus meetrites üle merepinna. Kesk-Devoni veekompleksi survepinna samakõrgusjooned, määratletakse absoluutse kõrgusega merepinnast. Kesk-Devoni veekompleksi isohüpsi väärtus meetrites üle merepinna. Ülem-Devoni veekompleksi veekompleksi survepinna samakõrgusjooned, määratletakse absoluutse kõrgusega merepinnast. VA K LK Fail Märkused 170 /28 170/ / / / Joon: 170/ 2/1, RGB: 126/0/140 53/125/125, värv 170 (126/0/140) Joon: 170/ 6/1, RGB: 126/0/140 53/125/125, värv 170 (126/0/140) Joon: 170/1/1, RGB: 126/0/140 ****HG_hyp s.geo ****HG_hy ps.geo ****HG_hyp s.geo ****HG_hy ps.geo ****HG_hyp s.geo Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt ja asub joone sihis. Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt ja asub joone sihis. Versioon 1.0 Maa-amet

64 Kambrium- Vendi veekompleksi veetase läbilõikel Kambrium- Ordoviitsiumi veekompleksi veetase läbilõikel Silur- Ordoviitsiumi veekompleksi veetase läbilõikel Kesk-Alam- Devoni veekompleksi veetase läbilõikel Kesk-Devoni veekompleksi veetase läbilõikel T L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsioon või objekti Ülem-Devoni veekompleksi isohüpsi väärtus meetrites üle merepinna. Kambrium-Vendi veekompleksi keskmist survetaseme pinda tähistav joon läbilõikel. Kambrium-Ordoviitsiumi veekompleksi keskmist survetaseme pinda tähistav joon läbilõikel. Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi keskmist survetaseme pinda tähistav joon läbilõikel. Kesk-Alam-Devoni veekompleksi keskmist survetaseme pinda tähistav joon läbilõikel. Kesk-Devoni veekompleksi keskmist survetaseme pinda tähistav joon läbilõikel. VA K LK Fail Märkused Number on õiges asendis vaada- 170/ 53/125/125, ****HG_hy tuna väiksemate väär värv 170 ps.geo (126/0/140) tuste poolt ja asub joone sihis. 2/18 5/17 3/ / / Joon: 2/0/1, RGB: 255/0/0 Joon: 5/0/1, RGB: 0/0/255 Joon: 3/0/1, RGB: 0/255/0 Joon: 190/0/1, RGB: 168/0/0 Joon: 212/0/1, RGB: 248/196/0 ****HG_vee tase.ll ****HG_vee tase.ll ****HG_vee tase.ll ****HG_vee tase.ll ****HG_vee tase.ll Versioon 1.0 Maa-amet

65 Ülem-Devoni veekompleksi veetase läbilõikel Kvaternaari veekompleksi veetase läbilõikel Põhjavee liikumise suund L, LS, L, LS, L i definitsioon või objekti Ülem-Devoni veekompleksi keskmist survetaseme pinda tähistav joon läbilõikel. Kvaternaari veekompleksi keskmist survetaseme pinda tähistav joon läbilõikel. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavee voolamise suund veekompleksi avamusel. Ülem-Devoni veekompleksi geoloogiline indeks. Kesk-Devoni veekompleksi geoloogiline indeks. VA K LK Fail Märkused 10/ / /21 HV_D3 HV_D D 3 21 D 2 Joon: 10/0/1, RGB: 134/255/255 Joon 169/0/1, RGB: 255/0/255 Joon: 170/nool/2, RGB: 126/0/140 53/125/125, 53/80/80, värv 170 (126/0/140) 53/125/125, 53/80/80, värv 170 (126/0/140) ****HG_vee tase.ll ****HG_vee tase.ll ****HG_hyp s.geo ****HG_hyp s.geo ****HG_hyp s.geo Joon (e nool) paigutatakse voolusuuna sihis, noole ots osutab veeliikumise suunale. Joone sisestamisel skaala faktor (scale factor) 5. Sümboli tekst paigutatakse joone (e noole) kohale joone sihis. Sümboli tekst paigutatakse joone (e noole) kohale joone sihis. Versioon 1.0 Maa-amet

66 33203 Põhjavee ülevoolu piirkond S, S, L i definitsioon või objekti Kesk-Alam-Devoni veekompleksi geoloogiline indeks. Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi geoloogiline indeks. Kambrium-Ordoviitsiumi veekompleksi geoloogiline indeks. Kambrium-Vendi veekompleksi geoloogiline indeks. Piirkond, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise kompleksi põhjavee survetase on püsivalt üle maapinna. Põhjavee ülevoolu piirkonna ala täitemuster (lihtviirutus). VA K LK Fail Märkused Sümboli tekst paigutatakse joone HV 53/125/125, ****HG_hyp _D2 21 D /80/80, värv s.geo (e noole) 170 (126/0/140) kohale joone sihis. HV_SO HV_OA HV_AV /20 21 S-O 21 O-a 21 a-v /125/125, värv 170 (126/0/140) 53/125/125, värv 170 (126/0/140) 53/125/125, värv 170 (126/0/140) Joon: 169/0/0, RGB: 255/0/255 Viirutusjoon: 169/0/0; viirutus: 200/135, RGB: 255/0/255 ****HG_hyp s.geo ****HG_hyp s.geo ****HG_hyp s.geo ****HG_yle vool.geo ****HG_yle vool_kuj.geo Sümboli tekst paigutatakse joone (e noole) kohale joone sihis. Sümboli tekst paigutatakse joone (e noole) kohale joone sihis. Sümboli tekst paigutatakse joone (e noole) kohale joone sihis. Alal täide puudub. Versioon 1.0 Maa-amet

67 Põhjavee veelahe Allikas_1 Allikas_2 Allikas_3 Allikate grupp L, LS, i definitsioon või objekti Maapinnalt esimese põhjavee veekompleksi põhjavee alam-vesikondade valgalade piirid. Allikas hinnangulise vooluhulgaga alla 0,1 ls -1, (vooluhulga määrab kaardistaja visuaalselt). Kaardistatakse keskmise suvise veetaseme juures selgelt märgatavad või üldiselt tuntud allikad. Allikas hinnangulise vooluhulgaga 0,1...1,0 ls -1, (vooluhulga määrab kaardistaja visuaalselt). Kaardistatakse keskmise suvise veetaseme juures selgelt märgatavad või üldiselt tuntud allikad. Allikas hinnangulise vooluhulgaga üle 1,0 ls -1, (vooluhulga määrab kaardistaja visuaalselt). Kaardistatakse keskmise suvise veetaseme juures selgelt märgatavad või üldiselt tuntud allikad. Mitmete allikate koos esinemine väikesel maa-alal (pindalaga 0,1 km 2 ja vähem). Kaardistatakse keskmise suvise veetaseme juures selgelt märgatavad või üldiselt tuntud allikad. VA K LK Fail Märkused Joone Joon: sisestamisel /veelahe/1, ****HG_yle 21 skaala faktor /21 RGB: vool.geo (scale 255/0/255 factor) 0,5. ALLIK1 ALLIK2 ALLIK3 AGRUPP ALLIK1: 0/1/1, värv: 171 (90/0/90) ALLIK2: 0/1/1, värv: 171 (90/0/90) ALLIK3: 0/1/1, värv: 171 (90/0/90) AGRUPP: 0/1/1, värv: 171 (90/0/90) ****HG_alli kas.ge ****HG_alli kas.ge ****HG_alli kas.ge ****HG_alli kas.ge Versioon 1.0 Maa-amet

68 Põhjavee mineraliseerumise joon Üldraud põhjavees L, LS, T S, S, L i definitsioon või objekti Põhjavee mineraalsus on maapinnalt esimeses aluspõhja veekihis/kompleksis või tsentraalselt tarbitavas Kvaternaari veekihis või aluskorda lõikavates orgudes olevates Kvaternaari kruusades liivades levivas põhjavees sisalduv lahustunud soolade hulk (mõõtühikuga gl -1 ). Põhjavee mineraalsust kujutatakse kaardiväljal samamineraalsusjoontega (isojoontega), väärtusega 0,5 gl -1 ja 1,0 gl -1. Põhjavee mineraliseerumise joone väärtus Piirkonnad, kus maapinnalt esimese põhjavee veekihi/veekompleksi põhjavee üldraua sisaldus ületab >1,0 mgl -1. Üldraud põhjavees alade täitemuster (e lihtviirutus) VA K LK Fail Märkused 172 / / / 36 Karstiväli S, S, Karstivormide laialdane esinemisala ,5 ja 1,0 Joon: 172/0/3, RGB: 198/108/0 53/150/150, värv 172 (198/108/0) Joon: 172/0/1, RGB: 198/108/0 Viirutusjoon: 172/0/1, viirutus: 200/135 RGB: 198/108/0 Joon: 173/0/0, RGB: 0/160/191 ****HG_mi n.geo ****HG_mi n.geo ****HG_mi n.geo ****HG_mi n_kuj.geo ****HG_kar st.geo Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt ja asub joone sihis. Alal täide puudub. Alal täide puudub. Versioon 1.0 Maa-amet

69 31012 Karstiauk Pinnavee neeldumine karsti Maa-alune jõgi L, LS, L i definitsioon või objekti Karstiväli ala täitemuster (e lihtviirutus). Karstiauk on karstiprotsesside tulemusel tekkinud auk (e negatiivne pinnavorm). Kaardistatakse vähemalt 0,5 m sügavusi ja alla 0,1 km² pindalaga karstiauke. Voolava pinnaveekogu (nt oja, kraavi, jõe vms) karsti neeldumise koht. Hinnanguline piirkond, kus vooluveekogu jätkab oma teekonda maa-all (ala vooluveekogu karsti neeldumiskoha ja vooluveekogu maapinnale taasilmumise koha vahel). VA K LK Fail Märkused Viirutusjoon: 173/0/0, 173 ****HG_kar 40 viirutus 100/90, /40 st_kujgeo RGB: 0/160/191 KARST NEELD 245/ KARST: 0/1/1, värv: 191, (0/128/255) NEELD: orienteertud sümbol/1/1, värv: 191 (0/128/255) Joon: 245/3/1, RGB: 0/125/178 ****HG_kar st.geo ****HG_kar st.geo ****HG_kar st.geo Sümboli nullpunkt snapitud maa-aluse jõe joone külga, orienteeritud nii, et sümboli kaar avaneb maapealse jõe suunas. Jooned on snäpitud pinnavee neeldumine karsti sümboli külge Riikliku põhjaveeseire puurkaev Riikliku põhjaveeseire informatsiooni kogumise tarbeks kasutatav puurkaev. PASEIR 12 PASEIR: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) ****HG_inf o.geo Versioon 1.0 Maa-amet

70 31009 Ülevoolav puurauk i definitsioon või objekti VA K LK Fail Märkused Riikliku põhjaveeseire puurkaevu number ****HG_inf T Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasis 1/ /125/125, o.geo Põhjavesi-Puurkaev. värv 1 (0/0/0) T Puurauk, kus puuraugu poolt avatava põhjaveekihi/kompleksi survetase ületab puuraugu suudme absoluutse kõrguse taseme. Ülevoolava puuraugu number Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasis Põhjavesi-Puurkaev. PA_YLE 8 1/ PA_YLE: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) 1/53/125/125, värv 1 (0/0/0) ****HG_inf o.geo ****HG_inf o.geo Mineraalvee puurauk Mineraalvett tootev või mineraalveekihte avav puurkaev. PA_MIN 10 PA_MIN: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) ****HG_inf o.geo T Mineraalvee puuraugu number Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasis Põhjavesi-Puurkaev. 1/ /125/125, värv 1 (0/0/0) ****HG_inf o.geo Läbilõike puurkaev Läbilõike koostamiseks kasutatud puurkaev. Kaardiväljal kaardistatakse puuraugu suudme asukoht. PA_PK 6 PA_PK: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) ****HG_inf o.geo L Läbilõike koostamiseks kasutatud puurkaev. Kaardistatakse hüdrogeoloogilisel läbilõike puurkaevu telgjoonena 1/60 60 Joon: 1/0/0, RGB: (0/0/0) ****HG_inf o.ll Telgjoone lõppu on snäpitud keskkohaga horisontaalne joon laiusega 58 põhiühikut. Versioon 1.0 Maa-amet

71 T i definitsioon või objekti Läbilõike puurkaevu sügavus (antakse meetrites täpsusega üks koht peale koma). Läbilõike puurkaevu poolt avatav intervall. 1/6 6 L T Läbilõike puurkaevu survetase. Survetaset kujutav joon algab avatava intervalli ülemisest osast ja lõppeb noolega survetaseme kõrgusel antud hüdrogeoloogilisel läbilõikel. -1 Läbilõike puurkaevu erideebit (lsm täpsusega üks koht peale koma) Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasi Põhjavesi- Puurauk andmetel. VA K LK Fail Märkused Asetatakse 1/ ,1 läbilõike ****HG_inf 53/125/125, puuraugu o.ll värv 1 (0/0/0) põhja alla keskele. 1/5 5 1/5 5 4,3 Joon: 1/0/0, RGB: (0/0/0) Joon: 1/0/0, RGB: 0/0/0 53/125/125, värv 1 (0/0/0) ****HG_inf o.ll ****HG_inf o.ll ****HG_inf o.ll Raamjoone horisontaalne ulatus vastab avatavale intervallile, raamjoone laius on 58 põhiühikut Snäpitud läbilõike puurkaevu poolt avatav intervall tähistava raamjoone ülemise parema nurga punkti külge Asetatakse avatava intervalli raamjoonest vasemale keskele. Versioon 1.0 Maa-amet

72 31006 Läbilõike puurauk T T L T i definitsioon või objekti -1 Läbilõike puurkaevu vee mineraalsus (gl täpsusega üks koht peale koma) Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasi Põhjavesi- Puurauk andmetel. Läbilõike puurkaevu number Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasis Põhjavesi-Puurkaev. Läbilõike koostamiseks kasutatud puurauk. Läbilõike koostamiseks kasutatud puurauk: Kaardistatakse hüdrogeoloogilisel läbilõike puuraugu telgjoonena. Läbilõike puurkaevu sügavus (antakse meetrites täpsusega üks koht peale koma). VA K LK Fail Märkused Asetatakse 1/5 5 0,3 avatava ****HG_inf intervalli 53/125/125, o.ll raamjoonest värv 1 (0/0/0) paremale keskele. Hüdrogeoloo gilisel 1/ ****HG_inf läbilõikel o.geo, asetatakse 53/125/125, ****HG_inf puuraugu värv 1 (0/0/0) o.ll suudme kohale keskele. ANDMEP 60 1/ / ,1 ANDMEP: 0/1,25/1,25; värv 1 (0/0/0) Joon: 1/0/0, RGB: 0/0/0 53/125/125, värv 1 (0/0/0) ****HG_inf o.geo, ****HG_inf o.ll ****HG_inf o.ll ****HG_inf o.ll Telgjoone lõppu on snäpitud keskohaga horisontaalne joon laiusega 58 põhiühikut. Asetatakse läbilõike puuraugu põhja alla keskele. Versioon 1.0 Maa-amet

73 Veehaare_1 Veehaare_2 Veehaare_3 i definitsioon või objekti T Läbilõike puuraugu number (või indeks). 1/61 61 M50 T T Veehaare, kus vee erikasutusloaga määratud põhjaveevõtt jääb vahemikku m d. (Veehaare on ehitis vee võtmiseks põhja-veekihist. Põhjaveevõtu informatsiooni aluseks on Eesti Geoloogiakeskuse andmebaas "Põhjavesi- Puurkaev"). Veehaare_1 puurkaevu(de) numb(rid)er Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasis "Põhjavesi-Puurkaev". Veehaare, kus vee erikasutusloaga määratud põhjaveevõtt jääb vahemikku m d. (Veehaare on ehitis vee võtmiseks põhja-veekihist. Põhjaveevõtu informatsiooni aluseks on Eesti Geoloogiakeskuse andmebaas Põhjavesi- Puurkaev ). Veehaare_2 puurkaevu(de) katastrinumb(rid)er Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasis Põhjavesi-Puurkaev. Veehaare, kus vee erikasutusloaga määratud põhjaveevõtt jääb vahemikku m d. (Veehaare on ehitis vee võtmiseks põhja-veekihist. Põhjaveevõtu informatsiooni aluseks on Eesti Geoloogiakeskuse andmebaas Põhjavesi- Puurkaev ). VA K LK Fail Märkused ****HG_inf o.geo, 53/125/125, ****HG_inf värv 1 (0/0/0) o.ll TARVE1 46 2/ TARVE2 48 2/ TARVE3 50 TARVE1: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) TARVE2: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) TARVE3: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) ****HG_vee vott.geo ****HG_vee vott.geo ****HG_vee vott.geo ****HG_vee vott.geo ****HG_vee vott.geo Versioon 1.0 Maa-amet

74 Veehaare_4 Kinnitatud põhjaveevaruga veehaare T T T i definitsioon või objekti Veehaare_3 puurkaevu(de) numb(rid)er Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasis Põhjavesi-Puurkaev. Veehaare, kus vee erikasutusloaga määratud põhjaveevõtt jääb vahemikku m d. (Veehaare on ehitis vee võtmiseks põhja-veekihist. Põhjaveevõtu informatsiooni aluseks on Eesti Geoloogiakeskuse andmebaas Põhjavesi- Puurkaev ). Veehaare_4 puurkaevu(de) numb(rid)er Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasis Põhjavesi-Puurkaev. Varude Komisjoni poolt kinnitatud põhjaveevaruga veehaare, mingil põhjavee veekompleksil (aluseks on Eesti Geoloogiakeskuse andmebaas Põhjavesi- Puurkaev ). VA K LK Fail Märkused ****HG_vee 2/ /125/125, vott.geo värv 1 (0/0/0) TARVE4 2/53 53 PVVARU Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde 3-1 2/ kinnitatud varu suurus m d. Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde poolt avatava Ülem-Devoni veekompleksi geoloogiline indeks. HK_D D 3 TARVE4: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) PVVARU: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) 53/125/125, 53/80/80, värv 2 (255/0/0) ****HG_vee vott.geo ****HG_vee vott.geo ****HG_vee vott.geo ****HG_vee vott.geo ****HG_vee vott.geo Asetatakse sümboli PVVARU raami sisse keskjoone alla keskele. Asetatakse sümboli PVVARU raami sisse keskjoone kohale keskele. Versioon 1.0 Maa-amet

75 i definitsioon või objekti Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde poolt avatava Kesk-Devoni veekompleksi geoloogiline indeks. Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde poolt avatava Alam-Kesk-Devoni veekompleksi geoloogiline indeks. Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde poolt avatava Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi geoloogiline indeks. Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde poolt avatava Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi geoloogiline indeks. VA K LK Fail Märkused Asetatakse 54 D 2 sümboli PVVARU 53/125/125, ****HG_vee raami sisse 53/80/80, värv vott.geo keskjoone 2 (255/0/0) kohale keskele. HK_D2 HK_D21 HK_SO HK_OA 54 D S-O 54 a-o 53/125/125, 53/80/80, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 2 (255/0/0) ****HG_vee vott.geo ****HG_vee vott.geo ****HG_vee vott.geo Asetatakse sümboli PVVARU raami sisse keskjoone kohale keskele. Asetatakse sümboli PVVARU raami sisse keskjoone kohale keskele. Asetatakse sümboli PVVARU raami sisse keskjoone kohale keskele. Versioon 1.0 Maa-amet

76 32005 Põhjavee alanduslehter L, LS, i definitsioon või objekti Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde poolt avatava Kambrium-Vendii veekompleksi geoloogiline indeks. Põhjavee alanduslehter on intensiivse põhjavee tarbimisega piirkond (või kaevanduspiirkond), kus on moodustunud põhjavee survetaseme alanduslehter põhjaveeveekompleksis. Kaardistatakse alanduslehtri piiri ehk joont, millel saavutab veekihi/veekompleksi tänapäevane püsiv survetase esimest korda samal survetaseme, kus see oli enne tarbimise (või kaevandamise) algust ja veekompleksi indeks, kus alanduslehter esineb. Kesk-Devoni põhjavee veekompleksis esineva põhjavee alanduslehtri geoloogiline indeks. VA K LK Fail Märkused Asetatakse 54 a-v sümboli PVVARU 53/125/125, ****HG_vee raami sisse värv 2 vott.geo keskjoone (255/0/0) kohale keskele. HK_AV 2/55 HK_D D 2 Joon: 2/0/2, RGB: 255/0/0 53/125/125, 53/80/80, värv 2 (255/0/0) ****HG_vee vott.geo ****HG_vee vott.geo Asetatakse põhjavee alanduslehtri joonele joone sihis ja õiges suunas alanduslehtri keskme suunas. Versioon 1.0 Maa-amet

77 i definitsioon või objekti Alam-Kesk-Devoni põhjavee veekompleksis esineva põhjavee alanduslehtri geoloogiline indeks. Silur-Ordoviitsiumi põhjavee veekompleksis esineva põhjavee alanduslehtri geoloogiline indeks. Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee veekompleksis esineva põhjavee alanduslehtri geoloogiline indeks. VA K LK Fail Märkused Asetatakse põhjavee 54 D 2-1 alanduslehtri joonele joone 53/125/125, ****HG_vee sihis ja õiges 53/80/80, värv vott.geo suunas 2 (255/0/0) alanduslehtri keskme suunas. HK_D21 HK_SO HK_OA 54 S-O 54 O-a 53/125/125, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 2 (255/0/0) ****HG_vee vott.geo ****HG_vee vott.geo Asetatakse põhjavee alanduslehtri joonele joone sihis ja õiges suunas alanduslehtri keskme suunas. Asetatakse põhjavee alanduslehtri joonele joone sihis ja õiges suunas alanduslehtri keskme suunas. Versioon 1.0 Maa-amet

78 Kaevandusala Allmaakaevand use piirjoon Hüdrogeoloogi lise läbilõike joon Tektooniline rike hüdrogeoloogilisel läbilõikel S, S, i definitsioon või objekti Kambrium-Vendi põhjavee veekompleksis esineva põhjavee alanduslehtri geoloogiline indeks. Kaevandusala on piirkond, kus on toimunud või toimub aluspõhjaliste kivimite kaevandamine s h karjääride alad ja allmaakaevanduste alad. 190/ L Kaevandusala täitemuster (e lihtviirutus) L, LS, L, LS, ja T T L, LS, Allmaakaevanduste ala kontuurid, s h likvideeritud kaevanduse ala. Läbilõike asukohta tähistav(ad) joon(ed) kaardiväljal. Ühendatakse läbilõike puuraugu ja/või läbilõike puurkaevu suudmest suudmeni. Hüdrogeoloogilise läbilõike joone algus ja lõpp-punkti tähis. Hüdrogeoloogilisel läbilõikel kaardistatud aluspõhja kivimeis esinev tektooniline rike amplituudiga 5 ja enam meetrit. VA K LK Fail Märkused Asetatakse põhjavee 54 a-v alanduslehtri joonele joone 53/125/125, ****HG_vee sihis ja õiges värv 2 vott.geo suunas (255/0/0) alanduslehtri keskme suunas. HK_AV 190 2/43 1/ / / A, B,, D Joon: 190/0/0, RGB: 168/0/0 Viirutusjoon: 190/0/0; viirutus: 200/45, värv 190 (168/0/0) Joon: 2/2/2, RGB: 255/0/0 Joon: 1/0/1, RGB: 0/0/0 53/200/200, värv 1 (0/0/0) Joon: 1/3/2, RGB: 0/0/0 ****HG_ka evand.geo ****HG_kae vand_kuj.geo ****HG_kae vand.geo ****HG_in fo.geo ****HG_in fo.geo ****info_in fo_.ll Alal täide puudub. Versioon 1.0 Maa-amet

79 32001 Erineve veeandvusega põhjavee kihtide piirjoon L, LS, T i definitsioon või objekti Erineve veeandvusega põhjavee kihtide avamuste piirjoon ja erineva veeandvusega põhjavee kihtide vaheline piir läbilõikel. Läbilõike A-B nimi. Läbilõike -D nimi. Läbilõike joone algus ja lõpp-punktide tähised skaala joonte kohal. LL_AB LL_D /56 56 Läbilõige A-B Läbilõige A-B A, B,, D Läbilõike muu tekst on: skaalajoonte absoluutkõrgused meetrites, skaala joontekohal kohal asuv absoluutkõrguse T ühik (meeter) ja läbilõikel 1/56 56 Altja orientiiritähtsusega geograafiliste asukohtade (jõed, rabad. pinnavornid) nimed. L Läbilõike vertikaaljooned ja skaalajooned absoluutkõrguste tähistamiseks. VA K LK Fail Märkused ****HG_ku 1/62 62 Joon: 1/0/0 j.geo, RGB: 0/0/0 ****HG_ku j.ll 1/ /250/250, värv 1 (0/0/0) 53/250/250, värv 1 (0/0/0) 53/200/200, värv 1 (0/0/0) 53/125/ /125/125 Jooned: 1/0/0, RGB: 0/0/0 ****HG_abi. ll ****HG_abi. ll ****HG_abi. ll ****HG_ab i.ll ****HG_ab i.ll Asub läbilõike kohal keskel. Asub läbilõike kohal keskel. Asuvad skaala vertikaal joone kohal Veekogude nimed on fondiga 131. Horisontaal sed jooned on snäpitud vertikaal joone külge. Versioon 1.0 Maa-amet

80 Kvaternaari setted võivad kohati olla alternatiivsed aluspõhja veekihile Kvaternaari setted on alternatiivsed aluspõhja veekihile Lasuvad glatsiofluviaalsed setted aluspõhja veekihil Aluspõhja veekihid kaetud pinnakatte saviga L, LS, L, LS, L S, S, L, LS, i definitsioon või objekti Mattunud orud, milles võivad olla (kuid puurimisandmed puuduvad) glatsiofluviaalsed liivad ja kruusad, mis olemasolukorral on alternatiivsed aluspõhja veekihile. Kaardistatakse piirjooni mattunud orgude piires; ei eraldata välja akvatooriumis. Mattunud orud, milles olevad glatsiofluviaalsetes liivades kruusades paiknevad veekihid on alternatiivsed aluspõhja veekihile. Kaardistatakse piirjooni mattunud orgude piires; ei eraldata välja akvatooriumis. Q setted on alternatiivsed aluspõhja veekihile täitemuster (e lihtviirutus). Aluspõhja veekihid on kaetud glatsiofluviaalsete liivade ja kruusadega (vaid setete avamusel). Moodustatakse pinnakatte teemakihi erivanustega glatsiofluviaalsete setete avamustest. Lasuvad glatsiofluviaalsed setted aluspõhja veekihil alad täitemuster. Aluspõhja veekihid kaetud kvaternaari saviga (vaid pinnakatte savide avamused). Moodustatakse pinnakatte teemakihi litoloogilise settetüübi savi avamustest. VA K LK Fail Märkused 1/61 1/ / FLUVIO 1/ Joon: 1/0/1 RGB: 0/0/0 Joon: 1/0/1 RGB: 0/0/0 Viirutusjoon: 1/0/1, viirutus: 300/30, RGB: 0/0/0 Joon: 191/0/0, RGB: 0/128/255 FLUVIO: 1/150/150/0, värv 191 (0/128/255) Joon: 1/0/0, RGB: 0/0/0 ****HG_or g.geo ****HG_or g.geo ****HG_org _kuj.geo HG_kvat.geo HG_kvat_k uj.geo HG_kvat.geo Alal puudub täide. Tegemist suletud piirjoonega. Versioon 1.0 Maa-amet

81 33201 Sooalad L S, S, i definitsioon või objekti Aluspõhja veekihid kaetud pinnakatte saviga täitemuster (e lihtviirutus). Maismaalised märgalad. Moodustatakse pinnakatte geoloogilise teemakihi nähtusklassi soosetete avamustest, 2 kustutades ära all 0,5 km pindalaga üksikud soosetete avamused. VA K LK Fail Märkused Viirutusjoon: 1/ /0, viirutus: HG_kvat_kuj 40/0, RGB:.geo 0/0/ SOO Sooalade täitemuster. 59 Joon: 5/0/0, RGB: 0/0/255 SOO: 1/100/100/45, värv: 5 (0/0/255) HG_kvat.ge o HG_kvat_kuj.geo Alal puudub täide. Versioon 1.0 Maa-amet

82 Nõrgalt kaitstud ala i definitsioon või objekti VA K LK Fail Märkused PÖHJAVEE KAITSTUSE TEEMAKIHI KAARDIVÄLJAL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID. Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Tegemist on hinnanguga, kus vaadeldavaks (e kaitstavaks) põhjaveeks Kaitsmata ala S, S, on, kas maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi või tsentraalselt tarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesi või aluskorda lõikuvates orgudes aluskorral lasuvate kvaternaari liivades kruusades levivate veekihtide põhjavesi. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Tegemist on põhjavee kaitstuse hinnanguga, kus vaadeldavaks S, S, (e kaitstavaks) põhjaveeks on, kas 161 maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi või tsentraalselt tarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesi või aluskorda lõikuvates orgudes aluskorral lasuvate kvaternaari liivades kruusades levivate veekihtide põhjavesi 4 Täitevärv: 160, (255/144/200) Täitevärv: 161, (255/176/216) ****PVK.ge o ****PVK.ge o Versioon 1.0 Maa-amet

83 Keskmiselt kaitstud ala Suhteliselt kaitstud ala S, S, S, S, i definitsioon või objekti Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Tegemist on põhjavee kaitstuse hinnanguga, kus vaadeldavaks (e kaitstavaks) põhjaveeks on, kas maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi või tsentraalselt tarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesi või aluskorda lõikuvates orgudes aluskorral lasuvate kvaternaari liivades kruusades levivate veekihtide põhjavesi. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi suhteliselt hästi looduslikult kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Tegemist on põhjavee kaitstuse hinnanguga, kus vaadeldavaks (e kaitstavaks) põhjaveeks on, kas maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi või tsentraalselt tarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesi või aluskorda lõikuvates orgudes aluskorral lasuvate kvaternaari liivades kruusades levivate veekihtide põhjavesi. VA K LK Täitevärv: 162, (255/255/144) Täitevärv: 163, (176/255/176) Fail ****PVK.ge o ****PVK.ge o Märkused Versioon 1.0 Maa-amet

84 Kaitstud ala Veerikkad kvaternaari setted Poorsete kivimite põhjaveekihid S, S, S, S, S, S, i definitsioon või objekti Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Tegemist on põhjavee kaitstuse hinnanguga, kus vaadeldavaks (e kaitstavaks) põhjaveeks on, kas maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi või tsentraalselt tarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesi või aluskorda lõikuvates orgudes aluskorral lasuvate kvaternaari liivades kruusades levivate veekihtide põhjavesi. Tsentraalselt tarbitavate Kvaternaari veekihtide leviala või aluskorda lõikuvates orgudes aluskorral lasuvate kvaternaari liivades kruusades levivate veekihtide leviala kaardiväljal. (Hüdrogeoloogilise teemakihil kaardistatavad nähtusklassid Kvaternaari veekompleks_1, Kvaternaari veekompleks_2, Kvaternaari veekompleks_3) Veerikkad kvaternaari setted ala täitemuster. Kesk-Devoni veekompleksi, Kesk-Alam- Devoni veekompleksi, Ordoviitsiumi- Kambriumi veekompleksi, Kambrium- Vendi veekompleksi ja Kambrium-Vendi veekompleksi erinevate veeandvusega veekihtide avamused. VA K LK PINNAK Täitevärv: 164, (144/255/144) Joon: 168/0/0, RGB: 60/166/0 PINNAK: 1/75/75/45 Värv 168 (60/166/0) Joon: 165/0/0, RGB: 0/160/0 Fail ****PVK.ge o ****PVK_ve ekompl.geo ****PVK_ve ekompl_kuj. geo ****PVK_ve ekompl.geo Märkused Aladel puudub täide. Aladel puudub täide. Versioon 1.0 Maa-amet

85 i definitsioon või objekti VA K LK Fail Märkused Poorsete kivimite põhjaveekihid ala täitemuster. LIIVAK 15 LIIVAK: 1/150/150/45 ****PVK_ve ekompl_kuj. geo Lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid S, S, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõheliste ja karstunud kivimite erineva veeandvusega veekihtide avamused Joon: 166/0/0, RGB: 0/96/0; ****PVK_ve ekompl.geo Aladel puudub täide. Lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid ala täitemuster. LUBJAK 16 LUBJAK: 1/0/0/0 ****PVK_ve ekompl_kuj. geo Maapinnalt esimene aluspõhjaline veepide S, S, L Snetnaja Gora kihistiku ja Amata kihistu dolomiidi ja domeriidi ning savika aleuroliidi; Narva veepideme ehk Leivu ja Vadja kihistu massiivse dolomiidi, domeriidi, savi ja aleuroliidi; Siluri ja Ordoviitsiumi massiivsete karbonaatsete kivimite ning Alam-Ordoviitsiumi Türisalu ja Varangu kihistu diktüoneemakilde; Lükati-Lontova kihistu savi ja liivsavi; Kotlini kihistu savi, Voronka kihistu Sirgala kihistiku alumise osa aleuriitse savi, aluskorra lõhedete ja murenemata kristalsete kivimite avamus. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veepideme ala täitemuster (e lihtviirutus) / Joon: 167/0/0, RGB: 0/80/40 Viirutusjoon: 167/0/0, viirutus: 150/0, RGB: 0/80/40 ****PVK_ve ekompl.geo ****PVK_ve ekompl_kuj. geo Aladel puudub täide. Versioon 1.0 Maa-amet

86 Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi isohüpsid Tasakaaluala L, LS, T S, S, L i definitsioon või objekti Avamust omavate aluspõhja veekomplekside veekihtide survetasemete samaväärtusjooned veekihtide avamusel. Võrdsete väärtustega, kuid erinevate aluspõhjaliste veekomplekside avamustel asuvad isohüpsid on ühendatud üheks jooneks. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi isohüpsi absoluutkõrguse väärtus meetrites. Piirkond kus: (i) põhjavee ülevoolualade vahel esinevad oosid, (ii) sandurid, kus levib arvukalt savikihte või (iii) on iseloomulik liivsavimoree-nide esinemine kaitstuse seisukohalt vaadeldava põhjaveekihi lasumis. Tasakaaluala täitemuster (e lihtviirutus). VA K LK / / Joon: 171/0/1, RGB: 90/0/90 53/125/125, värv 171 (90/0/90) Joon: 171/0/0, RGB: 126/0/140 Viirutusjoon: 170/0/0, viirutus: 100/0, RGB: 126/0/140 Fail ****PVK_h yps.geo ****PVK_h yps.geo ****PVK_ta sak.geo ****PVK_ta sak_kuj.geo Märkused Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtustega hüdroisohüpside poolt. Aladel puudub täide. Versioon 1.0 Maa-amet

87 i definitsioon või objekti VA K LK Fail Märkused MAAVARADE TEEMAKIHI KAARDIVÄLJAL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID Turba prognoosala Järvemuda prognoosala Järvelubja prognoosala S, S, L Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga turbalasundi ala, mis on RMRs kinnitamata ning ei külgne maardlaga. Turba prognoosala täitemuster (e lihtviirutus) / 2 T Turba prognoosala nimi. 1/2 2 Hino S, S, L Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga järvemudalasundi ala, mis on RMRs kinnitamata ning ei külgne maardlaga. Järvemuda prognoosala täitemuster (e lihtviirutus) / 3 T Järvemuda prognoosala nimi. 1/3 3 Mülka S, S, Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga järvelubjalasundi ala, mis on RMRs kinnitamata ning ei külgne maardlaga Joon: 208/2/2, RGB: (143/85/69) Viirutusjoon: 208/0/0, viirutus: 150/90, RGB: (143/85/69) 174/120/120, värv 1 (0/0/0) Joon: 209/2/2, RGB: 132/195/38 Viirutusjoon: 209/0/0, viirutus: 150/90, RGB: 132/195/38 174/120/120, värv 1 (0/0/0) Joon: 221/2/2, RGB: 230/127/131 ****MVq_pr ogal.geo ****MVq_pr ogal_kuj.geo ****MVq_in fo.geo ****MVq_pr ogal.geo ****MVq_pr ogal_kuj.geo ****MVq_in fo.geo ****MVq_pr ogal.geo Kaasnevad tärkandmed (vt peatükk 11.2). Asetatakse ala(de) keskele. Kaasnevad tärkandmed (vt peatükk 11.2). Asetatakse ala(de) keskele. Kaasnevad tärkandmed (vt peatükk 11.2). Versioon 1.0 Maa-amet

88 Kruusa prognoosala Liiva prognoosala L i definitsioon või objekti Järvelubja prognoosala täitemuster (e lihtviirutus). VA K LK 221/ 4 T Järvelubja prognoosala nimi. 1/4 4 Lubjaka S, S, L Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga kruusalasundi ala, mis on RMRs kinnitamata ning ei külgne maardlaga. Kruusa prognoosala täitemuster (e lihtviirutus) /212 8 T Kruusa prognoosala nimi. 1/8 8 Karli S, S, L Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga liivalasundi ala, mis on RMRs kinnitamata ning ei külgne maardlaga. Liiva prognoosala täitemuster (e lihtviirutus) /211 7 T Liiva prognoosala nimi. 1/7 7 Lihvi Viirutusjoon: 221/0/0, viirutus: 150/90, RGB: 230/127/ /120/120, värv 1 (0/0/0) Joon: 212/2/2, RGB: 248/196/0 Viirutusjoon: 212/0/0, viirutus: 150/90, RGB: 248/196/0 174/120/120, värv 1 (0/0/0) Joon: 211/2/2, RGB: 255/254/0 Viirutusjoon: 211/0/0, viirutus: 150/90, RGB: 255/254/0 174/120/120, värv 1 (0/0/0) Fail ****MVq_pr ogal_kuj.geo ****MVq_in fo.geo ****MVq_pr ogal.geo ****MVq_pr ogal_kuj.geo ****MVq_in fo.geo ****MVq_pr ogal.geo ****MVq_pr ogal_kuj.geo ****MVq_in fo.geo Märkused Kaasnevad tärkandmed (vt peatükk 11.2). Asetatakse ala(de) keskele. Kaasnevad tärkandmed (vt peatükk 11.2). Asetatakse ala(de) keskele. Kaasnevad tärkandmed (vt peatükk 11.2). Asetatakse ala(de) keskele. Versioon 1.0 Maa-amet

89 Pinnakatte savi prognoosala Aluspõhja savi prognoosala Kristaliinse ehituskivi prognoosala S, S, L i definitsioon või objekti Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga pinnakatte savilasundi ala, mis on RMRs kinnitamata ning ei külgne maardlaga. Pinnakatte savi prognoosala täitemuster (e lihtviirutus). VA K LK /210 6 T Pinnakatte savi prognoosala nimi. 1/6 6 Saare S, S, L Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga aluspõhja savilasundi ala, mis on RMRs kinnitamata ning ei külgne maardlaga. Aluspõhja savi prognoosala täitemuster (e lihtviirutus) / 34 T Aluspõhja savi prognoosala nimi. 1/34 34 Lohu S, S, Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga kristaliinse ehituskivilasundi ala, mis on RMRs kinnitamata ning ei külgne maardlaga Joon: 210/2/2, RGB: 5/124/195 Viirutusjoon: 210/0/0, viirutus: 150/90, RGB: 5/124/ /120/120, värv 1 (0/0/0) Joon: 219/2/2, RGB: 0/124/195 Viirutusjoon: 219/0/0, viirutus: 100/0, RGB: 0/124/ /120/120, värv 1 (0/0/0) Joon: 220/2/2, RGB: 114/112/112 Fail ****MVq_pr ogal.geo ****MVq_pr ogal_kuj.geo ****MVq_in fo.geo ****MVap_ progal.geo ****MVap_ progal_kuj.g eo ****MVap_i nfo.geo ****MVap_ progal.geo Märkused Kaasnevad tärkandmed (vt peatükk 11.2). Asetatakse ala(de) keskele. Kaasnevad tärkandmed (vt peatükk 11.2). Asetatakse ala(de) keskele. Kaasnevad tärkandmed (vt peatükk 11.2). Versioon 1.0 Maa-amet

90 Põlevkivi prognoosala Fosforiidi prognoosala L i definitsioon või objekti Kristaliinse ehituskivi prognoosala täitemuster (e lihtviirutus). VA K LK 220/ 35 T Kristaliinse ehituskivi prognoosala nimi. 1/35 35 Maardu S, S, L Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga põlevkivilasundi ala, mis on RMRs kinnitamata ning ei külgne maardlaga. Põlevkivi prognoosala täitemuster (e lihtviirutus) / 32 T Põlevkivi prognoosala nimi. 1/32 32 Viru S, S, L Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga fosforiidilasundi ala, mis on RMRs kinnitamata ning ei külgne maardlaga. Fosforiidi prognoosala täitemuster (e lihtviirutus) / 33 T Fosforiidi prognoosala nimi. 1/33 33 Fanta Viirutusjoon: 220/0/0, viirutus: 100/0, RGB: 114/112/ /120/120, värv 1 (0/0/0) Joon: 217/2/2, RGB: 252/127/63 Viirutusjoon: 217/0/0, viirutus: 100/0, RGB: 252/127/63 174/120/120, värv 1 (0/0/0) Joon: 218/2/2, RGB: 153/71/121 Viirutusjoon: 218/0/0, viirutus: 100/0, RGB: 153/71/ /120/120, värv 1 (0/0/0) Fail ****MVap_ progal_kuj.g eo ****MVap_i nfo.geo ****MVap_ progal.geo ****MVap_ progal_kuj.g eo ****MVap_i nfo.geo ****MVap_ progal.geo ****MVap_ progal_kuj.g eo ****MVap_i nfo.geo Märkused Asetatakse ala(de) keskele. Kaasnevad tärkandmed (vt peatükk 11.2). Asetatakse ala(de) keskele. Kaasnevad tärkandmed (vt peatükk 11.2). Asetatakse ala(de) keskele. Versioon 1.0 Maa-amet

91 Lubjakivi prognoosala Dolomiidi prognoosala Turbalasundi leviala S, S, L i definitsioon või objekti Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga lubjakivilasundi ala, mis on RMRs kinnitamata ning ei külgne maardlaga. Lubjakivi prognoosala täitemuster (e lihtviirutus). VA K LK / 30 T Lubjakivi prognoosala nimi. 1/30 30 Kure S, S, L Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga dolomiidilasundi ala, mis on RMRs kinnitamata ning ei külgne maardlaga. Dolomiidi prognoosala täitemuster (e lihtviirutus) / 5 T Dolomiidi prognoosala nimi. 1/5 5 Antsu L, LS, Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud turbalasundi ala, mis ei ole registreeritud RMRs ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. 208/ Joon: 216/2/2, RGB: 0/175/153 Viirutusjoon: 216/0/0, viirutus: 100/0, RGB: 153/71/ /120/120, värv 1 (0/0/0) Joon: 222/2/2, RGB: 66/147/159 Viirutusjoon: 222/0/0, viirutus: 100/0, RGB: 66/147/ /120/120, värv 1 (0/0/0) Joon: 208/6/2, RGB: 143/85/69 Fail ****MVap_ progal.geo ****MVap_ progal_kuj.g eo ****MVap_i nfo.geo ****MVap_ progal.geo ****MVap_ progal_kuj.g eo ****MVap_i nfo.geo ****MVq_le vila.geo Märkused Kaasnevad tärkandmed (vt peatükk 11.2). Asetatakse ala(de) keskele. Kaasnevad tärkandmed (vt peatükk 11.2). Asetatakse ala(de) keskele. Kaardistatakse ala piirjoont, piirjoone lõigud on omavahel snäpitud. Versioon 1.0 Maa-amet

92 Järvemudalasundi leviala Järvelubjalasundi leviala L L, LS, L L, LS, L i definitsioon või objekti Turbalasundi leviala täitemuster (e lihtviirutus). Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud järvemudalasundi ala, mis ei ole registreeritud RMRs ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Järvemudalasundi leviala täitemuster (e lihtviirutus). Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud järvelubjalasundi ala, mis ei ole registreeritud RMRs ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Järvelubjalasundi leviala täitemuster (e lihtviirutus). VA K LK 208/ / / / / Viirutusjoon: 208/0/0, viirutus: 150/75, RGB: 143/85/69 Joon: 209/6/2, RGB: 132/195/38 Viirutusjoon: 209/0/0, viirutus: 150/75, RGB: 132/195/38 Joon: 221/6/2, RGB: 230/127/131 Viirutusjoon: 221/0/0, viirutus: 150/75, RGB: 230/127/131 Fail ****MVq_le vila_kuj.geo ****MVq_le vila.geo ****MVq_le vila_kuj.geo ****MVq_le vila.geo ****MVq_le vila_kuj.geo Märkused Kaardistatakse ala piirjoont, piirjoone lõigud on omavahel snäpitud. Kaardistatakse ala piirjoont, piirjoone lõigud on omavahel snäpitud. Versioon 1.0 Maa-amet

93 Kruusalasundi leviala Liivalasundi leviala Pinnakatte savilasundi leviala L, LS, L L, LS, L L, LS, i definitsioon või objekti Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud kruusalasundi ala, mis ei ole registreeritud RMRs ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Kruusalasundi leviala täitemuster (e lihtviirutus). Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud liivalasundi ala, mis ei ole registreeritud RMRs ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Liivalasundi leviala täitemuster (e lihtviirutus). Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud pinnakatte savilasundi ala, mis ei ole registreeritud RMRs ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. VA K LK 212/ / / / / Joon: 212/6/2, RGB: 248/196/0 Viirutusjoon: 212/0/0, viirutus: 150/75, RGB: 248/196/0 Joon: 211/6/2, RGB: 255/254/0 Viirutusjoon: 211/0/0, viirutus: 150/75, RGB: 255/254/0 Joon: 210/6/2, RGB: 5/124/195 Fail ****MVq_le vila.geo ****MVq_le vila_kuj.geo ****MVq_le vila.geo ****MVq_le vila_kuj.geo ****MVq_le vila.geo Märkused Kaardistatakse ala piirjoont, piirjoone lõigud on omavahel snäpitud. Kaardistatakse ala piirjoont, piirjoone lõigud on omavahel snäpitud. Kaardistatakse ala piirjoont, piirjoone lõigud on omavahel snäpitud. Versioon 1.0 Maa-amet

94 Aluspõhja savilasundi leviala Kristaliinse ehituskivilasundi leviala L L, LS, L L, LS, L i definitsioon või objekti Pinnakatte savilasundi leviala täitemuster (e lihtviirutus). Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud aluspõhja savilasundi ala, mis ei ole registreeritud RMRs ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Aluspõhja savilasundi leviala täitemuster (e lihtviirutus). Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud kristaliinse ehituskilasundi ala, mis ei ole registreeritud RMRs ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Kristaliinse ehituskivilasundi leviala täitemuster (e lihtviirutus). VA K LK 210/ / / / / Viirutusjoon: 210/0/0, viirutus: 150/75, RGB: 5/124/195 Joon: 219/6/2, RGB: 0/124/195 Viirutusjoon: 219/0/0, viirutus: 100/25, RGB: 0/124/195 Joon: 220/6/2, RGB: 114/112/112 Viirutusjoon: 219/0/0, viirutus: 100/25, RGB: 114/112/112 Fail ****MVq_le vila_kuj.geo ****MVap_l evila.geo ****MVap_l evila_kuj.geo ****MVap_l evila.geo ****MVap_l evila_kuj.geo Märkused Kaardistatakse ala piirjoont, piirjoone lõigud on omavahel snäpitud. Kaardistatakse ala piirjoont, piirjoone lõigud on omavahel snäpitud. Versioon 1.0 Maa-amet

95 Põlevkivilasundi leviala Fosforiidilasundi leviala Lubjakivilasundi leviala L, LS, L L, LS, L L, LS, i definitsioon või objekti Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud põlevkivilasundi ala, mis ei ole registreeritud RMRs ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Põlevikvilasundi leviala täitemuster (e lihtviirutus). Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud fosforiidilasundi ala, mis ei ole registreeritud RMRs ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Fosforiidilasundi leviala täitemuster (e lihtviirutus). Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud lubjakivilasundi ala, mis ei ole registreeritud RMRs ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. VA K LK 217/ / / / / Joon: 217/6/2, RGB: 252/127/63 Viirutusjoon: 217/0/0, viirutus: 100/25, RGB: 252/127/63 Joon: 218/6/2, RGB: 153/71/121 Viirutusjoon: 218/0/0, viirutus: 100/25, RGB: 153/71/121 Joon: 216/6/2, RGB: 0/175/153 Fail ****MVap_l evila.geo ****MVap_l evila_kuj.geo ****MVap_l evila.geo ****MVap_l evila_kuj.geo ****MVap_l evila.geo Märkused Kaardistatakse ala piirjoont, piirjoone lõigud on omavahel snäpitud. Kaardistatakse ala piirjoont, piirjoone lõigud on omavahel snäpitud. Kaardistatakse ala piirjoont, piirjoone lõigud on omavahel snäpitud. Versioon 1.0 Maa-amet

96 Dolomiidilasundi leviala Pinnakatte savi leiukoht Aluspõhja savi leiukoht Dolomiidi leiukoht L L, LS, L i definitsioon või objekti Lubjakivilasundi leviala täitemuster (e lihtviirutus). Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud dolomiidilasundi ala, mis ei ole registreeritud RMRs ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Dolomiidilasundi leviala täitemuster (e lihtviirutus). Geoloogilisel kaardistamisel tehtud pinnakatte savilasundi üksikleid, mille savi kvaliteet vastab maavaradele esitatud kvaliteedinõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud aluspõhja savi üksikleid, mille savi kvaliteet vastab maavaradele esitatud kvaliteedinõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud dolomiidilasundi üksikleid, mille dolomiidi kvaliteet vastab maavaradele esitatud kvaliteedinõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. VA K LK 216/ / / 51 LK_ QSV LK_APS LK_DOL Viirutusjoon: 216/0/0, viirutus: 100/25, RGB: 0/175/153 Joon: 222/6/2, RGB: 66/147/159 Viirutusjoon: 222/0/0, viirutus: 100/25, RGB: 66/147/159 LK_QSV: 0/1/1, sümboli täitevärv: 210 (5/124/195) LK_APS: 0/1/1, sümboli täitevärv 219 (0/124/195) LK_DOL: 0/1/1, sümboli täitevärv 222 (66/147/159) Fail ****MVap_l evila_kuj.geo ****MVap_l evila.geo ****MVap_l evila_kuj.geo ****MVq_in fo.geo ****MVap_i nfo.geo ****MVap_i nfo.geo Märkused Kaardistatakse ala piirjoont, piirjoone lõigud on omavahel snäpitud. Versioon 1.0 Maa-amet

97 i definitsioon või objekti VA K LK Geoloogilisel kaardistamisel tehtud lubjakivilasundi üksikleid, mille lubjakivi Lubjakivi kvaliteet vastab maavaradele esitatud leiukoht kvaliteedinõuetele, kuid mille lasund on 40 ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud liivalasundi üksikleid, mille liiva kvaliteet Liiva leiukoht vastab maavaradele esitatud 17 kvaliteedinõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud kruusalasundi üksikleid, mille kruusa Kruusa leiukoht kvaliteet vastab maavaradele esitatud 18 kvaliteedinõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud järvelubjalasundi üksikleid, mille jarvelubja Järvelubja kvaliteet vastab maavaradele esitatud leiukoht kvaliteedinõuetele, kuid mille lasund on 19 ebaselge Järvemuda leiukoht Geoloogilisel kaardistamisel tehtud järvemudalasundi üksikleid, mille jarvemuda kvaliteet vastab maavaradele esitatud kvaliteedinõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. LK_LUB LK_LII LK_KR LK_JLB LK_JMD 13 LK_LUB: 0/1/1, sümboli täitevärv 216 (0/175/153) LK_LII: 0/1/1, sümboli täitevärv 211 (255/254/0) LK_KR: 0/1/1, sümboli täitevärv 212 (248/196/0) LK_JLB: 0/1/1, sümboli täitevärv 221 (230/127/131) LK_JMD: 0/1/1, sümboli täitevärv 209 (132/195/38) Fail ****MVap_i nfo.geo ****MVq_in fo.geo ****MVq_in fo.geo ****MVq_in fo.geo ****MVq_in fo.geo Märkused Versioon 1.0 Maa-amet

98 Maagaasi leiukoht Raua- ja mangaanikonkretsioonide leiukoht Värvipigmendi leiukoht i definitsioon või objekti Maagaasi esinemise piirkond (peamiselt Prangli ja Keri saare maagaasi lasundite esinemised), kuid maagaasi leidub antud piirkonnas mittetootmisväärsel hulgal. Raua- ja mangaani-konkretsioonide esinemise piirkond, kuid raua- ja mangaanikonkretsioone leidub antud piirkonnas mittetootmisväärsel hulgal Ulatuslikum pinnakattes esinev peamiselt rauahüdroksiididest ja purdsetendist koosnev lasund, kuid mille tootmine, kaardistamise hetkel, ei pakkunud majanduslikku huvi. VA K LK LK_PIG LK_KOK LK_GAS LK_GAS: 0/1/1, sümboli piirjoone värv 1 (0/0/0) LK_KOK: 0/1/1, sümboli värv 215 (75/75/75), raam 1 (0/0/0) LK_PIG: 0/1/1, täitevärv 213 (205/105/105) Fail ****MVq_in fo.geo ****MVq_in fo.geo ****MVq_in fo.geo Märkused Sümboli juhtpunkt asetatakse maagaasi eritanud puuraugu või kaevu suudmele. Sümboli juhtpunkt asetatakse konkretsioon ide leviala keskele. Sümboli juhtpunkt asetatakse värvipigmen di leviala keskele. Versioon 1.0 Maa-amet

99 62028 Jäätmete hoidla piir i definitsioon või objekti VA K LK GEOMORFOLOOGILISE TEEMAKIHI KAARDIVÄLJAL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID. L, LS, Jäätmete hoidmiseks mõeldud (üle 0,1 km 2 ) alad, tuhamäed ja settebasseinid (nt Sillamäe jäätmehoidla jms). Kaardistatakse hoidla piirjoont. 18/5 5 Joon: 18/jaatmehoidla /3, RGB: 126/86/0 Fail ****GM.geo Märkused Joon digitakse nii, et ristkriipsud jäävad hoidla alast väljaspoole. Joone sisestamisel skaala faktor (scale factor) Meteroriidi kraater Meteoriidipoolt tekitatud löögi- või plahvatuskraater pinnakattes või aluspõhja kivimites. METKRT 57 METKRT: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) ****GM.geo Joaastang Jõel asuv vähemalt 1 m kõrgune astang. Termokarst Setetesse mattunud irdjää pangaste sulamisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, milledes võivad esineda järved (e nähtusklass järvenõgu). JUGA TKARST 6 51 JUGA: sümbol orienteeritud. Suurus vastavalt sümboli teegis olevale. Värv 2 (255/0/0) TKARST: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) ****GM.geo ****GM.geo Sümboli pikimkülg on risti jõe telgjoonega ja nürinurk on joa langemise suunas. Sümboli juhtpunkt asetatakse negatiivse pinnavormi keskele. Versioon 1.0 Maa-amet

100 Limneamere rannajoon Limneamere rannaastang Limneamere rannavall Limneamere maasäär L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsioon või objekti Limneamere maksimaalse ulatuse rannajoon. Määratletakse Limneamere staadiumi rannavormide maksimaalse absoluutkõrguse või Limneamere setete avamuse sisemaa poolseima piirjoone järgi. Kaardistatakse vaid kindlalt teadaolevaid rannajoone asukohti. Limneamere poolt pinnakattesse abradeeritud silmatorkav (vähemalt 1 m kõrgune ja 500 m pikkune) järsknõlv. Limneamere lainetuse poolt rannale kuhjatud positiivne pinnavorm, mille pikitelg järgib kunagist rannajoont. Kaardistatakse rannavalli piirjoont. Limneamere saare taha või lahe servale ühe või kahepoolse sette pikirände poolt moodustunud künnisekujuline rannavorm, mis oli seotud ühte otsapidi kunagise maismaaga. Kaardistatakse maasääre piirjoont. Limneamere maasääre telge tähistav joon (kasutatakse kujunduselemendina). VA K LK 28/7 7 28/8 8 28/9 9 28/ /10 10 Joon: 28/0/3, RGB: 0/165/165 Joon: 28/rannaastang/ 3, RGB: 0/165/165 Joon: 28/0/3, RGB: 0/165/165 Joon: 28/0/3, RGB: 0/165/165 Joon: 28/0/3, RGB: 0/165/165 Fail ****GM.geo ****GM.geo ****GM.geo ****GM.geo ****GM_kuj.geo Märkused Joone digimisel jäävad ristjooned astangu avanemise suunas. Joone sisestamisel skaala faktor (scale factor) 1. Versioon 1.0 Maa-amet

101 Limneamere põiksäär Litoriinamere rannajoon Litoriinamere rannaastang L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsioon või objekti Limneamere kitsa lahe või jõesuudme mõlemast servast alguse saanud ja lahe või suudme keskosa suunas arenenud künnisjad rannavormid. Kaardistatakse põiksääre piirjoont. Limneamere põiksääre telge tähistav joon (kasutatakse kujunduselemendina). Litoriinamere maksimaalse ulatuse rannajoon. Määratletakse Litoriinamere staadiumi rannavormide maksimaalse absoluutkõrguse või Litoriinamere setete avamuse sisemaa poolseima piirjoone järgi. Kaardistatakse vaid kindlalt teadaolevaid rannajoone asukohti. Litoriinamere poolt pinnakattesse abradeeritud silmatorkav (vähemalt 1 m kõrgune ja 500 m pikkune) järsknõlv. VA K LK 28/ / / /13 13 Joon: 28/0/3, RGB: 0/165/165 Joon: 28/poiksaar/3, RGB: 0/165/165 Joon: 29/0/3, RGB: 0/80/187 Joon: 28/rannaastang/ 3, RGB: 0/80/187 Fail ****GM.geo ****GM_kuj.geo ****GM.geo ****GM.geo Märkused Joone sisestamisel skaala faktor (scale factor) 15. Joone digimisel jäävad ristjooned astangu avanemise suunas. Joone sisestamisel skaala faktor (scale factor) 1. Versioon 1.0 Maa-amet

102 Litoriinamere rannavall Litoriinamere maasäär Litoriinamere põiksäär Antsülusjärve rannajoon L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsioon või objekti Litoriinamere lainetuse poolt rannale kuhjatud positiivne pinnavorm, mille pikitelg järgib kunagist rannajoont. Kaardistatakse rannavalli piirjoont. Litoriinamere saare taha või lahe servale ühe või kahepoolse sette pikirände poolt moodustunud künnisekujuline rannavorm, mis oli seotud ühte otsapidi kunagise maismaaga. Kaardistatakse maasääre piirjoont. Litoriinamere maasääre telge tähistav joon (kasutatakse kujunduselemendina). Litoriinamere kitsa lahe või jõesuudme mõlemast servast alguse saanud ja lahe või suudme keskosa suunas arenenud künnisjad rannavormid. Kaardistatakse põiksääre piirjoont. Litoriinamere põiksääre telge tähistav joon (kasutatakse kujunduselemendina). Antsülusjärve maksimaalse ulatuse rannajoon. Määratletakse Antsülusjärve staadiumi rannavormide maksimaalse absoluutkõrguse või Antsülusjärve setete avamuse sisemaa poolseima piirjoone järgi. Kaardistatakse vaid kindlalt teadaolevaid rannajoone asukohti. VA K LK 29/ /15 29/ /16 29/ /17 15 Joon: 29/0/3, RGB: 0/80/187 Joon: 29/0/3, RGB: 0/80/187 Joon: 29/0/3, RGB: 0/80/187 Fail ****GM.geo ****GM.geo ****GM_kuj.geo Joon: 29/0/3, 16 ****GM.geo RGB: 0/80/ Joon: 29/poiksaar/3, RGB: 0/80/187 Joon: 30/0/3, RGB: 0/60/60 ****GM_kuj.geo ****GM.geo Märkused Joone sisestamisel skaala faktor (scale factor) 15. Versioon 1.0 Maa-amet

103 Antsülusjärve rannaastang Antsülusjärve rannavall Antsülusjärve maasäär Antsülusjärve põiksäär L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsioon või objekti Antsülusjärve poolt pinnakattesse abradeeritud silmatorkav (vähemalt 1 m kõrgune ja 500 m pikkune) järsknõlv. Antsülusjärve lainetuse poolt rannale kuhjatud positiivne pinnavorm, mille pikitelg järgib kunagist rannajoont. Kaardistatakse rannavalli piirjoont. Antsülusjärve saare taha või lahe servale ühe või kahepoolse sette pikirände poolt moodustunud künnisekujuline rannavorm, mis oli seotud ühte otsapidi kunagise maismaaga. Kaardistatakse maasääre piirjoont. Antsülusjärve maasääre telge tähistav joon (kasutatakse kujunduselemendina). Antsülusjärve kitsa lahe või jõesuudme mõlemast servast alguse saanud ja lahe või suudme keskosa suunas arenenud künnisjad rannavormid. Kaardistatakse põiksääre piirjoont. Antsülusjärve põiksääre telge tähistav joon (kasutatakse kujunduselemendina). VA K LK 30/ / / / / /21 21 Joon: 28/rannaastang/ 3, RGB: 0/60/60 Joon: 30/0/3, RGB: 0/60/60 Joon: 30/0/3, RGB: 0/60/60 Joon: 30/0/3, RGB: 0/60/60 Joon: 30/0/3, RGB: 0/60/60 Joon: 30/põiksäär/3, RGB: 0/60/60 Fail ****GM.geo ****GM.geo ****GM.geo ****GM_kuj.geo ****GM.geo ****GM_kuj.geo Märkused Joone digimisel jäävad ristjooned astangu avanemise suunas. Joone sisestamisel skaala faktor (scale factor) 1. Joone sisestamisel skaala faktor (scale factor) 15. Versioon 1.0 Maa-amet

104 Liigestamata jääjärve ja Joldiamere rannavall Liigestamata jääjärve ja Joldiamere maasäär Liigestamata jääjärve ja Joldiamere põiksäär Glatsiolimniline mõhnastik L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, S, S, i definitsioon või objekti (Balti)jääjärve või Joldiamere lainetuse poolt rannale kuhjatud positiivne pinnavorm, mille pikitelg järgib kunagist rannajoont. Kaardistatakse rannavalli piirjoont. (Balti)jääjärve või Joldiamere saare taha või lahe servale ühe või kahepoolse sette pikirände poolt moodustunud künnisekujuline rannavorm, mis oli seotud ühte otsapidi kunagise maismaaga. Kaardistatakse maasääre piirjoont. (Balti)jääjärve või Joldiamere maasääre telge tähistav joon (kasutatakse kujunduselemendina). (Balti)jääjärve või Joldiamere kitsa lahe või jõesuudme mõlemast servast alguse saanud ja lahe või suudme keskosa suunas arenenud künnisjad rannavormid. Kaardistatakse põiksääre piirjoont. (Balti)jääjärve või Joldiamere põiksääre telge tähistav joon (kasutatakse kujunduselemendina). Peamiselt jääjärvesetetest koosnevad positiivsete pinnavormide (kühmude, künniste, seljakute ja kuplite) ehk mõhnade kogum (s h moreensed ja lasuvad limnomõhnad). VA K LK 31/ / / / / Joon: 30/0/3, RGB: 148/0/211 Joon: 30/0/3, RGB: 148/0/211 Joon: 30/0/3, RGB: 148/0/211 Joon: 30/0/3, RGB: 148/0/211 Joon: 30/põiksäär/3, RGB: 148/0/211 Joon: 37/0/0, RGB: 148/50/211 Fail ****GM.geo ****GM.geo ****GM_kuj.geo ****GM.geo ****GM_kuj.geo ****GM.geo Märkused Joone sisestamisel skaala faktor (scale factor) 15. Versioon 1.0 Maa-amet

105 Oos Marginaalne oos Tunnelorg Uhtekuhik Glatsiofluviaalne lava L L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsioon või objekti Glatsiolimniline mõhnastik ala täitemuster (e risviirutus). Glatsiofluviaalsetest setetest koosnev seljaku või vallilaadne positiivne pinnavorm. Kaardistatakse oosi piirjoont. Marginaalne oos on oos, mis on tekkinud jääkeele servaga külgneval alal. Markinaalse oosi piirjoone sisest ala tähistav lihtviirutus (kasutatakse kujunduselemendina). Pinnakatte sees esinev väljavenitatud kujuga, glatsiofluviaalsetest setest koosnev settekeha. Kaardistatakse tunneloru piirjoont. Tunneloru telgjoont ja kunagist vee voolusuunda tähistav noole otsaga joon (kasutatakse kujunduselemendina). Uhtekuhik on tunneloru otsas esinev glatsiofluviaalsetest setetest koosnev positiivne pinnavorm. Kaardistatakse uhtekuhiku piirjoont. Uhtekuhiku telgjooni kujutavad jooned (kasutatakse kujunduselemendina). Ulatuslik, lameda laega glatsiofluviaalsetest setetest koosnev mõhn. Kaardistatakse mõhna piirjoont. VA K LK 37/ / / / / / / / /32 32 Viirutusjoon: 37/0/1, viirutus: 200/45 ja 200/-45, RGB: 148/50/211 Joon: 32/0/3, RGB: 0/105/0 Joon: 32/0/3, RGB: 0/105/0 Viirutusjoon: 32/0/3, viirutus: 200/90, RGB: 0/105/0 Joon: 32/0/3, RGB: 0/105/0 Joon: 32/tunnelorg/3, RGB: 0/105/0 Joon: 32/0/3, RGB: 0/105/0 Joon: 32/2/3, RGB: 0/105/0 Joon: 32/0/3, RGB: 0/105/0 Fail ****GM_kuj.geo ****GM.geo ****GM.geo ****GM_kuj.geo ****GM.geo ****GM_kuj.geo ****GM.geo ****GM_kuj.geo ****GM.geo Märkused Joone sisestamisel skaala faktor (scale factor) 1. Versioon 1.0 Maa-amet

106 Glatsiofluviaalne delta Glatsiofluviaalne mõhnastik Voor Moreenküngas ja seljandik L S, S, S, S, i definitsioon või objekti Glatsiofluviaalse lava piirjoone sisene täitemuster. Liustike sulamisvete poolt moodustunud delta- ja sandurisetetest koosnev positiivne pinnavorm. Glatsiofluviaalne delta ala täitemuster. Valdavalt glatsiofluviaalsetest setetest moodustuv kühmude, künniste, seljakute ja kuplite ehk mõhnade kogum. VA K LK 32/ DELTA L Glatsiofluviaalse mõhnastiku ala piirjoon. 32/35 35 L, LS, L, LS, L, LS, Valdavalt moreenist koosnev voolujooneline seljak või künnis, mille pikitelg on kunagise listiku liikumise suunaga paralleelne. Kaardistatakse voore piirjoont. Voore telge kujutav joon (kujunduselement). Mõõtkavaline moreenist koosnev positiivne pinnavorm, mida pole määratletud voorena, põik- või otsamoreenina. Kaardistatakse pinnavormi piirjoont Viirutusjoon: 32/0/1, viirutus: 100/0, RGB 0/105/0 Joon: 33/0/0, RGB: 0/105/0 DELTA: 1/600/600/45, värv 33 (0/105/0) Joon: 32/0/0, RGB: 0/105/0 Viirutusjoon: 32/0/1, viirutus: 200/45 ja 200/-45, RGB: 0/105/0 Fail ****GM_kuj.geo ****GM_kuj.geo ****GM_kuj.geo Joon: 34/0/3, 34/40 40 ****GM.geo RGB: 50/0/0 34/ /41 41 Joon: 34/0/3, RGB: 50/0/0 Joon: 34/0/3, RGB: 50/0/0 ****GM.geo ****GM.geo ****GM_kuj.geo ****GM.geo Märkused Versioon 1.0 Maa-amet

107 Põikmoreen Lainjas moreentasandik Künklik moreenreljeef Liustiku staadiumi piir L, LS, i definitsioon või objekti Liustiku serva ette tekkinud peamiselt moreenist koosnev vall, mis avaldub tänapäevases reljeefis positiivse pinnavormina. Otsamoreenid on tekkelt kas survelised või kuhjelised, kaardistamisel neid omavahel ei eristata. Kaardistatakse pinnavormi piirjoont. VA K LK 34/42 42 L Põikmoreen piirjoone sisene täitemuster. 34/42 42 S, S, S, S, L L, LS, Silmatorkavalt lainja reljeefiga valdavalt moreenist koosnev tasandiku ala. Üksikuid reljeefivorme välja ei eraldata. Lainja moreentasandiku ala täitemuster. Silmatorkavalt künkliku reljeefiga valdavalt moreenist koosnev tasandiku ala. Üksikuid reljeefivorme välja ei eraldata. Künkliku moreenreljeefi ala täitemuster (e ristviirutrus). Taanduva liustiku pikemaalalist seisakut tähistavate marginaalsete pinnavormide leviku järgi välja eristatav piir. Kaardistatakse vaid selliseid liustike staadiumite piire, mis on selgelt äratuntavad MORLAI / /46 46 Joon: 34/0/3, RGB: 50/0/0 Viirutusjoon: 34/0/3, viirutus: 200/90, RGB: 50/0/0 Joon: 34/0/0, RGB: 50/0/0 MORLAI: 1/700/700/0/0, värv 34 (50/0/0) Joon: 34/0/0, RGB: 50/0/0 Viirutusjoon: 35/0/1, viirutus: 200/0 ja 200/90, RGB: 50/0/0 Joon: 2/2/3, RGB: 255/0/0 Fail ****GM.geo ****GM_kuj.geo ****GM.geo ****GM_kuj.geo ****GM.geo ****GM_kuj.geo ****GM.geo Märkused Versioon 1.0 Maa-amet

108 Suur rändrahn Kivikülv Kõvik L, LS, i definitsioon või objekti Põhineb valikul topograafilise kaardi nähtusel kivi seast. Valitakse kõik kaitsealused või kõik üle 2 m kõrgused rändrahnud maismaal kui vees. Vees oleva kivi kõrgust arvestatakse veepinnast. Suure rändrahnu nimi. Kasutatakse looduskaitseliste objektide puhul. Põhineb topograafilise kaardi nähtusklassil kivine ala. See on ala, kus üle 0,5m kõrgusega kivide vahekaugus on <5m, kuid kivid ei kata maapinda täielikult. Võib olla looduslik või inimtekkeline. Ala tähistatakse sümbolitega. Kõvik on aluspõhjaline kõrgendik, mis esineb tänapäevases reljeefis positiivse pinnavormina, kuid võib olla kaetud pinnakattega. Kaardistatakse kõviku piirjoont. VA K LK RAHN 48 1/49 49 Rahn KKYLV 50 2/55 55 RAHN: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) 174/150/150, värv 1 (0/0/0) KKYLV: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) Joon: 2/kovik/3, RGB: 255/0/0 Fail ****GM.geo ****GM.geo ****GM.geo ****GM.geo GEOMORFOLOOGILISE TEEMAKIHI NÄHTUSED, MIDA ANTUD TEEMAKIHIL EI KAARDISTATA, VAID KUJUTATAKSE PINNAKATTE GEOLOOGILISE TEEMAKIHI NÄHTUSKLASSIDE VÕI TOPOGRAAFILISTE OBJEKTIDE ABIL - Reljeefivorm - T Pinnakatte geoloogilise teemakihi nähtusklass või topograafilise objekt Märkused Tekst asetatakse suure rahnu sümbolile juurde, et oleks arusaadav millise rahnu nimega on tegu. ei esine alana vaid üksikute sümbolitena. Joone sisestamisel skaala faktor (scale factor) 1. Versioon 1.0 Maa-amet

109 Tehisreljeef - Madalsootasandik Rabatasandik - Limneamere akumulatiivne terrass Litoriinamere akumulatiivne terrass Antsülusjärve akumulatiivne terrass Holotseeni luide ja luiteahelik Jääjärveline akumulatiivne terrass Hilis- Pleistotseeni luide ja luiteahelik Glatsiofluviaalne reljeef Moreentasandik - Õhukese pinnakattega ala - i definitsioon või objekti Holotseeni tehnogeensed setted (231022), avamusena. Holotseeni soosetted (231021) ja madalsooturvas (232007) avamusena. Holotseeni soosetted (231021) ja rabaturvas (232006) avamusena. VA K LK Fail Limneamere setted (231017), avamusena Litoriinamere setted (231016), avamusena Antsülusjärve setted (231015), avamusena Holotseeni tuulesetted (231018), avamusena. Võrtsjärve alamkihistu jääjärvesetted (231012) avamusena. Pleistotseeni tuulesetted (231013), avamusena. Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (231011), avamusena. Võrtsjärve alamkihistu glatsiogeensed setted (231010), avamusena Õhukese pinnakattega ala (231001), avamusena Märkused Versioon 1.0 Maa-amet

110 Aluspõhja reljeefi samakõrgusjoon maismaal Aluspõhja reljeefi samakõrgusjoon akavatooriumis Mattunud org i definitsioon või objekti VA K LK ALUSPÕHJA RELJEEFI TEEMAKIHI KAARDIVÄLJAL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID. L, LS, T L, LS, T S, S, Maismaa alal asuva aluspõhja pinna ühesugusel kõrgusel olevaid punkte ühendav joon. Mõõdetakse meetrites alates absoluutsest nulltasapinnast Balti 1977 a. Samakõrgusjooned veetakse alates 0- pinnast võimaluse korral iga 5 m tagant, omastades vastavalt positiivse või negatiivse väärtuse. Aluspõhja reljeefi samakõrgusjoon maismaal väärtused. Antakse täisarvuliselt meetrites üle merepinna. Akvatooriumis asuva aluspõhja pinna ühesugusel kõrgusel olevaid punkte ühendav joon. Mõõdetakse meetrites alates absoluutsest nulltasapinnast Balti 1977 a. Samakõrgusjooned veetakse alates 0- pinnast võimaluse korral iga 5 m tagant. Aluspõhja reljeefi samakõrgusjoon akvatooriumis väärtused. Antakse täisarvuliselt meetrites üle merepinna. Kvaternaari setetega täitunud aluspõhja pinnareljeefis esinevad orud. Mattunud orud piiritletakse aluspõhja reljeefi liigestatuse alusel kaardistaja poolt. 121/ / / / Joon: 121/0/2, RGB: 75/0/0 6/110/110, värv: 121 (75/0/0) Joon: 121/2/2, RGB: 75/0/0 6/110/110, värv121 (75/0/0) Täitevärv: 122 (255/214/168) Fail ****APR.ge o ****APR.ge o ****APR.ge o ****APR.ge o ****APR_or g.geo Märkused Number asub õiges asendis väiksema väärtusega isojoone suunas. Number asub õiges asendis väiksema väärtusega isojoone suunas. Versioon 1.0 Maa-amet

111 Mattunud astang aluspõhjas Avanev astang aluspõhjas Aluspõhja reljeefivormide nimed L, LS, L, LS, i definitsioon või objekti Maetud aluspõhjalised astangud on: (1) maapealse klindi (kaljujärsak) jätked, mis on maetud pinnakatte setete alla või on (2) eraldatud välja aluspõhja reljeefi alusel mattunud orgude nõlvadel või mujal, kus aluspõhja pind langeb lühikese maapeal järsult (ca 100 m peal 10 või enam meetrit või (3) kus aluspõhja geoloogilisel kaardil kahe või enam kaardistatava kivimkeha avamuse laius kahaneb ühes piirkonnas alla 50 m looduses. Liivakivi-, paekivipaljand või liivakivist või paekivist karjääriservad kaldega >45º, mille minimaalne kõrgus on 1 m, minimaalne pikkus 50 m, kaardistatakse lisaks Eesti baaskaardi andmetele. VA K LK 1/11 1/10 Nime omavate aluspõhja reljeefi vormide nimetused (klindilahed, klindiplatood, T klindineemikud, klindipoolsaared, 1/19 klindisaared, pangad, mattunud orud) ja ürgorgude nimed Ööbiku Joon: 1/mastang/0, RGB: 0/0/0 Joon: 1/astang/0 RGB: 0/0/0 131/150/151, värv 1 (0/0/0) Fail ****APR_as tang.geo ****APR_as tang.geo ****APR_in fo.geo Märkused Joone digimisel jäävad ristjooned astangu avanemise suunas. Mattunud astang, mis on avaneva astangu (sh Balti klindi) jätkuks on snäpitud avaneva klindijoone külge. Joone sisestamisel skaala faktor (scale factor) 10. Joone sisestamisel skaala faktor (scale factor) 5. Tekst asetatakse reljeefivormi keskele orienteeritult pikema telje suunas. Versioon 1.0 Maa-amet

112 i definitsioon või objekti VA K LK TRÜKIKAARTIDE TARBEKS DUBLEERITUD ALUSPÕHJA RELJEEFI TEEMAKIHIL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID Mattunud oru piir Mattunud oru piirjoone sisene viirutus L, LS, L i (731001) mattunud org ala väline piirjoon. Objekti kujutatakse geomorfo-loogilisel ja põhjavee kaitstuse (trüki)kaardil. Mattunud oru piirjoone sisene viirutus. (e lihtviirutus). Objekti kujutatakse geomorfo-loogilisel ja põhjavee kaitstuse (trüki)kaardil. 2/1 8 2/ Joon: 2/0/3, RGB: 255/0/0 Viirutusjoon: 2/0/0, viirutus: 500/45, RGB: 255/0/0 Fail ****APR_or g_kuj.geo ****APR_or g_kuj.geo Märkused Orusuudmete s piirjoont ei joonistata Viirutus piirneb oru välispiirjoonega ja oru suudme piiriga. Versioon 1.0 Maa-amet

113 Pinnakatte m L, LS, paksusjoon Pinnakatte 140 m paksusjoone langujoon Pinnakatte 120 m paksusjoon Pinnakatte 120 m paksusjoone langujoon i definitsioon või objekti VA K LK PINNAKATTE PAKSUSE TEEMAKIHI KAARDIVÄLJAL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID. L T L, LS, L T Pinnakatte paksuse 140 m väärtuspunkte ühendav joon. 140 m paksusjoonega esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 140 m paksusjoone numbriline väärtus. Pinnakatte paksuse 120 m väärtuspunkte ühendav joon. 120 m paksusjoone esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 120 m paksusjoone numbriline väärtus. 17/ / / / / / Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Fail ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo Märkused Versioon 1.0 Maa-amet

114 Pinnakatte 100 m paksusjoon Pinnakatte 100 m paksusjoone langujoon Pinnakatte 80 m paksusjoon Pinnakatte 80 m paksusjoone langujoon Pinnakatte 60 m paksusjoon L, LS, L T L, LS, L T L, LS, i definitsioon või objekti Pinnakatte paksuse 100 m väärtuspunkte ühendav joon. 100 m paksusjoonega esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 100 m paksusjoone numbriline väärtus. Pinnakatte paksuse 80 m väärtuspunkte ühendav joon. 80 m paksusjoonega esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 80 m paksusjoone numbriline väärtus. Pinnakatte paksuse 60 m väärtuspunkte ühendav joon. VA K LK 17/ / / / /36 25 Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Fail ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo Joon: 17/0/2, 36 RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m ****QP.geo looduses. 17/ /110/110, värv: 17 ****QP.geo (51/26/0) 17/34 34 Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 ****QP.geo 25 Märkused Versioon 1.0 Maa-amet

115 Pinnakatte 60 m paksusjoone langujoon Pinnakatte 50 m paksusjoon L T L, LS, Pinnakatte 50 m paksusjoone L langujoon Pinnakatte 40 m paksusjoon T i definitsioon või objekti 60 m paksusjoonegsa esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 60 m paksusjoone numbriline väärtus. Pinnakatte paksuse 50 m väärtuspunkte ühendav joon. 50 m paksusjoonega esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 50 m paksusjoone numbriline väärtus. VA K LK 17/ / /31 17/ /29 29 Pinnakatte paksuse 40 m väärtuspunkte L, LS, 17/28 ühendav joon Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Fail ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo Märkused Versioon 1.0 Maa-amet

116 Pinnakatte 40 m paksusjoone langujoon Pinnakatte 30 m paksusjoon Pinnakatte 30 m paksusjoone langujoon Pinnakatte 25 m paksusjoon L T L, LS, L T L, LS, i definitsioon või objekti 40 m paksusjoonega esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte40 m paksusjoone numbriline väärtus. Pinnakatte paksuse 30 m väärtuspunkte ühendav joon. 30 m paksusjoonega esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 30 m paksusjoone numbriline väärtus. Pinnakatte paksuse 25 m väärtuspunkte ühendav joon. VA K LK 17/ / / / / / Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Fail ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo Märkused Versioon 1.0 Maa-amet

117 Pinnakatte 25 m paksusjoone langujoon Pinnakatte 20 m paksusjoon Pinnakatte 20 m paksusjoone langujoon Pinnakatte 15 paksusjoon L T L, LS, L T L, LS, i definitsioon või objekti 25 m paksusjoone esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 25 m paksusjoone numbriline väärtus. Pinnakatte paksuse 20 m väärtuspunkte ühendav joon. 20 m paksusjoonega esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 20 m paksusjoone numbriline väärtus. Pinnakatte paksuse 15 m väärtuspunkte ühendav joon. VA K LK 17/ / / / / / Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Fail ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo Märkused Versioon 1.0 Maa-amet

118 Pinnakatte 15 m paksusjoone langujoon Pinnakatte 10 m paksusjoon Pinnakatte 10 m paksusjoone langujoon Pinnakatte 5 m paksusjoon L T L, LS, L T L, LS, i definitsioon või objekti 15 m paksusjoonega esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 15 m paksusjoone numbriline väärtus. Pinnakatte paksuse 10 m väärtuspunkte ühendav joon. 10 m paksusjoonega esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 10 m paksusjoone numbriline väärtus. Pinnakatte paksuse 5 m väärtuspunkte ühendav joon. VA K LK 17/ / / / / / Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Fail ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo Märkused Versioon 1.0 Maa-amet

119 Pinnakatte 5 m paksusjoone langujoon Pinnakatte 2 m paksusjoon Pinnakatte 2 m paksusjoone langujoon Pinnakatte 1 m paksusjoon L T L, LS, L T L, LS, i definitsioon või objekti 5 m paksusjoonega esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 5 m paksusjoone numbriline väärtus. Pinnakatte paksuse 2 m väärtuspunkte ühendav joon. 2 m paksusjoonega esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 2 m paksusjoone numbriline väärtus. Pinnakatte paksuse 1 m väärtuspunkte ühendav joon. VA K LK 17/9 9 17/8 8 17/7 7 17/6 6 17/5 5 17/ Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Fail ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo ****QP.geo Märkused Versioon 1.0 Maa-amet

120 82001 Pinnakatte 1 m paksusjoone langujoon L T i definitsioon või objekti 1 m paksusjoonega esinev joon, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud joonte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkondades. NB! Langujoon on snäpitud samapaksusjoone külge ja asub joone sellel pool, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 1 m paksusjoonel esinev numbriline väärtus. VA K LK 17/3 3 17/ Joon: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m looduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Fail ****QP.geo ****QP.geo Märkused Versioon 1.0 Maa-amet

121 i definitsioon või objekti VA K LK AEROMAGNETILISTE ANOMAALIATE TEEMAKIHI KAARDIVÄLJAL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID. Aeromagnetilise anomaalia statistiline pind Aeromagnetilise anomaalia isoanomaal - Polyline T Aeromagnetilise anomaalia punktväärtuste alusel loodud maatriksi (sammuga m, maatriksi loomisel kasutatakse interpolatsiooni mudelit otsinguraadusega 3 km) alusel genereeritud aeromagnetiliste anomaaliate statistiline pind. Aeromagnetilise anomaalia punktväärtuste alusel loodud maatriksi (sammuga m, maatriksi loomisel kasutatakse interpolatsiooni mudelit otsinguraadusega 3 km) alusel genereeritud aeromagnetiliste anomaaliate statiistilise pinna isoanomaalid, sammuga 50 nt alates 0-isoanomaalist. Aeromagnetilise anomaalia isoanomaali väärtus, antakse nanoteslades, vastavalt isoanomaali väärtusele. - 1/ / Joon 1/0/0, RGB: 0/0/0 arial, suuurus 9 pt, värv 0/0/0 Fail ****MG.pdf ****MG.mif ****MG.mif Märkused Number asetatakse isoanomaalile õiges asendis väiksema väärtusega isoanomaali suunas. Versioon 1.0 Maa-amet

122 Bouguer anomaalia statistiline pind Bouguer anomaalia isoanomaal i definitsioon või objekti VA K LK BOUGUER ANOMAALIA TEEMAKIHI KAARDIVÄLJAL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID. - Polyline T Parandatud raskuskiirenduse punktväärtuste alusel loodud maatriksi (maatriksi samm on m ja maatriksi loomisel kasutatakse interpolatsiooni mudelit otsinguraadusega 1,5 km) alusel genereeritud Bouguer anomaalia statistiline pind. Parandatud raskuskiirenduse punktväärtuste alusel loodud maatriksi (maatriksi samm on m ja maatriksi loomisel kasutatakse interpolatsiooni mudelit otsinguraadusega 1,5 km) alusel genereeritud Bouguer anomaalia statistilise pinna isoanomaalid, sammuga 0,5 mgal ajates 0-isoanomaalist. Bouguer anomaalia isoanomaali väärtus antakse milligal ides s, vastavalt isoanomaali väärtusele. Fail ****GRB.pdf ,5 Joon 1/0/0, RGB: 0/0/0 arial, suuurus 9 pt, värv 0/0/0 ****GRB.mi f ****GRB.mi f Märkused Number asetatakse isoanomaalile, õiges asendis väiksema väärtusega isoanomaali suunas. Versioon 1.0 Maa-amet

123 i definitsioon või objekti VA K LK RASKUSJÕUVÄLJA JÄÄKANOMAALIA ANOMAALIA TEEMAKIHI KAARDIVÄLJAL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID. Raskusjõuvälja jääkanomaalia statistiline pind Raskusjõuvälja jääkanomaalia isoanomaal - Polyline T Bouguer anomaalia maatriksit keskmistades (keskmistamisraadiusega 2 km) saadud raskusjõuvälja jääkanomaalia statistiline pind. Bouguer anomaalia maatriksit keskmistades (keskmistamisraadiusega 2 km) saadud raskusjõuvälja jääkanomaalia statistilise pinna isoanomaalid sammuga 0,2 mgal. Raskusjõuvälja jääkanomaalia isoanomaali väärtus, antakses milligal ides, vastavalt isoanomaali väärtusele. - - Fail ****GRJ.pdf ,2 Joon 1/0/0, RGB: 0/0/0 arial, suuurus 9 pt, värv 0/0/0 ****GRJ.mif ****GRJ.mif Märkused Number asetatakse isoanomaalile, õiges asendis väiksema väärtusega isoanomaali suunas. Versioon 1.0 Maa-amet

124 i definitsioon või objekti VA K LK Fail Märkused FAKTILISE MATERJALI TEEMAKIHIL KAARDISTATAVAD NÄHTUSKLASSID (NB! TEOSTAJA ESITAB VAID TÄRKANDMED) Pinnakatte puurauk Aluspõhja puurauk Aluskorra puurauk Vaid pinnakatet avav puurauk (s h pinnakatte maavarade otsingu- ja uuringu puurauk ning ehitusgeoloogiline puurauk), mille geoloogilise e andmeid on kasutatud geoloogilise baaskaardi tootmisel. Igasugune aluspõhja kivimeid avav puurauk, mille geoloogilise e andmeid on kasutatud geoloogilise baaskaardi tootmisel. Igasugune aluskorra kivimeid avav puurauk, mille geoloogilise e andmeid on kasutatud geoloogilise baaskaardi tootmisel GeoMedia sümboli failist geometry.fsm, sümbol ircle Filled, Suurus: 12, Värvi RGB 0/255/0 GeoMedia sümboli failist geometry.fsm, sümbol ircle Filled, Suurus: 12, Värvi RGB 0/0/0) GeoMedia sümboli failist geometry.fsm, sümbol ircle Filled, Suurus: 12, Värvi RGB 255/0/0 ****Faktika. mdb ****Faktika. mdb ****Faktika. mdb Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt peatükk nr 11.3). Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt peatükk nr 11.3). Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt peatükk nr 11.3). Versioon 1.0 Maa-amet

125 Hüdrogeoloogiline puurkaev Pinnakatte paljand Aluspõhja paljand Vaatluspunkt i definitsioon või objekti Pinnase- või põhjavee tarbimiseks või uurimiseks loodud mantel- ja/või filtertoruga kindlustatud hüdrogeoloogiline puurauk, mis on registreeritud Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasis Põhjavesi- Puurkaev. Looduslik- või tehislik pinnakatte setet paljandumine kas kraavinõlvana, nõlvana, teekaevena, surfina, vundamendiauguna, elektriposti puurimisauguna, salvkaevuna vms, mille geoloogilist t on geoloogilise kaardistamisel kasutatud. Looduslik- või tehislik aluspõhja kivimite paljandumine (võib avada ka pinnakatte seteid) kas astangu, nõlvana, avamuspinnana rannal, teekaevena, surfina, vundamendiauguna, elektriposti puurimisauguna, salvkaevuna vms, mille geoloogilist t on geoloogilise baaskaardi loomisel kasutatud. Pinnakatte kaardistamise (mõõtkavas ) välimarsruudi tehtud ajutine kaevand (kaevatud labidaga) või käsipuuriga tehtud sondeerimise punkt. VA K LK GeoMedia sümboli failist geometry.fsm, sümbol ircle Filled, Suurus: 12, Värvi RGB 0/0/255 GeoMedia sümboli failist geometry.fsm, sümbol Triangle Filled Suurus: 12, Värvi RGB 0/255/0 GeoMedia sümboli failist geometry.fsm, sümbol Triangle Filled Suurus: 12, Värvi RGB 0/0/0 GeoMedia sümboli failist geometry.fsm, sümbol ircle Filled Suurus: 6, Värvi RGB 0/0/0 Fail ****Faktika. mdb ****Faktika. mdb ****Faktika. mdb ****Faktika. mdb Märkused Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt peatükk nr 11.3). Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt peatükk nr 11.3). Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt peatükk nr 11.3). Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt peatükk nr 11.3). Versioon 1.0 Maa-amet

126 7. Läbilõiked Läbilõiked annavad informatsiooni kaardivälja piiresse jääva ala geoloogilise siseehituse kohta. Läbilõikel kujutatu peab vastama kaardiväljal esinevale informatsioonile. Läbilõigetel kaardistatavad geoloogilised nähtusklassid ja neid kujutavate objektide kujundus on toodud Tabel 3-s. Läbilõike nähtusklassid on salvestatud ll-laiendiga failidesse. Läbilõiked loetakse kaardi kujunduselemendiks. Kõikidele ühe teemakihi kaardilehtede kohta koostatakse läbilõige ühtedel ja samadel põhimõtetel. Läbilõiked kuuluvad: o aluspõhja geoloogilise, o pinnakatte geoloogilise ja o hüdrogeoloogilise teemakihi koosseisu. Läbilõiked koostatakse üldiselt vaid maismaa-alade kohta, peamiselt puuraukude või puurkaevude te alusel. Läbilõike puuraukude/kaevude vahele jääv ala kaetakse interpoleerides puuraukude/kaevude informatsiooni ja arvestades muud olemasolevat informatsiooni geoloogilise ehituse kohta. Läbilõike horisontaalne ulatus vastab 1:1 kaardiväljal esinevale läbilõikejoone pikkusele. Läbilõigete koostamisel kasutatakse ülekõrgendust. Läbilõikeid koostatakse iga kaardilehe kohta maksimaalselt kaks: soovituslikult põhja-lõuna ja ida-lääne suunalistena. Ühe läbilõike esitamise korral valitakse läbilõike suund risti peamiste geoloogilistele struktuuride väljavenitatuse suunale. NB! Aluspõhja ja hüdrogeoloogilise teemakihi läbilõigete asukoha planeerimisel tuleb arvestada antud kaardilehega külgnevate kaartilehtede läbilõigetega erinevate kaardilehtede põhja-lõuna ning ida-lääne suunalised läbilõiked peavad olema ühildatavad ühelt kaardilehelt teisele. Läbilõige piiratakse vasakult ja paremalt vertikaalse skaalajoonega, mis kaardiväljal vastab läbilõikejoone algus- ja lõpp-punktile. Läbilõike skaalajooned lõpetavad läbilõikel esinevate geoloogiliste nähtusklasse kujutavad punkt-, joon- ja pindobjektid. Joon- ja pindobjektid, mis looduses jätkuvad lateraalselt kaugemale kui läbilõike horisontaalne ulatus, peavad olema snäpitud läbilõike skaalajoonte külge. Läbilõike skemaatiline ülesehitus on näidatud Joonis 6-l. Versioon 1.0 Maa-amet

127 Joonis 6. Läbilõike osad (sinise tekstiga ja nooltega) ja nende paigutus läbilõikel Aluspõhja geoloogilise teemakihi läbilõiked Aluspõhja geoloogilise kaardi juurde kuulub kaks läbilõiket, mille vertikaalne mõõtkava on 1 : 5000-le. Läbilõigetel kujutatakse pinnakatet alana, mida detailselt ei iseloomustata. Proterosoilist aluskorda kujutatakse plokina, mille vertiaalne ulatus on 1 cm trükikaardil. Aluspõhja geoloogilisel läbilõikel esinevad nähtusklassid ja objektid on kirjeldatud Tabel 3- s. Tööde teostamisel salvestatakse need vastavalt Tabel 3-s toodud korra järgi ll-laiendiga failidesse Pinnakatte geoloogilise teemakihi läbilõiked Pinnakatte geoloogilise kaardi juurde kuulub üks või kaks pinnakatet kogu selle paksuses kirjeldavat läbilõiget. Läbilõigete vertikaalmõõtkava on 1 : Pinnakatte läbilõikel kujutatakse nähtusklasse objekte, mis on kirjeldatud Tabel 3-s. Erandiks on litoloogilised settetüübid ja läbilõike osad akvatooriumis. Pinnakatte läbilõikel edastatakse informatsiooni litoloogiliste setteide kohta vaid avamust omavate stratigraafilis-geneetiliste setteide settekehade ulatuses (va jõesetted, tehnogeensed setted ja moreenid). Akvatooriumi alale jäävatel läbilõigete osadel esitatakse vaid litoloogilised settetüübid Hüdrogeoloogilise teemakihi läbilõiked Hüdrogeoloogilise kaardi juurde kuulub üks või kaks läbilõiket, mille vertikaalne mõõtkava on 1 : 2500-le. Läbilõige algab maapinnast ja lõpeb aluskorra kivimitest veepideme kujutamisega plokina, mille vertikaalne ulatus on 1 cm trükikaardil. Versioon 1.0 Maa-amet