MTÜ Eesti Pakendiringlus aasta tegevusaruanne

Transkript

1 MTÜ Eesti Pakendiringlus aasta tegevusaruanne

2 Sisukord 1. Pakendijäätmete taaskasutuse tulemused 3 2. Lepingud ettevõtjatega 4 3. Pakendijäätmete kogumiskohad 5 4. Pakendijäätmete taaskasutuse teenustasud 5 5. Teavitustegevus ja selle maksumus 6 6. Taaskasutusorganisatsioonide võrdne kohtlemine 7 Lisa 1. Pakendikonteinerid omavalitsuste kaupa (tabel) 8

3 1. Pakendijäätmete taaskasutuse tulemused Kokku deklareeris pakendijäätmete teket MTÜ-le Eesti Pakendiringlus aastal 1651 importööri ja tootjat. Nende poolt turule pandud pakendi kogumass oli tonni. MTÜ Eesti Pakendiringlus kogus ja taaskasutas aastal tonni pakendijäätmeid, täites ja ületades pakendiseaduse -s 36 sätestatud sihtarvud. Olgu siinkohal võrdluseks toodud, et aastal deklareeriti MTÜ Eesti Pakendiringlusele tonni pakendite turuletoomine ning taaskasutustulemus oli tol aastal tonni. Täpsemat jaotust aastal deklareeritud ja taaskasutatud pakendimaterjalide ning taaskasutuse sihtarvude lõikes kajastab joonis 1. Joonis 1. Deklareeritud ja taaskasutatud pakendimaterjal (t). Pakendiseaduse 17 4 lg 2 p 1 näeb ette andmete esitamist tekkekohal kogutud ning avaliku konteinerivõrgustiku kaudu kogutud ja taaskasutatud pakendijäätmete kohta jäätmekäitlejate kaupa. Reaalsuses on taolist arvepidamist raske rakendada, sest üks ja sama jäätmekäitleja sõiduk võib oma kogumisringil koguda pakendijäätmeid nii tekkekohtadelt kui ka avalikust konteinerpargist ning seesama kogumisring võib sisaldada samaaegselt erinevate taaskasutusorganisatsioonide ning ka kolmandate isikute konteineritest pärinevaid pakendijäätmeid. Sellegipoolest esitame tabelis 1 hinnangulised andmeid tekkekohal ning avalikust kogumisvõrgust kogutud ja taaskasutatud jäätmete kohta.

4 Tabel 1. Tekkekohal ja avaliku kogumisvõrgu kaudu kogutud pakendijäätmete taaskasutamine (t). tekkekohal avalik kogumisvõrk jäätmekäitlejad klaas plast Eesti Keskkonnateenused AS, Nelitäht OÜ Eesti Plast OÜ, Väätsa Prügila AS, Gektor Grupp OÜ, Nelitäht OÜ, Eesti Keskkonnateenused AS metall paber ja kartong Eesti Keskkonnateenused AS, BLRT Refonda Baltic OÜ, BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ, Baltfer Recycling OÜ Eesti Keskkonnateenused AS, Nelitäht OÜ, Gektor Grupp OÜ, Väätsa Prügila AS, Räpina Paberivabrik AS, Vallesburg OÜ Eesti Keskkonnateenused AS, Nelitäht OÜ, Gektor Grupp OÜ, Tallinna Jäätmete puit 6461 Taaskasutuskeskus AS, SLG Energy OÜ, Metrosystem OÜ muu 21 Nelitäht OÜ 2. Lepingud ettevõtjatega MTÜ Eesti Pakendiringlus on sõlminud pakendikonteinerite rendi ja tühjendamise osas lepingud kokku 7 jäätmevedajaga, kes teenindavad avalikus pakendijäätmete kogumisvõrgus 2052 konteinerit. Koos ettevõtete juurde paigaldatud kogumisvahenditega on nende jäätmevedajate teenindamisel ligi 4000 konteinerit. Nendeks ettevõteteks on AS Eesti Keskkonnateenused, OÜ Gektor-Grupp OÜ, OÜ Prügimees, OÜ Prügitont, Ekovir OÜ, AS Ragn-Sells ja AS Väätsa Prügila. Jäätmete sorteerimise ning taaskasutamise teenust osutas MTÜ-le Eesti Pakendiringlus aastal kokku 13 ettevõtet. Need olid: AS Eesti Keskkonnateenused, OÜ Nelitäht, OÜ Gektor Grupp, AS Väätsa Prügila, OÜ Eesti Plast, AS Räpina Paberivabrik, OÜ Vallesburg, AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, OÜ SLG Energy, OÜ Metrosystem, OÜ BLRT Refonda Baltic, OÜ BAO Ohtlikud Jäätmed ja OÜ Baltfer Recycling. Pakendiettevõtjatega on MTÜ Eesti Pakendiringlus sõlminud kokku 3176 lepingut, kuid nagu peatükis 1 osutasime, deklareeris meile turule pandud pakendimasse vaid 1651 ettevõtet. Mittedeklareerimise põhjusteks on eelkõige majandustegevuse puudumine või pakendiseaduse 20 lg 7 sätestatud deklareerimiskohustuse puudumine.

5 3. Pakendijäätmete kogumiskohad MTÜ Eesti Pakendiringluse on ainus taaskasutusorganisatsioon, kelle avalike pakendikonteinerite kogumisvõrk on juba aasta oktoobrist alates ulatunud kõikidesse omavalitsustesse. Kokku oli avalike konteinerite arv Lisas 1 on toodud konteinerite arv omavalitsusiti. Juhime tähelepanu, et loetelus on ainult need konteinerid, mis on avalikud ja kõigile kättesaadavad, st korteriühistute juurde paigutatud konteinereid nimekirjas ei ole aastal viisime ellu ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud projekti Klaaspakendite kogumissüsteemi arendamine, mille raames paigaldasime Harjumaale 200 uut 5 kuupmeetrist klaaspakendite kogumise konteinerit. Nende konteinerite soetamiseks viisime läbi ka riigihanke aasta juulist on Keskkonnainvesteeringute Keskus SA toel käivitunud projekt Pakendite kogumissüsteemi arendamine Tartus ja Narvas. Projekti tulemusel paigutatakse Tartusse ja Narvasse kokku 90 uut kogumiskonteinerit. Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja muutmine aasta alguses, mis lubas avalikus linnaruumis kasutada vaid kuni 5 kuupmeetriseid pakendikonteinereid, tõi meie jaoks kaasa kohustuse kasutusest kõrvaldada 8 kuupmeetrised pakendikonteinerid, mida olime kasutanud alates aastast ning mida oli kokku Pakendi taaskasutuse teenustasud Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise teenustasud on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 2. MTÜ Eesti Pakendiringlus teenustasud aastal Pakendimaterjali liik Teenustasu eur/t Müügipakend Klaas ja keraamika 102 Paber ja kartong 105 Plast 409 Metall Puit Muu materjal 409 Joogikatong 105 Veo- ja rühmapakend Paber ja kartong Plast Metall Puit MTÜ Eesti Pakendiringlus lähtub printsiibist, et me ise ei osta ega müü taaskasutatavat pakendimaterjali. MTÜ Eesti Pakendiringluse kogumisvõrgu kaudu kogutud ja taaskasutusse suunatud pakendimaterjali müüb edasi vastav jäätmekäitleja ning meil puudub ülevaade hindadest, millega jäätmekäitlejad seda materjali kodumaistele või välismaistele partneritele edasi müüvad. Kardetavasti on mõned nendest müügilepingutest ka konfidentsiaalsed ja seega ei ole müügihinnad avalikud.

6 5.Teavitustegevus ja selle maksumus MTÜ Eesti Pakendiringlus teavitustegevus tuleb jagada viie kuluartikli vahel. Nendeks on kulutused töötasule, reklaamile, kampaaniaüritustele, suhtekorraldusele ja trükistele. Teavituskulutuste kogusumma on eurot ning arvestades, et MTÜ Eesti Pakendiringluse müügikäive oli aastal 5,775 mln eurot, siis on pakendiseadus 17 4 lg 5 nõue täidetud. Täpsem kulude jaotus on toodud tabelis 3. Tabel 3. Teavitustegevuse kulude jaotus kululiik summa palgakulu 5000 kampaaniaüritused 3546 suhtekorraldus reklaam 4309 trükised KOKKU aastal algatasime koostöös Viljandis puuetega inimeste tööhõivega tegeleva MTÜ-ga Töötoad koostööprojekti, mille raames toodavad nad, mh MTÜ Eesti Pakendiringluse klientidel tootmises tekkivatest kangajäätmetest poekotte. Nimetatud edukalt käivitunud puuetega inimeste ühiskonda kaasamise projekti käigus valmistatakse tekstiilijäätmetest asendustooteid just suure keskkonnakoormusega kilekottidele. Selle projektiga on liitunud ka maailma üks suurimaid toiduainetetööstuse kontserne Mars International. Kott, kui toode, ja projekt tervikuna teavitab ühiskonnale olulisi teemasid keskkonnahoiust ning puuetega inimeste võrdväärsete ühiskonnaliikmetena väärtustamist. Kottide edasimüük hinnaga 4,5 eurot tükk toimub suuremate poekettide kaudu (Selver, Maxima, Stockmann jne). Kottide tutvustamiseks korraldasime kaubanduskeskustes mitmeid esitlusi ja paigaldasime välimeedias 1,62m x 1,45m suurused plakatid. Kokku müüdi aastal 6077 kotti ning saadud tulu läks täies mahus töötasuna õmblejatele. Foto: Taaskasutuskottide tootmine MTÜ-s Töötoad ning taaskasutuskotid aastal jätkasime tihedat koostööd AS-ga Postimees, kellelt tellisime reklaami nii nende veebiväljaandes kui ka paberväljaandes. Elektroonilisi infolehti saatsime välja kokku 4 korda kokku ligi 2000-le pakendiettevõtjale, kohalikule omavalitsusele ja keskkonnaorganisatsioonile. Osalesime traditsiooniliselt väljapanekuga ning koostööpartnerina Roheliste Rattaretkel, Maamessil, Viljandi pärimusmuusika festivalil, Viru Folgil, laulu- ja tantsupeol ning KOV korraldatud info- ja keskkonnapäevadel. Lisaks osalesime ETV

7 keskkonnateemalises saates Mõistlik või mõttetu ja jagasime Tallinnas koolinoorteprojektile ja keskkonnahariduse edendamiseks taaskasutusalaseid materjale ja näidiseid. 6. Taaskasutusorganisatsioonide võrdne kohtlemine Juba aastaid oleme täheldanud Eesti Pakendiringlusele mõistetamatut ning kummalist käitumist, kus mõnede omavalitsuste ja muude riigiinstitutsioonide esindajad on võimaldanud ühel pakendiorganisatsioonil teistest oluliselt väiksemas määras täita pakendiseaduses sätestatud avaliku konteinerite väljashoidmise nõuet suurlinnades. Formaalselt põhjendatakse konteinerite väljapanemise mittenõudmist pakendite kohtkogumisega. Oma sisus on kohtkogumise proportsionaalne asendatavus avalike kogumiskohtadega teada ainult osapooltele (KOV ja TVO) ja ei kuulu avalikustamisele teistele pakendiseaduse alusel töötavatele taaskasutusorganisatsioonidele. Halvemal juhul on alust karta, et mingeid reegleid, millises ulatuses kohtkogumine saab asendada avalikke pakendite kogumispunkte, pole KOV-d üldse kehtestanud ning vabastuse andmine/pakendiseaduse mittetäitmine sõltub järelvalvet teostava ametniku otsusest/tegevusetusest. Tulemuseks on see, et olulise kohtkogumisega omavalitsustes nagu Tallinn ja Tartu on elanikkonnast hõlmatud 1-2% kohtkogumisega. Ülejäänud piirkonna elanikele ja läbisõitjatele pakutakse ainult murdosa ulatuses avalikke pakendikonteinereid, mille arv on pakendiseaduses matemaatiliselt välja toodud. Eesti Pakendiringlus on juba aastal keskkonnaministeeriumile esitatud akrediteerimistaotluses toonud välja eetilisuse ning seaduste järgimise tegevuspõhimõtte partnerite valikul: Eesti Pakendiringlus sõlmib lepinguid jäätmekäitlejatega, kes lähtuvad oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ja ei otsi võimalusi nendest kõrvalehiilimiseks; hoiduvad toimingutest, mida saab õiguslikult kvalifitseerida korruptiivseteks; tegutsevad aususe, eetilisuse, avatuse, selguse, professionaalsuse ja ausa konkurentsi nõudeid järgides. Tol korral ei osanud me näha vastavate probleemide ilmnemist avaliku sektori esindajate seas. Heameel on aga tõdeda, et oleme neist põhimõtetest, mida reguleerib raamatupidamise seaduse eelnõu 1, juhindunud kogu oma tegevusaja. Eesti Pakendiringlus on teadvustanud võimalusel eredaid näiteid organisatsioonide võrdväärse kohtlemise puudumisest erinevatel tasanditel (nii avalikes kirjutistes kui kohtumisel/vestlustes avaliku sektori esindajatega). Kahjuks pole aga meie pädevuses ega põhikirjaliste tegevuste hulgas võimalust uurida nende tegevuste motiive. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Aivo Kangus juhatuse esimees 1 Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 65 SE (eelnõu) c5582f18/Raamatupidamise%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20sea dus/ ( )

8 Lisa 1. Pakendikonteinerid omavalitsuste kaupa Omavalitsus Konteinerite arv Abja vald 6 Aegviidu vald 2 Ahja vald 5 Alajõe vald 20 Alatskivi vald 9 Albu vald 5 Ambla vald 5 Anija vald 29 Antsla vald 4 Are vald 2 Aseri vald 5 Audru vald 5 Avinurme vald 10 Elva linn 13 Emmaste vald 8 Haanja vald 4 Haapsalu linn 6 Haaslava vald 10 Halinga vald 14 Haljala 1 Halliste vald 3 Hanila vald 2 Harku vald 11 Helme vald 4 Hiiu vald 16 Häädemeeste vald 5 Iisaku vald 7

9 Illuka vald 4 Imavere vald 2 Juuru vald 2 Jõelähtme vald 13 Jõgeva linn 15 Jõgeva vald 18 Jõhvi linn 24 Järva-Jaani vald 3 Järvakandi vald 10 Kaarma vald 13 Kadrina vald 5 Kaiu vald 1 Kallaste linn 1 Kambja vald 22 Kareda vald 1 Karksi vald 8 Karula vald 1 Kasepää vald 4 Kehtna vald 25 Keila linn 6 Keila vald 4 Kernu vald 3 Kihelkonna vald 2 Kihnu vald 3 Kiili vald 7 Kiviõli linn 9 Koeru vald 7 Kohila vald 9 Kohtla vald 16

10 Kohtla-Järve linn 36 Kohtla-Nõmme vald 1 Koigi vald 1 Kolga-Jaani vald 6 Konguta vald 3 Koonga vald 2 Kose vald 14 Kullamaa vald 3 Kunda linn 2 Kuressaare linn 17 Kuusalu vald 31 Kõlleste vald 10 Kõo vald 2 Kõpu vald 1 Käina vald 2 Kärla vald 4 Käru vald 1 Laekvere vald 1 Laeva vald 2 Laheda vald 18 Laimjala vald 9 Lasva vald 6 Leisi vald 18 Lihula vald 13 Lohusuu vald 6 Loksa linn 41 Luunja vald 2 Lääne-Nigula vald 4 Lüganuse vald 14

11 Lümanda vald 3 Maardu linn 77 Martna vald 2 Meeksi vald 1 Meremäe vald 2 Mikitamäe vald 2 Misso vald 2 Mooste vald 3 Muhu vald 17 Mustjala vald 1 Mustvee linn 5 Mõisaküla linn 2 Mõniste vald 2 Mäetaguse vald 9 Mäksa vald 1 Märjamaa vald 16 Narva linn 4 Narva-Jõesuu linn 3 Nissi vald 1 Noarootsi vald 3 Nõo vald 4 Nõva vald 3 Orava vald 5 Orissaare vald 21 Otepää vald 2 Padise vald 2 Paide linn 21 Paide vald 10 Paikuse vald 4

12 Pajusi vald 6 Pala vald 8 Palamuse vald 13 Paldiski linn 2 Palupera vald 14 Peipsiääre vald 3 Pihtla vald 5 Piirissaare vald Kogumine kottidega Puhja vald 2 Puka vald 8 Põdrala vald 4 Põltsamaa linn 7 Põltsamaa vald 41 Pärnu linn 31 Pöide vald 14 Pühalepa vald 8 Raasiku vald 17 Rae vald 39 Raikküla vald 5 Rakke vald 10 Rakvere linn 5 Rakvere vald 4 Rannu vald 1 Rapla vald 21 Ridala vald 2 Roosna-Alliku vald 2 Ruhnu vald 15 Rõngu vald 4 Rõuge vald 4

13 Rägavere vald 2 Räpina vald 4 Saarde vald 13 Saare vald 10 Saku vald 5 Salme vald 3 Sangaste vald 1 Saue linn 37 Saue vald 18 Sauga vald 3 Sillamäe linn 15 Sindi linn 4 Sonda vald 3 Surju vald 3 Suure-Jaani vald 8 Sõmerpalu vald 1 Sõmeru vald 1 Tabivere vald 1 Taheva vald 3 Tahkuranna vald 7 Tallinna linn 202 Tamsalu vald 7 Tapa vald 13 Tartu linn 63 Tarvastu vald 15 Toila vald 8 Tootsi vald 8 Torgu vald 4 Tori vald 8

14 Torma vald 6 Tudulinna vald 6 Tõlliste vald 9 Tõrva linn 3 Tähtvere vald 3 Türi vald 14 Urvaste vald 3 Vaivara vald 1 Valga linn 7 Valgjärve vald 4 Valjala vald 17 Vara vald 10 Varstu vald 4 Vasalemma vald 1 Vastse-Kuuste vald 2 Vastseliina vald 5 Veriora vald 6 Vigala vald 5 Vihula vald 1 Viimsi vald 5 Viljandi linn 47 Viljandi vald 47 Vinni vald 3 Viru-Nigula vald 2 Vormsi vald 56 Võhma linn 3 Võnnu vald 2 Võru linn 12 Võru vald 2

15 Väike-Maarja vald 13 Vändra alev 16 Vändra vald 21 Õru vald 3 Ülenurme vald 1