PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST Arvo Krikmann

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST Arvo Krikmann"

Transkript

1 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST Arvo Krikmann Praeguse Pärnumaa piirid kattuvad ligikaudu etnilise Põhja-Pärnumaa piiridega, seepärast tuleb siinses kirjutises juttu tegelikult Põhja- Pärnumaa (PäP) folkloorist. Lääne - ja Pärnumaa vahel jagunenud Mihkli kihelkond on siin arvatud Pärnumaale kuulunuks (alates Liivi sõjast oli Mihkli kaksikkihelkond, mis oli ajaloolise Läänemaa ja ajaloolise Pärnumaa Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel ligikaudu pooleks jagatud). Eri kihelkondadest üleskirjutatud vanasõnade ja mõistatuste hulk allikmaterjalis on suuresti erinev, PäP kihelkondadest ülestähendatud vanasõnu on keskmisel määral. PäP kihelkondadest üleskirjutatud vanasõna- ja mõistatustüüpide hulk ning tähtsamad kogujad Kihelkond Lühend Vanasõnatüüpe Mõistatustüüpe Viljakamaid kogujaid Kihnu Khn Theodor ja Sinaida Saar Tõstamaa Tõs J. Öövel, Gustav ja Hendrik Anniko, Otto Schantz, Mart Kirikall, Siegfried Lind, Mihkel Kurul, Mihkel Kampmann Audru Aud Karl Tarkpea, Paula Jagor, Jakob Weltmann Mihkli Mih Annus Kappok, Karl Sakson, Hans Perkson Pärnu-Jaagupi PJg Jüri Reinson, Hendrik Lussik, Madis Reimann Vändra Vän Jüri Peterson, Mats Tõnisson, Ernst Tetsmann, Ernst Tammsoo, Salme Karro, Jüri Tammann Tori Tor Jüri, Mihkel ja Tõnis Tilk, Jaan ja Gustav Volmerson, Mihkel Kiisk, Jaan Gerberson, A. ja Tõnis Juurikas, Aleksander ja Heinrich Kalbus, Christian Tults, Karl Kirschbaum, Mart Tohv Pärnu kihelkond ja Pärnu linn Pär + Prn Mihkel Kampmann, Hans Martinson, Juhan Pulst, Madis Lippmann Häädemeeste Hää Marta Mäesalu, Anastasia (Anni) Kalmuk, Eduard Grant, Juhan Nurme Saarde Saa Jaak Sõggel, Jaan Jakobson, Peeter Sitzka, Johann Tiitus, Johan Tuul, Peeter Ramberg, Eduard Johannes Kase See statistika ei peegelda niivõrd kihelkondade rahvaluulerikkust, kuivõrd neis toimunud kogumise tihedust. Peaaegu poole sajandi jooksul ( ) saatis Saardest Jakob Hurdale, Matthias Johann Eisenile ja Eesti Rahvaluule Arhiivile (ERA) vanasõnu suurkogujate hulka arvatud Jaak Sõggel, kelle materjali rahvaehtsuses on küll pahatihti põhjust kahelda aastaist tegutses Hääde meestel legendaarne Marta Mäesalu. Tori kihelkonnast rahvaluulet saatnud viljakate kogujate hulk on iseäranis suur. Seoses PäP lühivormiallikatega tuleb kindlasti mainida Salomo Heinrich Vestringi, Pärnu ja Tori pastori ning hilisema praosti nime, sest tema käsikirjalise eesti-saksa sõnaraamatuga Lexicon Esthonico Germanicum (LEX) algab eesti rahvakeele tõeline sissemurre meie leksikograafilistesse allikatesse. 536

2 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest Vestringi käsikiri on koostatud arvatavasti 18. sajandi teisel ja/või kolmandal kümnendil. Leksikon on avaldatud ka internetis aadressil: index.htm. Vestringi sõnaraamatus leidub üle 120 teksti, mis on kindlasti eesti vanasõnad; ligi 500 muud fraseoloogilis-retoorilist väljendit; üle 20 tervitus-, tänu-, needmis- jm. vormeli; u. 100 kujundlikku laadi terminit ja 4 mõistatus teksti ning lisaks ligi 20 Anton Thor Helle grammatikast (1732) või selle käsikirjast kopeeritud mõistatust. Vestringi sõnaraamatu teeb aga eriti hinnaliseks see, et sellest on esimest korda ja rohkesti eestikeelsete fraseoloogilis-retooriliste lausete onlain (vahetult tegelikust keelepruugist kuuldud, mitte omaenda keelekompetentsi põhjal tehtud) üleskirjutusi. Nende lausete hulgas on hämmastavalt palju mitmesuguste agressiivsete kõneaktide näiteid ning viiteid toorusele ja kellegi julmale kohtlemisele: sõimu, ähvardusi ja needusi (So niudet Windugo ja so Köht mingo pönni; minna tahhan so Mao mahha tommata, kui Sea Mao); kaklejate takkaõhutamist (Pu Selja wasto ja russikas Ninna wasto; Peksa tedda ninda et temma Selg ni pehmeks saab, kui temma Köht); tüli, kakluse, peksu, joomise ja märatsemise kirjeldusi (Temma söimas teise ninda ärra et temma ei maksa roja jalla alt; Nemmad joid et Silmad Pääst tahtsid ärrakukkuda); kurtmisi ülekohtu (peksmise, sõimu, laimamise, süüdistuste jms.) üle (Peksis mint senni, kui wiimne Tomp jäi peus; Temma ei jätta mul ausad karwa); süüdistuste pareeringuid (Mul polle ni paljo Sü mitte kui Silmke Kannab); hooplemist oma võitude üle (Temma piddi minno Lapse perse-punni peksma, agga minna peksin temma lapse perse-punni) jms. (Lisanäiteid taolisest lopsakast rahvakeelest võib leida Vestringi veebi välja ande saatesõnast.) Jääb mulje, et Vestring on konfliktsituatsioonidest ja afekteeritud kõnest pärinevaid lausenäiteid otse süstemaatiliselt jahtinud. Kus ta jahimaad asusid, seda ei saa me vist kunagi teada. Me ei saa tõsikindlalt teada ka seda, kust pärinevad muud Vestringi sõnaraamatu lühifolklooritekstid. Statistiline vaatlus Vestringi vanasõnade võimaliku geograafilise päritolu kohta (Krikmann 1986, eriti lk ja ) viitab igatahes sellele, et PäP osatähtsus on seal suur. Vanasõnade ja mõistatuste sisust Ei usu, et PäP (või mis tahes muu Eesti ala) vanasõnu või mõistatusi oleks võimalik mõne olulise (eetilise, maailmapildilise) sisu- või kujundkeeletunnuse poolest muude maakondade omadest eristada kui ei peeta just silmas statistilisi suunitlusi, mis on vahetult tingitud materiaalse (loodusliku, sotsiaalse) tekkekeskkonna enda seikadest (Eesti rannaaladel on keskmisest enam mere ja kalandusega seotud ütlusi, poeetilisi ilmaendeid, härja ja hobuse kujundeid kohtab statistilisest ootusest mõneti enam neil aladel, kus vastavaid veoloomi kasutati rohkem, Saaremaalt on palju mõistatusi tuuleveskitest, sest neid oli seal rohkem kui mujal). Vanasõnad ja mõistatused on mõlemad väga inimkeskne aines, kuid üpris erineval viisil. Vanasõnadesse kätketud õpetused hõlmavad suuresti vaimset (intellektuaalset, eetilist) ja sotsiaalset valdkonda, neis on valdavad elamis-, tegutsemis- ja suhtlemisstrateegiaid puudutavad teemad. Mõistatusloomet on seevastu inspireerinud eelkõige just materiaalne aines, kusjuures valdav enamik mõistatusi käib tähtsate igapäevaste asjade ja tegevuste kohta, nagu toit, kehakatted, peavari, koduloomad, inimese keha, ilmastikunähtused jms.; üksikobjektidest näivad olevat enim tähelepanu köitnud just huvitava sakilise siluetiga esemed, rajatised ja loomad (vokk, kaev, veski, kirik, äke, regi, lehm, kana, kukk, vähk) või sellised, millega seondub optilisi (valgus-, pimedus-, värvi-) efekte (ahi, päike, lumi, tuli). Kõik eesti vanasõnades ja mõistatustes esileküündivad suured teemadominandid on esindatud ka PäP traditsioonis. Järgnevalt on tutvustatud PäP ainest, mis jääb kummagi 537

3 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR žanri kolme suurema sisudominandi alale. Igast teema- või lahendirühmast on toodud tekstinäiteid 30 vanasõna või mõistatuse kohta esialgu 20 enam tuntud ja suurema allikmaterjaliga esindatud üksusest ja seejärel 10 haruldasemast üksusest, mille kirja- panekud pärinevad enamasti paarist või ühestainsast PäP kihelkonnast. Iga vanasõna või mõistatuse kohta toodavate tekstinäidete hulk sõltub PäP materjalis nähtuvate sõnastusvariantide hulgast, kuid ei ole ühelgi juhul üle viie. 1a. Vanasõnu töökuse ja saagi, töö ja palga, teo ja tulemuse seose kohta. Vanasõnaraamat (VSR) nr-id ; tegemist on vanasõnavara suurima rühmaga. SAGEDASEMAD Eesti vanasõnad (EV) 2399 (viidatakse tüübinumbrite, sissejuhatust ka lehe - külgede järgi). Kelle jalg tatsutab, selle suu matsutab (Tõstamaa, Audru, Vändra, Saarde); Kelle jalg kergätüb, selle kiel nälbätüb (Kihnu); Kelle jalg kerkib, selle suu nälpab (Audru); Kui jalg kerkib, siis suu maitseb (Audru). EV Uni saadab hulkuma, magamine marssima (Pärnu); Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki; uni saadab hulkuma, magamine marssima (Mihkli). EV 6297 ja Magaja kassi suhu ei jookse hiir (Pärnu); Ega magaja kassil rott ilmaski suhu ei jookse (Audru). EV Kuidas sa lükkad, nõnda ta läheb; Kuidas lükkad, nõnda läheb; kuidas tõmbad, nõnda tuleb (Vändra). EV Kuidas töö, nõnda palk (Vändra); Kuidas töö, nõnda palk; koera töö, koera malk (Häädemeeste). EV Änam saab piskust tööst kui suurest seisust (Vändra); Pisike töö enam kui suur seisk (Vändra); Tühast tüöst saab änam ku suurest seesust (Tori). EV Kelle käed sitaga, selle suu saiaga (Häädemeeste); Kelle käsi pole sitane, selle suu pole saiane (Tõstamaa). EV Soe persealune külm ninaesine; külm persealune soe ninaesine (Tori); Ku persealune külm, sis oo ninaalune soe; ku persealune soe, sis ninaalune külm (Pärnu). EV Kessi ei taha tööd teha, see ei pea ka sööma (Saarde); Kes ei viitsi tööd teha, see ei pea ka mitte sööma (Audru); Kis ei tee tööd, see ärgu söögu leiba (Mihkli). EV 2131 ja Kukk saab süia laulu eest, inimene töö eest (Häädemeeste); Sirk saab laulu iist, inimene töö iist (Tõsta maa). EV Iga töömees on oma palga väärt (Audru). EV Kes teeb, see saab; kel põle teha, sel põle saada (Pärnu). EV Mats teeb, Mats sööb (Vändra). EV Tehtavast saab ikki (Saarde). EV Kui tüed, siis leibä (Kihnu). EV Kes kass roidab, sii oma poja toidab (Saarde). EV Must töö, valge leib (Mihkli); Mida mustim töö, seda valgem leib (Mihkli). EV Ega unest rõõska ei saa (Saarde). EV Kes tööd ei tee, see süüa ei saa (Häädemeeste). EV Kes tööd teeb, see ei näe nälga (Saarde); Kes tööd ei karda, see nälga ei näe (Vändra). HARULDASEMAD EV Ega unest putru keeta ei saa (Saarde). EV Lind saab sellest saanuks, mis ta nokaga toob (Häädemeeste). EV Kuidas teed, nõnda saad (Hääde meeste). Kudas teeme, nõnda saame; hästi teeme, hästi saame (Häädemeeste). EV Kus on lööki, sääl on saaki (Hääde meeste). 538

4 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest EV Kes magab, see on vaene (Pärnu). EV Kes mees tegemas, see mees saamas (Vändra). EV Kelle perse hilbatab, selle keel nälbatab (Tõstamaa). EV Tegija saab setugi, magaja mitte midagi (Saarde). EV Kel põle tööd, see käib teed (Häädemeeste). EV Muga vilja, muga vaeva (Tori? Audru?). 1b. Vanasõnu aja kasutamise kohta (õigel ajal, vara ja hilja ning kiiresti ja aeglaselt). VSR nr-d SAGEDASEMAD EV Varajane vares pühib nokka, hiline soputab siivi (Saarde); Varane lind pühib nokka, hiline lehvitab tiivu (Vändra); Varane lind pühib nokka, hiline pühib perset (Audru); Hiline pühib perset, varane vahetab nina (Saarde); Varane vares pühib nokka, hiline kaabib perset (Mihkli). EV Ära aea vana kaevu täis, enne kui uus valmis (Vändra); Ennem ei maksa vana kaevu umbe ajada, kui veel pole uue seest juua saanud (Tõstamaa); Ennemte maksa vana kao sülitä ~ sjõttu, kuimtõ uus valmis põlõ (Kihnu); Vana kaju ei või enne täis sittuda, kui uus valmis pole (Hääde meeste); Ära situ vana kaevu enne täis, enne kui sa uuest ei ole vett saanud (Tori). EV Kaua tehtud kaunikene (Vändra); Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunike (Saarde). EV Hakka veel koera söötma, kui hunt juba karja seas on (Mihkli); Mine sis viil koerale leibä andma, kui hunt karjas on (Saarde); Hakka siis veel koera kasvatama, kui hunt õues (Tori); Sööda siis veel koera, kui hunt lammaste seas oo (Pärnu- Jaagupi). EV 59. Pane aega tähele, aeg annab head nõu (Pärnu). EV Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal (Saarde); Tee tööd töö aeal ja maga magamise aeal (Saarde); Tee tööd töö ajal (Tõstamaa). EV 134. Aegamööda asjad käivad (Tori? Pärnu?: LEX 12); Aegapidi asjad käivad (Häädemeeste). EV Mida varem, seda parem (Vändra). EV Ära kiida päeva enne õhtut (Vändra, Saarde); Ära kiida pääva enne õhtud ega noorikud enne aastad (Pärnu- Jaagupi). EV Ära hõiska enne õhtat, kiida varem päeva käiku (Häädemeeste). EV Rauda piab siis taguma, kui ta palav on (Häädemeeste); Tau rauda, kui raud sula (Vändra). EV 698. Esimene vasikas läheb aja taha (Audru). EV Kes hiljaks jääb, see ilma on (Audru); Kes hiljaks jääb, see ilma jääb; kes kauaks jääb, se kahju saab (Häädemeeste). EV 139. Härg jõuab sinnasamas, kus jänes (Häädemeeste); Härg saab jänese ikka taga (Audru). EV Homikul ära kiida ilma (Häädemeeste); Ära kiida ilma enne õhtud ega aset enne homikut (Tõstamaa); Õhtul kiida ilma, hommikul aset ja aasta pärast noorikut (Tõstamaa). EV Parem hilja kui mitte kunagi (Vändra). EV Hoia leiba, aga mitte tööd (Saarde). EV Ärand karu nahka enne nülli, ku karu isi põle tapetu (Häädemeeste); Ära müü enne nahka, kui linnu kätte oled saanud (Vändra). EV Valge naerab pimeda tööd (Mihkli, Vändra). EV 56. Aega läheb, aga asja saab (Vändra). 539

5 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR HARULDASEMAD EV Mis vares see on, mis vara ei lenda (Vändra). EV Vanu kaapsi ei või enne ära visata, kui uusi põle (Häädemeeste). EV 113. Igal aeal omad asjad (Vändra). EV Mida kauem, seda kaunim (Mihkli). EV Kjõsu siält küüdegä, kus sa põle enne kjõsn mte (Kihnu). EV Pirr-parr tehtud, lirr-larr lõhutud (Vändra). EV Pudru ei pea mitte enne ää sööma, kui jahud veel mitte veskelt koju toodud põle (Pärnu). EV Kel rutt, sel nutt (Häädemeeste). EV Ära söö kartuhvlid enne ära, kui nad veel keedetud pole (Audru). EV Viimane vares kaabib kõik hunikud laiali (Häädemeeste). 1c. Vanasõnu rääkimise ja vaikimise, kuulujuttude, sõnade ja tegude vahekorra kohta. VSR nr-d SAGEDASEMAD EV Koer haugub, kunni külaline tuleb (Mihkli); Koer haugub seni ikka, kui külaline tuleb (Audru); Koer haugub, külaline tuleb (Pärnu); Koer haugub, külamees tuleb (Vändra). EV Kus hunti räägitakse, seal ta on (Vändra); Kui sa hundist räägid, siis hunt tuleb (Häädemeeste); Nimeta hunti, hunt ongi sii (Häädemeeste); Riägi sia hunti, hunt aa taga (Kihnu). EV Suuga tiib suure linna, kätega ei kärmse pesagi (Saarde); Suuga teeb suure linna, käega ei kanapesagi (Tõstamaa); Suu teeb suure linna, käed mitte käo pesagi (Tõstamaa); Suu tieb suured asjad, käed kärnased tie midagi (Audru); Suu teeb suure linna, käed ~ käega mitte kärnast konnagi (2 Häädemeeste). EV Kellest süda täis, sellest räägib suu (Tõstamaa, Saarde); Millest süda mõtleb, sellest suu räägib (Saarde); Mis suus, sie südämes (Kihnu). EV Rääkimine hõbe, vaikimine kuld (Saarde). EV Kes ilma suu kinni paneb (Tõstamaa, Audru); Ilma suud ja suurt teed ei saa kinni panna (Häädemeeste). EV Piä puõl suud kindi (Kihnu). EV Mis keele peal, see meele peal (Audru). EV Koer haugub ikka sõni, kui hunt karja tuleb (Saarde). EV Jutt tuleb jutust, kõne tuleb kõnest (Pärnu). EV Rahva raamat on ikka lai, kes selle järele elada võib (Audru); Maarahvale on lai raamat (Tori? Pärnu?: LEX 107). EV 919. Hea suumees, aga sant töömees (Tõstamaa). EV Ega koer muedu ei haugu (Vändra). EV Ükski pole nii hea, kui teda kiidetakse, ja ükski nii halb, kui teda laidetakse (Tõstamaa). EV Kes palju räägib, see vähe teeb (Kihnu, Vändra). EV Jo suu selle eest süüa saab, et ta peab rääkima (Tõstamaa). EV Kellel sõnad, sellel sõrmed (Tõstamaa). EV Tii enne, kiida pärast (Tori). EV Tühjad jutud saadavad tüli, mis uskuja uksest sisse käivad (Saarde). EV Silm nääb paelu, kõrv kuuleb paelu, suu pidagu kinni (Pärnu). HARULDASEMAD EV Vahest tehakse hobune sinna, kus mitte pole vaiagi valmis (Pärnu-Jaagupi). EV 429. Parem on, kui igat asja ei kuule, aga ei ole halb, kui igat asja tead (Häädemeeste). 540

6 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest EV Vahest tehakse härg sinna, kus mitte sõrgagi ei ole (Pärnu-Jaagupi). EV Kes ilma raamatu jõuab läbi lugeda (Tõstamaa). EV Aja küll juttu, aga lase käed käia (Vändra). EV Kiida head ja põlga paha (Pärnu). EV Laratsejal on alati lai suu (Audru). EV Suuga ikki suur miis, teuga teste narrike (Häädemeeste). EV Enne viib sõelaga vett, pärast ei vii pangiga (Mihkli). EV Süda mõtelgu kui pailu, suu pidagu piiri (Häädemeeste). 2a. Mõistatusi toidu ja joogi kohta (toiduained, toidu valmistamine ja selleks vajalikud riistad, anumad, mahutid; valmistoidud ja -joogid, söömine). SAGEDASEMAD Eesti mõistatused (EM) 2436 (viidatakse tüübinumbrite järgi). Vanamies nurkas, tilli otsas tjõlk? Taarganaga taariastja naga (Kihnu); Mees nurkas, tilk tilli otsas? Taarinõu (Pärnu); Vanamees nurkas, tilk nina otsas? Taariastja (Pärnu-Jaagupi); Vanamees nukas, nina tilgub verd? Taaritõrs (Tõstamaa); Vanamees nurgas, nina tatine? Kaljaastjas (Vändra). EM Mies lähäb metsä, naenõ nabapidi selgäs? Taarilass selgas (Kihnu); Vanamees läks metsa, naene nabadpidi seljas? Mees lassiga ehk lähkruga (Saarde). EM 821. Kure kael üle mere? Paea sang (Mihkli); Kure nokk üle mere? Paea sang (Kihnu); Kassi saba üle mere? Paea sang (Tori); Look üle mere? Paea sang (Pärnu); Vikerkaar keib üle mere? Paea sang (Pärnu- Jaagupi). EM Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda raudse linna sisse? Herneid sõilutakse patta (Kihnu); Tuhattuhat, sada-sada sõitvad mööda niinesilda, sealt raudhauda, sealt nahkpauna? Herned (Vändra); Tuhat-tuhat, sada-sada ühe raudse linna sees? Herned pajas (Pärnu); Lambad lähevad kilinal-kõlinal raudsesse linna? Herneid valatakse patta (Saarde). EM Üks vaat, kahesugune õlu? Kanamuna (Audru); Üks vaat, kahte jagu õlut sees? Kanamuna (Vändra); Väike umbne vaadikene, kahtesugust õlut sees? Muna (Tõstamaa); Üks vaat, kahte seltsi vedelikku sees? Kanamuna (Tõstamaa); Ei ole vinniauku ega punniauku, seest kahesugust rooga täis? Muna (Mihkli). EM 804. Kumm all, kumm peal, kullatükk keskel? Või karpides (Audru); Kumm all, kumm peal, kuldmuna keskel? Või karpis (Vändra); Lagi all ja lagi peal, kullatükk keskel? Võikarp (Audru); Lagi all, lagi peal ja kuldnupp keskel? Võikarp (Tori); Puu all, puu pääl, kullatera keskel? Võikarbid (Häädemeeste). EM Pistab sisse, tõmbab välja, nikutab niudid, töö läeb korda? Leivasõtkumine (Tori); Püsta sisse, tõmma välja, keeruta perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine (Vändra); Pista sisse, tõmma välla, auk tiib vasta niks ja naks? Levakastmene (Häädemeeste). EM Oli mul kena pruudike, pruudil kena kirstuke, ükski võti ega muukraud ei võta teda lahti, kukkus maha, läks ise lahti? Kanamuna (Saarde); Tilluke kirstuke, Ristuke nimi, ei võta võtja ega peasta peastja, muidu ku löö katki? Kanamuna (Saarde); Kena valge kirstukene, võti lahti ei tee, kukkub maha, läheb ise lahti? Muna (Tõstamaa). EM Kumm all, kumm pial, kuremunad keskel? Leivad ahjus (Pärnu- Jaagupi); Lagi all, lagi peal, kuremunad keskel? Leivad ahjus (Mihkli). EM Lehm lähäb lauta, sibulas selges? Leiba pannakse labidaga ahju (Tori); Siga lähäb lauta, sibulas selgas? Leib labida peal (Tori); Mõista, mõista mõõru, 541

7 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR läbi käte kääru, siga läheb lauta, sibul selgas? Leivad lastakse lasnaga ahju (Pärnu). EM 616. Keedetakse, küpsetakse, siiski süüa ei sünni? Vorstitikk (Vändra); Pajas keedetud, ahjus küpsetud, laua peale pantud, aga süüa ei sünni? Vorstitikk (Tori); Metsast tuuakse, parsile pannakse, kerisel küpsetakse, pajas keedetakse, lauale pandakse, aga siiski ei sünni süüa? Vorstipahl (Mihkli). EM Puust pullulullukene, niinest niperkoodikene, sõmerine räätskopp? Puust pullululluke on ahjuroop, niinest niperkoodike ahjuluud, sõmerine räätskopp ahi (Saarde); Puust puuluulike, niinest nipsukepike, sauest tatsva? Leivategemine: nipsukepike leivalõimel jalad all, tatsva leib ise (Tori); Puust pundrike, sauest sandrike, niinepuust nigulas? Leivalõim, ahi, sõel (Pärnu). EM Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab hella lehti? Õlletegemine (Vändra); Soo sorkab, nõmm nõrgub, aruhein heidab hella lehte? Olu ( õlu,vändra). EM 158. Hall härg, mäda selg? Või pudru sees (Audru); Hall oinas, mäda selg? Pudru ja või sees (Pärnu); Valge lammas, mäda selg? Või pudrus (Audru). EM Must kass, aidavaras? Pada (Vändra); Must kukk, aedavaras? Pada (Vändra); Must mees, aidavaras? Pada (Tori); Must Mats, aidavaras? Pada (Tori). EM Väike valge aidake, ust pole kusagil? Muna (Tõstamaa); Uus tuba, põle ust ega akent? Kanamuna (Vändra); Uus koda ning ust põlõ kusagil? Muna (Kihnu); Uus hoone, ust pole kusagil? Kanamuna (Häädemeeste); Uus saun, ust ega akent ei ole ees? Muna (Tõstamaa). EM Puu pistab, luu salvab, kändavända käänab alla, pimedasse keldreauku? Süümine (Häädemeeste); Puune pumpab, luine lumpab, kinda-kända käänäb kokku? Lusik, suu, kiil (Saarde); Puu veab, luu seab, kuninga mõõt paneb paigale? Lusikas, hambad ja suu (Tori). EM Mees läheb metsa, teeb kaks külimittu korraga? Pähkli söömine (Tori); Mees läheb metsa ilma nuata ja kerveta ning teeb kaks küna? Hammustab pähkli katki (Tori); Mees läheb metsa, teeb kaks kaussi valmis ilma kirveta ja nuata? Pähklinärija (Mihkli). EM Nahkait, puulukk? Vorst (Tõstamaa); Nahkait, lõngalukk, puuvõti? Vorst (Vändra); Nahkne tuba, tanguivad sees, puupöör ees? Vorst (Pärnu); Nahast tünn ja tangud sees? Jõuluvorst (Saarde). EM 21. All süüakse ja peal süüakse, mina söön ja mind süüakse? Hobune, naine ja laps (Vändra). HARULDASEMAD EM 46. Taevas auk, maa sees auk, keskel tuli ja vesi? Teemasin (Pärnu). EM 694. Klaasist maja, korgist katus? Pudel (Häädemeeste). EM Kirik viie tulba peal? Taarikann käe peal (Saarde). EM Üks leht ümmargune, kõik pere katsub? Taarikann (Tõstamaa). EM Üks mies, üheksä silmä? Pajakook (Kihnu). EM Suhu sünnib, seina ei sünni? Kanamuna (Tõstamaa). EM Viska üles, on valge, tuleb alla, on kollane? Muna (Pärnu). EM Sinine püks, valge vuuder, püksis magus? Suhkrupää (Häädemeeste). EM Luust lukk, puust võti, lind läks läbi, kütt sai häbi? Söömine puust lusikaga (Saarde). EM Kolmekümne kahe kivi vahel tambitakse leiba katki ja aetakse labidaga auku? Sööd leiba ja neelad alla (Pärnu). 542

8 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest 2b. Mõistatusi kehakatete kohta (rõivad, kudumid ja jalatsid, nende valmistamine ning selleks vajalikud riistad). SAGEDASEMAD EM Neli hoost tallis, üks jooseb ümber talli? Sukakudumine (Tori); Neli täkku tallis, viies jooseb ümmer? Sukavardad (Audru); Neli hoost tallis, viies käib ümber talli? Sukakudumine (Vändra). EM Üks hiir, kaks saba? Pastal (Tõstamaa); Üks hiir, kaks hända? Pastal (Kihnu); Üks rott, kaks saba? Pastal (Tori); Üks rott ja kaks hända? Kingapaelad (Tõstamaa); Üks hiir, kaks saba, vana pastal, paelad taga? [Vana pastal, paelad taga] (Tori). EM Põrsas jookseb, põnn tõuseb? Voki ja pool (Audru); Põrss jookseb ja põnn paisub? Vokipool (Saa); Talleke tantsib, kõhuke paisub? Vokk, värten (Tõstamaa); Mida enam hobune sõidab, seda rammusamaks ta läheb? Pooli pääle kedratakse lõnga (Pärnu). EM Sile läheb karuse sisse? Käsi läheb kinda sisse (Audru); Libe lääb karuse sisse? Kinnas kätte (Tõstamaa); Sile pistäb karvast? Kinda kätte ajamine (Kihnu); Libe püstab karust? Käsi kindasse (Vändra); Paljas pistab karust? Käsi kinnast (Tori). EM Raudne täkk, linane lakk? Nõel, niit taga (Saarde); Raudhobune, linahänd? Nõel (Saarde); Raudne rott ja vilne saba? Sukanõel lõngaga (Audru); Raudne siga ja linane händ? Nõel, niit järel (Saarde); Raudne rakuke, linane hännake? Nõel niidiga (Saarde). EM 973. Ligu linu, pinu puid, leisikas rauda? Vokk (Vändra); Pund puid, leisik linu, riga-räga rauda? Voki (Pärnu); Pugu puid ja ligu linu, natukene rauda ja natukene nahka? Vokk (Pärnu); Pudu puid, lidu linu, sedu-vedu rauda, natuke nahahilpu? Vokk (Pärnu-Jaagupi); Nituke niiti, natuke nahka, raasuke rauda, linu, pool sülda puid? Voki (Pärnu). EM 717. Kurat kolme jalaga, raudhambad suus? Oki ( vokk, Saarde); Kolmejalgne kits, raudhammad suus? Vokk (Tori); Puukurat, raudhammad suus? Vokk (Tori? Suure-Jaani?); Vanamoor istub nurgas, raudhambad suus? Okilühi (Saarde). /tähendus?/ EM Üks hani, neli nina? Padja (Vändra); Üks hani, neli nokka? Pääaluse padi (Tori); Valge luik ja neli nina? Peapadi (Mihkli). EM 900. Kümme kitsi ühe heinakuhja kallal? Lina- ehk takukedramine (Vändra); Kümme kitsi ümmer kuha? Sõrmed takukoonlas (Tori); Kümme kitsi öhe heinasau kallal? Ketraja sõrmed koonla kallal (Häädemeeste); Viis kitse söövad ühe heinakuhja kallal? Kedramine (Pärnu-Jaagupi). EM Pääva vorst, öösel soolikas? Sukk (Vändra); Öösi soolikas, päeva vorst? Sukk (Kihnu). EM Üks tuba ja viis kammert? Kinnas ja sõrmed (Tõstamaa); Üks uks minna, viis kammert käia? Sõrmkinnas (Pärnu-Jaagupi); Üks uks, viis tuba? Sõrmkinnas (Häädemeeste); Üks tuba, viis kamerd, igas kamres üks pime mees kortles? Kinnas (Pärnu). EM 990. Lihane tõrs, raudne vits? Sõrmus (Pärnu-Jaagupi); Lihane pütt, raudne vits? Sõrm ja sõrmus (Häädemeeste); Lihane vaat, raudne vits? Sõrmus sõrmes (Saarde); Lihane tann ja raudne vits? Sõrmus (Pärnu); Lihast pütt, kuldvits? Sõrmus sõrmes (Häädemeeste); Lihatõrike, kuldvits? Sõrmus sõrmes (Saarde). EM Pisem kui hiirepesa, rohkem aknaid ees kui kuninga kojal? Sõrmkübar (Vändra); Pisem kui hiir, suurem kui kilk, enam auka sees kui kuninga kojal aknaid ees? Sõrmkübar (Vändra); Tillem kui teane, vähem kui varblane, enam auke sees kui kuninga tual aknid ees? Sõrmkübar (Saarde). 543

9 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR EM Ööse ülespidi, päeva pärastikku, kaks karust vastamisi? Villakraasid (Tõstamaa); Isa-ema iiristikku, papa-mamma paaristikku, kahed reied ridastikku, kahed karvad kaksipidi? Villakaarid (Audru); Eitetaati tagatoas, kahed reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Villakraasid (Vändra). EM Ühest köiest tõmmatakse, kõik linn liigub? Keripuud (Tõstamaa); Ühest nöörist tõmmata, terve linn liigub? Kerilauad (Pärnu); Ühest jõhvist tõmmatakse, kõik linn liigub? Kedratakse (Saarde); Ühte haru tõmmatakse, kõik linn liigub? Keripuud (Audru); Ühte ohja tõmmataksõ, kõik ljõnn liigub? Keripuud (Kihnu). EM 904. Kümme meest viavad üle pussumäe noota? Mees viab pükse jalga (Pärnu); Kümme küünelist, kaks päkalist veavad üle tussumäe noota? Mees tõmbab püksa jalga (Saarde?); Kümme poisikest tõmbavad tussumäel noota? Meisterahvas kisub pükse jalgu (Saarde). EM Piikara, pikk kara, lai kara, naestekara, takka tuli meestekara, lõi kinni naestekara? Kangakudumine (Tori); Piiakara, pistakara, naisekara ja kapikara, võeras kara läheb sisse, lööb kinni kalups? Kangakudumine (Tori); Liikara, likskara, lai kara, lakskara, tuli küla neitsike, lõi kinni laksati, pani pihta plaksati? Kange ketramine (Audru); Neekera, naakera, naestekera ja meestekera, lähevad kokku karklopsti? Teljed (Pärnu). EM 416. Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatse kui vana koera? Vokk (Tõstamaa); Istub kui emand, sõidab kui saks, tallatakse kui litsi? Voki (Tori). EM 927. Lammas magab lehma maos? Pastal suka otsas (Saarde); Lammas magab härja kõhtus? Sukk, pastal (Tori); Lammas magab härja põues? Sukk ja pastal (Audru). EM 832. Kuu koa ukse all? Sõlg kaelas (Saarde); Kuu läigib lääve alla? Kaelaraha (Audru); Kuu aida ukse ees? Rees rinnas (Pärnu); Kuu kuhja külle peal? Prees rinnas (Tori). HARULDASEMAD EM Käib kips-käps, mitu paari silmi, aga ei näe? Silmadega king (Saarde). EM 126. Enne muisutab, siis pistab? Niiti nõela taha (Tõstamaa). EM 442. Jänes jäntsib mööda tuba, jäntsi jälga maha ei jääda? Oki ( vokk Saarde?). EM 578. Karu peksab kahte käppa kokku? Villakraasid (Audru). EM Ninaga lõhub, persega parandab? Nõel (Vändra). EM Linatee, raudrada, puupinu, nael rasva, natukene nahka? Voki (Tõstamaa). EM Pisike poiss tantsib laia kübärä all? Kedervars (Kihnu). EM Viiga, tooga, üle metsa heidega? Kerepuud (Mihkli). EM Viis oli vattu, kuus oli kuttu, tuhat oli tuuli-luuli auku, seitsmes vana lelepiauku? Voki (Tori). EM Üks kott, kolm suud? Püksid (Vändra). 2c. Mõistatusi hoonete ja rajatiste ning nende osade, toasisustuse ja mööbli kohta SAGEDASEMAD EM Üks saun, sada akent? Puuriit (Pärnu-Jaagupi); Üks saun, sada ust? Puuriit (Vändra); Üks tuba, tuhat akent? Sõrmkübar (Tõstamaa); Üks mõis ja tuhat akent? Puuriit (Pärnu- Jaagupi). EM 156. Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski (Saarde); Must härg, mugulad sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Settikas (Kihnu). EM Vanamees nurkas, rüpe mune täis? Keres (Vändra); Mees nurkas ja süle mune täis? Keres (Audru); Vanamoor nurkas, süle musti mune täis? Keres ( keris, Audru); Vana naine nurgas, süle saiu täis? Kolle ja söed (Saarde); Vanamees nurkas, põue pulla täis? Kereseahi (Tõstamaa). 544

10 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest EM 191: Harakas aitas, saba väljas? Aidavõti (Tõstamaa); Harakas aitas, händ väljas? Aidavõti (Audru); Harak aidas, saba räästas? Aidavõti (Saarde); Harakas aitas, händ räästas? Aidavõti (Pärnu). EM Sõda õues, sõrmed risti? Katukse haripuud (Tõstamaa); Sõda väljas, sõrmed risti? Talumaea nurk ( talumaja nurk, Tori); Sõda metsa pool, sõda mere pool, sõja sõrmed risti? Katuse haripuu (Pärnu). EM Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: mul ükskõik? Säng, tool ja parand (Tori); Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: sui pikk, neljas ütleb: tali pikk, viies ütleb: igavene elu pikk, kuies ütleb: mul on üks hea keik? Sängi ütleb: öö pikk, iste ütleb: päe pikk, vanger ütleb: sui pikk, regi ütleb: talve pikk, pada ütleb: igavene elu pikk, hobu ütleb: mul on üks hea keik (Pärnu- Jaagupi). EM 233. Puujumal läheb maajumalale kosja, suure pika kapaga, suure laia nokiga? Pang läheb kaevu (Tõstamaa); Maakuningas lääb sookuningale kossul, pika peebuga ja laia kaabuga? Vett võetakse kaevust (Saarde); Hirmuline läheb armulisele kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Kaev (Tori); Ulpus läheb alpusele kosja, suure pika piibuga ja laia kaabuga? Kaev (Saarde). EM Siga hingab igast harjasest? Saunakeris (Saarde); Must siga hingab iga karva vahelt? Keris (Tori); Karu magab, iga karva vahelt hingab? Keris (Pärnu- Jaagupi); Must härg ja iga karva vahelt hingab? Ahi (Pärnu-Jaagupi). EM 1610: Pitkem puist, pitkem maist, madalam kui maarohe? Tie (Kihnu); Pitkem puist, madalam maast, madalam kui maarohi? Tee (Tori); Puust pitkem, rohust madalam? Tee (Tõstamaa); Pikem ku pilliroog, madalam ku maahein? Tee, kus sõidetakse (Saarde). EM 363. Isa istub, poeg pistab, tütar taga töllitab? Kaevuling (Tõstamaa); Isa istub, poeg pistab, sulane susib takka? Kaev (Mihkli). EM 682. Kits keldris, keel väljas? Tuli ahjus (Audru); Hani haljas, pea paljas, kits keldres, keel väljas? Tuli ahjus (Häädemeeste). EM 467: Kaks venda ühe vööga kinni seutud? Teivapaarid (Pärnu); Kaks meest ühü ööga kinni? Ajateibad (Audru); Kolm neitsit ühe ööga siutud? Aiateibad ja tugiteibas vahel (Häädemeeste); Kaks õde ühe ööga kinni? Saunaviht (Pärnu-Jaagupi); Kaks vennakest ühe õlesidemega seutud? Aiateibas (Häädemeeste). EM 294. Härg magab, kopsud-maksad liiguvad? Tuba inimestega (Tori); Härg magab maas, sooned liiguvad sees? Elumaja (Häädemeeste); Hall härg magab, kopsod-maksad liikvad? Pilved (Tõstamaa); Must härg makab, kopsud-maksad liiguvad? Tuba oma ukse, akende ja inimestega (Tori); Vana karu magab, süsikond liigub? Elumaja (Mihkli). EM Üks karu, kaks perset? Tua katuseungad (Audru); Üks karu ja kaks tossuauku? Tuba (Mihkli); Üks kana, kaks perset? Katuseungad (Vändra). EM Isane norutab emase reite vahel? Kaevuvinn (Tori); Taat mokitab eide molli kallal? Kaukook läheb kausse (Tõstamaa); Taadi till nokutab memme molli juures? Kaokook (Audru). EM Valge hobune vainul, kõht konni täis? Kirik (Tori); Valge mära vainu peal, kõht kubiseb konni täis? Kõrts (Kihnu); Valge hobu vainul, kiliseb-koliseb, konta täis? Kirik (Tõstamaa). EM Sellast sööb ja küllest situb? Veskekibi (Audru); Pealt sööb, küljest situb? Veskekivi (Tori). EM 730. Koorem väsib, koorma kandja ei väsi? Inimene, tool (Saarde); Kott väsib, aga kandja ei väsi? Iste (Audru); Kantav väsib, kandja ei väsi? Iste (Saarde). EM 783. Kukk laalab kuuse otsas, saba ripub maas? Kirikukell (Vändra); Kuus kukke laulvad õrrel, sabad maas? Kirikukellad (Tõstamaa); Kägu kukub kuuse otsas, händ seerib maad mööda? Kell (Saarde). 545

11 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR EM Tütred käivad emale, ema ei käi iialgi tütardele? Kaev ja veepanged (Häädemeeste); Lapsed käivad emal, ema ei käi lastel? Kaev (Saarde); Lapsed käivad ema vaatamas, aga ema ei saa ilmaski lapsi vaatama? Kaev ja veepanged (Tõstamaa). HARULDASEMAD EM Valge härg seisab keset küla, seitse sarve peas? Vene kirik (Tõstamaa). EM 45. Teivas püsti, teine risti, auk maa sees, aid ümber? Kaev (Saarde). EM 418. Istub ku isand, tolmab ku tont? Korsnas (Häädemeeste). EM Must rakk lakub homiku vara kõige pere perse? Ukse aluspakk (Vändra). EM Mustad moorid, valgõd vaarid? Aken (Kihnu). EM Pool sood sula, pool külmetand? Sammal seina vahel (Häädemeeste). EM Suvel leegib, talvel leegib, ikka läheb mustemaks? Katus (Saarde). EM Valged pihted, mustad peenrad? Aken (Tõstamaa). EM Soo pikka, soone pikka, aasa pikka ja aru pikka, ise pikk ja perse pikk, ise must ja viskab kust? Jõgi ja vesiveske (Pärnu). EM 290. Härg koplis, kuus silma peas, iga kuue päeva takka käiakse vaatamas? Kirik (Mihkli). Folkloorižanri tüpoloogilisest struktuurist Mis on Põhja-Pärnumaa vanasõna või mõistatus? Kas see, mis on üles kirjutatud mõnest PäP kihelkonnast ja mitte kuskilt mujalt? Või see, mis on üles kirjutatud kõigist PäP kihelkondadest, kuid mitte kuskilt mujalt? 1. Kullafondi paradoks Folkloor ja iga selle žanr koosneb reeglina suurtest, keskmistest ja väikestest üksustest. Mõned folkloorsed jutud, vanasõnad, mõistatused vm. üksused on elanud aastasadu või -tuhandeid ja tuntud üle ilma, teiste levik piirdub romaani, slaavi, läänemeresoome vm. keelealaga, kolmandad on tuntud ainult suahiili või vadja keeles, neljandad ainult Ida-Eestis, viiendate üleskirjutusi on pelgalt Setumaalt. Ungari uurija Gyula Paczolay koostatud European Proverbs (EP) andmeil on kolm Euroopas enim tuntud vanasõna Kus suitsu, seal tuld ~ Suits ei tõuse ilma tuleta (EV 10650; PäP alalt 5 üleskirjutust), Kuidas ~ Mida külvad, nõnda ~ seda lõikad (EV 5150; PäP alalt 3 üleskirjutust) ja Haukuja koer ei hammusta (EV 877; PäP alalt 4 üleskirjutust) kõik nad on justkui PäP vanasõnad, kuna on olnud seal tuntud, ja justkui pole ka, sest neil Või ükskõik kui laialt (kogu eesti keele alal, kogu Euroopas, globaalselt) tuntud üksus, mida on juhtumisi üles kirjutatud ka kuskilt PäP alalt? Neist vastustest pole mõistlik üht ja ainsat välja valida ning ainuõigeks pidada. Eelnevaga seoses on vajalik juhtida tähelepanu kahele seigale. näib PäP-ga puuduvat igasugune spetsiifiline seos nad ei ole seal tehtud ega räägi ka sealseist asjust. G. Paczolay vaatlused kinnitavad kuulsa soome folkloristi ja parömioloogi Matti Kuusi poole sajandi tagust tähelepanekut vanasõnade nn. rahvusvahelisest kullafondist: on olemas rühm ütlusi, mis on edukalt tõlgitavad ning on tundunud vajalike ja/või tarkade ja/või ilusatena peaaegu kõigile folkloori kandvatele kooskondadele, kelle kõrvu nad on puutunud, ning seetõttu sattunud soosingusse, saanud laialt tuntuks ja tihti tarvitatuks paljudes keeltes, paljude rahvaste juures ja ka ühe konkreetse keele piires pea kõikjal, kus seda räägitakse. Mitme konkreetse allikmaterjali statistilised vaatlused kinnitavad M. Kuusi tähelepanekut: vana sõnad, mis on tuntud paljudel rahvastel, on enamasti tuntud ka meil kõikjal üle maa, nad 546

12 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest meenuvad hõlpsalt ja aktualiseeruvad sageli. Niiviisi tekib paradoks: PäP või mis tahes muu paikkonna traditsioonikandjate jaoks on hakanud tunduma kõige omasematena just need ütlused, mis tegelikult on üleilmse käibega 2. Folkloorse tüpoloogia diskreetsuse/ pidevuse probleem Folkloorset žanrit esindava allikmaterjali liigendamine diskreetseteks tüpoloogilisteks üksusteks eri vanasõnadeks, eri mõistatusteks jms. on fokloristide kasutatud võte, et teha oma uurimisaine mugavamini jälgitavaks ja avaldatavaks. Selline liigendus peegeldab folkloorset tegelikkust vahel üsna adekvaatselt, vahel aga võib see olla üsna meelevaldne. Mõned lühivormitüübid on enam-vähem muutumatud, klišeetaoliselt reprodutseerunud, nt. tuntud vanasõna EV peaaegu kõik üleskirjutused on invariantses vormis Mida varem, seda parem; tuntud mõistatuse EM 1584 enamik tekste on vormis Pere sööb, laud laulab jms.; teiste sõnastusvormid on palju mitmekesisemad. Semantilistes piirkondades, mida vanasõnade või mõistatustega eriti intensiivselt pommitatakse, võib tekkida a) rohkesti erandlikke väljundeid, mille puhul on keeruline otsustada, kas tegemist on mõne tüpo loogilise üksuse kauge mutantse teisendi või omaette tüpoloogilise üksusega; b) rohkesti kahe või enama tüübi vahelisi hübriidvorme; c) mitme tüübi liiteid (nn. kontaminatsioone); d) mõnikord vägagi suuri tihedasti asustatud tekstisarju, mille puhul on raske otsustada, mitmeks eri tüübiks neid tuleks jaotada, mis alusel seda teha või kas seda üldse teha. Eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes on eraldi tüpoloogiliste üksustena mitu teksti, mis muu ainega suhestamatult näivad ainult Tori või Vändra või mõne muu paiga vana sõnadena, kuid tegelikult kuuluvad suurematesse tüpoloogilistesse sülemitesse ning omavad lähemaid ja kaugemaid sugulasi. EV 471. Kuida auk, nõnda paik see Tori tekst kuulub suuremasse ütlustesülemisse, kus on juttu augu ja sellele sobituva pulga, laiatarbekaup, kuid oma erakordse läbilöögivõime tõttu on varjutanud ja surunud tagaplaanile kohapeal sepitsetud omaloomingu. Midagi analoogilist kehtib ilmselt ka mõistatuste kohta. lapi, tropi vms. vastavusest ning süntaksivormeliteks on tihti Kuidas..., nõnda... või Igal... oma... Vrd. Paik peab suurem olema kui auk (EV 8253; 1 Saarde); Kuidas auk, nõnda pulk; Kui mulgukest, nii pulgakest (EV 472); Igal augul oma topp (EV 469); Suur auk, suur punn (EV 473). EV Kui sa ilmast õpetust saad, küll sa siis targemaks lähad see Tori tekst on üks paljudest, mis sisaldavad sõnaühendeid ilm õpetab, ilma õpetus, ilm on õppida vms. ning mille põhivormiks on üle Eesti tuntud Küll ilm õpetab (EV 2000; kokku u. 75 rahvaehtsat kirjapanekut). Vrd. Küll ilma roosk õpetab (EV 1997); Küll ilm õpetab ja vasikanahk noomib (EV 2001); Ilm õppes inimese, raske koorm hobese (EV 1980); Ilm õpetab valusalt (EV 1979); Ilm õpetab nii, et lihast läbi ja luusse pügal (EV 1978); Ilm õpetab hilja (EV 1977); Ilm om oppi nink elädä (EV 1966); Ilm õppi, mitte elada (EV 1981). EV Suur kari, väha villu see Tori tekst kuulub sülemisse, mille tüveks on rumala kuradi muinasjutust lähtuv rahvus vaheliselt tuntud sea niitmisvormel ja põhivormiks Eestis vana sõnalis-kõnekäänuline Palju kisa, vähe villu (EV 8357). Kuid vrd. ka muid lähedasi vorme: Palju lambaid, vähe villu (EV 8358); Kus pallu kära, sial vähe tegu (EV 8351); Eks kisa ole ikke suurem, kui asi isi ongi (EV 3886). Sõna kari Tori tekstis tähendab arvatavasti siiski (lamba)karja, mitte teonimetuletist saare- ja läänemurde lisest verbist karima (= karjuma). Analoogilisi näiteid on arvukalt. Mitmekeelses rahvusvahelises materjalis muutuvad tüübipiirid iseäranis tinglikuks ja aine kogu tüpoloogiline struktuur mitmekihiliseks. 547

13 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR Aine unikaalsusest/stereotüüpsusest Folklooriüksuste sagedusvahekorrad mingis piisava mahuga empiirilises valimis (nt. arhiivi lises allikmaterjalis) näivad alluvat nn. Zipfi seadusele: suuri, võimsaid, ülisagedasi tüpoloogilisi üksusi (laule, jutte, vanasõnu, mõistatusi jm.) on üsna vähe, keskmise võimsusega üksusi keskmisel määral ning väikesi, haruldasi hästi palju, seejuures kõige enam neid, mis on asjaomases empiirikas esindatud pelgalt üheainsa tekstiga (kirjapaneku või kasutusjuhuga). Folklooriüksuste tekstilise produktiivsuse ja levikuulatuse vahel kujunevad teatavad loomulikud vahekorrad. Ka piiratumalt geograafiliselt alalt (nt. mõnest Eesti kihelkonnast) pärinev žanrirepertuaar ei koosne eranditult vägevaist (stereotüüpsetest) ega väetitest (unikaalsetest) üksustest, vaid näib hoiduvat samuti ligikaudu zipfilikesse proportsioonidesse. Siiski on Eesti maa- ja kihelkonnad oma vanasõna- ja mõistatusfondide ning murdesõnavara vm. kogumite keskmise stereotüüpsuse/unikaalsuse poolest üpris erinevad. Need erinevused ilmnevad kahes lihtsas, osalt kattuvas põhilõikes: 1) Lõuna-Eesti aines on läbilõhki unikaalsem, Põhja-Eesti oma stereotüüpsem; 2) ääreala aines on unikaalsem, südamaa oma stereotüüpsem. Äärealad on nii meil kui ka mujal folkloori kuldalad. Nad vahendavad folkloorseid laene teistest keeltest ning ühtlasi säilitavad vanu ja haruldasi folklooriüksusi kauem kui südamaa piirkonnad. Folkloorne loome ise on siin enamasti intensiivsem. Tinglikult võib äärealaks pidada kogu Lõuna- Eestit. Erinevused paikkondlike aineste stereotüüpsuses ilmnevad mitmes konkreetses empiirilises efektis. On hulganisti Setu, Kagu-Eesti, Mulgi ning Saaremaa vanasõnu ja mõistatusi (tihti tuntud ka Lääne-Eesti mandrikihelkondades); Soomest laenatud üksusi, mille levik pole jõudnud Ranna-Kuusalust kaugemale, ning neid, mille leviala kulgeb piki põhjarannikut (vahel jätkub ka loodeja läänerannikul) või katab väiksema või suurema osa Kirde-Eesti st. Kuid on küllalt vähe üksusi, mille leviala kattuks enam-vähem endise keelelis-etnilise Põhja-Eesti alaga, ning väga vähe neid, mis oleksid tuntud ainult Kesk-Eesti s ja mitte mujal. Ülemaalise või muidu laia leviku korral on üsna sagedane selline sõnastus vormide konfiguratsioon, kus üks neist katab enam-vähem kogu maa ning on ühtlasi Põhja-Eesti põhivormiks, peale selle on aga Lõuna-Eesti s ja/või Põhja-Eesti ääre aladel mitu paikkondlikku erivormi. Süda- Eesti ala (Ida-Harjumaa, Lõuna-Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa põhjapoolsed kihelkonnad) olid eriti laisad endale taolisi paikkondlikke erivorme kujundama. Eesti folkloori- ja murdealade seas on PäP staatus üsnagi eripärane. Kui pidada silmas mõningaid aineid, mille stereotüüpsusaste on praeguseks kvantitatiivselt mõõdetud (s. t. murdeleksikat, mõistatusi ja vanasõnu), siis nende ainete stereotüüpsus on siin keskelt läbi põhjaeestiliselt kõrge, ja kui pidada silmas konkreetselt folkloori lühivorme, siis pole PäP aines kuigi aldis tootma neist spetsiifilisi omavorme, seega käitub üsna mitteperifeersel viisil. Teisalt näib, et Eestis pole teist piirkonda, mille folkloor oleks ühtaegu nii mitmes tugevas ja erinevas mõjuväljas ehk kuuluks nii paljude erinevate levikupiltide koostisse. Põhilisi mõjusuundi, mille meelevalda PäP vanasõna- ja mõistatusaines on sattunud, on kolm: 1) põhjast, kirdest ja idast saabunud igavad põhjaeestilised mõjud; 2) loodest ja läänest (maitsi või meritsi) saabunud saare- ja läänemaised mõjud; 3) idast saabunud Mulgi (Mulgimaa kaudu ka laiemad lõunaeestilised) mõjud seda eriti Saarde ja Häädemeeste kihelkonnas, mis ka oma muu folkloori ja murdekeele poolest on teatavasti mulgipärased. Allpool järgnevad näitesarjad püüavad tutvustada PäP vanasõnade osalust paljude erinevate levikupiltide koostises (enamasti nende levilate mõne äärealana). Nende levikupiltide Eestist väljapoole küündivaid taustu ei ole kirjutises käsitletud. 548

14 PäP ülemaaliselt tuntud vanasõnade ja mõistatuste levikupiltides Näited on esitatud kõigepealt vanasõnade, seejärel mõistatuste kohta. Lisanäiteid leiab huviline soovi korral inerneti aadressil FRMLEVIK.HTM ( Egah kolgah uma kiil ). Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest EV Sõnastusvormide üldine geograafiline jagunemine on näidatud juuresoleval kaardil. PäP materjalis ei esine lõunaeestilisi kaal kand ega idapoolseid piht peab vorme, vaid ainult ebamääraselt põhjaeestilisi perse peab vorme, nt. Oma käed teevad, oma p...se piab (Häädemeeste); Kuedas käed tegäd, nda ~ sedäsi perse piäb (2 Kihnu). Audrus näib olevat neist arendatud lokaalseid perse peenike vorme, nt. Kudas käed kärnatsed teevad, na perse peenike piab; Mis käed kärnatsed tegevad, seda perse peinike peab. Torist üles kirjutatud vormil Käed kärnased teevad, persse vaene vastab on lähedasi vorme Lääne- ja Setumaalt. EV 6297 ja Lokaalvormide üldine jagunemine nähtub kõrvalolevalt kaardilt. Alternatiivijada (magajale/laisale), (suhu/ perse) ja (hiir/rott) kombinatsioonide lokalisatsioonid on erakordselt selgepiirilised ja kaunid. PäP alal esinevad neist kolm: 1) ülemaaline põhivorm magaja suhu hiir: Magaja kassi suhu ei jookse hiir (Pärnu); Ega magaja kassi suhu jookse hiirt (Vändra); Magajal kassil ei jookse hiir suhu (Pärnu-Jaagupi); Ega magajal kassil hiir suue ei joose (Saarde); Magaja kassile tuleb ka vahel hiir suhu (Tõstamaa) jts.; 2) vorm magaja suhu rott, mille leviala jääb umbes Juuru Nõo joonest edelasse: Magaja kassi suhu-mtõ juõsõ rott (Kihnu); Ega magaja kassi suhu roed ei joose (Pärnu-Jaagupi); Magaja kassi suue ei jookse ükski rott (Pärnu); Magaja kassilegi jookseb vahel rott suhu (Vändra) jts.; 3) mulgi-viljandimaine magaja perse hiir: Magaja kassi perse hiir ei jookse (Saarde). EV Sõnastusvormide lokaliseerumise üldpilti vt. juuresolevalt kaardilt. Asundused Tarvastu v Rõuge (uma) käsi käänd + (uma) kaal ~ kühm kand käsi teeb ~ käed teevad + kael ~ keha kannab käsi käänd + piht pidä käed teevad ~ kudunud + piht peab käed teevad + perse peab käed kärnased teevad + perse peab ~ keha... (alliteratiivsed vormid) läänepoolsed ihu- ja/või kisub-vormid EV Kuidas käsi teeb, nõnda kael kannab magaja suhu hiir magaja suhu rott magaja perse hiir magaja perse rott laisa suhu hiir laisa suhu rott laisa perse hiir Viljandimaa Lõuna-Viljandimaa Võrumaa Asundused Võrumaa EV 6297 ja Magajale kassile ei jookse/jookseb hiir suhu Sa sõbra perse sõbra naha sõbra püksid sõbra kaatsad ~ kaadsa ~ kalsa naabri perse naabri naha naabri püksid Viljandimaa EV Sõber sõbra perse koorib Leivu Asundused 549

15 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR Virumaa Hiiumaa maa Saaremaa keraoinas keskel kerpää(ga) oinas keskel kerasarviga oinas keskel kena oinas keskel kohioinas keskel Viljandimaa labidas leevälapju ~ leivalabidas tambilasn tammelaast ~ -labidas ~ -ladu ~ -laud tarlabi laberik Lutsi EM 945. Laut lambaid täis, keraoinas keskel Tähed ja kuu EM 56. Eest kui ora keskelt kui kera? Kana PäP allikates esinevad toodud kombinatsioonidest: 1) põhiliselt idaeestiline sõbra perse: Sõper koorib sõbra perset (Tõstamaa); 2) mulgipärane naabri püksid: Sõber koorib naabri püksid (Saarde); 3) hübriidvormid naabri perse ja sõbra naha: Sõpõr kuõrib naabri perse (Kihnu); Sõber koorib ikka sõbra naha (Vändra). Näiteid ülemaalise levikuga mõistatuste paikkondlike vormide jagunemisest: EM 945. Mõistatuse lõpuosa jaguneb selgesti lõunaeestilisteks vormideks, kus kuud tähistaval oinas metafooril on keratüvelised atribuudid (keraoinas, kerapääga ~ kerasarviga oinas), ning põhjaja kesk eestilisteks, kus oina atribuudid on kena ja kohi. PäP aines tulevad ette kõik vormivariandid, v. a. kõige põhjaeestilisema levikudominandiga kena oinas, nt. Laut lammid täis, keraoenas keskel? Kuu ja tähed (Tori); Laut lambi täis, keräpää oinas keskel? Tähed ja kuu (Saarde); Laut lambu täis ja kerasarviga oinas keskel? Kuu ja tähed (Tõstamaa); Laut lambaid täis, koheoinas keskel? Tähed ja kuu taevas (Pärnu). Lisaks kohtab mitmeid erandlike atribuutidega oinaid, nt. Üks laut lugemata lambaid, käharpääga oinas keskel? Kuu ja tähed (Häädemeeste); Laut lammit täis, muukoinas keskel? Kuu, taevas (Pärnu-Jaagupi); Laut lambaid täis, erk oinas keskel? Tähed ja kuu (Tori); Laut lambu täis, vana oinas keskel? Kuu ja tähed (Tõstamaa). EM 56. Kana tagakeha iseloomustavad võrdlused jagunevad üle maa tuntud dominantvormiks (lai) (kui) labidas ja paljudeks lokaalvormideks (vt. kaarti). Suur osa PäP esinemusest kuulubki labida redaktsiooni, nt. Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? Kana (Tõstamaa); Eest orajas, keskelt kerajas, takka lai kui labidas? Kana (Tori); Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant kui lai labidas? Kana (Saarde); Otsast orajas, keskelt kerajas, takka lai kui labidas? Kana (Tori). PäP näitab end taas segaalana siin esineb ka kitsamalt paiknevaid vorme, näiteks üldjoontes idapoolsema dominandiga leivalabidas, nt. Eest kui ora, keskelt kui kera, tagast kui leivalabidas? Kana (Tõstamaa); Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui levalabindas? Kana (Häädemeeste); samuti tammelaastu vorme, mis paigutuvad valdavalt ümber Võrtsjärve, nt. Eest ora, keskelt kera, tagant tammelaastukene? Kana (Kihnu), ning mulgilisi laberik vorme, nt. Keskelt ku kera, otsast ku ora, tagast lai laberik? Kana (Saarde). EM 191. Kaardil on näidatud mõistatuse inessiivsed põhiredaktsioonid, Kagu-Eesti illatiivsed Harak lätt ~ läts liina-algusega 550

16 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest ning trükistest mõjustatud ja hilised Hiir läheb auku algusega jm. hiire vormid on välja jäetud. PäP tekstides domineerivad mõistatuse aidas väljas põhivormid, milles saba ja händ variante on peaaegu võrdselt (19 ja 15), sest PäP murdekeeles on võimalikud mõlemad, nt. Harakas aidas, saba väljas? Aidavõti (Vändra) ja Harak aedas, händ väljas? Aedavõti (Saarde). Peamiselt Saarde tekstides tuleb ette ka edela- ja keskeestilisi räästas vorme: Harak aidas, saba räästas? Aidavõti (Saarde); Harak aidas, händ räästas? Võti räästa vahel (Saarde). Harak aidas, saba väljas Harak aidan, hand vällän Harak aidas, saba räästas Harak aidan, händ rästän Harak linnas, saba väljas Harak liinah, hand väläh ~ ussõh EM 191. Harakas aidas, saba väljas? Aidavõti Lutsi PäP piiratumate levikupiltide koostises PäP moodustab põhjaeestilise levila serva (Mulgimaa puud ub või on marginaalne). Ka mitteülemaalise levikuga vanasõnade muutuvad sõnastuselemendid võivad ilmutada selgeid lokalisatsioone. EV Sõnastusvormide üldist geograafilist jagunemist vaata juuresolevalt kaardilt. PäP aines: Jaan võtab püti, jaaguppäe teese (Tori); Jaan võtab ühe püti piima, Jakob võtab kaks, lauritsepäeval viska piim laudiotsele (Vändra); Jaan võtab püti, karusepäe kaks ja olevipäeval on üsna otsas (Tõstamaa); Jaanipääv võtab perenaesel püti piima maha, Karu kaks pütti piima, Mihkel viskab keik kõrvale (Audru). Jaan ja Jakob tegutsevad enamikus tekstides. Ka Laurits on tuntud kogu Põhja-Eesti alal: Põhja-Eesti idapools aladel ta lakub põhja või viskab ~ laudib lakka, maa läänepoolsemas osas viskab laudile või loputab. Teistest pühakutest kattub Pärtel oma levialalt enam-vähem Lauritsa omaga, Karus (+ kaks) on sellest läänepoolsem ja Olev (+ hoopis) kõige läänepoolsem. Karus on enamasti Jaagupi asendaja, Pärtel ja Olev asendavad peamiselt Lauritsat. EV Leviala jääb Häädemeeste Jõhvi joonest loode poole. PäP tekstid: Egä siis heng hukka lähä, kui ihu harida suab (Kihnu); Ega hing hukka ei lähe, kui ihu harida saab (Häädemeeste); Ku ihu harida saab, ega siis heng hukka ei lähe (Hääde meeste); Kui ihu hirmu saab, ega hing hukka lää (Pärnu-Jaagupi). Variant hirmu pro harida esineb Harjumaa ning sellega külgnevate alade kirjapanekuis (vt. kaarti). EV 5523 ja samatüüpsed kõnekäänud. Hajus põhjaeestiline levik (vt. kaarti). Ida pool on valdav jalg, lääne pool koer, Jämajas erandina ka kirp. PäP-l näib olevat üllatuslikult oma erivorm kints: Laps noorem, kints kergem (Tori, Saarde). EV Nagu ootuspärane, ei tooda põhja eestiline vanasõna selgeid lokaalvorme, Läänemaa + Laurits lakub + Laurits lakka ~ lakke + Laurits laudile + Laurits loputab + Pärtel p- + Olev (hoopis) + Karus kaks EV Jaan võtab püti, Jaagup kaks

17 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR harida hirmu jalg koer kints kirp EV Ega siis hing hukka ei lähe, kui ihu harida saab EV Laps noorem, jalg kergem EV Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad EV Mis kõhus, see kõrval, mis vatsas, see varjul EV Vanalkuul raiutakse lehtpuu, noorelkuul okaspuu ka PäP-lt kogutu jääb enamasti tavavormi piiridesse, nt. Sügisel on suured söömad, kevadel keed magusad (Vändra, Pärnu); Sügise suured söömad, kevade keed magusad (Audru); Sügisel suured söögid, kevadel keed magusad (Tori); kuid kohtab ka erandlikumaid modifikatsioone, nt. Sügisel on suured söömad, kevadel paljad keed (Pärnu-Jaagupi); Sügisel suured söögid, kevadel kesised koogid (Tori); Sügisi söögid sagedad, kevadel keed magedad (Häädemeeste); Sügüse ond suurõd suamad, keväde keed magusad (Kihnu). EV Valge naerab pimeda tööd EV Levinud peaaegu üle kogu Põhja- Eesti, saartelt üleskirjutused puuduvad. PäP tekstid on enamasti normaalvormilised: Mis kõh(t)us, see kõrval, mis vatsas, see varjul (2 Pärnu, 2 Tori, 2 Vän); vrd. jätkuga Mis kõhtus, see kõrval, mis vatsas, see varjul, muud meremehel ei ole (Pärnu). EV PäP jääb põhjaeestilise levila edelanurka ja on esindatud kümne üleskirjutusega, nt. Vanaskuus raiutakse lehtpuid, noores okaspuid (Tori); Nooreskuus raiu okaspuud, vanaskuus lehtpuud 552

18 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest (Audru?); Lehtpuud peab raiuma vanas- ja okaspuu nooreskuus (Kihnu); Tarbepuuks raiutakse puud noorelkuul, põletuspuud vanalkuul (Vändra). EV Vanasõna põhivormi Valge naerab pimeda tööd esindavad Mihkli ja Vändra tekstid jäävad põhjaeestilise levikupildi edelaserva. maa Võrumaa Mõistatuste näiteid: EM Mõistatusteksti valdav normaalvorm on Sõda õues, sõrmed risti(s), ja lõviosa 46 PäP tekstist järgib seda (vastused: aed ~ ajateivad ~ hoonenurgad ~ katukse haripuud ~ harimalgad ~ maea haripuud ~ majanurgad ~ tuanurgad vms.). Pärnu ja Häädemeeste kirjapanekuis on metsa pool mere pool paariga lokaalvorm, nt. Sõda metsa pool, sõda mere pool, sõja sõrmed risti? Katuse haripuu (Pärnu). Kihnu tekst Soda tuas, soda õues, sõa sõrmed risti? Sõda maeapalgid, sõrmed maeanurgad (A. Lepiku üleskirjutus) seevastu on üllatuslik, kuna õues toas paariga vormid pärinevad enamasti Virumaalt või sellega piirne vatest kihelkondadest. EM Maasika-mõistatus, mille sõnastusvormide lokalisatsioonid on üsna ebamäärased. Põhivorm, mis koosneb osistest pea punane + kael karvane + (ise ~ ots) allapidi ripub, on valdav Jüri Kodavere joonest kirde pool, ülespidi allapidi paariga vormid on sagedasimad Kesk- Eestis. PäP tekstide hulgas on mõned põhivormi variandid, nt. Punane pea, karune kael, ots tal oma allapoole? Maasikas (Tori) või Pea punane, kael karune, ise vahib maha? Maasikas (Mihkli), ning 6 varianti ülespidi allapidi redaktsiooni omalaadsest Vändra erivormist, mille tunnuseks on kontsust ~ kannast karune või konts karune, nt. Ülespidi kasvab, alaspidi ripub, otsast punane ja konsust karune? Maasikas; Ülespoole kasvab, allapoole ripub, ots punane ja konts karune? Maasikas. EM Enamik PäP üleskirjutusi esindab mõistatuse põhivormi Üks karu (ja) kaks perset? (vastused: katus ~ EM Sõda õues, sõrmed risti? Hoonenurgad EM Pia punane, kael karvane...? Maasikas EM Üks karu, kaks perset? Katus olviaukudega Võrumaa katuseungad ~ maja ~ tuaungad jms.). Topeltkehaosa sünonüümid tossuauk jt. esinevad läbisegi kogu levialal ja tulevad paar korda ette ka PäP tekstides, nt.: Üks karu ja kaks tossuauku? Tuba (Mihkli). EM PäP tekstid järgivad taas mõistatuse põhivormi kontuure, nt. Mees lähäb metsa, piotäis peergu perss? Harakas (Audru); Mees läheb metsa, peutäis peerga perses? Kitsharakas (Tori); tuleb ette ka erandvorme: Mees läks metsa, pihutäis pulki persses? Harakas (Audru); Vanamies 553

19 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR Saaremaa EM Mees läheb metsa, peotäis peergu pe-s? Harakas Virumaa EM Must kass, aidavaras? Pada Virumaa Asundused EM Punane pull kesteheina kütkes? Jõhvikas lähäb metsä, piotäüs piirga pers? Kiitsakas (Kihnu). EM Selles mõistatuses tähistab pada terve hulk musti metafoorolendeid: valdavalt kass, aga ka rott, mütt, siga, kukk, mees, Mats ~ Mikk, kurat, pall. Kass katab kogu leviala, rott esineb a lähistel (Jüri, Harju-Jaani, Jõelähtme, Kuusalu), kukk Juurus ja seda ümbritsevais kihel kon dades, Mats Kesk-Eestis (PäP ja Põhja-Viljandi maa). PäP tekstidest on 12 tekstis kass, nt. Must kass, aidavaras? Pada (Pärnu), 5 Tori tekstis mees, nt. Must mees aidavaras? Pada ja 2 Tori tekstis Mats, nt. Must Mats, aidavaras? Pada. Üks kord esinevad variandid Must kukk, aedavaras? Pada (Vändra); Must poiss, aidavaras? Pada (Pärnu-Jaagupi) ja Must pää, aida varas? Pada (Tori). EM Jõhvika-mõistatuse dominantvorm Punane pull kasteheina kütkes? esineb kogu levialal, kuid on rohkesti igas suunas varieeruvaid ja selgemate lokalisatsioonideta sõnastusvorme; ainult ruske ~ punane härg näib asetuvat pms. põhjaranniku idapoolseisse kihelkondadesse (Kuusalu, Kadrina, Haljala, Viru-Nigula, Jõhvi, ka Ambla, Laiuse). PäP näiteid: Punane pull kasteheina kütmes? Jõhvikas (Vändra); Pisike punane pullike jõhvist kütme otsas? Jõhvikas (Audru); Punane pull, sündimisest saadik lõegas? Jõhvikas (Tori); Pisike punane poisike nabatpidi peenikese niidiga kinni? Jõhvikas (Vändra); Punane täkk siidiniidi otsas? Kuremari ehk jõhvikas (Häädemeeste). Põhja-Eesti, Kesk-Eesti ja Mulgimaa Vanasõnade näiteid: EV 257. PäP tekstid: Egä amet leibä ei küsi (Saarde); Egas amet süüa küsi (Vändra); Ega amet leiba (ei) söö (3 Tori); Ega amet süüa ei taha (Häädemeeste). Ameti kohta käivad ütlused on taas vaid suurema vanasõnaeskaadri emalaev. Sedasama on väidetud ka töö (EV 12424), tarkuse (EV 11664), usu (EV 12942) ja seisva asja (EV 10262) kohta, lisaks leidub folkloorija murdearhiivides paarkümmend kõnekäänuvormilist teksti, mis ei seo alleshoidmise soovitust ühegi konkreetse objektiga, nt: Ega ta leiba küsi mõne asja kohta, mis tagavaraks ostetakse (Simuna); Ega ta-p söö leiba ostetud seisva asja või õpitud käsitöö kohta (Karja); Õgas tää süvvä küsü-üi mõne asja kohta, mida ei taheta ära hävitada (Setu). 554

20 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest Kogu selle hajuvuse taustal on kujundlikus väites esinevad sõnaühendid lokaliseerunud päris selgesti: leiba küsima (eriti idapoolsesse) Põhja-Eestisse, leiba sööma läänepoolsesse Põhja-Eestisse ning süüa tahtma Mulgi maale jm. Lõuna-Eestisse; süüa tahtma on erandlik (vaid Häädemeestel ja Võnnus) vt. kaarti. Nagu nägime, on kõik need kohalikud vormid olemas ka EV 257 PäP kirjapanekuis. Saaremaa EV PäP käitub taas heterogeense segaalana. Seal esineb: 1) põhjaeestilise põhivormi saba kergitab variante (sagedamini PäP põhjaosas): Kes koera saba kergitab, kui koer ise (Tori); Kis koera saba kergitab, kui ta ise ei kergita (Mihkli) jms.; 2) läänepoolsemaid põhjaeestilisi saba kehitab vorme: Kes koera saba kehetab, kui ta ise ei keheta (Pärnu-Jaagupi); Kes koera saba kehitab, kui ta seda ise ei tee (Audru); 3) mulgilisi hända kergitab vorme (sagedamini PäP lõunaosas): Kis koera händä kergütäb, kui-mtõ ise kergütä (Kihnu); 4) eelmise kahe hübriide: Kes koera hända kehitab, kui ta ise ei kehita (Audru); 5) pms. saare- ja läänemaise levikuga üle aia vormide variante: Kes koera hända kergitab, kui koer ise: läheb üle aia ja tõstab hänna ülesse (Häädemeeste); 6) muid erandlikke ja segavorme: Kissi kassi hända kehitab, kui ta isi ei kehita (Audru). EV PäP tekstid langevad enamasti põhjaeestilisse külaline vormi või keskeestilisse külamees vormi; Saare- ja Läänemaale tüüpilist võõras vormi ega Mulgi jt. Lõuna- Eesti tekstides esinevat peni vormi ei tule ega... leiba küsi ~ ei küsi leiba ei söö leiba ~ ega... leiba söö ega... süüa küsi ~ ei küsi süüa süüa ei taha EV 257. Amet ei küsi leiba ette kordagi. Näit. Koer haugub, kunni külaline tuleb (Mihkli); Koer haugub ikka nii kaua, kuni külaline tuleb (Tõstamaa); Koer haugub, külamees tuleb (Vändra). EV Varieeruvad elemendid (uksed/ värav(ad); laiad/kitsad; kerge/raske) ei näita mingeid selgemaid lokaliseerumisi. PäP tekstide sagedasim sõnastusvorm EV Koer haugub, kuni külaline tuleb EV Kes koera saba kergitab, kui ta ise EV Kohtu uksed on laiad sisse minna, aga kitsad välja tulla 555

21 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR EV Mees pulmas, hobu põrgus EV Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse hiir rott Saaremaa EV Ega hiir viljasalve ära sure Kohtu uksed (on) laiad sisse minna, aga kitsad välja tulla (2 Vändra); PäP-le eriti tüüpilised ainsuslikud vormid, nt. Kohto uksõst ond lai sisse minnä, aga kjõtsas vällä tulla (Kihnu); Kohtu uks on lai sisse minna, aga liig kitsas välja tulla (Pärnu); Kohtu uks on küll kerge lahti võtta, aga raske kinni panna (Häädemeeste). EV Selle vanasõna levikupilt on üks tõendeid selle kohta, et keelelis-folkloorne piir on olnud Põhja ja Lõuna-maa vahel märksa tihedamalt suletud kui Põhja- ja Lõuna-Viljandimaa vahel. Pulmas olija põhivariandid mees, peremees ja ise pole selgelt lokaliseerunud ja esinevad kõik ka PäP materjalis: Mees pulmas, hobu põrgus (Mihkli, Tori, Vändra, Saarde); Mees läheb pulma, aga hobune põrgu (Tori); Peremees pulmes, hobu põrgus (Häädemeeste); Ise pulmas, hobu põrgus (Pärnu, Häädemeeste). EV Lõuna-maalt vaid 3 kirjapanekut (vt. kaarti). PäP tekstidest kuulub enamik põhivormi, nt. Tehtud leib süüakse ja kasund laps leitakse (Pärnu- Jaagupi). EV Metafoorsetest loomadest esineb hiir kogu levialal, rott aga enamjaolt u. Harju-Madise Kambja joonest edela pool. PäP materjalis on suures ülekaalus rott, nt.: Ega rott viljasalve sure (Pärnu-Jaagupi); Rott ei sure ilmalgi viljasalve (Tori); Ega rott vilja salves nälga ei sure (Häädemeeste); Millal rott viljasalve sureb (Vändra). Hiire redaktsiooni esindab vaid Egas hiir viljasalve ää ei sure (Pärnu) ja paar muud tekstoloogiliselt problemaatilist kirjapanekut. Mõistatuste näiteid: EM Kaljaastja-mõistatuse variaabluspilt on üldiselt, sh. PäP materjalis, väga lihtne: suurem osa üleskirjutusi langeb põhjapoolsemasse põhivormi, nt. Vanamees nurkas, tilk tilli otsas? Taariasten (Tori); Vanataat vahib nurkas, tilk tilli otsas? Taarinõu (Vändra); Mees toa nurkas, tilk tilli otsas? Taariastjas (Vändra); väiksem osa pigem keskeestilisse viisakasse vormi, nt. Vanamees nurkas, tilk nina otsas? Taari astja (Pärnu-Jaagupi); Mees nurgas, tilk nina otsas? Taarinõu (Saarde?); Vanamees nurgas, nina tatine? Kaljaastjas (Vändra). EM Selle mõistatuse tekstid on üldiselt pikad, korrapäratult varieeruvad, riimi ja rütmi sugemetega. Lokalisatsioonide kohta söendan öelda vaid seda, et kirstukest (kanamuna) omaval pruudikesel, neiukesel. on Põhja-Eestis epiteet pisike, Edela-Eestis kena või ilus; Mulgimaal on kirstukese nimi Ristuke. PäP aines käitub ootuspäraselt: pisike epiteediga vormid 556

22 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest Hiiumaa Asundused Hiiumaa Asundused Saaremaa Viljandimaa EM Vanamees nurgas, tilk tilli otsas? Kaljaastja EM Pisikene pruudikene, kindel kirstukene? Muna puuduvad selles täielikult, umbes pool esinemusest langeb edelapoolseisse kena ja ilus vormidesse, nt. Mul on üks kena pruudike ja pruudil kena kirstuke, ei võta võtmed ega muukrauad lahti, kukkus maha, ise läks lahti? Kanamuna (Vändra); Mul on üks ilus pruudike ja temal kena kirstuke, ei võta võtmed ega muukrauad lahti, kukub maha, läheb ise lahti? Muna (Tori); Saardest on üles kirjutatud ka mulgilist Ristuke vormi (Tilluke kirstuke, Ristuke nimi, ei võta võtja ega peasta peastja, muidu ku löö katki? Kanamuna); rohkesti on erandvorme, mida pole mõtet tsiteerida, sest nende muutlikkus hõlmab peamiselt teksti sidekudet ega loo mingit uut poeetilist omaduste kogumit. EM 155. Mõistatus kujutab veskikivi halli loomana, kel on auk seljas see loom on härg lammas ~ utt ~ oinas Saaremaa EM 155. Hall härg, auk seljas? Veskikivi kogu levialal peamiselt härg, Kirde-Eestis ka lammas ~ utt ~ oinas (vt. kaarti). PäP aineses on ootuspäraselt härg, nt: Hall härg, auk selgas? Veskikivi (Pärnu-Jaagupi); Hall härg, auk selgas, seljast sööb, küljest situb? Veskekivi (Tori). Viljandi ja Mulgimaa keskseid levikupilte A. Krikmanni koostatud Lõuna-Eesti mõistatuste antoloogias Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ (lk ) on juttu omapärasest levikupildist, mis meenutab kuhugi Võrtsjärve läänekaldasse tulistatud haavlilaengut või mürsku keskmes on levikutihedus suurim, sellest väljapoole on karanud kitsama või laiema, ühtlasema või korratuma raadiusega juhuslikke pritsmeid ja kamakaid. Samasugust levikujoonist võib puhuti kohata ka vanasõnades. EV 3187 ja samade kujunditega kõnekäänud. Kaardil on näha mõnede vormitunnuste geograafiline jagunemine. Mulgikeskses põhiredaktsioonis minnakse lihtsalt Viljandimaa Lõuna-Viljandimaa pätsi ~ kakku otsima ~ kaotad kannika kannikaga pätsi ~ leiba ~ kakku ~ kakuga kannikat otsima kikuga kannikat otsima pätsiga kannikat ~ leiba ~ leivaga pätsi otsima suurt ~ saaki saama ~ kaotad kannika saia otsima ~ kaotad kannika EV Mine kanikaga pätsi otsima, kaota kanikas ka ära 557

23 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR aus õige hea ~ hää Lõuna- maa EV Koer, keda kutsutakse, aus mees astub ise EV 4969 EV 4969/2392 EV Kelle käed sitaga, selle suu saiaga Võrumaa- Setumaa EV Jumal ei lase pikka puud taevasse kasvada EV Parem oma ema must puder kui võõrasema võileib EV Oal ja hernel on leib põues pätsi otsima või ka suurt ~ saaki saama ja kaotatakse kannikas. Lõuna-Viljandimaa tekstides võidakse minna ka kikuga kannikat otsima. Põhja-Viljandimaa ja PäP vormidele on tüüpiline, et minnakse midagi otsima kannikaga, Toris ja Vändras aga pätsiga. PäP tekste: Kui kanikas käe on ja lähed pätsi taga otsima, jäed mõlematest ilma (Saarde); Kanikaga viskad pätsi järgi, aga jääd ilma mõlematest (Saarde); Kes pätsi läheb otsima, kautab kanika (Pärnu); Lähad pätsi püüdma, kautad kaku (Saarde); Mine kakku otsima, kautad EV Parem söönu sööta kui koolu kosutada kannika (Pärnu); Ära mine pätsiga kanikast otsima (Tori); Ära mine pätsiga leiba püüdma (Vändra). EV Levikut tervikuna võib pidada enam-vähem ülemaaliseks, kuid Mulgimaalt on kirjapanekuid väga tihedasti ja kogu Lõuna-Eestist tihedamalt kui Põhja-Eestist. Selgemalt lokaliseeruvad positiivse mehe ~ võõra atribuudid: aus on valdav Viljandi- ja Mulgimaa levikukeskmes ja Eesti lääneosas, õige on valdavalt tartumaine, hea ~ hää ~ hüä idaeestiline (vt. kaarti). PäP tekstides on põhiliselt aus, korra ka õige, nt. Koer, 558

24 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest keda kutsutakse, aus mees astub isi (Saarde); Aus mees, kis isi ligi astub, koer, keda kutsutase (Pärnu); Koer, keda kutsutasse, õige mees lähab isi (Häädemeeste). EV 4969 leviala meenutab juhtumisi Mulgi kartetši, kuna arhiivimaterjalis tõepoolest eksisteerib põhiliselt viljandimaise päritoluga tekstisülem, mis kätkeb vastandust käed ~ käsi sitaga ~ sitased ~ sitane / suu saiaga ~ saiane. PäP näidetest esinda vad seda veidi hõljuvat põhivormi nt. Kelle käed sitaga, selle suu saiaga (Hääde meeste); Kelle käsi sjõtanõ, selle suu saianõ (Kihnu); Kelle käsi pole sitane, selle suu pole saiane (Tõstamaa). Vanasõnal on rohkesti lähemaid ja kaugemaid sugulasi, kõige lähem neist ilmselt lõunaeestiline sülem, mille ühisosaks on vastandus jala ~ jalg põlvini muaga ~ poriga / suu kõrvuni väega ~ rasvaga ja millest on formeeritud vanasõnatüübi EV 2392 tuum. Nende tuumvormide ümber ja vahel ringleb arvukalt muid hübriidseid vorme, mida EV koostajad on püüdnud osalt taandada emmale-kummale neist tuumvormidest, osalt aga lugenud nende liiteks. Taolistest kuuluvad PäP-le nt. Kelle käe roojaga, selle suu saiaga (Saarde); Kelle käed sauetsed, selle suu saiane (Audru); Kui käed küünasnukist saanik sõnnikutsed, siis on suu kõrvuni rasvane (Pärnu-Jaagupi; H. Lussiku tekst, taandub võib-olla Wiedemanni kaudu Victor Steini Võru-Setu kirjapanekule Kui käe künnerpääni sitaga, sis suu kõrvuni rasvaga). Põhja-Eesti rasvane sõnaga vahevormid (eriti Kuusalus ja Amblas) on võibolla soomemõjulised: seal on käibel sõnapaar paskassa-rasvassa. EV PäP näiteid: Ega Jumal ühtki puud ei lase taevase kasvada (Mihkli); Jumal ei lase pikka puud taevani kasuda, ikki murrab enne ladva päält ära (Häädemeeste); Egas pikka puud lasta taeva kasvada (Vändra); Kes pikka puud õmmetige laseb taevasse kasvada teda raiutakse ikka enne ära (Pärnu). EV Markantselt tihe mulgiline levik mõningate siiretega ida ja lääne suunas. PäP tekste: Parem oma ema must puder kui võeraema võileib (Saarde); Oma emä must puder on parem kui võõraemä võileib (Saarde); Oma ema must puder on parem kui võera võileib (Tõstamaa). Siin on taas järjekordne näide folkloorse tüübi piiride suhtelisuse kohta. Kui piiritluseks oleks võetud avaram Parem oma ema [midagi paha] kui võõrasema võileib, sattunuks sellesse ka mitme muu algusega ütlusi: oma ema vits (EV 8022) üle maa tuntud põhivormina, oma ema (põlenud) kooruke (EV 7994) kesk- ja põhjaeestilise vormina, oma ema naadivatsk (EV 8011) tartu- ja võru murde lise vormina, oma ema must puder (EV 8010) mulgimurdelise erivormina, samuti hajusa levikuga EV 7883 (oma ema paljas ~ must ~ agana- ~ sool-leib). EV Selgem põhivorm näib puuduvat, on palju singulaarseid variante. Näiteid PäP tekstidest: Igal oal üteldud kanikas leiba kaukas tagavaraks olevat (Saarde); Ua ja herne põues laste leib; Herne kõhus on lapse leib (Saarde); Ua- ja herneleemel on lebakott seljas (Vändra). EV Koolja kosutamisest rääkivate vanasõnade veidralt kahekoldelist levikupilti tervikuna (vt. kaarti) on problemaatiline pidada mingi mulgimaise plahvatuse tagajärjeks. Parrem sönud söta, kui kooljat kossutada esineb juba Anton Thor Helle grammatikas (1732) ja pärineb arvatavasti kuskilt a ümbrusest ning sellele leidub ka uuemat katet Kuusalust, Amblast ja Põhja- Virumaalt vrd. nt. Parem elusat suretada kui kooljat kosutada (EV 600 < Ambla) ja Elusad suretada ehk kooljad kosutada on võimata (EV 598 < Haljala). Kuid koolu(t) kosutada lõpuga vormid on valdavad ka Mulgi ja a tekstides ning näläst ravida vormid, mis on olnud käibel vaid maa kagunurgas (pms. Vastseliina, Setu), tunduvad sekundaarsete mugandustena. Ka PäP üleskirjutused langevad enamasti tavavormi: Param söönud sööta kui kooljas kosutada (Vändra); Söönu on parem sööta kui koolu kosutada (Saarde); ainult Söönut parem sööta, tervet parem toherdada (Pärnu) lähiparalleelid on pigem saaremaised. 559

25 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR Mõistatustes leidub Viljandi-Mulgi kartetši kohta eriti atraktiivseid näiteid: EM PäP kirjapanekud on enamasti mõistatuse põhivormi variandid, nt. Siga lähäb lauta, sibulas selgas? Leib labida peal (Tori); Siga läks lauta, sibulas seljas, tuli tagasi, polnud midagi? Leiva labidas läks leivaga ahju (Vändra); Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, siga läheb lauta, sibul selgas? Leivad lastakse lasnaga ahju (Pärnu). Muud vormivariandid on sattunud rohkem levila äärtele, nt. sadul pro sibul (sh. Siga lääb lauta, sadul selläs? Levälapi, leivalabidas, Saarde), linna pro lauta pms. Väike-Emajõe st ida poole, ahju pro lauta pms. Lääne-Eestisse (sh. Tõstamaa ja Mihkli tekstidesse), nt. Siga läheb ahju, sibulgas seljas? Leiva lastakse ahju (Tõstamaa). EM See mõistatus pole arendanud selgemaid lokaalvorme, PäP materjal pärineb enamasti Vändrast ja Torist ning esindab tüübi põhivormi, nt. Sui lookab, talve kükitab? Äki ( äke, Vändra) või Sui lookab ja talve kükitab? Äke (Tori). Erandvormideks on Sui luukab, talve magab? Äki maa EM Siga läheb lauta, sibul seljas? Leivalabid EM Suvel lookab, talvel kükitab? Äkke Lõuna- Viljandimaa EM Reeku-rääku, rebane lakub verd? Tuleraud EM Mäger mängib mäe pääl, perse tolmab taga? Sõgel EM Üits sass, sada jalga? Ägel EM 368. Isa poja peos? Aiateivas ja vits 560

26 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest (Häädemeeste) ja Pääva lookab, ööse kükitab? Äke (Vändra). EM Mõistatus tuleraua kohta jaguneb teksti lõpuosa järgi kaheks sõnastusvormiks, mille prototüüpsed kujud on rebasenahk perse pääl ja rebane lakub (alt ~ vahelt) verd. Esimene on väga sagedane Lõuna- Viljandi maal, eriti Paistu ja Tarvastu tekstides; teise dominant näib asuvat Põhja-Viljandimaa ja PäP piiril (Suure-Jaani, Tori, Vändra), nt. Reeku-rääku taplevad, rebane lakub verd? Tuleraud (Vändra); Riiku-rääku taplevad, rebane lakub alt verd? Tulerauad (Tori); ühes Saarde tekstis kohtame ka rebasenaha vormi: Riiku-rääku kisklevad, rebäsenahk neil reite vahel? Tulekivi, taal, ränituli. EM PäP alliktekste on ainult kolm ja kõik nad on mõistatuse põhivormi variandid: Mäger mängib mäe peal, perse tossab taga? Äestamine (Pärnu-Jaagupi); Mägar mängib mäe peal, perse tolmab taga? Jahu sõelumine (Vändra); Mäger mängib mäe otsas, perse tolmab taga? Jahu sõelutakse (Saarde). EM Kogu PäP aines pärineb Saardest: Üks Sass, sada jalga? Äkel (ägel) ~ Üits Sass, sada jalga? Äke; Üks konn, sada jalga? Äki. EM 368. Tori erivorm näib olevat Isa istub poja peos? Aiateivas ja vits ~ Teivas ja ajavits ~ Aiavits ümmer teiva. Tüübi põhivorm Isa poja peos? esineb kahes tähenduses: Aiateivad (Vändra) ~ Rukkipea (Tõstamaa). Mulgimaad haarav edela kirde-suunaline levikuvööt Teine sagedane Mulgimaad hõlmav levikupilt eesti mõistatustes on nn. kirdevööt Mulgimaalt algav või seda läbiv edela kirde-suunaline vöödikujuline, tihti hajusate servadega ja asendilt mõneti muutlik leviala (vt. TT, lk ). Sedagi loodest ja kagust tühjavõitu levikupilti tuleb ette ka vanasõnades: EV PäP esinemusest on enamik vanasõnu normaalvormis Kel(lel) jänu, sel(lel) jalad, ainult kord tuleb ette kontaminatsiooniline (EV 2408 ja 4967) vorm Kellel käed, sellel kalad; kellel janu, sellel jalad (Pärnu). See on ka ootuspärane, kuna jätkudega kel nälg, sel näpud ja kel kärnad, sel küüned vormid on lokaliseerunud suuresti põhjarannikule ja mõnesse Järvamaa kihelkonda. EV PäP üleskirjutused kuuluvad osalt vanasõna põhiredaktsiooni, nt. Laurits laotab lehed, Pärt pöörab päid (Kihnu) või Laurits lehti lahutab, Pärtel päid pööritab (Saarde). Kaks Häädemeeste teksti on erandlikud: Laurits lipib, Laurits lapib, Pärtles paneb pää sisse; Jaagup jahib rukistega, Pärtel pääkaapsastega, Laurits lehti lahutab. EV Kel janu, sel jalad EV Laurits laotab lehti, Pärtel pöörab päid EV Vanasõna sõnastuskujud ei ilmuta selgemaid lokalisatsioone. PäP tekstid on enamasti põhiredaktsiooni variandid, nt. Mis kallis, see kaunis; mis odav, see mäda (Vändra); Mis odav, 561

27 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR EV Mis kallis, see kaunis, mis odav, see mäda EV Tõotus ka hea mees EV Nälg ajab lapsed vargile see mäda; mis kallis, see kaunis (Audru). Üks Kihnu tekst on üheosaline: Mis kallis, sie kaonis. EV Selle vanasõna vormide lokalisatsioonide kohta saab vaid öelda, et tõotus sõnaga variandid on edelaeestilised, sh. Tõotus ka hea mees (Mihkli) ja Tõotus hea mees küll (Vändra), ning (hea) poiss osisega tekstid pärinevad pms. põhjarannikult. Lubamine üteldakse ka vahel mees olevat (Tõstamaa) jääb põhiredaktsiooni tunnuskonda. Häädemeestelt on noteeritud liitvorm (EV ja 12309) Lubamene ka hää mees, ajab sandi ukse eest ära. EV Nälg ajab lapsed ~ neiu vargile esineb harilikult koos teiste tüpoloogiliste komponentidega, nt. Tühi toob tüli majasse (EV 12687) või Häda ajab härja kaevu (EV 1727). Varianti härja kaevu + neiu vargile on noteeritud pms. Läti piiri äärsetest kihelkondadest, sh. Saardest (Häda ajab härja kaevu, nälg neiu vargile) ja Häädemeestelt (Häda ajab härja kaevu ja nälg neiu vargile). EV Mispärast siis sepp käed tulle pistab, kui pihid EV PäP üleskirjutusi on kõigest kaks Saardest pärineb tavavormiline Mispäräst sepp käed tulle pistäb, kui tal pihid on ja Häädemeestelt erandlik Miks sepp käed tulle pistab, ku tal tangid on. Mõistatuste näiteid: EM 784. See on keeruka mitmelülilise kompositsiooni ja kirevalt varieeruvate reduplikatiivsete kvaasisõnapaaridega mõistatus, mis tähendab üldiselt kilki või ritsikat, harvem ka kirikukella vm. Enamik PäP üleskirjutuste levikutaustu kuulub lääne-eestilistesse kv 1 V 1 sis-kv 2 V 2 sis-redupli katiividega vormidesse, nt. Kukk laulab koosis, kaasis, tündris, tändris, kivises keldris? Kilk (Tõstamaa); Kukk see laulis kuusis, kaasis, kivi all keldris, vaskses vaadis, pimedas tornis, kuldses kambris? Kilk (Saarde); Kukk laulis kiisis, kaasis, tammõtündris? Kilk (Kihnu). Ka kv 1 V 1 rus-kv 2 V 2 rus-vormid on lääne-eestilised: Kukk see laulab keerus, käärus, hõbeõues, kindlas kambris? Aidavõti (Mihkli). Reduplikatiivid kv 1 V 1 drenkv 2 V 2 dren on mulgilise põhitaustaga: Kukk 562

28 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest laulab kuudren, kaadren, kivisilla keskel? Pada keeb koldes kivide peal (Saarde). Paar PäP teksti esindavad ka reduplikatiivide põhja- ja kesk eestilisi tavavorme kv 1 V 1 -nas-kv 2 V 2 snas ja kv 1 V 1 gnas-kv 2 V 2 gnas: Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldres, tinases tündres, uudes hoones, kindlas kambris? Kilk laulab müüri sees (Tori); Koognas, kaagnas, kivi all keldris? Ritsikas (Saarde). Ülejäänud vormivariandid on nii erandlikud, et nende levikutaustade kohta pole võimalik midagi usaldatavat öelda, nt. Lind laulab kiiges, kääges, kivi all keldres, ahu ees nurkes? Kilk (Tori); Kukles ja kakles, kivi all keldres, uudes hoones ja kindlas kambris? Kilk (Vändra). EM Mitu PäP teksti järgib tüübi sõnastusliku põhivormi kontuure, nt. Piikara, pikk kara, lai kara, naestekara, takka tuli meestekara, lõi kinni naestekara? Kangakudumine (Tori); Püikarä, püstikarä, naikarä, naestekarä, tuli vastu meestekarä, lõi kokku karlõksti? Kangakudumine (Saarde). Ülejäänud kirevas variaabluses on lokaliseeruvaid elemente raske näidata. Võib-olla on pärnumaine või lääne-eestiline element nt. napikara ~ napakara: Piiakara, pistakara, naestekara, napikara, tuli võeras kara, pani kara kinni krõps? Kangakudumine (Tori); Peakara ja pistakara, naestekara ja napikara, tuli üks võeras kara ja lõi teiste karad kinni kalõks? Kangakudumine (Tori). Võib-olla on pärnumaine element laks(a)kara: Tiikara, tissikara, viikara, vissikara, tuli vissiste, vissiste veelt, lõi kinni laksakara? Kangakudumine (Saarde); Liikara, likskara, lai kara, lakskara, tuli küla neitsike, lõi kinni laksati, pani pihta plaksati? Kange ketramine (Audru); Tiikara, tikskara, lai kara, lakskara, tuleb küla neitsike, lööb kinni laksati, paneb kinni paugati? Kangakudumine (Tori). Neekera, niikera ja naakera tulevad ette kogu Põhja- ja Kesk-Eesti alal, sh. PäP aineses: Niikera, naakera, naestekera, meestekera, lähvad kokku karlõpsti? Kangakudumine (Tori); Neekera, naakera, naestekera ja Hiiumaa EM 784. Kukk laulab kuusnas, kaasnas? Kilk Hiiumaa Virumaa EM Piikara, pistakara? Kangakudumine EM Pisemb kui hiirepesa? Sõrmkübarv meestekera, lähevad kokku karklopsti? Teljed (Pärnu). Muudes PäP kirja panekutes esinevad elemendid kastikara, kapikara, puukala, luukala, lastekara näivad olevat singulaarsed. EM Algus Pisem ~ Vähem kui hiirepesa on kõige tugevam sõnastust koondav stereotüüp PäP aines, nt. Pisem kui hiirepesa, rohkem aknaid ees kui kuninga kojal? Sõrmkübar (Vändra); Vähem kui hiirepesa, aga enam akni sees kui kuninga kojal? Sõrmkübar (Häädemeeste). Selgemalt lokaliseeruvad mõned keskeestilised stambid: 563

29 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR Hiiumaa Virumaa EM Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga? Õlekubu Saaremaa maa EM Mees teeb kaks külimittu ühe hoobiga? Pähkel EM Soo soriseb, nõmm nõriseb? Vihtlemine 1) kõrvutusega suurem kui kilk, PäP alalt nt. Pisem kui hiir, suurem kui kilk, enam auka sees kui kuninga kojal aknaid? Sõrmkübar (Tori); Veiksem kui hiir, suurem kui kilk, rohkem auka kui kuninga kojal aknaid? Sõrmkübar (Vändra); 2) kõrvutusega haljam kui hein, nt. Pisem kui hiir, haljam kui hein ja enam aknaid ees kui kuninga kojal? Sõrmkübar (Tori); Pisem kui rott, haljam kui hein, enam auka sees kui kuninga tual aknid ees? Sõrmkübar (Tori). Hallistest ja Saardest on noteeritud lokaalvorme, nt. Tillem kui teane, vähem kui varblane, enam auke sees kui kuninga tual aknid ees? Sõrmkübar (Saarde); Vähem kui varblane, tillem kui tiane? Sõrmkübar (Saarde). Pärnumaiste erivormidena näivad ka Rohkem auka kui kuninga kojal aknaid? Sõrmkübar (Vändra); Enam auka sees kui kuninga kojal aknaid? Sõrmkübar (Pärnu) jts. EM Enamik PäP ainesest kätkeb mõistatuse põhivormi tunnust ühe vööga, nt. Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu (Vändra); Tuhattuhat, sada-sada, ühü ööga kinni? Õle - kubu (Audru); Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga kinni siutud? Õlevihk (Pärnu); Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe ööga siutud? Õlekubu (Pärnu). Tunnus ühe sidemega esineb hajusalt levila eri äärealadel, nt. Mitusada ühe sidemega seotud? Õlekubu (Pärnu-Jaagupi). Sõnastusvariandid Tuhat-tuhat, sada-sada, ükstõise kõrvas? Õlekubu (Tori); Sada neitsitid ühe vööga kinni? Õlekubu (Tori) ja Tuhat kõrt ühe sidemega seotud? Õlekubu (Saarde) on singulaarsed erandid. EM Umbes pooled PäP tekstidest jäävad kogu levilas domineeriva kaks külimittu redaktiooni piiresse, nt. Mees läheb metsa, teeb kaks külimittu korraga? Pähkli söömine (Tori); Mees läheb metsa, teeb kaks külimitu ilma nua ja kirveta valmis? Hammustab pähkli katki (Pärnu); Mies lääb metsä ning tuob nuata ning kirvetä künapuu vällä? Pähäl (Kihnu). Kaks küna tunnusega vormide kirjapanekut on peamiselt levila otstest ühelt poolt Virumaalt, teisalt Edela-Eestist, nt. Mees läheb kirveta metsa, saab kaks halgu ja kaks küna? Pähkel (Mihkli); Mees läheb ilma nua ja kirveta metsa ja teeb kaks küna korraga? Sööb pähklaid (Tori). Ka kaks ~ sada kolmandikku ja kaks kaussi vomide levila näib platseeruvat peamiselt Edela-Eestisse, nt. Mees lääb metsa ja teeb sada kolmandiku ilma kirve ja noata valmis? Mees lääb metsa ja närib pähklid (Saarde); Mees läheb metsa, teeb kaks kaussi valmis ilma kirveta ja 564

30 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest nuata? Pähklinärija (Mihkli). Vormid Mees läheb metsa, teeb vaadi ilma kirveta ja nuata? Lehma kõht (Vändra); Mees lähäb metsa ilma nuata ja kirveta, teeb kaks kühvelt valmis? Mees hammustab pähkle pooleks (Tori) ja Mees läks metsa, tegi kaks kilipugu korraga? Hammustas pähkli katki (Häädemeeste) on singulaarsed erandid. EM Ka selle mõistatuse PäP tekstid langevad enamjaolt tüübi põhiredaktsiooni, nt. Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab hella lehti? Õlletegemine (Vändra); Soo sorendab, nõmm nõrendab ja aru heidab hellu lehta? Hernes kasvab (Saarde); Nõmm nõriseb, soo soriseb, aru heidab haljast lehte? Vihtlemise viht, mesilase pereheitmine (Tori); Soo soriseb, nõmm nõriseb ja aru heidab ellerkuuti? Vihtlemine (Tori või Suure-Jaani). PäP läänepoolsete levikupiltide osana Vanasõnade levikupiltide näiteid: EV PäP: Metsä perse oo ~ ond emäne (Tõstamaa, Kihnu); Metsa perse emane (Tõstamaa); Metsa perse ikka emane (Audru); Metsa põõsas on ikka emane (Audru). Perse ja põõsas vormide geograafilist jagunemist vt. kaardilt. EV Saartel on käibel tõotama tüve, mandril (sh. PäP tekstides) lubama tüve tuletised (vt. kaarti): Lubamine ajab sandi ka ukse tagant ära (Saarde); Hea lubamine ajab ka sandi ukse takka ära (Vändra); Lubamene ka hää mees, ajab sandi ukse eest ära (2 Häädemeeste). EV Lai läänepoolne leviala. PäP tekste: Hulgaksi hiea tüüd teha, üksi hiea süüa, kaheksi hiea magada (Tori); Üksi hiä seüä, kahengõst hiä magada (Kihnu); Üksi hea süüa, kahek(e)si soe magada (Audru, Pärnu-Jaagupi); Üksi on hea elada, aga kahekesi parem magada (Pärnu-Jaagupi). EV Levikuala jääb umbes Kose Saarde joonest läände. PäP tekste: Naise metsa perse metsa põõsas mets Saaremaa Saaremaa Pärnumaa EV Metsa perse on emane EV Naise varast rikkust või koerasitast sõnikut tõutus(mees) jms lubamine ~ lubadus Saaremaa EV Tõutismees ajab sandi ukse eest ära EV Üksi hea süüa, kahekesi hea magada, hulgeli hea tööd teha 565

31 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR EV Madisepäeval on pool lund taevas EV Vagase vee sees on palju mutakaid EM 587. Karune kahe libeda vahel? Hobune aiste vahel varast rikkust või koerasitast sõnnikut (Pärnu); Kas mõni oo koerasitast sõnikut saan või oo mõni naese varast rikkust saan (Audru); Naese varaga rikkaks saada on sama hea kui koersitaga põldu rammutada (Vändra); Naese varandusega elada ehk kassisitaga põldu väetada ei too mingit kasu (Saarde); Kanasitaga põldu väetada või naese kaasavaraga elada see on ükskõik (Saarde). EV Kõik tekstid pärinevad lääne poolt Karksi Harju-Jaani joont. PäP variante: Madisepäeval on pool lund veel tulemata (Vändra); [- - -] peab madisepäeval alles pool osa lund sadamata olema (Tõstamaa); Madisepäevast olla pool talvet taevas (Saarde); Tõnisepäe on veel pool lund taevas (Häädemeeste). EV Levila jääb umbes Saarde Kose joonest läände. PäP tekste: Vaga vee sees matikad (Häädemeeste); Vagavas vees eläväd mutikad (Kihnu); Vaga vesi, sügav põhi, palju mardikaid põhjas (Saarde); Saisva vee sees on ikka palju matikaid (Tõstamaa); Seisjas vees on enam putukaid kui jooksjas (Pärnu). Läänepoolse levilaga mõistatusi on miskipärast üllatavalt vähe. Mõned näited neist: EM 587. Karune läheb kahe libeda vahele? Hobuse ette panemine (Tõstamaa); Karune kahe palja vahel? Hobune aiste vahel (Vändra). Laias laastus on libeda vormid läänepoolsed, palja vormid edelapoolsed, sileda vormid ida- ja põhjapoolsed, nt. Karvane läheb siledate vahele? Hobest pannasse ette (Äksi), kaika vormid pärinevad Saaremaa EM Sealt, kust sööb, sealt situb? Keris, leil EM 361. Isa issib, poeg pussib, sulane sulatab auku? Oherd 566

32 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest a naaberkihelkondadest, nt. Karvane kahe kaika vahel? Hobune aiste vahel (Jõelähtme). EM PäP ainsad näited on Tõstamaalt: Kust sööb, sialt situb? Uherdi; Sealt, kust sööb, sealt annab? Ankur, vaat. EM 361. Üksainus PäP variant: Isa issib, poeg pussib, sulane lunastab? Puur, oherti (Tõstamaa); ülejäänud esinemus saartelt, tüüpiliselt verbiga sulatab, nt. Isa issib, poeg pussib, sulane sulatab auku? Oherd (Anseküla). Edelaeestiline (sh. sageli mulgiline) levik või dominant Vanasõnade levikupilte: EV Levinud eelkõige Saaremaal ja Edela-Eestis, kusjuures valdavalt saare maalised vormid nõmmed (kõntsib ~ kõmbib ~ kõnnib ~ nõtkub ~...) on tuntud (osalt ehk trükiallikate vahendusel) ka mandril, kuid mandrilised sood (solgib ~ sõidab) Saaremaal mitte. PäP tekstid kuuluvad enamasti mandriliste vormide hulka: Kes kõik sood solgib, see kõik marjad maitseb (Mihkli, Pärnu, Saarde), kuid ka saaremaaline on esindatud: Kes kõik nõmmed könsib, see kõik marjad maitseb (Vändra). EV See vanasõna on liigitatud edelapoolsete hulka väga tingimisi, arvestades põhiredaktsiooni paiknemist. Lõunapoolsete variantide tunnuseks on tõbine oigab, põhjapoolsetel (valdavalt läänemaalistel) lebaline lehkab (vt. kaarti). PäP aines jaguneb nende redaktsioonide vahel: 1) Söönud hingab ~ hengab, tõbine oigab (Audru, Häädemeeste); Tõbine oigab, söönu hingab (Saarde); Söönd hingab, haige oigab (Tori); Magaja hingab, tõbine oigab (Tori); 2) Söönud hingab, lebaline lehkab (Vändra); Jo söönd ikke hengab ja lebalene lehkab (Mihkli); Hingelene hingab, lebalene lehkab (Vändra). EV 5041 ja Moodustunud on edelaeestiline levila, üksikuid näiteid on kaugemaltki (vt. kaarti). PäP kirjapanekuid: Küla kõhutäiega saab üle hagasaia (Häädemeeste); Küla kõhutäiega ei saa rohkem kui üle hagase aia (Häädemeeste); Küla kõhutäiega ei saa üle hagase aia (minna) (Tori, Saarde); Küla kõhutäis üle ukse (Vändra). EV Leviala Viljandimaa + Pärnumaa + 1 Vaivara (vt. kaarti). PäP näiteid: Hunt või karu, igaühel oma aru (Tori); Olgu hunt Saaremaa sood (solgib ~ sõidab) nõmmed (kõntsib ~ kõmbib ~ kõnnib ~ nõtkub ~ nurgib ~ luusib) kõrved (kõntsib ~ kõnnib) nurmed (kõntsib) EV Kes kõik nõmmed kõntsib, see kõik marjad maitseb söönu hingab söönu hingab + tõbine ~ haige oigab magaja hingab + tõbine oigab terve hingab + tõbine oigab söönu hingab + lebaline lehkab hingeline hingab + lebaline lehkab ihuline hingab + lebaline lehkab eluline hingab + lebaline lehkab kes elab, see hingab EV Söönud hingab, tõbine oigab või karu, igaühel oma aru (Vändra); Olga hunt või karu, egäühel olgu oma aru (Kihnu). EV6723. PäP moodustab edelaeestilise levila keskme: Kui meri õnnistab, siis maa ei õnnista (Audru); Kui Jumal merd õnnistab, siis ta maad nuhtleb (Pärnu); Kui maa 567

33 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR EV Küla kõhutäis üle haguse aia ~ üle ukse EV Olgu hunt ehk karu, igaühel oma aru Saaremaa EV Kui meri õnnistab, siis maa ei õnnista EV Laps on enam kui laast Saaremaa Saaremaa EV Sureb hobu, maksab nahk ikaldab, siis meri õnnistab (Vändra); Kui maa õnnistab, siis meri ikaldab (Vändra). Ülejäänud kirjapanekud pärinevad Hallistest, Suure-Jaanist ja saartelt. EV Eriti palju kirjapanekuid on Saaremaalt (vt. kaarti). PäP näiteid: Laps enam kui laast (Saarde); Laps ikka ~ ikki änam kui laast (Tori, Häädemeeste). EV PäP jääb edelapoolse levikupiirkonna keskmesse (vt. kaarti). Kõik PäP näited on sõnastuselt identsed: Sureb hobu maksab nahk (Audru, Pärnu-Jaagupi, Tori, Pärnu). EV Vana nägus ehte tõttu, noor ilu tõttu EV Karksist Saaremaani ulatuv kitsas levikuriba kätkeb ka PäP kirjapanekud Vana nägus ehte tõttu, noor ilu tõttu (Häädemeeste) ja Nuõr ond jõlus jõlulõ ning vana ond kaonis kattõelle (Kihnu). Mõistatuste levikupiltide näiteid: EM 804. Mõistatuse üldistatud sõnastusvorm on A all, A peal, B keskel, kus A = kumm või lagi või puu või kaan ~ kaas või karp vm. ja B = kullatükk või -tera või -kera või -pisar või -tilk või kuldmuna või 568

34 Pärnumaa vanasõnadest ja mõistatustest kuldkeer(d) ~ -keeri vm. Peamine leviala jääb Vigala Põltsamaa Helme nurgast edelasse. Üksikelementide lokalisatsioonid on ebamäärased, ainult kuldkeer(d) ~ -keeri on selgelt mulgiline. PäP materjalis leiduvad paljud eri kombinatsioonid, nt. Kumm all, kumm peal, kullatükk keskel? Või karpides (Audru); Kumm all, kumm peal, kullatera keskel? Või karpis (Vändra); Kumm all, kumm peal, kuldmuna keskel? Või karpis (Vändra); Kumm all ja kumm peal, kullatilk keskel? Võikarp (Pärnu-Jaagupi); Lagi all ja lagi peal, kullatükk keskel? Võikarp (Audru); Lagi all, lagi peal ja kuldnupp keskel? Võikarp (Tori); Puu all, puu pääl, kullatera keskel? Võikarbid (Häädemeeste). EM Enamik edelapoolses dominantlevilas kohatavaid sõnastusvariante tuleb ette ka PäP kihelkondades: Must kukk, kuldsed sooned? Viiul (Saarde); Must kukk, kuldsed soolikad? Must sukk, vaskvardad (Pärnu); Must kukk, kollased soolikad? Viiul (Vändra); Punane kukk ja kuldsed sooned? Viiul (Pärnu); Punane kukk, kuldsed soolikad? Viiul (Tori); Punane kukk ja kollased sooned? Viiul (Tõstamaa). EM Selle tüübi identiteet on tinglik, ta on suguluses mitmete muude (eriti Lõuna-Eesti) mõistatustega, mis kätkevad osiseid mõista, mõista mõõlu; läbi käte kääru; kassihänd kaalu jt. PäP alal esinevad igatahes selle aineklastri kõik põhivormid, nt. Mõsta mõõru, katsu kääru, käärus kaks kanamuna? Inimese munad (Saarde); Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kanapesa, [kaks] muna sees? Püksipoisi munad (Vändra); Mõsta, mõsta mõõru, katsu, katsu kääru, käärus kanapesa, kaks muna sees? Käsikivid (Tori); Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, kaks muna sees? Kanapesa (Pärnu); Mõista, mõista mõõlu, kassihänd kaalu, kaalus kanapesa, kaks muna siis? Munnuskid ja tilu (kassihänd) (Saarde). EM 496. PäP tekstid on kõik Puksed puised või Kooguts, nooguts algusega, nt. Puksed puised, luksed luised, nahksed nibu-nabukesed, kaks karvast, karvaste Pärnumaa Virumaa EM 804. Kumm all, kumm peal, kullatükk keskel? Võikarp EM Must kukk, kuldsed sooned? Kannel EM Mõsta mõõru, katsu kääru? Meesterahva riistad taga kook, koogu taga uisk, uisu vangus roosk? Paari härgadega kündmine (Häädemeeste); Kooguts, nooguts, nipits, näpits, kaks pead ja kaheksa jalga? Härjad kündvad (Pärnu). EM 907. Enamik PäP variantidest esindab mõistatuse põhivormi, nt. Küünra pitkune, küünra laiune, aga kümme paari härgi ei jõua ära viia? Kaju (Pärnu). Erandlikke vorme: Küünra pikkune, küünra laiune, viis paari härgi ei saa vidada? Kaev (Saarde); Küinra pitkune ja küinra laiune, sülla sügavune, sada paari härgi ei jõua 569

35 KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR Hiiumaa Viljandimaa EM 496. Kaks karust, karustel kook? Härgadega kündmine EM 907. Küünra pitkune, küünra laiune? Kaju EM 43. Auk all, kaigas peal? Koera saba Vanasõnade näiteid: EV Valge sabaotsaga koer on valelik ~ Valeliku koeral on valge hännaots (mõlemad Tori). EV Konn ei laula kua, kui vett ei ole; Kas kond laulab, kui märgä ei põlõ; Konn ei laula ka, kui päe ülevel ond (kõik Kihnu). Need kolm sõnastuselt erinevat teisendit on piisavaks tõendiks, et ütlus on tõesti esinenud Kihnu traditsioonis; kuid teadmata on, kas ainult Kihnus või ka mõnes muus kihelkonnas. EV Mis vares see on, mis vara ei lenda ~ linda (3 Vändra) taas pole teada, kas ütlus on olnud käibel ka teistes kihelkondades. EV Rukkivihk viib pruukostileba, linakolge lõunaune; Linakolge viib lõunauinaku (2 Vändra) siingi ei ole leviku tegelikud piirid selged, liiati on ebaselge, mille piiridest on jutt kas omaette vanasõna või laiema sülemi piiridest, kuhu kuuluvad ka nt. Maarjapäev toob keskära vedada? Allik (Tõstamaa); Pane kaks härga küll ette, aga kohalt ei jõua vidada? Kaju (Pärnu). EM 43. PäP tekstid esindavad 1) üldiselt viljandimaist auk + kaigas vormi Auk all ja kaigas peal? Looma saba (Pärnu), 2) vist puhtpärnumaist auk + kolk vormi Auk all, kolk peal? Koera perse (Vändra) ja 3) läänepoolset kaev + kaigas vormi Kaev all, kaegas peal? Looma roojaauk (Tõstamaa). Põhiliselt PäP hommiku ja rukkivihk viib keskhommiku (EV 6242), Kui on lõpnud lõikuse, siis on lõpnud lõuneleib (EV 6134), Kui edimene rukkihakk püsti, on lõunetund kadunud (EV 9836). EV Geograafiliselt määratletud üleskirjutused pärinevad PäP alalt: Laesu tüeaeg ong laupa õhta (Kihnu); Keik laisad laupa õhtu latsis (Saarde). EV Kõik üleskirjutused pärinevad PäP alalt: Osta hobu kiidetud (ja) võta naine laidetud (Audru, Pärnu); Osta hobu kiidetavast, võta naene laedetavast (Audru). EV PäP-lt on usaldusväärsed kogujad vanasõnadena kirja pannud kaks teksti: Pisukene pajakene, magusam rojakene (Tori) ja Väike pajake, magus rooke (Pärnu). Usutavasti on tegemist siiski mingi eksitusega, mitte lääne-eestilise mõistatuse Pisike pajake, magus roake? Pähkel (EM 1640) muteerumisega vanasõnaks, kuigi seda võimalust toetab 570

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE Innhold Ka pit tel 1 Etablering, drift og avvikling av virksomhet...................... 13 1.1 Ut meis ling av for ret nings ide en i en for ret nings plan................13 1.2 Valg mel lom en kelt per

Detaljer

Partikkelverbene «komme ut» og «välja tulema» En komparativ analyse

Partikkelverbene «komme ut» og «välja tulema» En komparativ analyse Universitetet i Tartu Institutt for germansk, romansk og slavisk filologi Avdeling for skandinavistikk Partikkelverbene «komme ut» og «välja tulema» En komparativ analyse BA oppgave Norman Pirk Veiledere:

Detaljer

Eksamen 19.11.2013. FSP5011/PSP5007 Finsk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Julia Kykkänen

Eksamen 19.11.2013. FSP5011/PSP5007 Finsk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Julia Kykkänen Eksamen 19.11.2013 FSP5011/PSP5007 Finsk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Julia Kykkänen Nynorsk/Bokmål Sankarit Oppgåve 1 Skriv 3 5 setningar på finsk om korleis du kan hjelpe andre.

Detaljer

H30. BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje USER GUIDE. Print # 62251 040708

H30. BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje USER GUIDE. Print # 62251 040708 H30 BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje Kasutamisõpetus USER GUIDE Print # 62251 040708 1 5 2 3 4 6 7 1 Dag (A) Dag (A) Päivä (A) Päev (A) Day (A) 2 Ønsket (innstilt) temp. Ønsket (indstillet)

Detaljer

Utforsk byen som aldri før. Bylørdag 19.11.11 10-21 (09-18)

Utforsk byen som aldri før. Bylørdag 19.11.11 10-21 (09-18) Ufosk by som aldi fø. Bylødag 19.11.11 Føskommd lødag ha mag av buikk i by ksa god ilbud, o som skal gjø d spsil hygglig å bsøk Lillsøm. I illgg ha by magfold å ilby å d gjld buikk, caf, saua, usd, kus,

Detaljer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Innhold Del 1 Forutsetninger og betingelser............................. 15 1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Rune Assmann og Tore Hil le stad............................

Detaljer

Resultater Lørenskog Halvmaraton 24/10-2015 Fjellsrud skole Kontrollmålt løype

Resultater Lørenskog Halvmaraton 24/10-2015 Fjellsrud skole Kontrollmålt løype Resultater Lørenskog Halvmaraton 24/10-2015 Fjellsrud skole Kontrollmålt løype Kvinner 18-19 1,Johanne Lægran,Vidar, Sportsklubben,1:32:22 2,Oda Lægran,Vidar, Sportsklubben,1:37:18 Kvinner 23-34 1,Line

Detaljer

Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16. For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva er så ef fek tiv HR?...

Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16. For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva er så ef fek tiv HR?... Innhold Ka pit tel 1 Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16 Del 1 HR som kil de til lønn som het... 21 Ka pit tel 2 For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva

Detaljer

KOMMUNESTYRETS MEDLEMMER - VALGT VED KOMMUNESTYREVALGET 2011.

KOMMUNESTYRETS MEDLEMMER - VALGT VED KOMMUNESTYREVALGET 2011. KOMMUNESTYRETS MEDLEMMER - VALGT VED KOMMUNESTYREVALGET 2011. ARBEIDERPARTIET MEDLEMMER: MILDRID AUNEHAUGEN LUNDEN, BJØRKEBAKKEN 7, ENGE STORE 2849 KAPP TLF A 61143284 P 61169527 M 90138711 mlunden@online.no

Detaljer

Løsningsforslag til øving 9 OPPGAVE 1 a)

Løsningsforslag til øving 9 OPPGAVE 1 a) Høgskole i Gjøvik vd for ek, øk og ledelse aemaikk 5 Løsigsforslag il øvig 9 OPPGVE ) Bereger egeverdiee: de I) ) ) ) Egeverdier: og ) ) Bereger egevekoree: vi ivi ii) vi ed λ : ) ) v Velger s som gir

Detaljer

Trening/kamptider kunstgress 2015

Trening/kamptider kunstgress 2015 1 29. desember 30. desember 31. desember 1. januar 2. januar 3. januar 4. januar 2 5. januar 6. januar 7. januar 8. januar 9. januar 10. januar 11. januar J13 MIL 04 SIL G03 SIL G03 Junior J13 G15 Damer

Detaljer

(Ny uendra utgave med nye sidetall, 3.2.2014)

(Ny uendra utgave med nye sidetall, 3.2.2014) Ivar Utne Kumulerte fornavn. Bergen 1991 (Kvinnenavn-delen) Bygger på folkeregisteret i oktober 1982 (Ny uendra utgave med nye sidetall, 3.2.2014) Ivar Utne: Kumulerte fornavn, utg. 1991 (kvinnenavn, klipp

Detaljer

Svar oss på dette! Før stor tings val get 2009

Svar oss på dette! Før stor tings val get 2009 Re por ta sje Før stor tings val get 2009 Svar oss på dette! For ri ge må ned ble par ti le der ne ut ford ret på hva de men te om psy kisk hel se i sko le ne, rus og pa pir lø se mi gran ter. I den ne

Detaljer

St.Olafs Vold Barselfeber Tune. Sannesund. Tarris under. 7 mхneder Sarp Skjeberg. Sarp under. Sandtangen. Hullberget i

St.Olafs Vold Barselfeber Tune. Sannesund. Tarris under. 7 mхneder Sarp Skjeberg. Sarp under. Sandtangen. Hullberget i 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 Nr Dјdsdag Begravelsesdag Navn og tittel Alder Bosted DјdsхrsakBegravelsesstedFјdselsdato Foreldre Merknader 1 01.01.1846 11.01.1846 Johannes Olsen

Detaljer

Lag og kontaktinformasjon Ottestad yngres 2012 Lag Kull Funksjon Navn Adresse E-post Mobil Lag Kull Funksjon Navn Adresse E-post Mobil

Lag og kontaktinformasjon Ottestad yngres 2012 Lag Kull Funksjon Navn Adresse E-post Mobil Lag Kull Funksjon Navn Adresse E-post Mobil Lag og kontaktinformasjon Ottestad yngres 2012 G05-1 2005 Trener Bjarne Kise Bruvegen 9c bjarne@hamarbemanning.no 90043814 Arstad Trener Lars Henrik Myklebust Rundvegen 12 lillekatta@gmail.com 99291140

Detaljer

Johan Dalsegg født 12.1.1922 død 16.1.2006

Johan Dalsegg født 12.1.1922 død 16.1.2006 Johan Dalsegg født 12.1.1922 død 16.1.2006 Vårsøg No skin de sol e høgste Svealiå. No bli det vår, de kjenne e så vel. De søng så tongt kring alla dalasiå, å synnavinn han kjem å gjer me sel. Når sommarn

Detaljer

siden EFC har med sitt team vært aktive på byggmarkedet siden 2006.

siden EFC har med sitt team vært aktive på byggmarkedet siden 2006. Katalog av verk 2010/2011 siden 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 2011 Aiandi tee 18 Salve 2D Ehitajate tee 1 Deichmans Gate 15B Deichmans Gate 15A Lahti, Finland Myntinsyrjä 3 Produksjon av betongdetaljer

Detaljer

Resultatliste 08.09.2007

Resultatliste 08.09.2007 N åpen (uten tid) Even Sveheim Odal OL 0 Andreas Bjørgen Vallset/Stange, OL 0 Ingeborg Fallbakken Berge Løten OL 0 Anna Austad-Sveen Raumar OL 0 Sverre Narum Vallset/Stange, OL 0 Påmeldte: 5 Startende:

Detaljer

Midt-Norsk Dansekrets - Konkurranse

Midt-Norsk Dansekrets - Konkurranse Barn II STD KONKUANSE - TVUNGET OPPYKK VED 31 POENG, FIVILLIG VED 24 POENG / 4 SEIE 6,00 Andreas Myraune - Juliana Vårvik Frosta 6 4,00 Vegard Hervik Juberg - Otelie Hyndøy Frosta 4 5,00 Maksim Smirnov

Detaljer

Sild og makrell for folkehelsen. Otto Gregussen Administrerende Direktør Norges Sildesalgslag

Sild og makrell for folkehelsen. Otto Gregussen Administrerende Direktør Norges Sildesalgslag Sild og makrell for folkehelsen Otto Gregussen Administrerende Direktør Norges Sildesalgslag Helseminister Støre på folkehelsekonferansen 2012 Vi kan i økende grad knytte sykdom til levevaner som kosthold,

Detaljer

Friidretsstevne Aure Stadion - Lørdag 11.06.2016

Friidretsstevne Aure Stadion - Lørdag 11.06.2016 Rekrutt 7-10 år 60 Meter Rekrutt Jenter 7 år - 60 meter 151 00:13,17 Maria Leirdal Vaag Aure IL Rekrutt Gutter 7 år - 60 meter 137 00:13,38 Jonathan Svinsaas Aure IL 143 00:13,68 Silas August Skar Bulling

Detaljer

STIKLESTAD TURN, VÅREN 2016 Info, treningstider og vaktmesterliste.

STIKLESTAD TURN, VÅREN 2016 Info, treningstider og vaktmesterliste. STIKLESTAD TURN, VÅREN 2016 Info, treningstider og vaktmesterliste. Velkommen til vårsesong med turn! Turnstevnet blir 23-24 april i Namsos denne våren. Nærmere info og påmelding kommer. OVERSIKT TURN

Detaljer

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Innhold 1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Gre te Rus ten, Leif E. Hem og Nina M. Iver sen 13 Po ten sia let i uli ke mål

Detaljer

44 Johannes Heien NTNUI 45 Bent Brattbakken NIHI 46 Axel Holene NTNUI 47 Jack Larsen NTNUI 48 Jonathan Hansen NIHI 49 Marius Vebner NTNUI 50

44 Johannes Heien NTNUI 45 Bent Brattbakken NIHI 46 Axel Holene NTNUI 47 Jack Larsen NTNUI 48 Jonathan Hansen NIHI 49 Marius Vebner NTNUI 50 Herrer 50 km 1 Morten Urdal Bakke NTNUI 2 Sigmund Rimstad NTNUI 3 Martin Hallberg NTNUI 4 Einar Raknes Brekke NTNUI 5 Tore Ødegård NTNUI 6 Vegard Ruttenborg NTNUI 7 Erik L Solberg NTNUI 8 Martin Moxnes

Detaljer

Bøker for 1. og 2. Trinn

Bøker for 1. og 2. Trinn Bøker for 1. og 2. Trinn Her har vi forberedt to lister. Den første listen er over bøker som elevene kan lese selv. Den andre listen har forslag til bøker som egner seg til høytlesing. Tittel Forfatter

Detaljer

Offentlig journal. Varsel om tilsyn - behandling av personer over 80 år med akutt hjerneslag. Varsel om tilsyn 2011/680-2 16505/2011 14.07.

Offentlig journal. Varsel om tilsyn - behandling av personer over 80 år med akutt hjerneslag. Varsel om tilsyn 2011/680-2 16505/2011 14.07. Offentlig journal Seleksjon: Rapport generert: 19.7.2011, Dokumenttype:,, Status: J,A 02.08.2011 Varsel om tilsyn - behandling av personer over 80 år med akutt hjerneslag Varsel om tilsyn 2011/680-2 16505/2011

Detaljer

SBM-cup 10-2015 Valldal

SBM-cup 10-2015 Valldal G 10 år 1 km fri felles Laurits Linge Glomnes 10 03:58,8 Jørgen Gretland Hovdebygda IL 8 03:50,6 Ola Lange Vistdal IL 7 03:27,3 Torstein Gjedrem Lund Vinne Skilag 9 03:26,2 Luckas Loe Selbervik Hovdebygda

Detaljer

PRISSTRATEGIER HOS NORSKE BEDRIFTER

PRISSTRATEGIER HOS NORSKE BEDRIFTER 32 PRISSTRATEGIER HOS NORSKE BEDRIFTER RAGN HILD SIL KO SET før s te ama nu en sis dr.oecon, In sti tutt for mar keds fø ring, Han dels høy sko len BI PRIS OG BESLUTNINGER I BEDRIFTER Pris har til dels

Detaljer

Vi ere en nasjon vi med vi små en alen lange. På skolen ØVER VI PÅ NASJONALSANGEN OG SANGENE VI FORBINDER MED 17.MAI

Vi ere en nasjon vi med vi små en alen lange. På skolen ØVER VI PÅ NASJONALSANGEN OG SANGENE VI FORBINDER MED 17.MAI Vi ere en nasjon vi med vi små en alen lange På skolen ØVER VI PÅ NASJONALSANGEN OG SANGENE VI FORBINDER MED 17.MAI SNAKKER VI OM SKIKK OG BRUK I TOGET, BRUK AV FLAGGET OG VED AVSYNGING AV NASJONALSANGEN

Detaljer

Biejjien vuelie solkvad

Biejjien vuelie solkvad Kornoter Frode Fjellheim Biejjien vuelie solkvad Preludium Kyrie Heevehtimmie/Gloria Frå fjell tekst: Håvamål Elden Smerten tekst: Den ældre Edda, Solarljod Beaivvás - Lova lova line (en gammel soljoik

Detaljer

FylkesFOTOarkivet Sponlandarkivet Aalesunds Museum

FylkesFOTOarkivet Sponlandarkivet Aalesunds Museum Zeits Frk ÅM-95003.017744 1912 En ung kvinne 159 8x12 Zeits Frk ÅM-95003.017745 1912 Tre unge kvinner 570 8x12 Zeits Frk ÅM-95003.019821 1912 Kvinnelig turner 159 8x12 Ævenes-guttene ÅM-95003.000004 1904

Detaljer

Premiering 25-skudd kl. ASP. Pengepremier 15 skudd kl. 1. Leikanger skl. Leikangerstemna miniatyr 11.02.2007. Leon - Resultatprogram

Premiering 25-skudd kl. ASP. Pengepremier 15 skudd kl. 1. Leikanger skl. Leikangerstemna miniatyr 11.02.2007. Leon - Resultatprogram Premiering 25-skudd kl. ASP 1. Bente Nina Bårdgard Norum 221 0,-kr Gave 1. Agathe Skarsbø Dale Leikanger 183 0,-kr Gave 1. Helge Eggum Leikanger 235 0,-kr Gave 1. Arnhild Eiken Hyllestad 237 0,-kr Gave

Detaljer

Resultatliste Abik Karusellen,27.05.2014 Sted: Jessheim Idrettspark Arrangør: Ullensaker kommune Løype: 4km vei

Resultatliste Abik Karusellen,27.05.2014 Sted: Jessheim Idrettspark Arrangør: Ullensaker kommune Løype: 4km vei Resultatliste Abik Karusellen,27.05.2014 Sted: Jessheim Idrettspark Arrangør: Ullensaker kommune Løype: 4km vei K11-15 1,Sofie Hodnebrog Westgård,Privat,21:02 K16-19 1,Sofie Nordsveen Hustad,Nes Ski,15:03

Detaljer

a) Hva er sannsynligheten for å trekke ut en rød kule? Det er til sammen 10 kuler, og 2 av disse er røde. Det betyr at P (Rød kule) =

a) Hva er sannsynligheten for å trekke ut en rød kule? Det er til sammen 10 kuler, og 2 av disse er røde. Det betyr at P (Rød kule) = Oppgaver sannsynlighetsregning Oppgave 1. a) Hva er sannsynligheten for at et terningkast gir 3 eller 4 som resultat? Et terningkast har 6 mulige utfall. 2 av utfallene gir 3 eller 4 som resultat. Det

Detaljer

Etterkommere av Johan Fredrik Andersson

Etterkommere av Johan Fredrik Andersson Johan Fredrik Andersson Født: 27 sep 1859, Følene i Herrljunga, Dalsland Død: 11 sep 1912, Fagerholt, Idd Charlotte Amalie Nilsdotter Født: 23 mar 1859, Klagerød, Naverstad, Sverige Død: 21 apr 1920, Idd

Detaljer

Etterkommere av Knut Kristiansen Lilleberg

Etterkommere av Knut Kristiansen Lilleberg Etterkommere av Knut Kristiansen Lilleberg Henry Vestreng Tittutveien 4 E 006 Oslo Mail: henry@vestreng.no Innholdsfortegnelse. Etterkommere.............. av.. Knut..... Kristiansen............ Lilleberg....................................................

Detaljer

4990,- 3390,- 750,- Velkommen til. Knallpriser! Skyvedørsgarderobe. Innredning. Fra. Fra. Din fagmann på. Vera ytterdør

4990,- 3390,- 750,- Velkommen til. Knallpriser! Skyvedørsgarderobe. Innredning. Fra. Fra. Din fagmann på. Vera ytterdør Di fama på BYGGEVARER Gj upp! Kampaj jl m. 20. p. 2014 Kallpi! Syvab Fa Ii Fa Va m/fa ifl. 9970,- 120/130/140x200/210 750,- Vlmm il Va y 4990,- Lv u i hvi m la la l ii. 90x200/210 100x210 ampaja H få u

Detaljer

Uttak til turneringer

Uttak til turneringer Uttak til turneringer U19 uttak EM Polen Følgende er tatt ut til EM U19 i Polen: Vilde Espeseth, Kirkenes Sturla Jørgensen, Karmøy Charlotte Leinan, Mehamn Solvår Jørgensen, Karmøy Torjus Flåtten, Pillarguri

Detaljer

400m Gutter 15 1 Eskil Engdahl 2000 Torvikbukt IL 60,81. 400m Gutter 18 1 Ask Viljar Skar Bulling 1997 Tingvoll Friidrettskl.

400m Gutter 15 1 Eskil Engdahl 2000 Torvikbukt IL 60,81. 400m Gutter 18 1 Ask Viljar Skar Bulling 1997 Tingvoll Friidrettskl. 400m Gutter 15 1 Eskil Engdahl 2000 Torvikbukt IL 60,81 400m Gutter 18 1 Ask Viljar Skar Bulling 1997 Tingvoll Friidrettskl. - Friidrett 55,85 60 meter Rekrutt Vind ikke målt Eilieen Hals 2005 Straumsnes

Detaljer

Terje Aronsen. Matfestivalen. 19. 21. februar 2004 ilakselv

Terje Aronsen. Matfestivalen. 19. 21. februar 2004 ilakselv Terje Aronsen Matfestivalen 19. 21. februar 2004 ilakselv Det kvænske kjøkken Det kvænske kjøkken, hva er nå det? Jeg har mange ganger stilt meg spørsmålet etter at jeg fikk i oppdrag å skrive om det til

Detaljer

Ordfører hilser. Konferansierene introduserer bidragene og presenterer kunstdeltakerne.

Ordfører hilser. Konferansierene introduserer bidragene og presenterer kunstdeltakerne. Program, Scene Ungdommens kulturmønstring Kåfjord, Troms Aja Samisk senter, 17.02.2007 kl 16.00 Ordfører hilser. Konferansierene introduserer bidragene og presenterer kunstdeltakerne. 1 NiNa og MaiKa (Dans

Detaljer

Premieliste Mesterskap Rekrutt 1 Erik Tobias Sletteland Dale (Sunnfjord) 50 49 50 100 100 349 1

Premieliste Mesterskap Rekrutt 1 Erik Tobias Sletteland Dale (Sunnfjord) 50 49 50 100 100 349 1 Premieliste Mesterskap Rekrutt 1 Erik Tobias Sletteland Dale (Sunnfjord) 50 49 50 100 100 349 1 Gylt medalje 9* 2 Sigmund Haugen Kjosaas Dale (Sunnfjord) 50 49 50 100 99 348 2 Sølv medalje 0* 2 Kristian

Detaljer

Nordlendingen Elias Blix var ordets sølvsmedkunstnar. Han kristna landsmålet og gjorde sitt til at den norske kyrkja blei ei folkekyrkje.

Nordlendingen Elias Blix var ordets sølvsmedkunstnar. Han kristna landsmålet og gjorde sitt til at den norske kyrkja blei ei folkekyrkje. LEIESTJERNA Nordlendingen Elias Blix var ordets sølvsmedkunstnar. Han kristna landsmålet og gjorde sitt til at den norske kyrkja blei ei folkekyrkje. Han var med og omsette Bibelen til nynorsk, skreiv

Detaljer

Birkebeineren Hotell-Stevnet Resultatliste

Birkebeineren Hotell-Stevnet Resultatliste G-0 60 m 0.05.0 5 6 7 Vind: +.0 9 Thorstein Görtz Lillehammer IF 9,77 Espen Noreng Lillehammer IF 0,09 7 Olav Høgåsen Lillehammer IF 0,5 60 Håvard Linn (0) Gausdal FIK 0, Magnus Farstad Lillehammer IF

Detaljer

K U R S H E F T E WEB REDAKSJON

K U R S H E F T E WEB REDAKSJON K U R S H E F T E WEB REDAKSJON * WEB Redaksjon Innhold Innlogging................................................................................................................ 4 Startbilde.................................................................................................................

Detaljer

Dato 17/6-2014 Sted: Hvaltjern, Fet Arrangør: Fet skiklubb Løype: Kvinner: 5,7 km terr, Menn 9,5 km terr. K11-15 1,Signe Nordli,NOTEAM,27:14

Dato 17/6-2014 Sted: Hvaltjern, Fet Arrangør: Fet skiklubb Løype: Kvinner: 5,7 km terr, Menn 9,5 km terr. K11-15 1,Signe Nordli,NOTEAM,27:14 Dato 17/6-2014 Sted: Hvaltjern, Fet Arrangør: Fet skiklubb Løype: Kvinner: 5,7 km terr, Menn 9,5 km terr K11-15 1,Signe Nordli,NOTEAM,27:14 K16-19 1,Sofie Nordsveen Hustad,Nes Ski,23:08 K25-29 1,Silje

Detaljer

Etterkommere av Ole Eriksson Sølberg

Etterkommere av Ole Eriksson Sølberg #493 1 Ole Eriksson Sølberg #492 11 Erik Olsson Sølberg Født: 1614 11-1 #490 111 Jon Eriksson Sølberg Født: 1649, Sølberg #491 111-1 Mildrid Sivertsdt. Født: 1666 #616 1111 Guru Johnsdt Født: 1686, Sølberg

Detaljer

Foreldre. Besteforeldre

Foreldre. Besteforeldre 1. Gjert Lind Hansen, f. 27 FEB 1819 på Ørsnes i Vågan. Fikk barn med med Johanna Kristine Johannesdatter, f. ca 1817/1819 på Rystad i Gimsøy, d. 19 FEB 1895 på Kilan i Flakstad, 1 gravlagt 30 APR 1895

Detaljer

Eksempeloppgave 2014. REA3028 Matematikk S2 Eksempel på eksamen våren 2015 etter ny ordning. Ny eksamensordning. Del 1: 3 timer (uten hjelpemidler)

Eksempeloppgave 2014. REA3028 Matematikk S2 Eksempel på eksamen våren 2015 etter ny ordning. Ny eksamensordning. Del 1: 3 timer (uten hjelpemidler) Eksempeloppgave 2014 REA3028 Matematikk S2 Eksempel på eksame våre 2015 etter y ordig Ny eksamesordig Del 1: 3 timer (ute hjelpemidler) Del 2: 2 timer (med hjelpemidler) Mistekrav til digitale verktøy

Detaljer

Kommer tid, kommer rεd

Kommer tid, kommer rεd olist (evt mannsgruppe) c Mel: Iver Kleive elst: Erik e rr: Nils raftεs Det oprano lt c enor ass c Piano/gitar Percussion - gitar c c P isper el c P - - - - ol (gr) ren- ner i et tom - fat i u-cum-ca -

Detaljer

Korrigert resultatliste fra ABIK Karusellen 3.løp Jessheim Lokal arrangør: Lions Club Ullensaker Løype: ca 4 km +++

Korrigert resultatliste fra ABIK Karusellen 3.løp Jessheim Lokal arrangør: Lions Club Ullensaker Løype: ca 4 km +++ Korrigert resultatliste fra ABIK Karusellen 3.løp Jessheim Lokal arrangør: Lions Club Ullensaker Løype: ca 4 km +++ Resultatliste Abik Karusellen,26.05.2015 NOCLAS 1,3529336 U1 Ukjent løper,noteam,42:21

Detaljer

POSTLISTE. Dokumenter registrert: 15.03.2016-15.03.2016 Avdeling/Seksjon: / Dokumenttype: DOK I, DOK N, DOK U Journalenhet:

POSTLISTE. Dokumenter registrert: 15.03.2016-15.03.2016 Avdeling/Seksjon: / Dokumenttype: DOK I, DOK N, DOK U Journalenhet: Lnr: 6120/16 Regdato:15.03.2016 Arkivkode:M71 Saksnr: 15/1892-3 Dok.type: /U Gradering: Saksb: DRBRANNV/TILSYN/ROAKAA Navn: Skeidar Drammen AS Dok.beskr: Tilsynsrapport 2016 Lnr: 6446/16 Regdato:15.03.2016

Detaljer

Referat fra ombudsmøte for Telemark Skyttersamlag på Bø Hotell fredag 13 desember kl 17.30.

Referat fra ombudsmøte for Telemark Skyttersamlag på Bø Hotell fredag 13 desember kl 17.30. Referat fra ombudsmøte for Telemark Skyttersamlag på Bø Hotell fredag 13 desember kl 17.30. Leder Hans Sundsvalen ønsket velkommen til møtet, og foretok opprop av de frammøtte ombudsmenn, og holdt minnetale

Detaljer

Dagens kvenske ord. Sie olet...

Dagens kvenske ord. Sie olet... Dagens kvenske ord 2013 Dato Ord Uttale Eksempler/Forklaringer 29.04 kevät - vår (årstid) uaspirert 'k', munnen formes til å uttale en vanlig norsk 'k', men istedenfor å si 'k', så uttaler man lyden som

Detaljer

Korrigert resultatliste fra ABIK Karusellen 3.løp Jessheim Lokal arrangør: Lions Club Ullensaker Løype: ca 4 km +++

Korrigert resultatliste fra ABIK Karusellen 3.løp Jessheim Lokal arrangør: Lions Club Ullensaker Løype: ca 4 km +++ Korrigert resultatliste fra ABIK Karusellen 3.løp Jessheim Lokal arrangør: Lions Club Ullensaker Løype: ca 4 km +++ Resultatliste Abik Karusellen,26.05.2015 NOCLAS 1,3625365 U1 Ukjent løper,noteam,47:31

Detaljer

Innhold. Kapittel 1 Bio lo gisk ald ring... 17. Kapittel 2 Psy ko lo gisk ald ring... 25

Innhold. Kapittel 1 Bio lo gisk ald ring... 17. Kapittel 2 Psy ko lo gisk ald ring... 25 Innhold Kapittel 1 Bio lo gisk ald ring... 17 Av Olav Slet vold og Ha rald A. Ny gaard Le ve al der... 17 Ge ne relt om teo ri er for ald ring... 17 Ald rings teo ri er... 18 Livs l pet som per spek tiv

Detaljer

Last ned Middags- planleggeren

Last ned Middags- planleggeren Last ned Middags- planleggeren underhundrelappen.no 89 YTREFILET AV SVIN Nordfjord, ass. varianter, 600 g, 148,33 pr. kg 00 29 00 LAKSEFILET KRYDRET m/ chili/fennikel/urter, Godehav, 300 g, 96,67 pr. kg

Detaljer

Resultatliste ABIK Løpskarusellen 2013.Løp 6 av 10 Arrangert: 06.08.2013 Sted: Sessvollmoen Arrangør: Sessvollmoen Løype: 5km terreng

Resultatliste ABIK Løpskarusellen 2013.Løp 6 av 10 Arrangert: 06.08.2013 Sted: Sessvollmoen Arrangør: Sessvollmoen Løype: 5km terreng Resultatliste ABIK Løpskarusellen 2013.Løp 6 av 10 Arrangert: 06.08.2013 Sted: Sessvollmoen Arrangør: Sessvollmoen Løype: 5km terreng Kvinner 20 år og yngre 1,Karoline Næss,Ull kisa,21:50 2,Marie Næss,Ull

Detaljer

Oppfattet servicekvalitet. Oppfattet service. Forventet service. Organisasjonsimage. Teknisk kvalitet (Hva?) Funksjonell kvalitet (Hvordan?

Oppfattet servicekvalitet. Oppfattet service. Forventet service. Organisasjonsimage. Teknisk kvalitet (Hva?) Funksjonell kvalitet (Hvordan? lingen i kjøper selger-relasjonen oppleves. Denne delen av kvaliteten er knyttet til prosessen og samhandlingen, og illustrerer hvordan verdiene blir fremstilt i samhandlingen og møtet mellom kundene og

Detaljer

OFFENTLIG POSTJOURNAL FAUSKE KOMMUNE

OFFENTLIG POSTJOURNAL FAUSKE KOMMUNE Side 1 11/11892 I 13.12.2011 12.12.2011 *** SØKNAD OM FØDSELSPERMISJON Off.loven 13 WBN 1-K1-11/11893 U 13.12.2011 13.12.2011 Per A. Vasshaug SØKNAD OM DISPENSASJON FRA PEA 1-K1- KOMMUNEPLANENS AREALDEL

Detaljer

Januar Mia var på Wang ball. Julie har med seg Oda og Christina på Disney on Ice. Februar Jobben til Tom flytter fra

Januar Mia var på Wang ball. Julie har med seg Oda og Christina på Disney on Ice. Februar Jobben til Tom flytter fra Årsrapport 2006 fra familien Nordli Jørgensen 2006 var hundens år - og da spesielt Bolero sitt. Romjula i fjor ble feiret i Harstad, vi fikk med oss gnav hos Petter og Berte samt årets siste aften hos

Detaljer

2016. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

2016. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2016. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2016. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962 Aadress Pärnu mnt 158/1,

Detaljer

Lagrettemedlemmer/ meddommarar Gulating lagmannsrett 2017 2020 Det skal veljast 9 kvinner og 9 menn

Lagrettemedlemmer/ meddommarar Gulating lagmannsrett 2017 2020 Det skal veljast 9 kvinner og 9 menn Lagrettemedlemmer/ meddommarar Gulating lagmannsrett 2017 2020 Det skal veljast 9 kvinner og 9 menn Utval Fødeår Kjønn Etternavn Fornavn Postnr. Poststed 1 LA 1949 K Notland Gerd Nancy 5440 MOSTERH 2 LA

Detaljer

FORDRER DET NOE SPESIELT Å LEDE EN SAMFUNNSANSVARLIG BEDRIFT?

FORDRER DET NOE SPESIELT Å LEDE EN SAMFUNNSANSVARLIG BEDRIFT? 22 FAGARTIKLER MAGMA 0209 FORDRER DET NOE SPESIELT Å LEDE EN SAMFUNNSANSVARLIG BEDRIFT? Au ten tisk le del se og sam funns an svar CA RO LI NE DALE DIT LEV-SI MON SEN er utdannet Siviløkonom og har en

Detaljer

Gruppe 1900 (1): Vi kommer om lidt, skal lige have webcam på, Danmark

Gruppe 1900 (1): Vi kommer om lidt, skal lige have webcam på, Danmark Gruppe 1900 (1): Hey :) Jonathan, Emil, Moa, Lisa: Hej! Jonathan, Emil, Moa, Lisa: Vem är det? Gruppe 1900 (1): Vi hedder: Viktor, Linnea, Anders og ISabel Jonathan, Emil, Moa, Lisa: vilket land? Gruppe

Detaljer

Nor kaiool@hotmail.com Påmeldt Startnr Navn Klasse Brikke Starttid Resultat Plass Lisensb Brikkeleie Kontingent Ordinært påmeldt

Nor kaiool@hotmail.com Påmeldt Startnr Navn Klasse Brikke Starttid Resultat Plass Lisensb Brikkeleie Kontingent Ordinært påmeldt Bakkeby IK Bakkeby 9153 ROTSUND Dato 28.2.214 Nummer 1 Kundeid: 64535 Forfall: 14.3.214 Kontingentliste Sonerenn dato: 1.3.14 kaiool@hotmail.com 6 Olsen Eirill Helene J 13 år 12:29:3 77 Olsen Helge Menn

Detaljer

Den 17. februar 2015 holdt Ungdommens bystyre møte i Terminus fra kl. 09.00 til kl. 13.30.

Den 17. februar 2015 holdt Ungdommens bystyre møte i Terminus fra kl. 09.00 til kl. 13.30. BERGEN KOMMUNE Bystyrets kontor Protokoll Ungdommens bystyre Den 17. februar 2015 holdt Ungdommens bystyre møte i Terminus fra kl. 09.00 til kl. 13.30. Til stede under opprop: Akademiet Martin Blytt Amalie

Detaljer

Påmeldt Startnr Navn Klasse Brikke Starttid Resultat Plass Lisensb Brikkeleie Kontigent Ordinært påmeldt

Påmeldt Startnr Navn Klasse Brikke Starttid Resultat Plass Lisensb Brikkeleie Kontigent Ordinært påmeldt Alta IF Dato 1.1.21 Nummer 1 Kundeid: 64554 Kontigentliste Kretsrenn Nordreisa dato: 2.1.1 FI 77 Henriksen Magne M 17 år 7,5 km 398241 11:38:3 15 Sum 15 Antall Løpere 1 Vennligst betal skyldig beløp til

Detaljer

www.handball.no Spil le reg ler

www.handball.no Spil le reg ler www.handball.no Spil le reg ler Ut ga ve: 1. juli 2010 Copyright NHF 2010 Innholdsfortegnelse FOR ORD 3 Re gel 1 Spil le ba nen 4 Re gel 2 Spil le ti den, slutt sig na let og ti me out 9 Re gel 3 Bal len

Detaljer

Journaldato: 28.6.2011, Journalenhet: NO-J - Nordreisa kommune, Dokumenttype: I,U, Status: J,A. Dok.dato: 15.06.2011. Dok.dato: 27.06.2011. Dok.

Journaldato: 28.6.2011, Journalenhet: NO-J - Nordreisa kommune, Dokumenttype: I,U, Status: J,A. Dok.dato: 15.06.2011. Dok.dato: 27.06.2011. Dok. Offentlig journal Seleksjon: Rapport generert: 28.6.2011, Journalenhet: NO-J - Nordreisa kommune, Dokumenttype:,, Status: J,A 30.06.2011 Referater til møte i kommunestyret den 23. juni 2011 Referatsaker

Detaljer

Fjellsangen (Å, kom vil I høre en vise om Gjest )

Fjellsangen (Å, kom vil I høre en vise om Gjest ) Fjellsangen (Å, kom vil I høre en vise om Gjest ) Velle Espeland Stortjuven Gjest Baardsen var en habil visedikter, og han hadde en god inntekt av salget av skillingsvisene sine mens han satt i fengsel.

Detaljer

Art. 14-332. 2010 Biltema Nordic Services AB

Art. 14-332. 2010 Biltema Nordic Services AB SE Sköt om dina målade trämöbler, så håller de mycket längre! Måla Dessa möbler är gjorda av massiv akacia och är målade med en utomhus polyuretanfärg som skyddar träet mot bl.a. UV-ljus. Färglagret kommer

Detaljer

Sonerenn Manndalen. Offisiell resultatliste 23.01.2010. Klubb Start nr. Tid Etter Tobias Farstad Burfjord IL 6 Harald Hauge Nordreisa IL 5

Sonerenn Manndalen. Offisiell resultatliste 23.01.2010. Klubb Start nr. Tid Etter Tobias Farstad Burfjord IL 6 Harald Hauge Nordreisa IL 5 G 9 år 1 km klas. fellesstart Tobias Farstad Burfjord IL 6 06:02 Harald Hauge 5 07:03 DNS Isak Sørensen 7 Fullførte: 2 Påmeldte: 3 Startende: 2 G 10 år 1 km klas. fellesstart Martin Kaasen 8 05:50 Hans

Detaljer

Nordland fylkeskommune http://www.kultursekkeninordland.no Fylkeshuset, 8048 BODØ Prinsensgate 100, 8048 BODØ

Nordland fylkeskommune http://www.kultursekkeninordland.no Fylkeshuset, 8048 BODØ Prinsensgate 100, 8048 BODØ Man 25. jan. 2016 kl. 08:30 Kabelvåg barneskole Kabelvåg barneskole: trinn: 4 5, antall: 30 Tore Hjorts gt 1, 8310 KABELVÅG 75420320/2/ 916 22 536 Beate Ottermo beate.ottermo@vagan.kommune.no 75420320,

Detaljer

forskningspolitikk Vekst og spenninger i helseforskning Akademisk dannelse Fagbladet for forskning, høyere utdanning og innovasjon 3/2009

forskningspolitikk Vekst og spenninger i helseforskning Akademisk dannelse Fagbladet for forskning, høyere utdanning og innovasjon 3/2009 4: De forsk nings- og innova sjonspolitiske for tel lin ge ne 6: Bør bli mye større 8: Polsk høye re ut dan ning på re form kurs 10: Bed re kli ma for in sti tutt forsk ning 11: NIFU STEP 40 år 12: Forsk

Detaljer

Kolvereid Idrettslag, Badminton

Kolvereid Idrettslag, Badminton Herresingle Veteran 1. (P.1) 56 Steinar Berg (Trondheim) 2. (P.1) 1830 Arne B Berger (Trondheim) 3. (P.2) 2136 Anders Austnes (Kolvereid) 4. (P.2) 1737 Hallgeir Holstad (Trondheim) 5. (P.3) Lorents Blomseth

Detaljer

Tekst eller kart? Mål

Tekst eller kart? Mål Tekst eller kart? Hvordan geografisk informasjon uttrykkes i et sett tekster fra 1740- tallet Øyvind Eide 1 Mål Hovedmålet med prosjektet er å forstå mer om hvordan folk tenker og kommuniserer om geografi

Detaljer

LAGS RESULTATER JOUKKUEEN SIJOITUS

LAGS RESULTATER JOUKKUEEN SIJOITUS M11 Finland Alakylmänen Ari 152 M12 Finland Junttila Jukka 169 M13 Finland Laukka Jari 165 M14 Finland Molander Tapio 149 M15 Finland Päiväniemi Jyrki 146 M16 Finland Tihinen Antti 145 TOTAL SUM ( INDIVIDUELLE

Detaljer

CHAR. Instruction manual MODEL 69005. DK Værkstedslader 2 Brugsanvisning. NO Verkstedlader 3 Bruksanvisning. SE Verkstadsladdare 4 Bruksanvisning

CHAR. Instruction manual MODEL 69005. DK Værkstedslader 2 Brugsanvisning. NO Verkstedlader 3 Bruksanvisning. SE Verkstadsladdare 4 Bruksanvisning MODEL 69005 1 Instruction manual DK Værkstedslader 2 Brugsanvisning NO Verkstedlader 3 SE Verkstadsladdare 4 SF Latauslaite 5 Käyttöohje Fremstillet i P.R.C. EU-Importør H.P. Værktøj A/S 7080 Børkop Danmark.

Detaljer

MØTEREFERAT Studenttingsmøte 01/14. Dato: 28.11.13 - Møtetid: 1715 - Møtested: Rådsalen

MØTEREFERAT Studenttingsmøte 01/14. Dato: 28.11.13 - Møtetid: 1715 - Møtested: Rådsalen MØTEREFERAT Studenttingsmøte 01/14 Dato: 28.11.13 - Møtetid: 1715 - Møtested: Rådsalen Til: Kopi til: Arbeidsutvalget Representanter med vara Faste observatører Styret NTNU Administrasjonen NTNU Studentutvalg/

Detaljer

Monteringsanvisning Biltema ansvarar inte för felaktiga installationer utan rekommenderar att installation utförs av fackman.

Monteringsanvisning Biltema ansvarar inte för felaktiga installationer utan rekommenderar att installation utförs av fackman. Monteringsanvisning Biltema ansvarar inte för felaktiga installationer utan rekommenderar att installation utförs av fackman. Ø 3/16" (5 mm) Ø 3/16" (10 mm) Förlängningsdel Mutter Spännskruv Insexnyckel

Detaljer

Tema august: Tilvenning, bli kjent med alle i barnehagen, dagsrytmen og rutinar.

Tema august: Tilvenning, bli kjent med alle i barnehagen, dagsrytmen og rutinar. BREIDABLIKK KULTURBARNEHAGE august 2015 ************************************************************************************************ Velkommen til Breidablikk kulturbarnehage og til barnehageåret 2015/2016!

Detaljer

FAM. > nr. 100. 100 Anheng med lærrem, 40 x 27 mm. Lengde lærrem 420 mm. 101 Ørepynt med pinne, lang, 30 x 75 mm. 103 Nål, 40 x 27 mm

FAM. > nr. 100. 100 Anheng med lærrem, 40 x 27 mm. Lengde lærrem 420 mm. 101 Ørepynt med pinne, lang, 30 x 75 mm. 103 Nål, 40 x 27 mm foto Stig Sandmo / grafisk utforming Nina Akersveen / trykk Erik Tanche Nilssen as / 2009 > PRODUKTKATALOG telefon 37 15 30 19 telefaks 37 15 32 19 embla_design@c2i.net www.embladesign.no RISØR 98 Ørepynt

Detaljer

PERFEKT FOR DEG SOM ER GLAD I BÅDE BY- OG FRILUFTSLIV

PERFEKT FOR DEG SOM ER GLAD I BÅDE BY- OG FRILUFTSLIV Hus 11 PERFEKT FOR DEG SOM ER GLAD I BÅDE BY- OG FRILUFTSLIV ye leiligheter på Grefsen Stasjon +13,2 15,2+ me til ter 7,6 5 m bo ter na me til 3 4 ttst e me on asj ter +1,2 ter nse me gre 4,3 +16, +16,5

Detaljer

Trom sø/stav an ger/oslo, ja nu ar 2012 Nils As bjørn Eng stad Ast rid Lær dal Frø seth Bård Tøn der

Trom sø/stav an ger/oslo, ja nu ar 2012 Nils As bjørn Eng stad Ast rid Lær dal Frø seth Bård Tøn der Forord Det er i år 100 år si den Den nor ske Dom mer for en ing ble stif tet. Stif tel sen fant sted 4. mai 1912 på et møte der det del tok 24 domme re. De nær me re om sten dig he ter om kring stif tel

Detaljer

MØTEREFERAT Studenttingsmøte 07/14. Dato: 08.05.14 - Møtetid: 17.15 - Møtested: K 5 på Gløshaugen

MØTEREFERAT Studenttingsmøte 07/14. Dato: 08.05.14 - Møtetid: 17.15 - Møtested: K 5 på Gløshaugen Til: MØTEREFERAT Studenttingsmøte 07/14 Dato: 08.05.14 - Møtetid: 17.15 - Møtested: K 5 på Gløshaugen Kopi til: Referent: Tellekorps: Arbeidsutvalget Representanter med vara Faste observatører Styret NTNU

Detaljer

Grenkonferanse voltige 2013 S Ø N D A G 1 3. J A N U A R, O S L O

Grenkonferanse voltige 2013 S Ø N D A G 1 3. J A N U A R, O S L O Grenkonferanse voltige 2013 S Ø N D A G 1 3. J A N U A R, O S L O PROGRAM 13.00-13.10: Registrering (kaffe og frukt) 13.10 Velkommen 13.15 Oppsummering av 2012 Gjennomgang av årsrapport Økonomi 13.45 Benjamin

Detaljer

Miljømedisin på norsk

Miljømedisin på norsk Miljømedisin på norsk Oppfølging av beboerne og arbeidstakerne etter Vest Tank eksplosjonen Prosjektleder Bjørg Eli Hollund Samarbeidsprosjekt mellom Helse-Bergen og UiB 24 th May 2007 24.mai 2007 Etter

Detaljer

RESULTAT-LISTE FOR Tverlandet IL

RESULTAT-LISTE FOR Tverlandet IL 2 år jenter 200 meter Silje Dyrhaug Stoknes Deltatt 3 år gutter 200 meter Henrik Bakejord Svendsen Deltatt Kristian Krane Deltatt Ola Østvik Deltatt 4 år gutter 200 meter Aleksander Vollan Deltatt Petter

Detaljer

Det er 2 voksne som får ansvaret for hver øvelse, samt en voksen som får ansvaret for å følge barna rundt på gruppene.

Det er 2 voksne som får ansvaret for hver øvelse, samt en voksen som får ansvaret for å følge barna rundt på gruppene. Aktiviteter lørdag I år blir det en liten vri på lørdagsturen. Vi møtes ved den røde hytten klokken 11. Her skal vi dele barna inn i 9 grupper med 4 barn i hver gruppe. Det er 2 voksne som får ansvaret

Detaljer

KAPPGANGSTATISTIKK FOR NORGE 1984

KAPPGANGSTATISTIKK FOR NORGE 1984 Menn 3000m bane (16.00) Erling Andersen 220960 Søfteland TIL 12.11,5 (z) Fana 05.05 Erik Furnes 111268 Søfteland TIL 12.41,0 (1) Melløs 16.09 Lars Ove Moen 151159 TIF Viking 12.47,0 (z) Fana 05.05 Johnny

Detaljer

Bane Navn Klubb Fødselsår / Klasse Påmeldt tid 1 2 Lisa Liasjø TS&LK 05 2005 3 Nora Torsvik Løvli LS&LK 04 2004 4 Julie Gilbu TS&LK 05 2005 5 6

Bane Navn Klubb Fødselsår / Klasse Påmeldt tid 1 2 Lisa Liasjø TS&LK 05 2005 3 Nora Torsvik Løvli LS&LK 04 2004 4 Julie Gilbu TS&LK 05 2005 5 6 Øvelser den 4.03. Øvelsenr: 00 Bryst K He at: 2 Lisa Liasjø TS&LK 0 200 3 Nora Torsvik Løvli LS&LK 04 2004 4 Julie Gilbu TS&LK 0 200 2 Mika Tiarks LS&LK 03 2003 3 Evy Eilin Valås Kyrksæterøra 02 2002 4

Detaljer

Le del se i teo ri og prak sis er et stort og sam men satt fag felt der norske og nordiske forskere har gjort seg stadig mer bemerket både nasjonalt og internasjonalt. Samtidig er lederlønn, lederutvikling,

Detaljer

Eiker Ski Karusellrenn 2016

Eiker Ski Karusellrenn 2016 J 8 år 11 Marianne Haug Teigen Eiker-Kvikk, IF 18:05:30 911* 12 Johanna Magnusson Mjøndalen IF - Ski 18:06:00 912* 13 Linnea Ørmen Johannessen Vestfossen IF 18:06:30 913* 14 Frøy Bøe Løkke Eiker-Kvikk,

Detaljer

Etternavn Fornavn Tilvekstnr År Tekst på fotokort Klass Str Habostad Johan ÅM-95003.040633 1919 Portrett en liten gutt 850 8x12

Etternavn Fornavn Tilvekstnr År Tekst på fotokort Klass Str Habostad Johan ÅM-95003.040633 1919 Portrett en liten gutt 850 8x12 Etternavn Fornavn Tilvekstnr År Tekst på fotokort Klass Str Habostad Johan ÅM-95003.040633 1919 Portrett en liten gutt 850 8x12 Habostad Johan ÅM-95003.040633 1919 Portrett en liten gutt 850 8x12 Habostad

Detaljer

Sørlia IL 18-19 Desember 2015

Sørlia IL 18-19 Desember 2015 Sørlia IL 18-19 Desember 2015 Da er vi her igjen, med årets siste dugnadsliste. Vi har også i år fått med oss Trønder-Avisa som hovedsponsor. NTE, Amfi Steinkjer, Malmo Sport, Norsk Transformator og Gule

Detaljer

Å så heldig jeg er. Hender som kan gripe, G øyne som kan se, F. føtter jeg kan slå C følge med, C. ører som hører deg G nynne og le, F

Å så heldig jeg er. Hender som kan gripe, G øyne som kan se, F. føtter jeg kan slå C følge med, C. ører som hører deg G nynne og le, F Å så heldig jeg er C Hender som kan gripe, G øyne som kan se, F føtter jeg kan slå C følge med, C ører som hører deg G nynne og le, F å så heldig jeg C er! C Å så G heldig jeg er, F å så C heldig jeg er,

Detaljer

De mo kra tisk med bor ger skap hva hand ler boka om?

De mo kra tisk med bor ger skap hva hand ler boka om? [start kap] De mo kra tisk med bor ger skap hva hand ler boka om? Kjell Lars Ber ge og Ja nic ke Hel dal Stray De mo kra tisk med bor ger skap i sko len? De mo kra ti er van ske lig, selv for et gjen nom

Detaljer

RAPPORT 4B. Teigliste. www.skogoglandskap.no

RAPPORT 4B. Teigliste. www.skogoglandskap.no RAPPORT 4B www.skogoglandskap.no 18/82/0 50/6/0 51/6/0 95/136/0 96/202/0 129/4/0 135/12/0 141/3/0 148/17/0 149/36/0 151/5/0 151/12/0 151/20/0 KAFSTAD FELLESBEITE VAADAL JOAR VÅDALSVEGEN 300 7710 RØSTAD

Detaljer