) liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. Võrrand, x x0. 2 t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download ") liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. Võrrand, x x0. 2 t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet"

Transkript

1 1. I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende mõõtmeid mitte arvestada. Näiteks juhul, kui keha liigub kulgevalt või keha liikumise ulatus on palju kordi suurem selle mõõtmetest ( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele). Kui keha kõik punktid sooritavad ühesugused nihked ehk liiguvad mööda ühesuguseid trajektoore, siis on tegemist kulgliikumisega. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes joont. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõites spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suureneb kogu aeg). Trajektoor on joon, mida mööda liigub keha kui punktmass. Liikumine on ühtlane, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (kiirus ei muutu) Liikumine on mitteühtlane kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Teepikkus näitab, kui pikk on trajektoor, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. Keha kiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus. Näiteks, kui v=50m/s, siis läbib keha igas sekundis teepikkuse 50m (kui liikumine oli ühlane) või keskmiselt 50m (kui liikumine oli ebaühtlane). Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. Liikumise suhtelisus seisneb selles, et erinevate taustkehade suhtes võib vaadeldaval objektil olla erinev teepikkus, nihe, trajektoor ja kiirus. (liikuvas rongi jalutavat inimest võib kirjeldada nii rongi kui ka maapinna suhtes; ratta kodarate liikumist võib kirjeldada sõitva jalgratturi ja tee ääres seisva inimese suhtes). Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ja aja mõõtmise seadet. (Taustsüsteem lihtsustab liikuvate kehade matemaatilist kirjeldamist). Nihe on liikuva keha algasukohta ja lõppasukohta ühendav vektor ehk suunaga sirglõik. Mehaanika põhiülesanne on määrata keha asukoht mistahes ajahetkeks. Selleks peame teadma keha algasukohta (algkoordinaati, x 0 ) liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. a Võrrand, x x0 v0 t t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet lahendada üldjuhul, kui asendada x 0,v ja a teada olevate numbritega. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille trajektooriks on sirgjoon ja mille korral kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Keha kiirendus näitab, kui palju keha kiirus ajaühikus muutub (suureneb- kiireneval liikumisel või väheneb- aeglustusval liikumisel). Näiteks, kui a = - 0,3 m/s², siis kahaneb kiirus igas sekundis 0,3m/s võrra. Nihkevektori projektsiooniks telgedele nimetatakse vektori lõpp- ja alguspunkti koordinaatide vahet. (Δx= x-x 0, Δy= y-y 0 ) Vaba langemine on nähtus, kus keha langeb vaid Maa külgetõmbe tõttu ja jäetakse m arvetsmata õhu takistus. Vaba langemise kiirendus maapinna lähedal on g=9,8 s Ülesannete lahendamise oskus järgmiste valemite rakendamisel: s at at v v0 v v0 v ; s x x0; x x0 vt ; s v0t ; s ; a ; t; a t

2 . Küsimused mehaanilise liikumise osale. 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks?. Kuidas liikumisi liigitatakse? Too näiteid. 3. Mida nimetatakse trajektooriks? 4. Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks? 5. Millist liikumist nimetatakse mitteühtlaseks? 6. Mida väljendab teepikkus? 7. Mida näitab keha kiirus? 8. Mida näitab keha keskmine kiirus? 9. Selgita liikumise suhtelisust. Too näide. 10. Mida nimetatakse taustsüsteemiks? 11. Mida nimetatakse nihkeks? 1. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? 13. Millist liikumist nimetatakese ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks? 14. Mida näitab keha kiirendus? 15. Selgita järgmisi suurusi: 1) a = - 0,3 m/s² ) v = 3 km/h 3) v = - 1 m/s 4) a = 5 m/s² 16. Mida tähistavad järgmised tähed: v; a; t; s; l; v 17. Mida nimetatakse nihkevektori projektsioonideks telgedele? 18. Milles seisneb liikumise pidevus? 19. Millal on tegemist kulgliikumisega?

3 3. II Dünaamika osa kokkuvõte. 1. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. Valem: p=m v, ühik 1kgm/s. Kuna kiirus, v on vektoriaalne suurus, siis ka keha impulss on vektoriaalne ehk suunaga suurus. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus: Kõikide süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende igasugusel vastastikmõjul jääv suurus. Valemina: m 1 v1 m v... m1 v01 m v0... Impulsi jäävuse seadus on leidnud rakendust reaktiivliikumisel. Reaktiivliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille põhjustab vaadeldavast kehast mingi kiirusega eemale heidetud keha osa. (Näiteks põlemisel eralduvad heitgaasid. Looduses liiguvad selliselt kalmaarid paisates endast eemale vett.). Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1n ja tähis-f, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja. Looduses esinevad järgmised jõud: gravitatsioonijõud (raskusjõud), elektromagnetilised jõud (keha kaal, elastsusjõud ja hõõrdejõud), tugevad jõud tuumaosakeste vahel ja nõrgad jõud. Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis võib neid liita nagu vektoreid, arvestades suunda. Jõudu, mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju, nimetatakse resultantjõuks. 3. Jõudude puudumise ja mõju seost keha liikumisega on uurinud inglise füüsik Isaac Newton, kelle nime kannavad ka tema poolt sõnastatud kolm seadust. I Newtoni seadus: Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kuna nähtust, kus kehad oma liikumise kiirust püüavad säilitada, nimetatakse inertsiks, siis võib Newtoni I seadust nimetada ka inertsiseaduseks. (Näiteks bussi pidurdamisel, sõitma hakkamisel või kurvis, kalduvad reisijad liikumise muutusele vastassuunas soovist säilitada endist liikumisolekut.) II Newtoni seadus: Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline sellele kehale F mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Valem: a (Seda võib sõnastada ka teisiti: m Kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale põhjustatud kiirenduse korrutisega F=m a) III Newtoni seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku alati arvuliselt võdsete, kuid vastassuunaliste jõududega F F1 (Neid jõudusid ei saa liita, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele. Seega need jõud ei kompenseeri ehk ei tasakaalusta teineteist.) Kui ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva kehaga siduda taustsüsteem, siis nimetatakse seda inertsiaalseks taustsüsteemiks, sest selles kehtib Newtoni I seadus. Taustsüsteemi, mis on seotud kiirendusega liikuva kehaga nimetatakse mitteinertsiaalseks ja Newtoni I seadus seal ei kehti. 4. Keha massi võib käsitleda kui kehas leiduvat ainehulka või kui keha inertsuse mõõtu. Viimasel juhul öeldakse, et tegemist on inertse massiga. Inertsus on keha omadus avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele. Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema kiirust muuta, seega seda inertsem on keha. Suurema massiga keha kiiruse muutmiseks peab mõjuma suurem jõud või jõu mõju peab kestma kauem. (NB! See jutt seostub hästi Newtoni II seadusega.) Keha massi tähis on m ja põhiühik 1kg. Massi mõõdetakse kaaludega. Kaalude töö põhineb asjaolul, et võrdse massiga kehi tõmbab Maa enda poole võrdse jõuga. 5. Maailma kõigi kehade vastastikust tõmbumist nimetatake gravitatsiooniks. Gravitatsiooniseadus: Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. See tähendab, kui üks mass suureneks kaks korda, siis ka tõmbejõud suureneks kaks korda. Kui aga kaugus suureneks kaks korda, siis jõud nõrgeneks neli korda, s.t. kaks ruudus on neli. G m1 m N m Valemine: F, kus G=6,67 10ˉ¹¹ on gravitatsioonikonstant, mis näitab kui r kg suure jõuga tõmbavad teineteist kaks 1kg massiga keha, kui nendevaheline kaugus on 1m. Gravitatsiooni üheks esinemisvormiks on raskusjõud. Raskusjõud on planeedi (Maa) külgetõmbejõud tema lähedal asuvatele kehadele. Valem: F=m g, kus g=9,8m/s² on vaba

4 4. langemise ehk raskuskiirendus. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha, Maa külgetõmbe tõttu, mõjub alusele või riputusvahendile. Kui keha on paigal või liigub vertikaalsihis ühtlaselt on tema kaal võrdne raskusjõuga: P=m g. Kui keha liigub vertikaalsihis kiirendusega üles või alla, siis suureneb või väheneb keha kaal kiirendust põhjustava jõu võrra. Valem üldkujul: P=m (g+a). Kui keha langeb vabalt, siis temal kaal puudub ehk keha on kaaluta olekus s.t. P=m(g-g)=0. 6. Kui kaks keha puutuvad kokku ja üks keha püüab teise pinnal liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud. Hõõrdejõu põhjuseks on pinnakonaruste haakumine ja ka erinevate kehade pinnaosakeste vahel tekkiv tõmbejõud (väga siledate pindade kokkupuutel). Hõõrdejõud on alati suunatud suhtelisele liikumisele vastupidiselt, paralleelselt kokkupuutuvate pindadega. Hõõrdejõud võib tekkida libisemisel, siis räägime liugehõõrdejõust, veeremisel räägime veerehõõrdejõust ja kui kehade vahele jääb vedelik, siis räägime vedelikhõõrdest. Veeremisel ja vedelikhõõrdel on hõõrdejõud väiksem, kui libisemisel. Hõõrdejõu suurus sõltub ka kokku puutuvate pindade siledusest ja materjalist. Materjale iseloomustatakse hõõrdeteguriga. Hõõrdetegur näitab kui suure osa rõhumisjõust moodustab hõõrdejõud. Valem:, kus N on N rõhumisjõud, see on toetuspinnaga risti mõjuv jõukomponent. Horisontaalsel pinnal on rõhumisjõud võrdne raskusjõuga, N=m g. Sellisel juhul võib hõõrdejõudu arvutada valemist: F=μ m g. Tehniliste seadmete detailide kokkupuutel püütakse hõõrdumist vähendada, tehes pinnad siledaks ja määrides neid õliga. Kuid hõõrdejõud on meile ka vajalik, sest ilma hõõrdejõuta ei saaks masinad ja inimesed edasi liikuda. Tänu jalatalla ja maapinna vahel tekkivale hõõrdejõule suudame ennast edasi lükata. (Talvel püütakse hõõrdejõudu suurendada liiva raputamisega kõnniteedele.) Liugehõõrdejõudu saab mõõta keha ühtlasel vedamisel dünamomeetri abil. Sel juhul me mõõdame ühtlasi suurimat seisuhõõrdejõudu, millega veojõud võrdub. Liikuma hakkamisel peame seisuhõõrdejõudu veidi ületama, et anda kehale kiirendus. Seisuhõõrdumisest räägime vaid siis, kui keha püütakse liikuma lükata ja hõõrdejõud seda takistab. Mida suurema jõuga tõmmata, seda suuemaks muutub ka takistav hõõrdejõud, mida nimetataksegi seisuhõõrdejõuks. (Et määrata pindadevahelist hõõrdetegurit tuleb mõõta keha raskusjõud. Seejärel vedades keha ühtlaselt mööda horisontaalset pinda mõõta ka liugehõõrdejõud ning jagada hõõrdejõud raskusjõuga.) 7. Keha kuju või ruumala muutmist välise jõu mõjul nimetatakse deformeerimiseks. Deformeeritavad kehad võivad olla elastsed (kui nende kuju või ruumala peale välijõu mõju lakkamist taastub), plastilised (kui uus kuju või ruumala kergesti säilib) või rabedad (kui keha kergesti puruneb). Deformeerimise viisid on: venitus või kokku surumine, painutamine, väänamine ja nihe. Keha deformeerimisel tekib temas elastsusjõud, mis püüab taastada keha esialgset kuju ja ruumala. Seega on elastsusjõud suunatud keha osakeste liikumisele vastupidises suunaga. Oma olemuselt on elastsusjõud elektromagnetiline jõud. Positiivselt laetud aatomituumade ja teiste aatomite negatiivse laenguga eletronkatete vahel on nii tõuke- kui ka tõmbejõud. Rahulikus olekus püüdlevad need jõud kehas tasakaalu poole. Deformeerimise käigus see tasakaal rikutakse ja nende jõudude resultant hakkab toimima elastsusjõuna. Hooke i seadus: Elastses kehas deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikkuse muutusega. Valem: F k l l ) kus k-on keha jäikus, mis näitab kui suur elastsusjõud tekib kehas selle e ( o pikkuse ühikulisel muutumisel (ühik N/m), l lo on lõpp- ja algpikkuse vahe. F h

5 5. Peatükk Jõud küsimused. 1. Mida nimetatakse jõuks?. Iseloomusta jõudu. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? 4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus? 5. Sõnasta Newtoni I seadus. 6. Sõnasta Newtoni II seadus. Kirjuta valem oma sõnastuse järgi. 7. Sõnasta Newtoni III seadus. 8. Mida nimetatakse resultantjõuks? 9. Millest ja kuidas sõltub keha poolt omandatud kiirendus? 10. Milles seisneb inertsi nähtus? Too näide. 11. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse inertsiaalseteks? 1. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse mitteinertsiaalseteks? 13. Mida võib iseloomustada keha mass? 14. Millega massi mõõdetakse ja millel põhineb selle mõõteriista töö? 15. Mida nimetatakse keha inertsuseks? 16. Milles avaldub gravitatsiooninähtus? 17. Sõnasta gravitatsiooniseadus. 18. Mida väljendab gravitatsioonikonstant? 19. Mida nimetatakse raskusjõuks? Kirjuta valem ja selgita tähtede tähendust ja ühikuid? 0. Mida nimetatakse keha kaaluks? Kirjuta valemid erinevateks liikumisteks ja selgita tähiseid ning ühikuid. 1. Millal on keha kaaluta olekus?. Millal tekib kehade vahel hõõrdejõud? 3. Millest on hõõrdejõud põhjustatud? 4. Milline on hõõrdejõu siht ja suund? 5. Nimeta hõõrdumise liigid ja võrdle neid omavahel. 6. Kus on hõõrdejõud kasulik, kus kahjulik? 7. Too näiteid, kuidas hõõrdejõudu vajadusel suurendatakse ja kuidas vähendatakse. 8. Kuidas hõõrdejõudu mõõta? 9. Kuidas hõõrdejõudu arvutada? Selgita tähtede tähendust ja ühikuid valemis. 30. Mida näitab hõõrdetegur? 31. Millal me räägime seisuhõõrdumisest? 3. Millega võrdub maksimaalne seisuhõõrdejõud? 33. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? 34. Kuidas hõõrdetegurit määrata? 35. Milliseid kehi nimetatakse elastseteks, milliseid rabedateks ja milliseid plastseteks? 36. Mis on deformeerimine? 37. Mil viisil me saaksime erinevaid kehi deformeerida? (5-el viisil) 38. Millal tekib kehas elastsusjõud ja kuidas on see suunatud? 39. Sõnasta Hooke i seadus. Kirjuta valem ja selgita tähtede tähendust ning ühikuid. 40. Mida iseloomustab keha jäikus? 41. Selgita elastsusjõu tekkimist aine siseehitusest lähtudes. 4. Mis on keha impulss? Kirjuta valem, selgita tähiseid ja ühikuid. 43. Miks keha impulss on vektoriaalne suurus? 44. Sõnasta impulsi jäävuse seadus. Kirjuta see valemina ja selgita tähti. 45. Too kaks näidet, kus impulsi jäävuse seadust tuleks rakendada? 46. Mida nimetatakse reaktiivliikumiseks?

6 6. III Perioodilised liikumised osa teoreetilised alused. Perioodilisteks nimetatakse selliseid liikumisi, mille korral keha kordab oma trajektoori kindla ajavahemiku järel. Näiteks ringliikumine, võnkumine ja lainetus on perioodilised liikumised. Kui keha liigub mööda kõverjoonelist trajektoori, siis liigub ta kõverjooneliselt. Näiteks elliptiline, ringjooneline, sik-sakiline on kõverjoonelised liikumised. Keha kiiruse ja kiirenduse suurus ning suund võivad kõverjoone igas punktis olla erinevad. Kiirus on alati suunatud antud punktis piki kõverjoone puutuja sihti ja kiirendus on suunatud risti kiirusega, kõveruskeskpunkti poole. (Täienda ise joonisega) 1. Ringliikumisest: Iga kõverjoonelise liikumise võib jaotada liikumisteks mööda erineva raadiusega ringjoonte kaari. Ringjoonelise liikumise korral liigub keha mööda ringjoonelist trajektoori jääva kiirusega, mille suund pidevalt muutub. Muutub ka kiirenduse suund, mis on alati suunatud ringjoone keskpunkti poole, kuid kiirenduse väärtus jääb samaks. Kui rinjoonelise trajektoori keskpunkt asub väljaspool liikuvat keha, siis on tegemist tiirlemisega.(maa tiirleb ümber Päikese) Kui ringjoone keskpunkt kuulub keha punktide hulka, siis keha pöörleb ümber selle punkti.(maa pöörleb ümber oma mõttelise telje) Nurka, mille võrra pöördub kõveruskeskpunkti ja pöörleva keha mistahes punkti ühendav raadius nimetatakse pöördenurgaks (φ-fii). (Täienda ise joonisega) Pöördenurka saab arvutada keha mingi punkti poolt sooritatud kaare pikkuse (l-meetrites) ja selle punktini l mõõdetud kõverusraadiuse (r-meetrites) suhtega. Valem:. Pöördenurga ühikuks r on võetud 1rad (loe radiaan). See on selline pöördenurk, millele vastava kaare pikkus on võrdne kõverusraadiusega (s.t. l=r) Kui teha üks täisring vastab sellele kaare pikkus r l= π r, mis tähendab aga nurka 360. Arvutades rad Seega 1π rad=180. r Peale tavalise kiiruse ehk joonkiiruse (v= t l ) iseloomustatakse ringliikumist ka suurusega nurkkiirus (ω-oomega). Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suure pöördenurga sooritab keha mistahes punktini kujutatud raadiusvektor ajaühikus. Valem: l l (ühik 1rad/s) Asendades φ tema arvutusvalemiga, saame, kus võime t r t t v asndada suurusega v. Seega saame seose nurkkiiruse ja joonkiiruse vahel: (kiiruse r avaldamisel v=ω r) Tiirlemis-, pöörlemis- ehk võnkeperioodiks nimetatakse aega, mis kulub ühe tiiru, pöörde või täisvõnke tegemiseks. Tähis-T, ühik-1s. r Keha kiiruse võib ühe ringi korral leida valemist v= ja nurkkiiruse valemist ω= T T või sagedust arvestades valemist ω=π f. Tiirlemis-, pöörlemis- ehk võnkesagedus näitab mitu tiiru, pööret või võnget teeb liikuv keha ajaühikus. Tähis f või ν ja ühik 1Hz (loe herts). Sagedus on üks herts, kui igas sekundis tehakse üks täisring või täisvõnge. Näiteks, kui sagedus on f=5,3hz teeb võnkuv keha igas sekundis 5,3 võnget. Periood on sagedusega pöördvõrdelises sõltuvuses. See tähendab, et mida suurem on sagedus, seda väiksem on periood. Valemina: T= f 1 või f= T 1.

7 7. Ringliikumisel arvutatakse kiirendust valemist: a= r v Arvestades kiiruse ja nurkkiiruse vahelist seost saame teisi kujusid: a=ω² r või a=v ω. Jõumomendiks (tähis-m) nimetatakse jõu ja jõuõla korrutist. Valem: M=F d, ühik 1Nm, kus d-on jõuõlg. Jõuõlg on lühim kaugus pöörlemiskeskpunktist kuni jõu mõjusirgeni. (Tee ise joonis) Impulssmomendiks (tähis-l) nimetatakse keha impulsi (p) ja pöörlemisraadiuse (r) korrutist. Valem: L=p r ehk( L=m v r=m ω r²), ühik 1kgm²/s². Looduses kehtib impulssmomendi jäävuse seadus, mille tõttu pöörlemisraadiuse vähenedes keha nurkkiirus suureneb ja vastupidi.. Võnkumiseks nimetatakse sellist perioodilist liikumist, mille korral keha kordab oma trajektoori muutes iga poolperioodi järel liikumise suuna vastupidiseks. Võnkumised võivad olla: vaba-, sund- ja isevõnkumised. Vabavõnkumine tekib sel juhul, kui keha kõrvalekallutamisel tasakaaluasendist tekib jõukomponent, mis on suunatud tasakaaluasendi poole ja hõõrdumine süsteemis on väike. (nööri otsas rippuv raskus hakkab löögi mõjul võnkuma) Vabavõnkumised on hõõrdumise tõttu sumbuvad, s.t. võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist hakkab vähenema. Sundvõnkumisi põhjustab mõni väline jõud. Kui see jõud mõjub kindla aja tagant tekivad perioodilised sundvõnkumised (lükkan kiigele hoogu iga kord, kui kiik minu juurde jõuab). Kuid sundvõnkumised võivad olla ka mitteperioodilised (tuul kõigutab puud). Isevõnkumised tekivad sellises süsteemis, millesse kuulub energiaallikas, nii et selle energia arvel saab kompenseerida hõõrdumisel tekkivaid energiakadusid (pendelkell; istun ise kiigel ja kiigutan ennast andes hoogu). Võnkuv keha on sooritanud täisvõnke, kui: a) liigub ühest amplituudist teise amplituudi ja tuleb esialgsesse amplituudi tagasi; b) alustades liikumist tasakaaluasendist liigub ühte amplituudi, teise amplituudi ja jõuab uuesti tasakaaluasendisse. Tasakaaluasend on võnkuva keha selline asukoht, kus enne võnkuva hakkamist või võnkeenrgia lõppemist keha on paigal, sest temale mõjuvad jõud on seal tasakaalus. Hälbeks nimetatakse võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist mistahes ajahetkel (tähisx). Suurimat kaugust tasakaaluasendist ehk suurimat hälvet nimetatakse võnkeamplituudiks (tähis-x 0 ). Toome näiteks kaks võnkuvat süsteemi: 1) Matemaatiline pendel-see on venimatu ja kaaluta niidi otsas rippuv punktmass, mille võnkeperioodi saab arvutada valemist: T= π g l, kus l on pendli pikkus meetrites ja g=9,8m/s². ) Vedrupendel on ideaalse m vedru otsas võnkuv punkmass, mille perioodi saab arvutada valemist: T= π, kus m k on võnkuva keha mass kilogrammides ja k on vedru jäikus (ühik 1N/m). Harmoonilisteks nimetatakse võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus või koosinusfunktsiooni abil. Nende võrrandid on saadud ringliikumise ja võnkumise võrdlemisel: x x0 sinωt või x x0 cosωt. Siinuse või koosinuse järel olevat liiget, ωt=φ, nimetatakse siin faasiks (faas määrab võnkuva keha hälbe mingil hetkel) ja suurust ω- ringsageduseks (see on nurkkiiruse analoog, ühik 1rad/s). Harmooniliste võnkumiste graafik on siinus- või koosinusfunktsiooni graafik. (Tee ise joonised)

8 8. Kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks süsteemi oma võnkesagedusega tekib resonants, mille tulemusel võnkeamplituud järsult suureneb. Resonantsi kasutatakse sagedusmõõturis ja sellega peab arvestama võnkuvate süsteemide korral (näiteks rippsild võib puruneda, kui sellel tekitada võnkumine, mille sagedus on võrdne silla omavõnkesagedusega). 3. Laineks nimetatakse võnkumiste levimist keskkonnas. Kui osakesed võnguvad piki laine levimise sihti, siis on tegemist pikilainetega (näiteks helilained). Kui osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga, siis on tegemist ristalinetega (näiteks vee pinnalained). Kaugust, mida mõõdetakse piki laine levimise sihti, kahe järjestikuse (täpselt ühte moodi) samas faasis võnkuva punkti vahel, nimetatakse lainepikkuseks. Tähis λ (loe lamda), ühik 1m. Aega, mis kulub võnkumise energial ühe lainepikkuse läbimiseks võib nimetada laineperioodiks, T. Selle abil saame leida lainete levimise kiiruse v= T ehk sageduse kaudu v=λ f. Laineid iseloomustavateks sarnasteks nähtusteks on nende peegldumine, murdumine, liitumine või paindumine tõkete taha. Nende nähtuste esinemine kinnitab lainelise protsessi olemasolu. Kui kahel lainel on ühesugune lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe, siis on need lained omavahel koherentsed. Kahe laine käiguvaheks nimetatakse teepikkuste erinevust, mis neil lainetel tuleb läbida samasse punkti jõudmiseks. Lainete interferentsiks nimetatakse koherentsete lainete liitumise nähtust, mille tulemusel tekib ruumi igas punktis kindel võnkumiste jaotus. Kui liituvate lainete käiguvahe on võrdne täisarvu lainepikkustega (lained liituvad samas faasis), siis tekib interferentsi maksimum (max) ehk võnkumine selles punktis muutub väga võimsaks (amplituud suureneb). Valem: käiguvahe, Δd=k λ, kus k=0;1,;... Kui liituvate lainete käiguvahe on võrdne paaritu arvu pool-lainepikkustega (lained liituvad olles vastasfaasides), siis tekib interferentsi miinimum (min) ehk võnkumine nõrgeneb või kustub hoopis. Valem: käiguvahe, Δd=(k+1) Lainete difraktsiooniks nimetatakse lainete paindumist tõkete või avade taha. Difraktsiooni on kõige parem jälgida, kui avad või tõkked jäävad suurusjärku λ kuni 5λ. Võnkumise energia levib keskkonnas sirgjooneliselt. Lainete sirgjoonelist levikut seletas Huygens järgmiselt. Iga ruumipunkti, kuhu laine on jõudnud, võib käsitleda kui mikrolainete allikat. Need mikrolained aga liituvad üksteisega nii et piki sirget tekib interferentsi maksimum ning mujal lained kustutavad üksteist.

9 9. X klassi küsimused perioodiliste liikumiste peatüki kohta. 1. Mida tähendab perioodiline liikumine? Too selle kohta näiteid.. Millist liikumist nimetatakse kóverjooneliseks? Too näiteid. 3. Millist liikumist nimetatakse ringjooneliseks? 4. Vórdle kóverjoonelist ja ringliikumist omavahel. 5. Kuidas on suunatud kiirus ja kiirendus kóverjoonelisel, kuidas ringliikumisel? 6. Millal räägime pöörlemisest, millal tiirlemisest? 7. Mis on pöördenurk ja kuidas seda arvutada? 8. Defineeri pöördenurga ühik? 9. Mida näitab nurkkiirus ja kuidas seda arvutada? 10. Kuidas nurkkiirus on seotud tavalise ehk joonkiirusega? 11. Defineeri tiirlemisperioodi móiste. 1. Defineeri pöörlemissageduse móiste. 13. Kuidas arvutada kiirendust ringliikumisel? 14. Mida nimetatakse jóumomendiks ja kuidas seda arvutada? 15. Mis on jóuólg? 16. Mida nimetatakse impulssmomendiks ja kuidas seda arvutada? 17. Milles seisneb reaktivliikumine ja kuidas on see seotud impulsi jäävuse seadusega? 18. Sónasta impulsi jäävuse seadus? 19. Mida nimetatakse vónkumiseks? 0. Millised on vónkumiste liigid, too nende kohta näited? 1. Kirjelda täisvónke toimumist, kui vónkumine algab: a) tasakaaluasendist, b) ühest amplituudist.. Mis on tasakaaluasend? 3. Mis on vónkeamplituud? 4. Mida nimetatakse vónkuva keha hälbeks? 5. Kirjelda matemaatilist ja vedrupendlit. 6. Kirjuta vórrandid, mis vóimaldavad arvutada erinevate pendlite vónkeperioode. 7. Milline seos on vónkeperioodil ja -sagedusel? 8. Defineeri vónkesageduse ühik? 9. Milliseid vónkumisi nimetatakse harmoonilisteks? 30. Kirjuta harmooniliste vónkumiste vórrandid ja selgita neid? 31. Milles seisneb vónkumiste resonantsi nähtus? 3. Kus on resonantsi nähtust vaja arvestsda ja kus saab teda ära kasutada? 33. Mis on laine? 34. Iseloomusta kóiki lainete liike? 35. Mida nimetatakse lainepikkuseks? 36. Kuidas arvutada lainete levimiskiirust? 37. Millised nähtused kinnitavad lainelise protsessi olemasolu? 38. Milliseid laineid nimetatakse koherentseiks? 39. Mida nimetatakse lainete käiguvaheks? 40. Kirjelda lainete interferentsi nähtust. 41. Milles seisneb lainete difraktsiooni nähtus ja millisel tingimusel on see jälgitav? 4. Millal tekib interferentsi maksimum ja milles see seisneb? 43. Millal tekib interferentsi miinimum ja milles seisneb? 44. Kuidas Huygens seletas lainete sirgjoonelist levikut ühtlases keskkonnas?

10 11. IV Töö, võimsuse ja energia osa teoreetilised teadmised. Kui keha liigub mingi jõu mõjul edasi, siis tehakse füüsika seisukohalt mehaanilist tööd. Valem: A=F s, kus jõud F ja nihe s on samasihilised. Töö tähis A ja ühik 1J (loe džaul). Töö on 1J, kui jõud 1N nihutab keha edasi 1m võrra. Tööd võib teha mistahes aja jooksul. Mida lühema ajaga töö ära tehakse, seda võimsam on töö tegija. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus tehtud tööd. Valem: N= t A Võimsuse tähis N ja ühik 1W (loe vatt). Võimsus on 1W, kui igas sekundis tehtud töö on 1J. Kui võimsus on 1W, siis tehakse igas sekundis 1J tööd. Üldjuhul arvutatakse mehaanilist tööd arvestades tegeliku jõu suunda liikumissihi suhtes. (Oska ise joonist teha) Sel juhul on töö üldvalem: A F s cos,kus on nurk jõu F ja nihke s vahel. Siit saame seletada, millal mehaanilise töö väärtus on 0, millal positiivne ja millal negatiivne. Tööd ei tehta (A=0), kui 1) F=0 keha liigub inertsi mõjul; ) s=0 seisab hoides raskust, 3) =90 või =70 jõud mõjub risti liikumissihiga.

11 Töö on positiivne, kui jõu projektsioon liikumissihile ühtib liikumise suunaga. Töö on negatiivne, kui jõu projektsioon liikumissihile on vastupidine liikumise suunale. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Seega selle mõõtühik on nagu töölgi 1J. Mehaanilise energia liigid on: 1) Kineetiline energia on liikuvatel kehadel. Valem: m v E K ) Potentsiaalset energiat omavad kehad kas iseenda asendi või oma osakeste vastastikuse asendi tõttu. a) Raskusjõu potentsiaalne energia on kehal tema enda asendi tõttu maapinna suhtes. Valem: E P m g h, kus h on kõrgus maapinnast (1m). b) Elastsusjõu potentsiaalne energia on kehal tema osakeste vastastikuse asendi muutumise tõttu. k l Valem: E P,kus l l l0 näitab pikkuse muutumist algpikkuselt l 0 ja k on elastse keha jäikus. Keha jäikus näitab, kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse Fe N muutmisel 1m võtta. Valem: k ühik (1 ) Keha jäikus on määratav katseliselt. l m Kui keha teeb tööd, siis tema energia väheneb. Kui välisjõud teevad tööd keha tõstmisel või deformeerimisel, siis keha energia suureneb. Suletud süsteemis kehtib energia jäävuse seadus järgmiselt: Energiat ei teki ega kao vaid see muutub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele. Ehk suletud süsteemi koguenergia on jääv. (Oska seda kirjeldada näite kaudu kas võnkuval pendlil, alla langeval kehal või enda valitud nähtuse korral) Kui süsteem on avatud, siis kulub sageli keha energia hõõrdejõudude ületamisel tehtavaks tööks. Kasutegur. Tööd tehes võib kasutada abivahendeid, kui töö tegemiseks vajalik jõud ületab meie võimete piirid. Näiteks selleks, et tõsta väga rasket keha. Siis kasutatakse lihtmehhanisme, mis lihtsustavad tööd muutes jõu suurust või suunda mugavamaks (kaldpind, liikuv ja liikumatu plokk, kruvi, kang). Tööd, mida tehakse ilma lihtmehhanismi abita nimetatakse kasulikuks tööks. Lihtmehhanismi abil tehtud tööd nimetatakse kogu tööks. Kogu töö on alati suurem kasulikust tööst, sest sellele lisandub töö, mis kulub takistusjõududele ja mehhanismi enda raskuse tõstmisele. Iga masinat, mille abil tööd tehakse iseloomustatakse kasuteguriga. Kasutegur näitab, millise osa kogu Akas tööst, moodustab kasulik töö protsentides. Valem: 100% A A kas on kasulik ja A kogu on kogu töö (1J). 1. Küsimused mehaaanilise töö, võimsuse ja energia osale. 1. Millal tehakse mehaanilist tööd?. Millest ja kuidas sõltub keha poolt tehtud töö? 3. Millal on mehaaniline töö võrdne nulliga? 4. Millal ei toimu töö tegemist, kuigi elulisest seisukohast näib, et energiat kulutatakse? 5. Millisel juhul tehakse positiivset tööd? 6. Millisel juhul tehakse negatiivset tööd? 7. Defineeri töö ühik. 8. Mida iseloomustab võimsus? 9. Defineeri võimsuse ühik. 10. Millest ja kuidas võimsus sõltub? 11. Mida väljendab võimsus, 7 W? 1. Mida iseloomustab energia? 13. Millisel viisil jaotatakse mehaanilist energiat? kogu

12 14. Millal on kehal kineetiline energia? 15. Millal omandab keha (joonlaud, kummipall) potentsiaalse energia? 16. Sõnasta energia jäävuse ja muundumise seadus. 17. Selgita energia muutusi langeva palli juures. 18. Millest ja kuidas sõltub keha kineetiline energia? 19. Millest ja kuidas sõltub keha potentsiaalne energia, mis on tingitud tema asendist? 0. Millest ja kuidas sõltub keha potentsiaalne energia, mille põhjuseks on tema osakeste vastastikuse asendi muutus? 1. Tunne vajalikke valemeid, et arvutada, tööd, võimsust ja mistahes energiat. Lahendada varuülesanded ÜK3. (1;8;11;15;18;4;7;39;45) 13. X klassis õpitakse füüsika II kursust: Indrek Peil Füüsika X klassile Mehaanika järgi. Peale õpiku tuleks igaühel omada Märt Kask, Madis Reemann Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile (vajalik kolm aastat) Füüsika II kursuse võimalused saada hindeid on järgmised: 1. Mehaanilise liikumise osast teooria vastamise hinne. (.1;.; 3.1; 3.). Lahendada ja esitada määratud tähtajaks kodutööna ülesanded ÜK 1. osast (1;9;1;1, 4-1,3,5;9;36;41-3;48) Varuülesanded (neile, kes ei jõua õigeaegselt põhiülesandeid esitada): ÜK 1.(;10;11;0; 4-,4,6;30,39;41-,47) 3. Lahendada kodutööna ülesanded I kontrolltöö ajaks ÜK 1. osast (51;55;58-,4,6; 59;65;69;71;79;85;89) Varuülesanded: ÜK 1.(5;54;58-3,5;59;66;68;7;78;81;84;90)

13 4. I Kontrolltöö mehaanilise liikumise osa ülesannetele. (II ja III ptk.) 5. Laboratoorne töö: Veereva kuuli kiirenduse määramine väikese languse korral 6. Lahendada ja esitada kodutööna ülesanded II kontrolltöö ajaks ÜK.(78;84;88; ;4;8) (13;0;33;41;47;50;54;65;70) Varuülesanded: ÜK. (79;83;87;1;5;9) (1;1;36;4;46;49;56;66;71) 7. Laboratoorne töö: Vedru või kummi jäikusteguri määramine ühe katsega 8. II Kontrolltöö dünaamika osale. (IV ptk.) 9. Lahendada ja esitada kodutööna ülesanded ÜK 4. osast (3;5;8;13;15;18;;8;3;33) (39;4;48;5;57) (66;68;70;75,78) Varuülesanded: 4. (;4;7;11;16;19;3;7;30;31) (38;41;44;49;53;59) (67;71;74;79) 10. Laboratoorne töö: Vaba langemise kiirenduse määramine pendli abil 11. III Kontrolltöö ringliikumisele, võnkumisele ja lainetele. 1. Lahendada ja esitada kodutööna ettenähtud ajaks ülesanded ÜK 3. osast (6;10;14;0;6;9;38:41,43); Varu: ÜK3(1;8;11;15;18;4;7;39;45) NB! Kontrolltööd on kohustuslikud kõigile. Kontrolltöö ebaõnnestumisel saab seda järele vastata kokkuleppel õpetajaga kuni järgmise kontrolltööni.

Füüsikaline maailmapilt (II osa)

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus... 2 3. Vastastikmõjud... 2 3.1. Gravitatsiooniline vastastikmõju... 3 3.2. Elektromagnetiline vastastikmõju... 4 3.3. Tugev ja nõrk vastastikmõju... 8 4.

Detaljer

Magnet. Füüsika 11.klassile

Magnet. Füüsika 11.klassile Magnet Füüsika 11.klassile Hans Christian Oersted Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks

Detaljer

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududega. Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on

Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududega. Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on 4 LIIKUMISE PÕHJUSED 41 Jõud Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududea Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on jõud mass liikumishulk ehk impulss (kulliikumise

Detaljer

MEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL

MEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL MEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL 004-010 Sisukord Laboratoorne töö nr 1 Vaba langemise kiirenduse määramine... 3 Laboratoorne töö nr Atwoodi masin... 7 Laboratoorne töö nr 3 Impulsi jäävuse seaduse

Detaljer

2. Matemaatiline põhivara

2. Matemaatiline põhivara Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks

Detaljer

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on

Detaljer

Koeru Keskkooli ainekava GÜMNAASIUM Füüsika

Koeru Keskkooli ainekava GÜMNAASIUM Füüsika Õppeaine: Klass: Tunde nädalas ja õppeaastas: Rakendumine: Koostamise alus: Füüsika 10.- 12. klass 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi. 12. klassis 1 tund nädalas, kokku 35 tundi 1.sept. 2015, täiendatud 1.sept.2016

Detaljer

VALGUS OSAKE VÕI LAINE?

VALGUS OSAKE VÕI LAINE? KVANTOPTIKA Füüsika V VALGUS OSAKE VÕI LAINE? Kuni elektromagnetlainete avastamiseni 19. sajandil valitses füüsikute-loodusteadlaste hulgas Newtoni poolt sõnastatud arusaamine, et valgus on eriliste valgusosakeste

Detaljer

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR0030 Sessejuhatus Robotitehnikasse Kodutöö Tööstusroboti Kinemaatika ja Juhtimine Mitsubishi RV-3S Koostanud: Sergei Astapov 0987

Detaljer

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

SPEKTROSKOOPIA ALUSED

SPEKTROSKOOPIA ALUSED Tartu Ülikool Füüsika Instituut Valter Kiisk SPEKTROSKOOPIA ALUSED Loengukonspekt kursustele LOFY.02.019 ja LOFY.01.024 Viimati täiendatud: 31. oktoober 2016. a. SISUKORD Spektroskoopia üldmõisted 4 1

Detaljer

MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID

MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Üldfüüsika kateeder MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID Teine, parandatud trükk Koostanud J.Salm T A R T U 198 8 Kinnitatud

Detaljer

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsikalise looduskäsitluse alused Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna. Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja

Detaljer

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa Ainekava Füüsika

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa Ainekava Füüsika Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa 3.4.2 Ainekava Füüsika 1. Õppe-eesmärgid... 1 2. Õppeaine kirjeldus... 2 3. Gümnaasiumi õpitulemused... 3 4. Õppetegevus... 4 5. Füüsiline õppekeskkond... 4 6. Hindamine...

Detaljer

Eksperimentaalfüüsika konspekt

Eksperimentaalfüüsika konspekt Eksperimentaalfüüsika konspekt 04.03.011 Koostanud: Tõnu Laas 1 Arvutustehnika rakendamine mõõtmistel...3 1.1. Analoog-digitaalmuundurid. Digitaal-analoogmuundurid...3 1.. Koodid...4 1.3. Diskreetimine...6

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

Elastsusõpetus. (Lineaarne elastsusteooria)

Elastsusõpetus. (Lineaarne elastsusteooria) Tallnna Tehnkaülkool Mehaankansttuut Rakendusmehaanka õppetool ndrus Salupere Elastsusõpetus (Lneaarne elastsusteoora) Loengukonspekt Tallnn 2009-2012 1 Eessõna Käesolev loengukonspekt on eeskätt mõeldud

Detaljer

Gümnaasiumi matemaatika kitsa kursuse õppe kirjeldus

Gümnaasiumi matemaatika kitsa kursuse õppe kirjeldus 1 Gümnaasiumi matemaatika kitsa kursuse õppe kirjeldus 1. Üldisi märkusi Gümnaasiumi matemaatika kitsa kursuse õppe korraldamisel tuleb lähtuda ainekavas märgitud kahest põhiseisukohast 1 : 1) kitsa kava

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

mass lõplikult tekkiva tähe massi sadu kordi. Gaasipilve kokkutõmbumisel hakkab pilv fragmenteeruma. Igast fragmendist võib moodustuda uus tõmbejõudud

mass lõplikult tekkiva tähe massi sadu kordi. Gaasipilve kokkutõmbumisel hakkab pilv fragmenteeruma. Igast fragmendist võib moodustuda uus tõmbejõudud Gravitatsioonilained. (seni mitte mõõdetud). Gravitatsioonilainete detektorid. Universum? See jääb järgmiseks korraks. Universumi sünd. Suur Pauk. Tähtede evolutsioon. Universum ja tähed kui kvantfüüsika

Detaljer

Trassi mõiste. Loeng 12. Rollid trassi rajamisel. TRASS, TRASSI PIKETEERIMINE ja väljamärkimine loodusesse KÕVERA PEAPUNKTID : ARVUTAMINE JA MÄRKIMINE

Trassi mõiste. Loeng 12. Rollid trassi rajamisel. TRASS, TRASSI PIKETEERIMINE ja väljamärkimine loodusesse KÕVERA PEAPUNKTID : ARVUTAMINE JA MÄRKIMINE Loeng 12 ASS, ASSI PIKEEEIMINE ja väjamärkimine oodusesse KÕVEA PEAPUNKID : AVUAMINE JA MÄKIMINE ASSI NIVELLEEIMINE ASSI POFIILIDE KOOSAMINE KÕVEAE DEAILNE MÄKIMINE VEIALKÕVEIKUD rassi mõiste Kugrajatiste

Detaljer

Fu u sika. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: III ( klass)

Fu u sika. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: III ( klass) Fu u sika Kooliaste: III ( 8. -9.klass) 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

Tehnilised andmed TEHNILINE KATALOOG

Tehnilised andmed TEHNILINE KATALOOG Tehnilised andmed 5 2008 TEHNILINE KATALOOG Sisukord PURMO 3 Paneelradiaatorid ÜLDIST / GARANTII TINGIMUSED 4 PURMO COMPACT 5 Tehnilised andmed ja radiaatoritüübid 5 Ühendused ja paigaldusmõõdud 6 Soojusväljastuse

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2008

Tariifikvootide ja seire statistika 2008 Tariifikvootide ja seire statistika 2008 1. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. 64 59 63 59 34 39 38 35 32 57 30 37 Kokku:

Detaljer

3 Madalpingevõrgud. 3.1 Elektrivarustus madalpingel Põhimõisted

3 Madalpingevõrgud. 3.1 Elektrivarustus madalpingel Põhimõisted 3 Madalpingevõrgud Elektrit tarbitakse valdavalt madalpingel. Kuigi jaotusvõrkude ehituse ja käidu probleemid seonduvad enamasti kõrgepingega, peavad ala spetsialistid tundma ka madalpingevõrkude ja -paigaldiste

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

RT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD

RT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD CAD www.rakennustieto.fi/rt-cad Detsember 2005 Kehtib jaanuarini 2009 1 (6) polüstüreen vahtplastist isoleermaterjalid RT K-37080 et RT/KH 375.2-37080 et 27.14 Talo 2000 FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

TFY4160 Bølgefysikk/FY1002 Generell Fysikk II 1. Løsning Øving 2. m d2 x. k = mω0 2 = m. k = dt 2 + bdx + kx = 0 (7)

TFY4160 Bølgefysikk/FY1002 Generell Fysikk II 1. Løsning Øving 2. m d2 x. k = mω0 2 = m. k = dt 2 + bdx + kx = 0 (7) TFY4160 Bølgefysikk/FY100 Generell Fysikk II 1 Løsning Øving Løsning oppgave 1 Ligning 1) i oppgaveteksten er i dette tilfellet: Vi setter inn: i lign. 1) og får: m d x + kx = 0 1) dt x = A cosω 0 t +

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED Kalju Loorits Ivar Talvik Tallinn 2007 2 Eurokoodeksite programmi tagapõhi 1975 aastal alustas Euroopa Ühenduse Komisjon, toetudes riikide vahelisele lepingule

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

MONTERINGSVEILEDNING FOR LIFE MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE MONTAAŽIJUHEND

MONTERINGSVEILEDNING FOR LIFE MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE MONTAAŽIJUHEND E-240 GBS E-340 GBS E-440 GBS E-640 GBS S-240 GBS S-340 GBS S-440 GBS S-640 GBS Gratis nedlasting Gratis download Lataa ilmaiseksi Tasuta Allalaadimine MONTERINGSVEILEDNING MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE

Detaljer

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Sobivad materjalid ja lahustid Ideaalsed materjalid ja lahustid on sellised, mis ei neela märkimisväärselt IR kiirgust 4000-400 cm - vahemikus

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008 KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute

Detaljer

Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad

Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad Venemaa, Peterburi, 31. juuli 4. august 2007 Individuaalarvestuse ülesannete lahendused Ülesanne nr!1 Kiri on ülesehitatud

Detaljer

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Semiootika osakond Marit Hansen REAALIDE TÕLKIMINE NORRA KEELEST EESTI KEELDE KETIL BJØRNSTAD ROMAANI MUUSIKALE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad: Terje Loogus, Anu Laanemets

Detaljer

TOIMIVUSDEKLARATSIOON

TOIMIVUSDEKLARATSIOON ET TOIMIVUSDEKLARATSIOON kooskõlas lisaga III määrusest (EL) nr 305/2011 (Ehitustoodete määrus) Hilti tulekindel vaht CFS-F FX Nr Hilti CFS 0843-CPD-0100 1. Tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood:

Detaljer

Løsningsforslag til øving 1

Løsningsforslag til øving 1 1 FY100/TFY4160 Bølgefysikk. Institutt for fysikk, NTNU. Høsten 01. Løsningsforslag til øving 1 Oppgave 1 a) Vi antar at Hookes lov, F = kx, gjelder for fjæra. Newtons andre lov gir da eller kx = m d x

Detaljer

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend USER S MANUAL SISUKORD Üldinfo.... 2 Kasutusjuhendi eesmärk.... 2 Tootja ja seadme identifitseerimine.... 3 Informatsioon ohutuse kohta.... 3 Ohutusnõuded... 3 Turvavarustus.... 4 Ohutussignaalid.... 5

Detaljer

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend USER S MANUAL SISUKORD Üldinfo.... 2 Kasutusjuhendi eesmärk.... 2 Tootja ja seadme identifitseerimine.... 3 Informatsioon ohutuse kohta.... 3 Ohutusnõuded... 3 Turvavarustus.... 4 Ohutussignaalid.... 5

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

Maa-amet KÕRGUSVÕRGU REKONSTRUEERIMISE JA NIVELLEERIMISE JUHEND

Maa-amet KÕRGUSVÕRGU REKONSTRUEERIMISE JA NIVELLEERIMISE JUHEND Maa-amet KÕRGUSVÕRGU REKONSTRUEERIMISE JA NIVELLEERIMISE JUHEND 2006 SISUKORD 1. Üldsätted... 3 2. Kõrgusvõrgu ülesehitus... 4 3. Kõrgusvõrgu ülevaatus ja ehitamine... 8 4. Reeperite (tsentrite) tüübid...16

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

AS SPIN TEK. Rendimoodul REENI 6.3. Kasutaja juhend

AS SPIN TEK. Rendimoodul REENI 6.3. Kasutaja juhend AS SPIN TEK Rendimoodul REENI 6.3 Kasutaja juhend Tallinn 2011 Rendimoodul Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 4 2. PROGRAMMI PIIRID... 6 3. PROGRAMMI KÄIVITAMINE... 7 3.1 PROGRAMMI KÄIVITAMINE... 7 4. METOODILINE

Detaljer

kahekordse integreerimisega ADM Lülid S/H ja T/H Analoogelektroonika lülitus Operatsioon(i) võimendi...

kahekordse integreerimisega ADM Lülid S/H ja T/H Analoogelektroonika lülitus Operatsioon(i) võimendi... Sisukord Sisukord.... Elektroonika ajalugu... 3. Elektroonika osad...4 3. Ülevaade komponentidest... 4 3.. Passiivsed...4 3.. Dioodid (mittelineaarsed passiivelemendid)... 5 3.3 Transistorid...6 3.4. Türistor...

Detaljer

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi määrustik 11. väljaanne, kehtiv alates 1. jaanuarist 2014 Muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 Printed in Switzerland Copyright 2017 Fédération

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

User Guide. Eesti. Nasal Pillows System

User Guide. Eesti. Nasal Pillows System User Guide Eesti Nasal Pillows System Fitting / Tillpassning / Tilpasning / Tilpasning / Sovittaminen / Paigaldamine 1 2 3 Adjustment / Justering / Justering / Justering / Säätäminen / Kohendamine Removal

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG GARAAŽIUKSED GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN KATALOOG 2016 1 GARAAŽIUKSED seeria Wayne Dalton Wayne Dalton 9100 Comfort... 4-5 Wayne Dalton 9600 Classic... 6-7 seeria KRONway KRONway K-4 Thermo Plus... 8-9

Detaljer

ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE

ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Eesti Mesinike Liit Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames. Autor: Aivo Sildnik Toimetaja

Detaljer

Polümeerid Üldmõisted

Polümeerid Üldmõisted Eesti Kunstiakadeemia Restaureerimisteaduskond Muinsuskaitse ja restareerimise eriala Õppeaine:Konserveerimiskeemia Õppejõud:Heige Peets Ennistuskoda Kanut, tel 6 44 25 63, 52 97142 esemed@kanut.ee Loeng:

Detaljer

TÄRTU RIIKLIK ÜLIKOOL. ANATOOMIA KAfeeOFR. Лимещ. E TRÜKK. хяпъи ï9é$

TÄRTU RIIKLIK ÜLIKOOL. ANATOOMIA KAfeeOFR. Лимещ. E TRÜKK. хяпъи ï9é$ TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL 00 TARTU 1963 TÄRTU RIIKLIK ÜLIKOOL ANATOOMIA KAfeeOFR Лимещ. E TRÜKK хяпъи ï9é$ Тартуский государственный университет г. Тарту, ул. Юликооли, 18 А. Лепп Мышечная система человека

Detaljer

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 11, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 11, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet EKSPERTHINNANG Kinnistu nr 9472201, aadressil Smuuli 11, Töö nr 0601-3209/M Tallinn 2006 Tellija: Tallinna Maa-amet 2 SISUKORD Lk. 1. HINDAMISE OBJEKT 3 2. EKSPERTHINNANGU TELLIJA 3 3. HINDAMISE EESMÄRK

Detaljer

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA & KORDA NORRA KEEL ALgAjAtELE AUDIOKURSUS KOgU tekst SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA JA KORDA Norra keel algajatele Koostanud Kai Sommer Toimetanud Kristina Porgasaar Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel)

Detaljer

Løsningsforslag til øving 6

Løsningsforslag til øving 6 1 FY100/TFY4160 Bølgefysikk. Institutt for fysikk, NTNU. Høsten 01. Løsningsforslag til øving 6 Oppgave 1 a) Litt repetisjon: Generelt er hastigheten til mekaniske bølger gitt ved mediets elastiske modul

Detaljer

100 sõna sünnipäevaks

100 sõna sünnipäevaks Nr 2/460 23. veebruar 2018 Tasuta LÜHIDALT Kohtumine Taani armee reservohvitseridega 2. veebruaril külastasid Tapat Taani Kuningriigi relvajõudude reservohvitserid. Delegatsiooni liikmed soovisid tutvuda

Detaljer

Kõik piletid internetist 5% soodsamad! Lisanduvad soodustused: lastele, õpilastele, pensionäridele ja gruppidele

Kõik piletid internetist 5% soodsamad! Lisanduvad soodustused: lastele, õpilastele, pensionäridele ja gruppidele Kõik piletid internetist 5% soodsamad! Lisanduvad soodustused: lastele, õpilastele, pensionäridele ja gruppidele www.ecolines.net ECOLINES firmast: Oleme olnud rahvusvaheliste vedude turul alates 1997

Detaljer

FIBO KORRALIK KORSTEN

FIBO KORRALIK KORSTEN KORRALIK KORSTEN FIBO KORRALIK KORSTEN maxit Estonia AS on pakkunud kvaliteetseid korstnasüsteeme Eesti turul juba 10 aastat. Euroopas on FIBOtüüpi korstnaid toodetud ja paigaldatud üle 30 aasta LECA kaubamärgi

Detaljer

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet EKSPERTHINNANG Kinnistu nr 377201, aadressil Smuuli 9, Töö nr 0601-3208/M Tallinn 2006 Tellija: Tallinna Maa-amet 2 SISUKORD Lk. 1. HINDAMISE OBJEKT 3 2. EKSPERTHINNANGU TELLIJA 3 3. HINDAMISE EESMÄRK

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

20 aastat Balti ketist!

20 aastat Balti ketist! Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

Viimsi aasta naine 2011

Viimsi aasta naine 2011 Näiteringi EKSPERIMENT kevad >>Loe lk 8-9 v Tiraaz 7490 nr 9 (342) 11. mai 2012 Lauluvõistlused Viimsi Laululaps 2012 ja Harjumaa Laululaps 2012. Loe lk 3 Valla raamatukogude uuring 11. mail 2012 algab

Detaljer

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI DETSEMBER 2012 / MUHARRAM - SAFAR 1434

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI DETSEMBER 2012 / MUHARRAM - SAFAR 1434 اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 39 DETSEMBER 2012 / MUHARRAM - SAFAR 1434 السالم عليكم ورحمة الله وبركاته Selle kuu peateemaks on hügieen. Kordame kõike seda, mida iga moslem peaks teadma rituaalsest puhastumisest

Detaljer

Suunakursuste ja ülekooliliste valikõppeainete kursuste ainekavad

Suunakursuste ja ülekooliliste valikõppeainete kursuste ainekavad Suunakursuste ja ülekooliliste valikõppeainete kursuste ainekavad Läänemaa Ühisgümnaasiumi õppekava lisa 2 REAALSUUND... 4 Planimeetria I... 4 Planimeetria II VÄLJATÖÖTAMISEL... 6 Programmeerimise alused

Detaljer

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile Mare Kitsnik Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile Tallinn 2008 Õppekomplekt on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides raames

Detaljer

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris

Detaljer

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Laura Berta Vahtra KUNSTNIKUPOSITSIOON Maalimise jaoks võtan aega, et olla ja mõelda ning

Detaljer

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

3M Eesti. Tööstusteibid ja -liimid. Teipide ja liimide. tootekataloog

3M Eesti. Tööstusteibid ja -liimid. Teipide ja liimide. tootekataloog 3M Eesti Tööstusteibid ja -liimid Teipide ja liimide tootekataloog 2013 Sisukord Kahepoolsed teibid 3 Ühepoolsed teibid 12 Erimaterjalid 30 Struktuurliimid 32 Kuumliimid 41 Aerosoolliimid 44 Lahustibaasilised

Detaljer

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar ALUTAGUSE valla leht Nr 1 Jaanuar 2018 Tasuta www.alutagusevald.ee Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar 2 Alutaguse valla leht Alutaguse Vallavolikogu I koosseisu istung Ülevaate koostas

Detaljer

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND Majandus- ja taristuministri 03.oktoobri 2014.a määrus nr 85 Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020 LISA TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND 2014-2020 [Projekti nimi] Prioriteetne suund:

Detaljer

AS SPIN TEK. Rendimoodul REENI 6.4. Kasutaja juhend. AS Spin TEK 1

AS SPIN TEK. Rendimoodul REENI 6.4. Kasutaja juhend. AS Spin TEK 1 AS SPIN TEK Rendimoodul REENI 6.4 Kasutaja juhend AS Spin TEK 1 Rendimoodul Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 4 1.1 REENI EESMÄRK... 4 1.2 PROGRAMMI NÕUDED JA VÕIMALUSED... 5 1.3 PROGRAMMI KÄIVITAMINE... 6 2.

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

H30. BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje USER GUIDE. Print # 62251 040708

H30. BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje USER GUIDE. Print # 62251 040708 H30 BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje Kasutamisõpetus USER GUIDE Print # 62251 040708 1 5 2 3 4 6 7 1 Dag (A) Dag (A) Päivä (A) Päev (A) Day (A) 2 Ønsket (innstilt) temp. Ønsket (indstillet)

Detaljer

06/2009. Komplektalajaamad HEKA

06/2009. Komplektalajaamad HEKA Komplektalajaamad HEKA HEKA komplektalajaamad on tüüpkatsetatud tehasetootelised alajaamad, mis koosnevad kaitsekestas paiknevatest trafodest, madalpinge- ja kõrgepingejaotlast, ühendustest ja abiseadmetest.

Detaljer

Koolinoorte taimeseade konkurss

Koolinoorte taimeseade konkurss Nr. 5 (259) 5. oktoober 2005 Teated Teavikute müük KG Sihtasutuse raamatukogu müüb liigses eksemplaarsuses olevaid teavikuid hinnaga a` 10.-EEK-i. Alus: Teavikute müügi kord Kultuuriministri 4. märtsi

Detaljer

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 *

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * Kohtuasjas 9/70, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Finanzgericht München i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Detaljer

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID RÕNGU VALLA INFOLEHT Oktoober 2011 9 (148) Tiraaž 1300 Toimetajalt: Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi. (Tõnu Õnnepalu) Sügis on käes, lehed

Detaljer