kambakesi koos. - voistlustoo

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "kambakesi koos. - voistlustoo"

Transkript

1 L F tt T L-" oo Tartu ulikooli eetikakeskus Sdnad iiksi ja T T kambakesi koos. - voistlustoo Eesti keele 6petamise kogemuste v6istlus lasteaia6petajatele T T t P61va, oktoober 2012 Sirje Jiirgenson vanempedagoog P6lva Linna Lasteaed Lepatriinu Piiri 3 P6lva, 63304

2 l. Tutvustuseks Ulevaade toost Omalooming Lavastusmiingud lastele LAMMAS t.2. KAALTKAS LAUL (,,Meistrimehed" viisiga ) LAVASTUSMANG,,TUNNE LLL" Niiidendid lastele SEENEMETSAS...,...,7 3,2,2, METSA SEENELE ,2,3. KOLM PORSAKEST JA HALL HUNT Niiidend 6petajatele......l LOOMADE MUNADEPUHAD...., Muinasjutt Kahek6ned VAHTRAPUU JA LAPS ,2, KASK JA LAPS s.3. RULLrLUGU Liisusalmid Luuletused lastele AASTAAJAD PUUD SUGTSPAEV TERVS SUMBOOLTKA LEVAST ,7. RULLLUGU..., LUULETUSED MAAKONNA TEMAATLSTELE LUULEPAEVADELE Vdrsslugu,,Kriipsupoiss jalutuskaik" Viirsid kirjaharjutuste juurde lugema ja kiryutama 6petamisel Nelja pildi jutumaja...29

3 1. Tirtvustuseks selleslasteaiasjuba Mina, p6lva lasteaialepatriinu opetaja, Sirje Jiirgenson, olen tdotanud piiiiab muuta tegevusi alates l9l9-staastast Oma loomult olen ma loov 6petaja,kes huvitavaksja lastelenauditavaks. Olen raamatunaviilja Sellekskirjutan ise lasteleluuletusi ndidendeidja lavastusmeinge. andnudka iihe veirssloo,mis ilmus 2009'a' piiiian loovalt dra kasutadakoolitustelt saadudteadmisi.olen innustanudlapsi selgeltja korrektseltriiiikima, kasutamamiimik at ja erinevatintonatsiooni. ja Miks kasutanoma to6sjust endakirjutatud lavastusi stsenaariume? s6imestalateskuni kooliminekuni nendega Vastuson lihtne- ma tunnenoma lapsi, sesttootan ja oskanarvestadalaste v6imeteganii, et igaiiks saakseduelamuse' endajaoks kirjutatud K[esolevast66s toodud materjafi olen kogunud 13 aastat.algul ainult materjali on soovi korral saanudkasutadakogu maja 6petajad' kui nad ei ole leidnud Olen loonud luuletusi opetajatesoovil teatudleemadeklsitlemiseks, midagi sobivatsellesvanuseslastele' Olen saatnudluuletusija niiidendeidka praegusekst6o l6petanudveebilehele,,koolieelik", ning saanudneilt ja tutvustanudoma toid teistelevabariigi lasteaia6petajatele logopeedidele positiivset tagasisidet,mis on ka mind ennastinnustanud' 2. Ulevaadetiiiist vahenditekasutamise Kiiesolevv6istlusto6materjal on koostatudomaloomingulistekeeleliste a toos. p6hjal lasteaiadpetaj luuletusedja omaloomingulisednlidendid, lavastusmeingud, vdrsslugu, on hulgas Materjali muutmisel, kahek6ned.neid materjal. on lasteaia6peiajadkasutanud6ppet6ohuvitavamaks kujundamiselja laste loovuse arendamiselp6lva s6navararikastamisel,vridrtushinnangute jooksul. linna lasteaias"lepatriinu" viimase kolmeteistkiimneaasta kasutada eesmeirkidest Kirjeldatud 6ppevahendeidsaabliihtuvalt 6ppeprotsessikliigule seatud -hinnan gute asiekognitiiv seteoskustej a loomingulisusearendamiseks,vtitirtus kujundamiseks. julgust sallivustja s6prust' Materjali abil on v6imalik 6petadahoolivust,ausust,headust, rtitm, keeleja kiie koostoo Omaloomingulisteluuletusteloomisel on olnud miiriravakslihtsus, ' ning luuletusteerinevadkasutusvdimalused(niiiteks oppemf,nguna) " saaksendaletekstiga N[idendite stsenaariumidon koostatudp6him6ttel, et iga rtihma laps rolli.. ja luuletusi on K6ik kriesolevastoos toodud niiidendid on mitmeid kordi lzibi miingitud korduvaltkasutatud.. kogu lasteaia Meie lasteaiason kombeksmeingida6pitud niiidendit mitu korda. Miingitakse kollektiivile. Lisaks meingivadlapsedalati nlidendit ka oma vanematele. juba ka kaks raamatut' Oma rtihma lastega, kellega todtan viiendat aastat,olemevalmistanud ri.ihmas(artikkel raamatuvalmimisestilmus Esimene raamatvalmismeil 3-4 aastaste OpetajateLehes 26.t1.2010,lisas) Lastepoolt tuli Z1t1aastaveebruarisliitus meie lasteaedprojektiga,,kiusamisestvabaks" lehtedeks Raamatu raamat. ettepanektaasraamatukirjutamiseks.seekordvalmis meil karude tagaon lapseenda on laste poolt iablooni jargi vlljaloigatud ja kaunistatudkarud. ga karu rtihma jutustatu^d, 6petajapooli ilustamata,lugu.raamatuson lisaks 2l-e lapseloole ka 6petajateja OPetajaabi lugu.

4 3. Omalooming avastusmiingud lastele LAMMAS Lavastusmting s6imelastele s6navara rikastamiseks teema,.lammas" kzisitlemise juurde. Eesmdrgid:. o Laps teab, kuidas lammas h[zilitseb o Laps tunneb punast vdrvi o Laps oskab 6elda, mida l6ngast saab teha. o Laps tunneb r66mu reieikimisest ja julgeb riirikida. Tegelased: ttidruk (6petaja koos marionettnukuga), lambad (lapsed) Vahendid: toolid, mdngulambad, marionettnukk Toolidest on kujundatud karjaaed koos viiravaga. Eelnevait on 6pitud Opetaja Sirje luuletust "Lamba laul" LAMBA LAUL Mii[-miizi-mzizi kiill on 6ues hzii. Rohtu ndksin ma, villa kasvatan. Mliii-mZiii-miiii ktill on 6ues hriei. Villast l6nga saab longast sokke ka Tegevuse kiiik: Tiidruk:" Tdna on juba priris soe kevadilm, lasen tiina lambad laudast viilja karjamaale." Avab laudaukse ja kutsub lambaid. Lambad:" mdii, miiri..."... Jooksevad liibi vdrava karjamaale Tiidruk kiheb tagasi maja juurde. Lambad (2x):,,MAd, mriei,mdd,kiill on 6ues haa." Hakkavad rohtu nilksima Lambad:(2a'):" Rohtu soon ma. villa kasvatan." Ttidruk:" L6hen vaatan, kuidas mu lambakestele 6ues meeldib." Liiheb karjamaale. Ttidruk:,,Lambakesed, kas teil on hea 6ues olla?" Lambad:(2*):65Mdai, mdd,mai6,kiill on 6ues haa" Tiidruk:" Siis on tore.kuidas teile rohi maitseb?" Lambadz(2*)24 Rohtu soon ma, villa kasvatan." Tiidruk:" See on tore, siis saan rna teilt suvel villa., villast saab l6nga ja mida te arvate, mida saab l6n-uast teha?" Lambad:" Sokke. kindaid..." Tiidruk:,,Vaadake larnbakesed, isegi tiks lilleke on juba Oitsema hakanud. Mis vdrvi ta on?" Lambad:,,Punane." Ttidruk:,,Lill on ilus, uirge seda lille s6oge! Lill on meile silmar66mlrks.."

5 Lambad:..Ei s6o." Tiidruk:,,Paistab, et teil on k6ht iuba tiiis soodud." Lambad:" jaa,,, Tiidruk: "Siis v6ite minuga koos kepsutada." Tantsivad k6ik koos muusika saatel lambarokki KAALKAS Vene muinasjutu,,naeris" ainetelaulumringukseadnud Sirje Jtirgenson Muinasjutt sobib kasutamiseks lavastusmdngun a 3-4 aastaste laste emakeele tegevusena. Kaalika asemel sobib kasutada porgandit, peeti, kapsast jm. Saab kasutada kdiki riihma lapsi korraga, moodustades mitu peret. Eesmrirgid: o Annab v6imaluse kdigil lastel riiiikida o Laps 6pib olema abivalmis o Laps 6pib tundma juurvilju Tegelased: taat, eit, Pille, hiir, jutustaja, koer Muri, kass Miisu, kaalikas,. LAUL (,,Meistrimehed" viisiga ) * Talunikud oleme, tood me h[sti tunneme. R66muga leihen ma kaale viilja t6mbama. * Perenaised oleme koristame, keedame. Kiiruga liihen ma oma taati aitama. * Pillekesed oleme. muingime ja tantsime. Jooksuga lzihen ma isa- ema aitama * Koerakesed oleme talumaja valvame. Jooksuga ltihen ma oma peret aitama * Kassikesed oleme hiiri-rotte ptiiiame. Rutuga ldhen ma peret aeda aitama. * Hiirekesed oleme koeri, kasse kardame. Kiiruga liihen ma k6iki teisi aitama. TEGEVUS: Jutustaja:,,,Elasid kord eit ja taat. Neil oli kiilas lapselaps Pille. Eidel ja taadil oli kaks kodulooma- koer ja kass. Kevadel istutas taat kaalika." Taat: (istutab kaalikat, kastab veega ja ise riiiigib):" Kasvagu sust stigiseksuur kaalikas." Jutustaja:,,Saabustigis ja taat liiks kaalikat viilja t6mbama."

6 Taat (laulab esimese salmi.);" Ah, ei jaksa. Kutsun 6ige eide appi." Taat (h6ikab):" Eit, ae! Tule appi kaalikat viilja t6mbama." Eit tuleb Eit (laulab teise salmi.). Eit: "Ei meie saa hakkama, kutsume 6ige Pille appi." Taat:" Kutsume." Eit ja Taat (h6ikavad Pillet):" Pille, ae! Tule appi kaalikat vrilja t6mbama." Pille tuleb. Pille (laulab kolmanda salmi) Pille:,, Ei jaksa. Kutsume 6ige Muri appi." Taat, eit, Pille:,,Muri, ae! Tule appi kaalikat veilja t6mbama." Muri tuleb joostes. Muri: (laulab neljanda salmi) Muri:,,Ei jaksa. Kutsume 6ige Miisu appi." Taat, eit, Pille Muri:" Miisu, ae! Tule appi kaalikat viilja t6mbama." Miisu tuleb joostes Miisu: (laulab viienda salmi) Miisu:,,Ei jaksa. Kutsume 6ige hiire appi." Taat, eit, Pille, Muri, Miisu:" Hiireke ae!tule appi kaalikat viilja t6mbama." Hiir tuleb joostes. Hiir: (laulab kuuenda salmi) T6mbavadki kaalika vzilja, moodustavad ringi ja laulavad R66msad niiiid me oleme, kaali kiitte saime me. ;.;R66muga kihen ma seda kaali maitsema.;.; Lugu l6peb kaalika sodmisega. Laulumeingu on mringitud lasteaias igas vanuses lastega LAVASTUSMANG,,TUNNE LLL" 3-4 aastastele lastele, koostatud jutu p6hjal. Eesmdru' : lli: :::""':?H*J:iffifi*,amisesr Ema hdikab: "Robin,kus sa oled? Tr"rle siia!.. Robin:,, Kohe ema!" Ema:,,Vaata ma ostsin sulle kastekannu, sellega on sr"rl hea mringida." Robin: "Mida sellega tehakse?" Ema:,,Sellega kastetakse lilli. Sina mine ntiiid mlngima, aga mina leihen stitia tegema." Ema liiheb ktiiiki, aga Robin vdtab kastekannu ja liiheb vannituppa yee jdrele. Tuleb varsti triis kannuga ja hakkab vaipa kastma. Robin kilkab:,,oi, oi, kui tore!" Tuleb ema :"Oi. Robin. mida sina teed?" Robin:..Kastan lilli." Ema:..Vaibalilli me ei kasta. need ei ole eluslilled. Me v6ime minna 6ue lilli kastma" Luuletus (loevad ema ja Robin koos) Meie aiatoobrigaad

7 liiheb kastma peenramaad. Lillekesi joodan mina, aga kapsaid kastad sina. Ema ja Robin lihevad 6ue. Robin hakkab peenral olevaid lilli kastma ja kiisib lillede kiiest nende nimesid.(lilled, mida Robin kastab istuvad jiirjekorras.) Robin: "Lilleke, mis on sinu nimi?" Lumikelluke ;,,Olen i ll u-ti uke lumi kel luke. " Robin: "Lilleke, mis on sinu nimi?" Sinilill:,,Olen veiike sinine lill, nimeks mul on sinilill." Robin: "Lilleke, mis on sinu nimi?" Ulane:,,Valge iilane olen ma, kasvan koos sinilillega." Robin: "Lilleke, mis on sinu nimi?" Krookus:,,Kollane(lilla) krookus olen ma, kevadeti 6itsen ma." Robin: "Lilleke, mis on sinu nimi?" Vdilill:,,Kollane v6ilill olen ma, tahan ka peenral kasvada." Robin: "Lilleke, mis on sinu nimi?" Nartsiss:,,Kollane (valge) nartsiss olen ma, luban end emale kinkida" 3.2. l,{iiidendid lastele SEENEMETSAS 4-aastastele eesti muinasjutu,,tamm ja puravik ainetel" Eesmdrk: o Laps 6pib tundma soogiseeni o Laps saab aru, et ei ole ilus kiidelda. Laps saab aru, et tundmatuid seeni ei tohi korjata Tegelased: jutustaja(tammepull taat),, puravik, tarnm, seeneuss, konn, ti.idruk, siil, puud, seened LAPSED on puud: loevad koos liigutustega Tamm siin, tamm seal, iga tamme ktiljes oks. Oks siin, oks seal, iga oksa ktiljes t6ru. laul koos liigtttttstega TAMMEPUU TAAT ;.;Me tammepuu taadil on tugevad kded, nii suured kiied, nii pehmed kried, nii paitavad kiied, nii aitavad kzied;.; ja juured on tugevalt maas;.; JUTUSTAJA:,,Tamm kasvas metsas koos kuuskede, mulndide ja kaskedega. Stigisel raputas tuul Tammepuu taati ja tammetorud kukkusid sambla sisse. Jrirgmisel kevadel tekkisid t6rule juured ja t6rust hakkas kasvama uus tammepuu. Moodusid aastad ning tihel si.igishommikul peale vihma ilmus i.iks paks pr"rravik otse noore tamme juures maapinnale."

8 PURAVK kfisib tamme kiiest: " OnLl, kui vana sa oled?" TAMM:" Sain just viieaastaseks." PURAVK: "Aga mina siindisin praegu. Ja vaata, ffi& olen peaaegu niisama suur kui sina! Mis siis saab, kui ma veel kasvan! Hoia ennast onu parem heaga k6rvale muidu ei jiitku mulle ruumi!" TAMM:" Oota ikka natuke, ela kolm pdeva, siis vaatame." JUTUSTAJA:,,Moodus p[ev ja teine. Puravik paisus iga tunniga. Tamm hakkas juba kartma, kuid siis tuli kolmas p[ev ja puravik vajus ktilili." PURAVK: "Tammeke, kas sa ikka veel seisad?" TAMM :"Seisan." PURAVK:" Aga mina kukun juba ktilili. Ma tunnen' et mu peaga ei ole k6ik korras." SEENEUSS liigub ringi ja niipistab puravikku: LAPSED: "Seeneuss, seeneuss, mis sa teed. kuss. kuss?" SEENEUSS: "Seeni sodn, seeni s66n, sest et see on minu t66." JUTUSTAJA:" Puravik liiks usse tiiis ja lagunes pziris dra, tamm aga kasvab praegugi. Aga peale vihma ilmusid sambla seest v:ilja ka teised seened." LAPSED laulavad ja tantsivad ringis Seened ringi keskel SEENELAPSED Siigisel kui vihma sajab, mlirjaks saavad teed ja rajad Seened metsas virguvad, seened metsas virguvad, Ruttu suurek sirguvad, ruttu suurek sirguvad. ;.;Stigisel kaib metsa all seenelaste tants ja trall;.; JUTUSTAJA:,,Uhel prievaliiks vtiike tiidruk koos pere-qa metsa seenele." Tiidruk ( kaib seenekorviga metsas ringi ja korjab seeni. Teised loevad samal ajal 6p. Sirje luuletust. LAPSED(loevad 6petaja Sirje luuletust),.seenelkaik" Viiike tiidruk(nimi) metsas keiib, paneb. korv saab peagi seeni tdis, Korvi p6hjas puravik, millel kiibar timarik. Veel on korvis vziikesed, seened nagu piiikesed. Kukeseened kollased, jalad veidi mullased. Pilvikud ja riisikad, k6ik nad s66giks k6lbavad. Seenekorvisa ttidruk nziitab seeni. mida ta korvi JUTUSTAJA:,,Siis hakkas vihma sadama ja seenelised lahkusid metsast." (vihmavarju all on peidus konn) LAPSED laulavad:

9 SEEN JA KONN ;.;Tip-tip-tip;. ; vihma sajab ladinal, keegi istub seene all m6ista-m6ista kes see on, see on pisikene konn. KONN:" KROOKS!" JUTUSTAJA:,,L6puks saabu seenele ka siil, et oma toiduvarusid tdiendada." LAULUMANG,,SL SEEN KORJAMAS'' Siil k6nnib korviga metsas ringi. KOK LAPSED LAULAVAD KOOS Siilike, vriikene liiheb metsa seenele Taeva srirab pdikene, r66mus siili meeleke. SilL ktisib lapse( 6 last) kiiest: "Mis seen sina oled?" Laps Litleb oma seenenime. SL: "Tule korvi" Tegevus kordub seni, kuni korv on tdis. Opetaja on krirbseseen SL: "Sinu jiitan ma metsa" SL:,,Ntitid on minu korv t[is ja ma v6in koju minna." Keirbseseen ilmub siili ette Kdrbseseen: "Vaata kui ilus ma olen" SL:" Olgu peale. V6tan su kaasa ja viin seenenriitusele." SL: "Ongi korv t[is. Ntiiid v6in koju minna." JUTUSTAJA KOOS PUUDEGA:,,V6ta meie mahalangenud lehed endaga kaasa, et nendega pesa vooderdada. Talvel on ju kiilm" Fono (Margarita Rar"rn) pealt (6petaja Sirje tekst) Siilike, siilike, lehti kuhja sa, Siilike, siilike, pesa ehita, kuhja all, kuhja all, talvel maga sa, kevadel, kevadel, r66m sind neiha taas. JUTUSTAJA:" Lapsed, te nzigite, et metsast leiavad endale toitu nii inimesed kui ka loomad, kuid k6ik marjad ja seened ei ole soodavad, sellepiirast tuleb neid tundma 6ppida, et me ei korjaks mtirgiseid metsaande."

10 3.2.2, METSA SEENELE Eesmfrrk: o Laps 6pib seeni tundma. Laps vdf,rtustab puhast 6hku ja looduses viibimist. TEGELASED:(ema, isa, Mari, Mati, Pille, koer Muki, jiinesed, liblikas, puud, tuul, uss, lilled, mesilased) Kogu pere on kodus. Lapsed miingivad 6ues. Korraga leiab Mari mingi seene. MAR:,,Mati, Pille, tulge vaadake, ma leidsin seene!" PLLE:,,Seei ole sdtigiseen, aga mul tuli seenesousti isu." MAT:..L[heme iitleme emale." KOK KOOS (ooksevad ema juurde ):" Ema, ema!" EMA:,,Mis on?" XOlf KOOS:..Me tahame seenesousti!" EMA:,,Meil ei ole seeni ja minul ei ole aega seenele minna. Kt.isige, kas isal on selleks aega." LAPSED JOOKSEVAD SA JUURDE. KOK KOOS :"lsa. isa!" SA:,,Mis on?" KOK KOOS:,,Kas sul on aega seenele minna?" SA:,,Mul on praegu tahtis toti pooleli, m6ni teine kord." MAR:,,Liihme siis ise." LAPSED JOOKSEVAD EMA JUURDE, PLLE:,,Ema, isal ei ole aega, aga me liiheme kolmekesi seenele." EMA:" Ega te iira ei eksi?" MAT:,,Me oleme ju ennegi metsas k?iinud ja ega me kaugel ei liihe. Me v6tame Muki ka kaasa." EMA:,,Olgu peale. Ma otsin teile siis.korvi (a noa)." LAPSED VOTAVAD KORV JA LAHEVAD METSA. LAUL: SEENERALL (M. Wunderlich), (2 esimest salmi) PUUD (66tsuvad tuules ja loevad): Tule metsa kui tuju on paha. seal kindlasti rahuned maha, Tule metsa kui r66mus on meel. seal r66msamaks muutub ta veel. (luuletus v6etud kogumikust,,mets elab igavesti" V Denks; 2001A.) TUUL (sasib puid):" Olen tuul, tuul, tuul. Rebin lehed puult, puult." (puhub suuga ) MUK KEPSLEB JA LAULAB: (,,Koer Muki", s6nad S. Lukksepp, muusika U. Vinter; Muki on koerake, v?iikene koerake muki teeb auh,auh,auh. - Must on mul ninake, mustad on silmadki, muki teeb auh, auh, auh. MAT:" Leidsin ilusa puraviku." MAR:,,Oi kui palju kukeseeni! Pille, tule korviga siia!" PLLE:,,Tulen, tulen. L6ikan ainult veel need kaseriisikad iira." LASTE JUURDE JOOKSEVAD JANESED, KES MANGVAD KULL JANESEO: Piiiia mind, piiiia mind! (nzievad koera ja jooksevad peitu) 10

11 JAnpsro: Puuke, puuke, varja mind. metsake, metsake, kaitse mind. Mina su s6sar, sina mu vend, hoiame kokku kui idu ja kiind. LAPSED ON KORV TAS SAANUD JA TATTUVD KODU POOLE. LAPSED: (Loevad 6petaja Sirje luuletust,,seenelkaik") Meie pere metsas kdis korv sai peagi seeni teiis. Korvi pohjas puravik, millel ktibar timarik. Veel on korvis vdikesed, seened nagu piiikesed. Kukeseened kollased, jalad veidi mullased. MAT:,,Vaadake kui ilusad pilvikud! Need mahuvad ka veel korvi." LAPSED: Pilvikud ja riisikad, k6ik nad soogiks k6lbavad. NATvD JARSKU USS. LAPSED:,,O, USS!" USS:,,Arge kartke, ma ei tee teile liiga kui te mind ei puutu." LAHEVAD ULE AASA KoDU PooLE, SEAL OruspvD LLLED. LLLED:" Piiike veel 6rnalt paitab meid, liblikas viiike ktilasta meid." LBLKAS LENDAB OELT OELE LBLKAS (Loeb 6petaja Sirje luuletust,,liblikas): Viiike liblikas olen ma. armastan p[ikest ja lilli ka. Elu mul n6nda titirike, puhkama jiiiin siia 6iele. MESLASED LENDAVAO OMTT OMTT JA SUMSEVAD. LAPSED ouevnd KOJU. EMA:" Juba tagasi! Niiidake, milliseid seeni re leidsire!" MAT:" Mina leidsin puraviku!" MAR:..Ja mina kukeseeni!" PLLE:,,Mina leidsin kaseriisikaid." MAT:" Veel leidsime pilvikuid." EMA: ',Tublid lapsed. Ntiiid hakkame kohe kukeseeni praadima. Neid ei pea kupatama." r6m Koos: Mine metsa kui tuju on paha, seal kindlasti rahuned maha. Mine metsa kui r66mus on meel, seal r66msamaks muutub ta veel. Metsas on vaikus ja rahu, mis kuidagi linna ei mahu. Metsas meil k6igil on hingata hea, puhtast 6hust igatiks lugu ju peab. (Luuletus v6etud ko-eumikust,,mets elab igavesti" V. Denks, 2001a.) ll

12 KOLM PORSAKEST JA HALL HUNT Lavastusmzing kuueaastastele lastele, (koos muusikaga) Eesmf,rgid: o Laps 6pib hoolivust o Laps 6pib austama kodu ja vanemaid. Rikastub s6navara k6nekiiiindudega: leiba luuse laskma, tiiii konti ei murra ja vanas6nflgs,,julge pealehakkamine on pool vditu". Tegelased: P6rsakesed, nende ema ja isa, hunt, harakas, konnad, orav, kass lilled, liblikad, kuu ja priike Vahendid: kiipiknukud (p6rsad) Pdrsaste laul: Me oleme kolm l6busat selli, kolm selli, kolm selli. Mina Billy, mina Villi ja mina viiike Volli. Ema ja isa kutsuvad p6rsad sooma. Saadavad p6rsad kdsi pesema. Siiiigisalm: Maa on meile seda andnud, p?iike seda valmistanud. Armas pfike, armas maa, teid ma Unan l6dmata. sa:,,niiiid peaks leiba luuse laskma." Ema (isale):,,mine pealegi." (lastele):"teile on mul tiks palve. Teie peske n6ud, mina aga pean vanaema juures lira kiiima." Billy:" Ei, meil pole aega. Meil jiii miing pooleli." Villi:,,Just, just." Volli:" Me v6iksime ise vanaema juurde minna." sa:" Poisid, poisid, nii ei ole ilus. Te olete juba suured. See tiiii konti ei murra." Billy ja Villi:" Kui midagi on vaja teha, siis oleme suured, muidu aga oleme v?iikesed." - Volli:,,Tulge vennad, mul on idee,,(panevad pead kolmekesi kokku, miiksivad iiksteist). L6puks teatavad:" Kui me juba suured oleme. siis me liihme ja hakkame omaette elama." - Billy ja Villi:" Praegu on viiljas soe, me v6ime p65sa all magada, siis ei pea tuba koristama ja vaipu kloppima." Volli:" galt poolt leiab midagi viirsket stiogiks. Siis ei pea n6usid pesema." Ema:,,Aga kullakesed, metsas liigub ringi kuri hunt, ta sdtib teid ju?ira." Pdrsad laulavad: Kurja hunti ei karda me, ei karda me, ei karda me Kurja hunti ei karda me, ei karda me. ei karda me Ema ja isa:" se teate. Julge pealehakkamine on pool v6itu.." P6rsakesed lzihevad laulusa mlnema. Laul: Pool maailma liibi kiiind. 9 2

13 liibi kiiind, labi kiiind, ei n[e p6rsaid ndnda haid, n6nda haid, n6nda haid. Linnulaul lindi pealt, samal ajal loojub pliike ja t6useb kuu. Laul: Piieval paistab peiike, 66sel kumab kuu, (viis vriike aatomik) p6rsakesi viiikseid vaevab uni suur. Villi:" Siin on nii k6va ase." Billy:" Ja kdhedav6itu." Volli:,,Arge virisege, see-eest ei pea me midagi tegema." J:i6vad magama unelaulu saatel. Hiippenooriga hiipates tuleb kass. Kass:,,Kes seda enne on ndinud, et p6rsakesed metsas p66sa all magavad. Ndu-ndu." Kuu ja piiike (vahetavad kohad): Laul: Oosel kumab kuuke, piiike pdeva toob, p6rsakesed-166msameel sed mollavad k6ik koos. Billy ja Villi:,,KOht on tiihi. Emal on kindlasti juba puder valmis.,,, Volli:" Ldhme parem juurikaid otsima. Viiikesed juurikad ongi tervislikumad." Otsivad stiiidavat ja riiiigivad: "K6ht on tdis, niitid v6ime m;ingima minna" Lilled:,, Liblikad lennake meie 6itele!" Liblikad lendavad ja hiiiiavad : Piitia mind, pi,iiia mind, kiitte ei saa jne." Pdrsakesed ptiiiavad liblikaid, vflsivad iira ja istuvad puhkama. Orav (tuleb t6ukerattaga):,,p6rsakesed, mis te siin metsas teete, kas te hunti ei kardagi?" Pdrsakeste laul: Halli hr,rnti ei karda me, ;ifi 'l 3,'i; Ji. LiT LT' ei karda me, ei karda me. Billy:,,Vennad, mul on taskus m6ned 6hupallid, puhume need triis, siis saab mdngida." Tulevad konnad htipates Konnad:,,Nde, porsakesed! Tere, mis te siin teete? Me aitame teil Ohupalle puhuda." Puhuvad k6ik koos 6hupalle. Peirast seda kiirustavad minema. Pdrsakeste laul: (miingivad) Meil on l6bus mringida, miingida, mdngida. Ei pea vaipu kloppima, kloppima, kloppima. Harakas (tuleb lennates):" Kuulake k6ik, kuulake k6ik, kuri hunt liigub metsas ringi, p6rsakesed kas teie ei kardagi hunti?" Pdrsakeste laul: Halli hunti ei karda me, ei karda me, ei karda me. Halli hunti ei karda me, ei karda me, ei karda me. Hunt (ringutab p56sa taga ja rfi[gib omaette):" Mis kiira see on?" Pdrsakesed (ei kuule hunti, omavahel):,,mis hunti siin iildse olla saab. Vaat kui krapsame tal t3

14 ninast kinni, ktill siis saab nalja." Laul: Meid ei hirmutagi hunt, hirmus hunt, hirmus hunt. Kus sa hulgud kriimsilm hunt, vana hunt, rumal hunt. Hunt:,,Ki.ill on hea, kui l6unasook ise suhu hi.ippab,,. Jookseb p66sa tagant vfllja. P6rsakesed jooksevad koju, laua alla. Ema:..Mis te tormate?" P6rsad:,,Hunt, hunt, appi!" sa tuleb toast:" Mis hirmus kisa siin on?" Ema:" Lapsukesed kardavad hunti." sa paneb ukse riivi. Laul: Ei saa sisse iikski loom, kaval loom, hirmus loom. Ust ei l6hu tema koon, kuri koon, k6va koon. Hunt koputab sa:" Kes seal on?" Hunt:,,Silmapilk tee lahti." sa:,,v6i veel, ei m6tlegi." Hunt:" Hoidke alt, ma sodn teid k6iki dra." Tormab ukse kallale, saab haiget ja liiheb ulgudes metsa. Ema kutsub isa siiiima. P6rsakesed:,,Aga meie?" sa:,,teie elate ju metsas." Pdrsakesed paluvad andeks. Ema kutsub kdiki siitima. Ndidend l6peb,,kodu" lauluga (ringis) Kodus k6ik on k6ige parem. Kodus k6ik on k6ige parem. K6ige soojem kodutare. K6ige soojem kodutare jne r{iiidend dpetajatele LOOMADE MUNADEPUHA) Stsenaariumi olen koostanud A. Jurini muinasjutu" Karu j6ulumure" kasutades, mringivad 6petajad. Eesm6rgid: Opetada lastele ausust, julgust; s6prust, hoolimist, andestamist: Opetada lastele munapiihade kombeid. TEGELASED: karu, hiir, pisi-hiir, rebane,, p6der, siil, jzines,, ookull, jutustaja JUTUSTAJA: "OMET KORD SAABUS SEE PAEV _ KAUAOODATUD JA T<OTCTT-E TAHTS MUNADEPUHA.. 4

15 HRE-SAND (ARKAS OMA PSKESES VOODKESES, KRAHMAS LAUAU JUUSTUTUK JA HAMMUSTAS SELLEST SUUTAM. RNGUTADES LUGES TA: MUNAPUHAD, MUNAPUHAD, NEED on vaca vahvao puueo. stts saab MUNE vanvrnn ln sosraga NErD KoKSTDA. PSHR:,,KUS NEED MUNAD ON, MTDA SA VANVO, SOME NEED JU ARA?" KORRAGA HELSES TELEFON HR:.. HALLOO!.. OOrulL (KARJUB TORUSSE).:.,,HALLoo, HALLoo!" HR.:,,JAH, MA KUULEN," Oorult-:,,KAS OLETE JUBA Ut-pval-,SAND HR, puunne AJAL TULEB VARAKULT TOUSTA, TOMETADA, JA MUNE vanvda. EGA TE ole UNUSTANUD, ET PDME SEDA KOK KooS TEGEMA? HR: (TA SLMTSES OMA TELEFONKETAST, MLLEL LUTSES KOLLASE JUUSTU plt.),,mul on KOK MUNAD KAHJUKS orsas.." OOTUL:,,SS ON KULL PAHAST, AGA ATTT SAAB KEEG TELE LAENATA. TEATE MS, MNUL on TEt-p urs palve. vaadake, KOK LooMAD on JUBA Ulpva-, AGA KARU JUURES pr voera TELEFoN vastu. un naotlesn, ET TEE ELATE KARULp rotce ASEMAL...." HR tuuuops),,hasr, MA t-ahen JA vaatan, MS TEMAGA on!" HR PANEB TORU HARGLE. OOTUL(VARAB EDAS):,,JA MUDE, MNUL ON KOHE PALJU MUNE KOGUTUD. MS TE ARVATE, KAS MA peaksn rotr KAASA vorma..." JUTUSTAJA:,,JA N VATRAS EMAND OOTUL EDAST, TAPAMATA. ET HR OL JUBAAMMU TORU HARGLE PANNUD.'' KREST PAN HR ENDALE KAMPSUN SELGA. TOUBaS SooJAo putstn JALGA, JA VUDS KARU MAJA POOLE. PS-HR:..KAS UN VON SNUGA KAASA TULLA?'' HR:''. KAHEKES ONGT VTOXUSAM'' HR MUNAPUHAD, MUNAPUHAD, NEED ox vaca VAHVAD PUHAD. srs saab MUNE varvtnn JA SOBRAGA NED KoKSDA.,,KUULE, PSHR, KAS POLE VAHVA LUULETUS?'' PS-HR.'' Luuletus, uuletus, AGA MEL POLE JU MUNE,G, MDA VARVDA... JOUT KARU MAJA JUURDE. AKNAST SSSE PLUDPS UAnKAS HTR, ET KARU MAGAB MAGUSAST HR: ''KARU MAGAB MUGEL NiACU EES. LMSET XAPB MESrcAPP UND SUVEST JA MESTARUDEST. AGA voe _ olla KA LUSATEST VAARKATEST,MS KEELE ALLA VVAD. GAL JUHUL MAGAB KARU vaca sucnval.ahex OTcn SSSE. PS-HR, KAS TAHAD KA KAASA TULLA?" PS - HR: ''E, TAHA MNA SSSE TULLA,'. JUTUSTAJA:" SAND HR AGA VOTTT SUNAUE RNDU JA ASTUS KARU MAJJA.'' HR PROOVTS TOTCEPEAU TEKK SKUTADA, AGA KARU OL SELLE ENDALE XT TOVAST UMBER KERNUD. ET HREL OL TUTrc TEGEMST TEK TATTESAAMTSEGA. HR:'' XO TUL ON ENNAST KKA SSSE VTASSTNUD!'' Htn.(puHB HG):" r-opurcs SAN SUL TEK PEALT,ARKA XUUn OMET!" NUUO RAPUTAS SAND HR METSAOTT N TUGEVAST, KU JAKSAS. KA SEE E ADANUD. l5

16 HR AVAB UKSE JA UTLEB PS-HRELE :'' KUULA, KUDAS NORSKAB. TEAD MUL TUL UTS U6TB. KUNA KARU NAGUN MAGAB. SS LAENAME TEMA KAEST MUNE. TAL ON KOTK NAGUN ALLES. HR KARULE: ''NO KU SA E ARKA, SS LAENAN SNU KAEST MUNE. SUL NED NAGUN VAJA POLE,..'' HR OTSB JA LEAB MUNAKORV. JATAB KORV MONED MUNAD JA VALJUB MAJAST. KARU (UNESEGANE TOUSEB STUKLE, EGA SAA MLLESTK ARU.):''MKS MUL MAGADA E LASTA?'' HELSEB TELEFON OOrcUT-L: :,,KAS OLETE JUBA U-PVAL,SAND KARU? MUNAPUHNNE AJAL TULEB VARAKULT TOUSTA, TOMETADA, JA MUNE VARVDA. EGA TE OLE UNUSTANUD.SAATSN JUST SAND HRE TED ANNTNMA. PDME TOK KOOS MUNE VARVMA? KARU: ANTESN JUS SN POLE KEDAG. VOTAN OMA MUNAKORV.JA TULEN. PANN MUNAD JUBA SUGSEL VALMS Ar<rcT MUUTUB OTT RAHUTUKS JA HAKKAB voonn TUBA TRUTADES MDAG OTSTMA KARU: (MOMSEDES)''S, KUS ON MNU MNAKORV. ALLES SUGSEL OL TA VEEL SN NURGAS." KARU LEAB LoPUTS MUNAKORV, AGA SEE ON PEAAEGU TUH. KARU:" KEEG ON MU MUNAD PHTA PANNUD, AGA SA ON VEEf- N,tOXeO laaxuo. v6rnn NEED KAASA. KKA parem KU MTTE MDAG. " KARUOTT VALJUB KOOPAST POOLK MUNAKORV TAPS JA HAKKAB ASTUMA LOOMADE KOGUNEMSVALJAKU POOLE KARU UVTTSPB: KARUOTT, KARUOTT, POLE MNG UNEKOTT KARUOTT, KARUOTT, JUrusrArA : KAnu rou^$lyttiji"#nf#rtsjlou plarsrl on ruba r-orn SUUDATUD, PADA TULELE PANDUD JA LooMAD SESAVAD oma MUNAKORVDECN ANJEKORRAS JANESE JUURES, KES HAKKAB MUNE PATTA PANEMA.. REBANE UHKELDAB TESTE EES OMA MUNAKORVGA REBANE: " MNUL ON VANSTED MUNAD, JUST HOMMKUL KORJATUN ASN vaderks JA perenane ANors raxuragpks." laxps:,,vo veel. EGA TAHA HAsrt uskuda xult-, KUD ANNA NAD sa. PANEME KEEMA.". JUTUSTAJA: HR SESAB OMA KORVGA EEMAL JA NHELEB.ARV-SELT. lopurs LAHEB KARU JUURDE JA Urr-Ee HR:..KARU, KAS SA ANNAD MULLE ANDEKS, ET MA SNULT MUNE LAENASN. ArcSW SND HOMMKUL [BmaMA, SEST ootul PALUS. SNA AGA MAGASD JA E ANCNXUD KA RAPUTAMSE PEALE. xactx SNU TATs MUNAKoRV JA HAOTESN, ET KUNA SA NAGUN E AnTn LAENA{ SNUR MUNE. SOME ENDA OMAD ](6TT ARA... KARU: "SE,E ON KULL NETU, E,T SA LUBA TUSTMATA VOTSN, AGA KUNA SA AUSAL rcotrc ULES TUNNSTASD, SS ANNAN ANDEKS. JA PEALEG OLTE TEE PSHREGA VST NE,ED, TAxu KELLELE MA ulnsn Anrcn,s[N... HR KALLSTAB KARU:.. LUBAN,ET MA ENAM KUNAG N E TEE,... SL SESAB OxxETULT oma KoRV JUURES raxps:" No MKS sa N Oxlpru OLED?" SL. MA E SAA KORVST MUNE vottn. MNU okkad TEEVAD MUNAD KoHE 16

17 KATK. JANES. POLE HULLU, KULL MAATAN. SOBRAD JU SELLEKS ONG. REBANE" PASTAB, ET MNU MUNAD ON JUBA KEENUD JA NED VOB vanvnaa HAKATA. JAxr<uKE, KUS su ptntsld ra varvd on? sogrrn, vottstme HAKATA NED KooS vanvth,a SENKS KUN ANCVSED KEEVAD... ponn,n:..hea MEELEGA KUD NSAMA ON TGAV. LAULAME KA, SS ON r-ogusam. LOOMAD LAULAVAD KOOS: LAUL..pOnnn MAJA" ponnnl MAJA METSA sees varcspst AKNAST vaun VAATAB lanps JooKSEs rotcest vassr. t-avpl sema laae. nppnaan KOP-KOP KOKSU TEE raxn MUNAKOKSU TEE ANpS MUNE varv Sa, SilS SAAB KOKSDA JUTUSTAJA:..N VARVTSD LOOMAD NOOVSALT MUNE JA TEGD MUNAKoKSU. pannst AGA TANTSSD KOOS RTNGMANGU.. Ringmiing n:iidendi juurde Loomad konnivad muusika saatel ringis, hoiavad ktitest kinni ja laulavad aias veereb (looma nimi), (looma nimi) kui munake veere, veere munake, otsi endale korvike. Munakorvid on samal ajal viiljaspool ringi. Loom, kes leiab oma korvi, v6tab selle kaasa ja toob ringi keskele. Siis saadab ta keiepuudutusega j?irgmise looma korvi otsima. Miing kestab seni, kuni k6ik loomad on oma korvi leidnud. Nciidendit mcingiti 2012 a. linna ja valla (3) lastettedade lastele. Nciitlend meeldis lastele viiga Muinasjutt KUKEKESE JA KANAKESE LUGU lusa halja aasa peal oli veiike majake, kus elasid kukeke ja kanake. Uhel hommikul eirkas kukk ja hdiskas:,,kikerikii! Hommik on juba kiies kanake." T]

18 Kanake tuli uksele ja litles: "Tere hommikust kukeke!tere hommikust plikene! Tere hommikust linnud ja liblikad! Tere hommikust lilled! Tead kukeke, siin on ktill nii tore elada, kuid kui meil pole i.ihtegi tibukest, kelle eest hoolitseda, siis on natuke igav. Kukk arvas, et ka temal ei ole tibukese vastu midagi. Kana oli viiga r66mus ja kuulutas, et tema hakkab siis kohe munema. Ta tegi endale pehme pesa ja istus sinna. Varsti hakkas ta k6va hiiiilega kaagutama. Muna oli munetud. Kanake i.itles kukele :,,Kukeke, nliiid jlilivad k6ik kodutodd sinu hooleks, mina jliiin pesa peale hauduma." Kukeke arvas seepeale, et kanake ei pea muretsema, kiill tema hakkama saab. Kanake istus muna peal ja laulis Munake. munake. varsti saab sust tibuke. kukeke vdi kanake, kanake v6i kukeke, kes seda teab'l Nii m66dusid kanakese ja kukekese pdevad. Kukeke tegeles koduste toodega, kanake aga istt-ts pesas ja laulis. Unet pzieval kostus aga korraga piiksumist ja tibuke pistiski peakese munakoorest vrilja. Kanake kutsus kukekest :,,Kukeke, kukeke, tule vaatama meie ilusat lapsukest!" Kukk tuli ja kires r66must Tibuke aga ajas ennast jalgadele ja klisis:,,kus ma olen'] Siin on nii ktilm ja oi kui hirmus haal. Kes see veel on?" Kukk ja kana vastasid, et tibu on nende armas lapsuke ja nemad tema emme ja issi ning emme ja issi hoiavad, soojendavad ja kaitsevad teda. K6ik kolm olid 6nnelikud ja laulsid koos: Meil on kena, vriike pere. Kana, kukk ja tibukene. Oskame k6ik lennata, terakesi nokkida. Jzirsku kostus rohkimist. Tuli Siga. Kukeke iitles :Tere notsuke, kust sina siia said? Siga vastas,et tuhnis ja tuhnis, kuni iira eksis ning ktisis luba ooseks nende juurde jiiiida? Ta litles :"Olen vaisinud ja tahaksi natuke puhata. "Kukeke ja kanake olid lahked ja lubasid tal oomajale jiiiida. Trinut[heks laulis notsuke neile oma laulukest: Notsukene olen ma, oskan mullas tuhnida. Ninaga, oskan ma, mulda lahti ltikata :.: Notsukene olen ma, kartuleid sodn koorega. Trill - lall - laa, trill -lall -llaa, k6hukese triis saan ma. ' ' Notsukene olen ma, jooksen v6idu tuulega, s6braga, oskan ma, ilusasti tantsida. Notstt kutsus kanakese isegi endaga tantsima. Kukekest ja kanakest ootasid kodut6od ning nad otsttstasid minna metsa hagu korjama. Siga pakkus ka ennast abiks. Ntiiid pidi tibuke tiksi koju jiiiima. Kukeke ja kanake manitsesid tibukest s6nakuulelikkusele, ei lubanud tal kodust v[lja minna ja hoiatasid rebas eest. Aga tibu ei kuulanud s6na. Kui emme ja issi koos notsuga olid eira kiinud arvas tibuke, et tal on igav ja ka tema v6iks jalutama minna. l8

19 Tuli rebane. Tibu ktisis:" Oi, kes sina oled? Sul on nii ilus lips saba,ktiljes ja ilusad kopskingad!" Rebane vastas mesimagusa hellilega:,,olen sinu vanaema ja tulin teile ktilla. Kas emme ja issi on ka kodus? Tibu iitles, et vanemaid ei ole kodus,vaid metsas hagu korjamas. Rebane i.itle seepeale:" Tule mulle stille lapsuke! " Tibu oli kohe n6us. Rebane aga krahmas tibu kaenlasse ja pistis jooksu ise aga laulis: K6hutiiie leidsin ma. leidsin ma, leidsin ma. Vliga viiikse vaevaga, vaevaga, vaevaga. Kodu poole ruttan ma, ruttan ma, ruttan ma. Kuuma vette panen ta, panen ta. panen ta. Maitsva supi keedan ma, keedan ma, keedan ma. Lisan soola,pipart ka, pipart ka, pipart ka. Suppi soon koos pojaga, pojaga, pojaga. Leiba luusse lasen m6nuga, m6nuga, m6nuga. Tibu hakkas appi karjuma. Metsastulid jooksuga kukeke, kanake ja notsuke ning piiiistsid tibu rebase kdest. Rebane aga p6genes kiiruga. Tibuke rriiikis, mis oli juhtunud ja lubas edaspidi alati emme ja issi s6na kuulata. KOik olid r66msad ja kanake arvas, et selle peale tuleks kooki kiipsetada ning kiks koogi jaoks muna munema. Kui muna oli munetud kiipsetas kanake maitsva koogi. Tibuke kattis laua. Laua daires istudes ning kooki stities olid k6ik 6nnelikud, et tibuke oli rebase kdest pliisenud. Muinasjuttt oleme samuti 1petajatega lavctstanud ja lastele,,tecrtrina" esitanud Kahekdned Eesmdrgid:. Rikastub s6navara uute s6nadega nagu,,pikitud".,,raagus",,,tarretub" o Laps 6pib kasutama erinevat intonatsiooni VAHTRAPUU JA LAPS Laps: "Vahtrapuu, vahtrapull, kiill oled sa ilus!" Vahtrapuu :" S ligi sepriikeses, tuules ja vilus." Laps:,'Kuub sul tdis pikitud kirjusid lehti, millise vrirviga seda ktill tehti?" Vahtrapuu: "Poest seda vrirvi te osta ei saa, mu kuub on vdrvitud looduse vdrviga." t9

20 KASK JA LAPS Laps: "Kaseke, kaseke, kus on sinu kuub, 6ues ju vinge siigistuul? Kask:" Tuul viis mult lehed, niitid raagus ma, seepdrast pean minema puhkama." Laps: "Kuidas ktill sina puhkama kihed, puud ju ei k6nni, nad kuhugi ei liihe?" Kask:,,Mina puhkan kohapeal, mahl mll soontes tarretub pea. Kevadel jalle kohtume taas, siis mu puhkus ldbi saab." RULLLUGU Sobib emadeprievaks Laps: Teerull: Laps: Tainarull: Ema: Laps:,,Teerull, teerull, mida sa teed?",,rullin teed, rullin teed.",,tainarull, mida sina teed?",,rullin tainast pannile.",,aga sina, r66murull?,,olen sinu musirull." 3.6. Liisusalmid l. Ussa pussa, ussa maru talu6ue tuli karu. Ussa pussa Llssa maru karu leidis mesitaru. 2. Vaibadi, vaibadi varsakapja, Kiigadi kaagadi karukella. Kaagadi kuugadi kullerkuppu, mine otsi nurmenukku. 3. Koogis kokad vaidlesid, toiduained taidlesid. S oolatopsi s pipraterad, tainakausi s juustukerad. Kuhu kadus sai? Otsi iiles, ole pai. 4. Kokkadel kliis jutuvada, p6hja korbes pudrupada. Leia sina see, kes k6rbenud putru soob 20

21 3.7. Luuletused lastele AASTAAJAD NEL AASTAAEGA Meil on neli aastaaega, kevad, suvi, si.igis, talv. Kevadpliike soojalt paistab, iirkab pajul urvapall. Suvel p[ike k6nnib k6rgel, rohetamas mets ja maa. S iigispiiike j uba hakkab puudel lehti vdrvima. Talvel piiikest harva ndha, vahel lumeta on aas. Kui on lumi, siis on kena, valged hanged k6ikjal maas. Ootan kevadet ja suve, si.igist, talve tahan ka. ga aastaaeg on tore, tasub neid ka oodata.. Luuletuse lugemise ajal saab kasutada ka sormi 2. Luuletttse lugemise ajal saab 1petaja kasutada aastaaegade nciitlikustamiseks neljast pildist koosnevat liikuvat jutumaja (minu poolt antud nimi). Nciidis liscttud. TERE KEVAD Kuldnokk puuoksal vilistab, kurepaar teeb pesa. Rukkip6ldki rohetab, tere, tere, kevad! KEVADPAME Piiike pillub kulda, Seemned ruttu mulda. Redis juuri ajab, salat pealseid vajab. Kevadel on ikka toidulaud meil rikkam. Kasutcrsin kev,adel lastego seenlnete muldapaneku ajal. Sobib riimicle otsirniseks PiKENE Pil la-pall a p[iksekiired, kiired naglr viiiksed hiired. Poevad lapse teki alla l66vad naerupolka valla. Aratavad unimijtsid, unimtitsid, koolij titsid., sa-ema tooinnud. vanaema naerulinnud LLtulettts laste l1bustamiseks peale l(tunauinakut. Sobib riimide otsimisek,s. KUU Kuul on peiris mitu kr,rju, mitu kuju, mitu niigu. Vaatad - sirp on taeva all, m6ne aja p[rast pall Varsti sirp on teisipidi hiilibudes nii tasapisi. 2l

22 Rahva keeli vana kuu pimedaks j iiiib taevaruum Pimeduses noorkuu loob jalle meile valgustoob Luuletust saab kasutnda lastega taevaruumist rcicikides. Sobib riimide otsimiseks. M\iste,, hcicibttde s " se gitamine PUUD RAAGUS VAHER Puhub vinge stigistuul, rebib lehed lahti puult. Vahtrapuu, mis kirjus kuues, peagi paljalt seisab 6ues. Niitid on tema raagus puu, kr"rni tuleb kevad uus. Luuletust on kasutatud uue m1iste,,raagus" selgitamisel noou Ounake, 6unake 6unapuul, piihklike, piihklike sarapuul, mzinnikribike mdnnipuul, kuusekaibike kuusepuul. K6igist neist meil r66m on suur, suur, sllur, sullr Kasuttrtud lastele seo.ste (tpetantisel teental,, Puud ja nencle viljad". OOD KASELE Kui on ilus kevadkuu. istutame kasepuu. Kasvagu ta suureks puuks, silmar66muks ja veel muuks. Kevadel ta mahla annab, oksi vaasi lubab panna. Suvel v6ime teha vihta, et saak saunas peksta pihta. Sligisel viib tuul talt lehed, vihm k6ik oksad puhtaks peseb Htippab orav raagus puul, mida kiigutab vaid tuul. Talvel ahjus, kaminas, 166msalt praksub kasehalg. Vestab juttu k6ikidest elus neihtud seiklustes Luuletuse kaudu saab laps teaclcr, ntida sttab kasepuust erinet,atel aastactegadel. Sohib riimitle otsimiseks.ja uute m1istete,,raagl$" ning,,piht" selgitarniseks. 22

23 LEHTPUUDE MOESOU Stigiselehtpuudel pidu on hoos, algamas nende moedemonstratsioon. Kask tdmbab selga kollase kleidi, vahtrapuu kirjus uhkeldab veidi. Tammel ja kastanil ehteid on palju, kuid k6ik nad jiiiinud on pihlaka varju. Pihlaka kleidil on punased piirlid, r66msaks nad muudavad kleidi vdrvi. Kaua need piirlid seal siiski ei piisi, sest vuiikestel lindudel k6huke ttihi. Tuulja vihm teevad oma tood puudelt minema viivad rtitid. See annab mrirku, et ldppenud 56u ja puukesi ootamas unep6u Kirjeldab puid stigisel ja uus m(tiste,,pdlt" SUCSpAEV sucrsp,,,igv Aias kiiimas vilgas too, vziike Mati 6una so6b. sa hoogsalt kaevab maad, ema peete koristab. Peagi tdis on peedikorv, Matil rira soodud 6un. Kahekesisa_ea korvi koju tassivad. Kui on aias l6ppend too, ootab peret l6unasocik. Memme tehtud supi sees, peeditiikid punased. Ohtul meie vdike Mati, kaissr,r v6tab karu Kati. Uneski veel peete ndeb, oli see vast tore p[ev Luuletuse kouclu on vdimalik liibi v,iicr tddkasy,atust SUPLUGU Oi kui suur on kapsapea, sellest supp saab vriga hea. Porgandit ja kaali ka, mis seal ikka praalida. Tuleb keeta' praadida, k6huke tiiis laadida. Ld b us l u g u s up i ke e tmi s e s t. S aab kas utada t e n, i.s l iku.stoitttmi s e st rciciki cle s. 23

24 TERVS Hambad Viiikesel lapsel suus piimahambad, porgandeid nririvad suures kambas. Kui aga liiga palju s66d kommi,, nouavad hambad hoopis plommi. K6ike tuleb stitia parasjagu, siis su hambad abi ei palu. Luttletns sobib kasutamiseks hamma.ste rvishoiust rcicikide s. Terve laps Haigused ei htii.ia tulles, titleb vanaema Aga neist saab hoiduda kui sa treenid keha. Tuleb paju olla 6ues, 'fj.l,"1"ililil1il s6na kuulata. Riideid palju pole vaja, joostes sooja saad. sriia Hakkad 6ues higistama, hoopi s [:it:l?l r66mus. rerve. keksu htipata. Pole vaja teki all tablette neelata SUVTBOOLKA Suitsuprifrsuke S uitsupridsuke, sooj apzieisuke, siidikeralooj a, 6nnelinnuke. Oled meie kallis rahvuslind. k6ik me armastame sind. Laps.Eaab teada, kuidas pcicisukest rohvctpiiraselt kutstttakse. Eesti lipp Astun uhkelt tip -tap- tip, torni otsas lehvib lipp. Lipp on kolmevuirviline, sini-must-valge triibuline. See on Eesti riigi lipp, astun uhkelt tip - tap - tip. MOelducl 2-3 aastastele k1nearenduseks. Lapsed liigtn,atl, loev'acluuletust koo,s 1petctjaga ja lehv,itavad lipukest. 24

25 Poisist meheks ga laps kord kasvab suureks, igast poisist sirgub mees. Mina kasvan Eesti meheks, Eesti riigis, selle sees. Lasteaias mringin s6da, mlingupiissist tulistan. Jooste s6pra ajan taga, luuramistki harjutan. S6da suurtelei meeldi, miks, sest aru ma ei saa. On nii huvitav, ptiss 6lal, s6pra taga ajada. Sirgun d meheks, v6tan relva, teenin aega kaitsevdes. Seal relv pole m[nguasi, rahu kaitseks ta mul k[es. Et jii[ks alles kodumaja, Eesti riik ja Euroliit. Et ei l6hkeks p6llul pommid, siiiliks loodus, linnuriik. Kuue aas tas t e p o i s te e mmi kluul.e tus LEVAST Raamat ja leib Trihemiirkidest s6nad, s6nadest laused, lausetest tekst on raamatus Raamatutes peidus ajalugu, inimsaatused, armastus. Armastus ikka kaib k6hu kaudu. nii iitleb Eestis vana ja noor. Kui laual on leib,, mis rukkijahust ei laula k6hr,rs nlljakoor. Eestlaste leib on rukkijahust, millel nii m6nus kr6be koor. Raamatutes kirj as vanas6nad, Leivast, mis eestlaste lauakroon. Rukkileib (vanaema mzil estuseks) Luuletus sisaldab murdes6na,,pddl" Kui rukkileiba hammustan, siis meenub moodund aeg, Mil astjas hapnes tai_enakakk ja vanaema kaied. Need taignast leiba vormisid ja ahju liikkasid, kus peitsid kapsalehe peiiil tiikk aega kiipsesid. Kui ahjust v6eti klipsend leib, siis l6hnas terve ruum ja leivakrieir ning vdrske v6i see lausa sulas suus. Niiiid k6ike teevad masinad, kuid pagar ikka jaab, sest ilma inimkziteta head leiba me ei nde. 25

26 RULLLUGU Teerull 6ues rullib teed, peagi siledaks saab see. Ko6gis tootab tainarull, valmimas kaneelirull...rull- rull - rull - rull rull - rull - rull t"- hoikab aknast r66murull. Tema rullib ennast ka, kukerpalli veeretab. " R" aktiivne kasutcunine ja riimuvate sa)nade leidmine trz LUULETUSED MAAKONNA TEMAATLSTELE LUULEPAPVNDELE. Luuletttst lugecla koos liiglttuste ga. Numbri l2 lugemise ajal ostttab laps iihe sdrntega suule, ninale ja kahe sdrmega silmaclele Kui on vaja kiirelt arsti telefoni v6tan appi. Valin numbri 12, varsti kohal onei arst. kui on tulekahju lahti, kaua m6elda pole mahti. Valin jiille 12, abi kohal nagu naks. Selle luuletus esitamis eest saadi emakeelepdevale ptihendatu maakonna lasteaedade luulepdeval 3-4 aastaste laste seas koht MEE TAEVASKODA On vziikses Eestis kauneid kohti palju, kus puhata ja j6udu koguda. Ma viiike matkasell ja mulle meeldib me Taevaskojas ringi uidata. Siin puhas ohk ja emalzittevesi, mis linnalapseleksootika, ma liivakivikoopasilmi pesen ja kaasa v6tan vett ma purgiga. Nii igal aastal tulen j[lle siia, et kohalikku loodust nautida ja iga kord ma soovin koju viia, vett allikast, mis puhtalt sillerdab. On vziikses Eestis kauneid kohti palju, kuid Taevaskoda mulle kallis on. Siin sobraga saab joosta, teha nalju ja kiibis6dagi nii tore on. Saab kasutada kodumaa teema keisitlemisel. 26

27 Eriti poistele meeldis lugeda seda luuletust, kui kiiisime Taevaskojas matkamas. Selle luuletuse esitamis eest saadi emakeelepde maakonna lasteaedade luuleprieval 6- aastaste laste seas koht SEENETTiT V[ike ttidruk metsas kdis, korv sai peagi seeni triis. Korvi p6hjas puravik, millel kiibar iimarik. Veel on korvis v[ikesed. seened nagu pziikesed, kukeseened kollased, jalad veidi mullased. Pilvikud ja riisikad - k6ik nad soogiks k6lbavad. Luuletust saab kasutada seente tundma6ppimisel ka 6ppemdnguna, asendades s6na,,ttidruk" lapse nimega ja kasutades korvi seene mulaazidega. Selle luuletuse esitamis eest saadi emakeelepf,e maakonna lasteaedade luuleprieval 3-4 aastaste laste seas [ koht VAKE EHTAJA Luuletust lugeda koos liigutustega. Olen viiike ehitaja, (Osutab kriega enda peale) legoklotsidest teen maja. (miteerida miiiiri ladumist. ) Sein saab tugev, k6rge paks, (Niiidata klitega) katus peale iiks ja kaks. (Kiitest kolmnurk pea kohale) Kandilise akna teen, akna taga linnuke. Uksest sisse-viilja kdin, maja lastekilkeid tiiis. (Kiitega nelinurk) (Nimetiss6rme ja poidlaga teha noka liikumist) (Kahe kde s6rmeotsad vastamisi liiguvad kord sisse ja siis viilja.) Luuletus oli 3-4-aastaste laste lemmikluuletus, seda loeti ka s6pradele ja tuttavatele kodus. Selle luuletuse esitamis eest saadi emakeeleprie maakonna lasteaedade luulepdeval 20lla. 3-4 aastaste laste seas koht Luuletust loetakse meeleldi ka 5-aastaste rtihmas Viir s s lu g u,, Kriip s up o is s j alutu s kiiik" Vzirsslugu,, Kriipsupoiss Jalutuskdik", ilmunud raamatuna2009 a. Eesmdrgiks on laste s6navara rikastamine ja loovuse arendamine ning tehtede 6ppimine liibi kehakeele. Raarnat sobib kasutamiseks 2-7 a. lastesa. 2l

28 Kasutamine: 1. Lapsed vanuses 2-3a. Vaadata lastega koos pildiraamatut ja jutustada ise lastele lugu. Esitada lastele kiisimusi piltide kohta. Konata lastega koos s6napaare ja lauseid (neiteks"triibuline vaip", "kriipsupoiss ptiiiab 6ngega kala" jne.) - Tirlemus: o Laps 6pib tundma erinevaid viirve, r loendab esemeid, '. rikastub s6navara.. Laps piiiiab leida sarnaseid asju enda iimbert.. Seostab tegevusi enda poolt kogetuga.. Lapsed saavad esimesi teadmisi vaiirtustest 2. Lapsed vanuses 3-4a Vaadata lastega koos pildiraamatut ja jutustada ise lastele lugu. Esitada lastele kiisimusi piltide kohta. Selles vanuses lapsed riiiigivad juba ise kaasa. Tulemus: Laps hakkab riiiikima lausetega o Laps 6pib vastama kiisimustele.! Areneb kdne - 3. Lapsed vanuses 4-5a Lugeda lastele ette viirsslugu ja vaadata pilte. Lasta lastel proovida vdtta tahe kuju iiksi ja mitmekesi koos. Lasta lastel miilu jiirgi joonistada valgele paberile tiihti, mida nad eelnevalt moodustasid. Soovitada lastel joonistada selle tiihega algavaid esemeid, asju. Tulemus: r Neljaaastased lapsed proovivad jliljendada lihtsamaid tiihti nii suvel 6ues kui ka toas. o Lapsed oskavad miilu j?irgi tiihti joonistada.. Lapsed oskavad leida joonistatud tahega s6nu 4. Lapsed vanuses 5-6a Proovida jiiljendada t[heasendeid ja korrata vdrsse (sdnapaarid).,,konkreetne heizilik, haalikuanaliilis" Tulemus:. Lapsed hakkavad ise otsima erinevaid kehaasendeid tahtede moodustamiseks. o Lapsed leiavad enda i.irnbert asju. rnille kuju sarnaneb taihtedega. 5. Lapsed vanuses 6-7a. Lugeda lastele lugu. Osad lapsed oskavad juba ise lugeda. Lapsed on ise huvitatud tahtede moodustamisest oma fantaasiast laihtuvalt. Nad on vdga loovad Raamatust saavad lapsed inspiratsiooni iseseisvaks tegutsemiseks. Tulemus:. On v6imalik laste huvija initsiatiiviira kasutada dramatiseerimisel ja lugernishuvi dratamisel. o Opetajal on voimalik kasutada oma loovust.. Oppemiin-q,,TAhtede konstrueerimine", mille m6tles viilja dpetaja Anne Vanahans, kasutadeseda koos looga viieaastaste laste rlihrnas. M:lngu eesmdrgiks on osadest tiihtede kokkupanek. Too kaik: Lapsed l6ikavad Sablooni jzir-ei tahtede osi ja konstrueerivad neist tiihti. 28

29 Kokkuv6tteks Raamatut kasutatakse teistes Eesti lasteaedades.raamatu esitlust on liibi viidud lasteaia6petajatele Liitine -Virumaal,, V6ru lasteaias,,s6leke", Tartu logopeedidele. Raamatut on miitidud paljudele Eesti lasteaedadele ja viidud ka Soome. Positiivsetagasisidet olen saanud Tartu logopeedidelt, Vdrust, Vinnist, Soomest. 3.g.Viirsid kirjaharjutuste juurde lugema ja kirjutama dpetamisel. (ldee Ene Hiiepuu koolituselt) 1. Joonistan punkti ja teisegi veel, kahe punkti vahele kaevan tee, kolmanda punktigi joonistan ma, neljaski punkt mul valmis saab. Kolmanda neljanda iihendan, lillepeenar mul valmis saab. peenraid aitas kaevata kriipsupoiss, kes vzisinult maha istus siis. Ta jalad viilja sirutas ja L-tiihte kohe kujuras... (lapsed joonistavad nii palju lilli kui on peenral L-tZihti) L 2. Joonistan punkti ja teisegi veel, kahe punkti vahele t6mban tee, kolmanda punktigi joonistan ma, neljaski punkt mul valmis saab. kolmanda neljanda iihendan laia metsatee valmis saan, Siin hobllsega ratsutan ma. hobune algab h-tiihega. (Lapsed joonistavad, kuhu nad hobusega ratsutavad) h 3. Joonistan punkti ja teisegi veel, kahe punkti vahele tdmban tee, p kolmanda punktigi joonistan ma, neljaski punkt mul valmis saab. kolmanda neljanda iihendan laia metsatee valmis saan. Seda mcioda niitid kriipsupoiss, kott seljas matkale liihebki. Aga kui temal seljas on kott P- tiihe moodi seisab poiss.- (lapsed joonistavad P-t[hega algavaid asju, mida kriipsupoiss matkale kaasa v6ttis. Neiiteks: paber, pliiats, pintsel, pudel veega, pall, pada, porgand, przza,jne.) Yelja pildi jutumaja Neljast pildist koosneva jutumaja kasutamine jutustamisoskuse arendamisel (idee Piret Piiiiri Muinasjutukoolist). Lisas laste jutumajad. Eesmdrgid: 29

30 ,f,f. Lapse6pib ise jutukest v[lja m6rlema. Laps kasutabjutustamiselabivahendinajutumaja o Kasvablapseesinemisjulgus TEGEVUS: 1. Laps valmistabisejutumaja 2. Laps mdtleb ise nelja pildi abil jutustatavaloo. 3. Lapsjoonistaboma loo jutumaiia. 4- Lapsjutustaboma loo teistelelastele,kasutadesselleksjutumaja abi. Muinasjutumajakesetegemisedpetus 1. L6ika paksustpaberistkaksiihesugust ruuru,voldi m6lemadpooleksja l6ika neli tihesuurustriba Voldi kaks riba pikuti pooleks VOtariba lahti ja voldi teistpidi pooleks (v6i m66dakeskkohr),seejtirelvoldi riba ruuduks,murdesmolemadotsadkeskelekokku (aken). V6ta ribad lahti ja asetahorisontaalseltlauale tiksteisealla (vaataniiidist). V6ta kaks iilejiiiinud riba ja liimi ainult nurkadestvertikaalseltolemasolevateleribadele nagukapiuksed. 6. Voldi mdlemadkapiuksedtagumiselektiljele pooleks nii, et kapiuksedtekivad tagumisele ktiljele. Ldpuks voldi tilevalt ja alt modda murdejoontroo tagumiseleki.iljele. Majake liigub - neli pilti joonisraise. x )f J T T Lisad 1) artikkel - Kolmeaastasteoma raamat.opetajateleht, ) raamat,,kriipsupoiss jalutuskaik", tri.ikkmarkes-finas, ) S-aastaste lastevalmistatudjutumajadkoos dpetajapoolt tilesmzirgitudlapsejutuga Koostaja Sirje Jiirgenson Vanem6petaj a, lasteaedlepatriinu Levitamiseksja paljundamisekskiisida luba autorilt. 30

31 Lisa 1 oma raamat Kolmeaastaste lk 12 Reede,26. november2010 Autor: Sirje Jtirgenson,Pdlva Lepatriinu lasteaia vanemdpetaja Oktoobris korraldati P6lva Lepatriinu lasteaias6petajaheldin Pungaeestvedamisel lugemisaastalepiihendatudmaakondlik omavalmistatudraamatuteneiitus,,lugemisaasta lasteaedades". dee oli huvitav. Kuna olen ise raamatuviilja andnud,otsustasinka oma rtihma kolmeaastaste lastegasedaproovida. Utret 6htupoolikul istusimertihmatoasvaibaleja r[eikisin asjastlastele. Suunisin neid teemavalikul - kassiraamattundusk6ige j6ukohasemnii teksti kui ka piltide poolest.esitasinalgul suunavaidktisimusi,mille vastusedkirjutasin[les. K6ige raskemoli jaigi. Peirast tassile nime leida.lopuksh6ikasiiks poiss,et kassinimi v6iks olla Mirri, ja nii nime leidmist muutusid lapsedjutukaks ja oli raskusik6ige iileskirjutamisega.kui algnetekst oli valmis, lugesin selle lasteleette. Raamatupealkirjaksotsustasimepanna,,KassMirri lugu". Siis hakkasimepilte joonistama.riihmas on 19 last, tahtsin,et igatiks neist saaksolla v[ike kunstnik. Juhendasiniga last individuaalselt,vastavaltlapsev6imetele.tegime raamatut poolteist niidalat.lugesimeja korrigeerisimeteksti, sestlapsedtulid pidevalt viilja uute -Ot.t.ga. N[iteks iihel hommikul 6uesmiingideskuulutasiiks laps, et Mirri meingistemaga liivakast.kuna lapsedolid k[inud teise6petajaga liivakaitis, ja nii ilmus meie raamatusse p6llul jalutamas,tekkis raamatussep6ld, kus hiir jalutas. Kui lastepildid olid valmis, kleepisin igale pildile laste oeldud lausedja koitsin lehed paelagakokku. Raamatvalmis, istusimejaile lastegakoos vaibale,vaatasimeoma raamatutja lugesime teksti,mis oli lasteljuba p.ut. Siis viisin raamatunditusele.peirastntiituseavamistn6udsid lapsed6htuti, et vanemadkoos nendeganaiitustkillastaksid.praeguon mul tunne,et kui keegi n"itt saabendalekunagi kassi,pannaksetalle nimeks kindlasti Mini. Veendusin,et ka vliikestelastegaon v6imalik raamatutteha,ja loodan,et lastehuvi selle tegevusevastuvanemakssaadesei kao. t t t 3

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

Innhold. Ka pit tel 1 Inn led ning Barn og sam funn Bo kas opp byg ning... 13

Innhold. Ka pit tel 1 Inn led ning Barn og sam funn Bo kas opp byg ning... 13 Innhold Ka pit tel 1 Inn led ning... 11 Barn og sam funn... 11 Bo kas opp byg ning... 13 Ka pit tel 2 So sia li se rings pro ses sen... 15 For hol det mel lom sam funn, kul tur og so sia li se ring...

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE Innhold Ka pit tel 1 Etablering, drift og avvikling av virksomhet...................... 13 1.1 Ut meis ling av for ret nings ide en i en for ret nings plan................13 1.2 Valg mel lom en kelt per

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

Armsad hingamispäevakooli liikmed!

Armsad hingamispäevakooli liikmed! Armsad hingamispäevakooli liikmed! Sellel kvartalil on tähelepanu keskmes Euro-Aasia divisjon, mis hõlmab 11 ajavööndit ja 13 riiki Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Sellesse divisjoni kuuluvad riigid on: Afganistan,

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST Arvo Krikmann

PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST Arvo Krikmann KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST Arvo Krikmann Praeguse Pärnumaa piirid kattuvad ligikaudu etnilise Põhja-Pärnumaa piiridega, seepärast tuleb siinses kirjutises juttu tegelikult

Detaljer

Innhold. For br u ker k jøps lo vens omr åde. Prin sip pet om yt el se mot yt el se sam ti dig hets prin sip pet. Selgers plikter.

Innhold. For br u ker k jøps lo vens omr åde. Prin sip pet om yt el se mot yt el se sam ti dig hets prin sip pet. Selgers plikter. Innhold Kapittel 1 For br u ker k jøps lo vens omr åde 1.1 Innledning...15 1.2 For bru ker kjøps lo vens vir ke om rå de. Hva lo ven gjel der for el ler re gu le rer...17 1.2.0 Litt om begrepet «kjøp»

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

FAGKONFERANSE KONTROL L OG TILSYN GARDERMOEN JUNI A RSMØTE I FORU M FO R KONTROLL OG TILSYN 5. JUN I 2013

FAGKONFERANSE KONTROL L OG TILSYN GARDERMOEN JUNI A RSMØTE I FORU M FO R KONTROLL OG TILSYN 5. JUN I 2013 FAGKONFERANSE KONTROL L OG TILSYN GARDERMOEN 5.- 6. JUNI 201 3 A RSMØTE I FORU M FO R KONTROLL OG TILSYN 5. JUN I 2013 09. 0 0 1 0. 0 0 R E G I S TR E R I NG N o e å b i t e i 10. 0 0 1 0. 15 Å p n i ng

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile Mare Kitsnik Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile Tallinn 2008 Õppekomplekt on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides raames

Detaljer

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne NR 24 (68) 14. juuni 2007 Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne Anni talu taks Tito viskab end külalisi nähes rõõmsalt selili ja siputab

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Innhold Del 1 Forutsetninger og betingelser............................. 15 1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Rune Assmann og Tore Hil le stad............................

Detaljer

Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16. For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva er så ef fek tiv HR?...

Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16. For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva er så ef fek tiv HR?... Innhold Ka pit tel 1 Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16 Del 1 HR som kil de til lønn som het... 21 Ka pit tel 2 For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

úø ø úø ø wø ø ø ø ø ø ø ø ø ú ø ú øî ø ø ú ø ø ú ø Î Î ø wø ø ø ø ø ø ø ø ø ø ú ø nø øl ø J ú úl ø Kom, tro, og kom, glæde

úø ø úø ø wø ø ø ø ø ø ø ø ø ú ø ú øî ø ø ú ø ø ú ø Î Î ø wø ø ø ø ø ø ø ø ø ø ú ø nø øl ø J ú úl ø Kom, tro, og kom, glæde Kom, tro, kom, glæde Engelsk Christmas Carol Korar.: Uffe Most 1998 Dansk tekst: Johannes Johansen 4 4 4 4 4 w 5 w n L j J L J F 1) Kom, 3) Kom, F 1) Kom, 3) Kom, F 1) Kom, 3) Kom, 9 { Kom, tro, kom, glæde

Detaljer

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI.

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI. EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT PÕLVNEMISLUGU Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI Helgi Laht Suuremad pühad, mida talus pühitseti, olid lihavõtted,

Detaljer

Kommer tid, kommer rεd

Kommer tid, kommer rεd olist (evt mannsgruppe) c Mel: Iver Kleive elst: Erik e rr: Nils raftεs Det oprano lt c enor ass c Piano/gitar Percussion - gitar c c P isper el c P - - - - ol (gr) ren- ner i et tom - fat i u-cum-ca -

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

evangeeliumi wõidua paganamaailmas.

evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Kolmas anne. hind 30 marka. evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Coimetanfl b. Cuttar endine Aafrika misionäär. K.*U. Mlwaja" trükk, Keilas 1925. 65 g= _ r j 7. Christian Friedrich Schwartz ja Taani-Hallc

Detaljer

HOTELS DESIGNED TO SAY YES!

HOTELS DESIGNED TO SAY YES! HOTELS DESIGNED TO SAY YES! 3-KÄIGULINE JÕULUMENÜÜ EELROOG Kergelt soolatud lõhe, jõulusink ahjus küpsetatud peediga, põdrasink punase sibula moosiga, räimevõie, krevetisalat võisaial sidruni ja siiamarjaga

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

O v e rfø rin g fra s to rt a n le g g til m in d re a n le g g

O v e rfø rin g fra s to rt a n le g g til m in d re a n le g g O v e rfø rin g fra s to rt a n le g g til m in d re a n le g g H v a k a n e n m in d re k o m m u n e ta m e d s e g? Iv a r S o lv i B enc hm a rk ing Wa ter S olutions E t s p ø rs m å l s o m m a

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

Jaan Wahi. Ssjlllmlull. K. ZaiK'i lallminkauplnse Шцтіт.

Jaan Wahi. Ssjlllmlull. K. ZaiK'i lallminkauplnse Шцтіт. Jaan Wahi. Ssjlllmlull. K. ZaiK'i lallminkauplnse Шцтіт. CS>tt ftrt^^l/ttta 4

Detaljer

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja

Detaljer

ffi,\ii o åffi{ffi i * Åmsp[hruen 5.-7"TRINN I FAGoP Pt ÆRING på MonsnnÅu NATURFAG SAMFUNNSFAG TIL HJELP OG M ED TREKANTSAMARBEI DET ffi

ffi,\ii o åffi{ffi i * Åmsp[hruen 5.-7TRINN I FAGoP Pt ÆRING på MonsnnÅu NATURFAG SAMFUNNSFAG TIL HJELP OG M ED TREKANTSAMARBEI DET ffi i i,\ii Åsp[hue NATURAG OG SAMUNNSAG.7"TRNN TL HLP AGP Pt ÆRNG på MsÅu i * OG M D TRKANTSAMAR DT AV.ÆRRN på z.u vtntrn HALSN SKOL åi{i i .D, 0Q tl L U' 0l ;t t T 0, t O t å O t' < 0, O t.

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

Innledning...16 Kapitlene Ano ny mi tet... 18

Innledning...16 Kapitlene Ano ny mi tet... 18 Innhold Innledning...16 Kapitlene... 17 Ano ny mi tet... 18 Del I Innledning til mentoring KapIttel 1 Introduksjon til mentoring...20 Bak grunn...20 Be gre pe ne...22 Sponsorship og ut vik len de mentoring...23

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

med en ball, men beg ge var for langt unna til at Frank kun ne tref fe dem. Frank så seg om. Ka me ra ten Phil Co hen sto rett i nær he ten.

med en ball, men beg ge var for langt unna til at Frank kun ne tref fe dem. Frank så seg om. Ka me ra ten Phil Co hen sto rett i nær he ten. 1 Kanonball-kluss Nå har jeg deg! Frank Har dy brå snud de. En ball kom flygen de mot ham. Han duk ket i sis te li ten. Du bommet! svarte han. Så bøy de han seg og tok opp en an nen ball fra bak ken. De

Detaljer

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme

Detaljer

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 7 nr (87), 2 (88) veebruar aprill 2015 COLOSSi pilootprojekti küsimustik EML Maamessil Antu Rohtla & Toivo Univer. Pestitsiidijääkidest kärjevahas ja suiras Aivo Sildnik.

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

Ge i r Berge 47. En d a t a s t r u k t u r f o r o rd b ø k e r f o r n a t u r lig e sp råk. 1. In n le d n in g

Ge i r Berge 47. En d a t a s t r u k t u r f o r o rd b ø k e r f o r n a t u r lig e sp råk. 1. In n le d n in g Ge i r Berge 47 En d a t a s t r u k t u r f o r o rd b ø k e r f o r n a t u r lig e sp råk 1. In n le d n in g Det a r b e id e t som s k a l r e f e r e r e s h e r hadde som m ål å k o n s tru e re

Detaljer

Sangere. Mannen i songen. Kantate for mannskor, guttesopraner og klaver. Komponert til Verdal mannskor sitt 100-årsjubileum i 2013

Sangere. Mannen i songen. Kantate for mannskor, guttesopraner og klaver. Komponert til Verdal mannskor sitt 100-årsjubileum i 2013 Sangere Kantate or mannskor, guttesoraner og klaver Komonert til erdal mannskor sitt 100-årsubileum i 201 Musikk: Asgeir Skrove Tekst: Arnul Haga Musikk: Asgeir Skrove Kantate or mannskor, guttesoraner

Detaljer

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed

Detaljer

Biejjien vuelie solkvad

Biejjien vuelie solkvad Kornoter Frode Fjellheim Biejjien vuelie solkvad Preludium Kyrie Heevehtimmie/Gloria Frå fjell tekst: Håvamål Elden Smerten tekst: Den ældre Edda, Solarljod Beaivvás - Lova lova line (en gammel soljoik

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

2. Å R S B E R E T N I N G O G R E G N S K A P F O R A ) Å r s b e r e t n i n g o g r e g n s k a p f o r

2. Å R S B E R E T N I N G O G R E G N S K A P F O R A ) Å r s b e r e t n i n g o g r e g n s k a p f o r I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R G E N E R A L F O R S A M L I N G 2 0 1 0 O r d i n æ r g e n e r a l f o r s a m l i n g i, a v h o l d e s m a n d a g 3. m ai 2 0 1 0, k l. 1 8 0 0 p å T r e

Detaljer

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar.

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar. HUMMULI LÄBI AEGADE Hummuli läbi aegade Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar Fotod: Fototöötlus: Rein Mikk Raamatu ilmumist toetasid: Esikaanel:

Detaljer

RELIGIOOSSED MOTIIVID EESTI LÜÜRIKAS 1. Õnne Kepp. I. Vaimuliku joone kujunemine ja areng eesti luules 19. sajandi keskpaigani

RELIGIOOSSED MOTIIVID EESTI LÜÜRIKAS 1. Õnne Kepp. I. Vaimuliku joone kujunemine ja areng eesti luules 19. sajandi keskpaigani RELIGIOOSSED MOTIIVID EESTI LÜÜRIKAS 1 Õnne Kepp I. Vaimuliku joone kujunemine ja areng eesti luules 19. sajandi keskpaigani Meie kirjanduslugu ja vaimuelu tervikuna on siiani jälgitud peamiselt vaimulikust

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 9 (309) X aastakäik Reede, 3. mai 2013 Tasuta infoleht 8. mai päev, mil Kuressaare linnaks sai Kuressaare

Detaljer

I N N K AL L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E

I N N K AL L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E I N N K AL L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E 2 0 0 9 O r d i næ r t s am e i e rm ø t e i S am b o b o l i g s a m ei e fi n n e r s t e d t o r s d ag 3 0. 0 4. 2 0 0 9 K l. 1 8. 3 0

Detaljer

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Montelukast Portfarma 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Täiskasvanutele ja alates 15-aastastele noorukitele Montelukast Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2009

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2009 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2009 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i R u d s h ø g d a V B / S, a v h o l d e s m a n d a g 1 6. m a r s k l. 1 8 : 0 0 p å L o f s r u d s k o l e, L i l l e a

Detaljer

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Innhold 1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Gre te Rus ten, Leif E. Hem og Nina M. Iver sen 13 Po ten sia let i uli ke mål

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna Tallinna Teataja Svwews sa talltu» UalttNUMs- Ottfd tma ot* tši* Mttnft telefon - 281. Noholitkude finnmite osakonna telefon 281. Toimeteta telefon 288. Toimetaja telefon kodn

Detaljer

K v in n e r p å tv e rs 2 3.0 9.0 7

K v in n e r p å tv e rs 2 3.0 9.0 7 S itu a s jo n e n i p e n s jo n s k a m p e n K v in n e r p å tv e rs 2 3.0 9.0 7 H o v e d p u n k te r N y tt fo rs la g til A F P b y g d p å p e n s jo n s re fo rm e n B e g ru n n e ls e n fo

Detaljer

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi määrustik 11. väljaanne, kehtiv alates 1. jaanuarist 2014 Muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 Printed in Switzerland Copyright 2017 Fédération

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

Tema for be ret nin ger med for be hold

Tema for be ret nin ger med for be hold Rev isjon sberetninger noen er fa rin ger Den ne ar tik ke len tar for seg er fa rin ger med bruk av re vi sjons be ret nin ger fra års opp gjø ret 2010 i egen prak sis og gjen nom les ning av re vi sjons

Detaljer

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed arh. 01/09 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised A2 A3 A11 > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated

Detaljer

P r in s ipp s ø k n a d. R egu l e r i ngsen d r i n g f o r S ands t a d gå r d gn r. 64 b n r. 4 i Å f j o r d ko mm un e

P r in s ipp s ø k n a d. R egu l e r i ngsen d r i n g f o r S ands t a d gå r d gn r. 64 b n r. 4 i Å f j o r d ko mm un e P r in s ipp s ø k n a d R egu l e r i ngsen d r i n g f o r S ands t a d gå r d gn r. 64 b n r. 4 i Å f j o r d ko mm un e O pp d ra g s n r : 2 0 1 50 50 O pp d ra g s n a v n : Sa n d s ta d g å r d

Detaljer

Eksamen 19.11.2013. FSP5011/PSP5007 Finsk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Julia Kykkänen

Eksamen 19.11.2013. FSP5011/PSP5007 Finsk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Julia Kykkänen Eksamen 19.11.2013 FSP5011/PSP5007 Finsk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Julia Kykkänen Nynorsk/Bokmål Sankarit Oppgåve 1 Skriv 3 5 setningar på finsk om korleis du kan hjelpe andre.

Detaljer

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS Viljandi osakonna kavatsusest tähistada Seltsi juubeliaastat ka Viljandis oli juba pikka aega ette teada. Nii toimuski laupäeval 15. aprillil k.a. Viljandi Kultuurikolledžis genealoogialalane

Detaljer

De mo kra tisk med bor ger skap hva hand ler boka om?

De mo kra tisk med bor ger skap hva hand ler boka om? [start kap] De mo kra tisk med bor ger skap hva hand ler boka om? Kjell Lars Ber ge og Ja nic ke Hel dal Stray De mo kra tisk med bor ger skap i sko len? De mo kra ti er van ske lig, selv for et gjen nom

Detaljer

Innhold. 1 Biologi på barnetrinnet. Hvordan få til et godt møte?... 13. 2 Å lære i og av na tu ren... 29. 3 Cel len og livs pro ses se ne...

Innhold. 1 Biologi på barnetrinnet. Hvordan få til et godt møte?... 13. 2 Å lære i og av na tu ren... 29. 3 Cel len og livs pro ses se ne... Innhold 1 Biologi på barnetrinnet. Hvordan få til et godt møte?... 13 Læring med forståelse... 13 Nærkontakt med liv... 14 Varierte arbeidsmåter i biologi... 15 Forskerspiren og utforskende arbeidsmåter...

Detaljer

II eesti hobuse päev Kurgja 12. august 2012

II eesti hobuse päev Kurgja 12. august 2012 Eesti HOBUNE II eesti hobuse päev Kurgja 12. august 2012 Eesti hobune 2011 Artiklite kogumik Tallinn 2011 Väljaandmist toetas Esikaanel: võik mära Veluuna (i Veksel, e Visbi) Tagakaanel: hall sugutäkk

Detaljer

Kapittel 1 Fra retts stat til vel ferds stat: over sikt over bo kens te ma tikk Henriette Sinding Aasen og Nanna Kildal

Kapittel 1 Fra retts stat til vel ferds stat: over sikt over bo kens te ma tikk Henriette Sinding Aasen og Nanna Kildal Innhold Kapittel 1 Fra retts stat til vel ferds stat: over sikt over bo kens te ma tikk... 13 og Nanna Kildal Kapittel 2 Sentrale begreper, utviklingslinjer og teoretiske perspektiver... 17 Utviklingslinje

Detaljer

2. Matemaatiline põhivara

2. Matemaatiline põhivara Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e i S / E S o r g e n f r i g a t e n 3 4, a v h o l d e s o ns d a g 1 0. m a rs 2 0 1 0 k l. 1 8. 0 0 i K l u b b r o m m

Detaljer

C 3210 DEMO. Fem Blix salmer. Arrangert for mannskor av Hans Arne Akerø CANTANDO MUSIKKFORLAG AS

C 3210 DEMO. Fem Blix salmer. Arrangert for mannskor av Hans Arne Akerø CANTANDO MUSIKKFORLAG AS C 3210 em Blx salm Arrangt for mannskor av Hans Arne Akø CANTANDO MUSIKKORLAG AS WWWMUSIKKORLAGETNO Innhold 1 Hmmelske ad hleg utan lke 5 2 Klng no klokka 8 3 Med esus vl eg fara 11 Syng sle morgonstund

Detaljer

En kamp på liv og død

En kamp på liv og død 1 En kamp på liv og død Frank og Joe Har dy sto an sikt til an sikt på en øde klip pe. Ne den for slo bøl ge ne hardt inn mot land. Beg ge gut te ne holdt et syl skarpt sverd i hen de ne. De stir ret på

Detaljer

NORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge

NORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge NAVF'S EDB-SENTER FOR HUMANISTISK FORSKNING V IL L A V E I 1 0, POSTBOKS 53 50 1 4 BERG EN-UNIVERSITETET 7 O k to b e r 1979 NORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge 1. FO RHISTORIE D a ta m a s k in e ll

Detaljer

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

Utforsk byen som aldri før. Bylørdag 19.11.11 10-21 (09-18)

Utforsk byen som aldri før. Bylørdag 19.11.11 10-21 (09-18) Ufosk by som aldi fø. Bylødag 19.11.11 Føskommd lødag ha mag av buikk i by ksa god ilbud, o som skal gjø d spsil hygglig å bsøk Lillsøm. I illgg ha by magfold å ilby å d gjld buikk, caf, saua, usd, kus,

Detaljer

Bjerkreim kyrkje 175 år. Takksemd. Tekster av Trygve Bjerkrheim Musikk av Tim Rishton

Bjerkreim kyrkje 175 år. Takksemd. Tekster av Trygve Bjerkrheim Musikk av Tim Rishton Bjerkreim kyrkje 175 år Takksemd Tekster av Trygve Bjerkrheim Musikk av Tim Rishton Takk for det liv du gav oss, Gud 5 5 Takk for det liv du gav oss, Gud, Hi-mlen som hvel - ver seg 5 5 9 9 o - ver! Takk

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID EESTI TENNISEAJAKIRI NR. 1 (32) / 4 / 2015 KEVAD MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN KEVADISED TOITUMISNIPID PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS PILATESEST

Detaljer

KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE

KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE POISID 2004 1 Oskar Muru 2004 Mart Reiniku Kool 3,11 3,38 4,45 4,45 2 Martti Sarv 10.02.2004 Otepää Gümn 3,72 3,71 3,81 3,81 3 Sten

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer