Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududega. Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududega. Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on"

Transkript

1 4 LIIKUMISE PÕHJUSED 41 Jõud Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududea Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on jõud mass liikumishulk ehk impulss (kulliikumise puhul) pöördimpulss e Impulssmoment (pöördliikumise puhul) eneria (ja töö) võimsus Paneme jälle tähele, et osa neist suurustest on vektorid, teine osa aa skalaarid Järnevalt vaatleme neid kõiki ükshaaval alustades jõu mõistest Dünaamilist (e jõudude mõjul toimuvat) liikumist käsitlevad kolm Newtoni seadust (avaldatud 1685) Newtoni I seadusea (ka Galilei seadus või inertsiseadus) me juba tutvusime: Ia keha liiub ühtlaselt ja sirjooneliselt seni kuni teiste kehade mõju (jõud) ei põhjusta selle seisundi muutumist Kõie saedamini jääb kehade liikumine muutumatuks mitte sellepärast, et neile ei mõju jõudu, vaid sellepärast, et mõjuvad jõud on võrdsed ja vastassuunalised (jõud on vektor!) nin tasakaalustavad üksteist Ühtlane ja sirjooneline liikumine ilma mõjuva resultantjõuta on võib-olla võimalik ainult avakosmoses väa kauel kõikidest taevakehadest Maa pinnal on kõik kehad ravitatsioonivälja mõjusfääris ja neile mõjub Maa kületõmbejõud Demonstratsioonkatseks mõjudeta (va ravitatsioon) liikumisele võiks olla teraskuuli veeremine horisontaalsel peeelpinnal, kus raskusjõud on liikumisea risti ja hõõrdumisjõud on minimaalne Ka piljardikuulid liiuvad küllaltki ühtlaselt ja sirjooneliselt põrkumiste vahel Esimene seadus annab seea tunnistust, kas mõjud/jõud eksisteerivad või mitte Jõudu (kr k tuevus) vaadeldakse mehaanikas seea kui kehade liikumise põhjust Nii seda mõistet ka defineeritakse: kaudselt tema mõju kaudu kehade liikumisele Mõju väljenduseks on keha kiiruse muutus (ka liikumise suuna) Newtoni teine seadus, mis on paljude katsete üldistus, mitte teoreetiliste mõtiskluste vili väidab, et liikumise muutumise kiirus ehk kiirendus on võrdeline rakendatud jõua ja toimub jõu suunas a= 1 m ehk dv = ma= m dt 1

2 kus on jõud ja a on kiirendus Võrdeteur, mis seob kiirenduse jõua iseloomustab keha inertset massi m, olles sellea pöördvõrdeline Jõud ja kiirendus a on samasuunalised vektorid (suunaa suurused), mass on aa skalaar (suunata suurus) NB! Kehale mõjuv jõud sihib mitte kiiruse vaid kiiruse muudua ehk kiirendusea samas suunas Massi ühik on kiloramm (k) Üks kiloramm on liilähedaselt ühe dm 3 puhta vee mass, kuid täpne massi etalon on plaatina-iriidiumi sulamist metallkeha, mis on hoiul Pariisi lähedal Kiloramm on viimane kolmest mehaanika põhiühikust (k, m, s), mille suurus on kokkuleppeline ja mida ei saa tuletada teiste ühikute kaudu üüsikaline suurus=numbriline kordaja x Mõõteühik Jõu ühik Mõõteühik (standardiseeritud: SI (1960) ) njuuton (N) on juba Põhilised (7) tuletatud ühik: Üks Pikkus (Defin Eukleidese eomeetrias; a 1799; m; l ) njuuton (N) on jõud, Ae (üüsikaline kateooria; s; t) mis annab massile Mass (üüsikaline kateooria; k; m) üks k kiirenduse Termodünaamiline temperatuur (K, T) üks m s - Muide, Voolu tuevus (A; i) Aine kous (mol; n) kui ühikutest üldiselt Valustustuevus (cd; I ν ) rääkida, siis on Tuletatud (kiirus, jõud, rõhk, eneria, töö, võimsus, elektri(laen/ täheldatav nende pine/takistus/mahtuvus), saedus, manetvoo jne) inimlik ehk antropomeetriline ale Tõepoolest, inimese pikkus on 1- m, kaal mõnikümmend k, südamelöök kestab umbes 1 s Ka ülejäänud ühikud on hästi hoomatavad Newtoni I seadus tuleneb otseselt tema II seadusest: keha liikumisolek ei muutu kui puudub jõud Nau me oma esimeses loenus rääkisime, füüsikas eristatakse nelja fundamentaalset jõudu: tuevat, elektromanetilist, nõrka ja ravitatsioonilist Mäletate, kuidas need jõud tuevuse järi järjestusid? tuev (tuuma) elektromanetiline nõrk ravitatsiooniline Mehaanikas aa rääitakse tihti kolme tüüpi jõududest: ravitatsioonist tinitud raskusjõust elastsusjõust hõõrdumisjõust Mis tüüpi jõud on elastsus- ja hõõrdumisjõud? Elastsusjõud tekivad keha deformatsiooni taajärjel Tänu nendele jõududele ei kuku me näiteks läbi põranda Põrand küll veidi paindub meie raskuse all, kuid tavaliselt peab vastu Kui me edasi sammume, siis põranda esialne asend taastub See oni tahkiste omadus, mida nimetatakse elastsuseks Tänu hõõrdejõududele on aa üldse võimalik tavaline liikumine Katsue libedal jääl autoa liikuma hakata või seisma jääda! Ilma hõõrdumiseta oleks võimatu kehade liikumisolekut muuta Kõik mis liiub

3 jätkaks liikumist iavesti ja mis seisab, see jääkski seisma Erandiks on vaid liikumine, mis kasutab impulsi jäävust ehk reaktiivliikumine Reaktiivliikumise printsiibi juurde me veel tuleme oma kursuses Hõõrdumist uuriv teadus on tribolooia Tribolooiaa teeletakse ka TÜI-s teravikmikroskoopia meetodit kasutades Hõõrdejõud on proportsionaalne kehade vahel mõjuvale normaalisuunalisele jõule ja mõjub alati liikumisel vastupidises suunas Vaatamata näilisele erinevusele on elastsus- ja hõõrdumisjõud oma mikroskoopiliselt olemuselt teelikult väa sarnased (mehaanika aa mäletatavasti aine sisestruktuuri ei arvesta): mõlemad on elektrilist päritolu Seea oleme jälle oma nelja põhilise vastastikmõju juures taasi Iseendalei märkamatult oleme seea Netoni II seadust oluliselt laiendanud Jõud avalduvad mitte ainult kehade liikumisoleku muutuses, vaid (seisvate kehade puhul) ka kehade deformatsioonis ja omavahelises hõõrdumises Jõud biolooias Kuidas nii väikesi jõudusid mõõdetakse? Siin tuleb biolooiale jälle appi füüsika: laserpintsepp 4 Mass (ravitatsiooniline ja inertne), raskus ja kaal 3

4 Vastavalt Newtoni II seadusele üks ja seesama jõud põhjustab seda m a suurema kiirenduse mida väiksem on keha mass: = 1 See massi m1 a inertsist lähtuv asjaolu võimaldab tundmatu massi määramist tuntud massi kui etaloni kaudu Me juba teame, e, et ühtlaselt kiireneval liikumisel läbitud tee pikkuse saab arvutada valemi at s = abil Seea võrreldes kummai keha poolt läbitud teed teatud aja t (nt 1 s) pärast (eeldusel, et näiteks hõõrdumine on mõlema keha jaoks ühesuune) saame teadaoleva massi järi mõõta tundmatut (inertset) massi Mass avaldub aa mitte ainult inertsis vaid ka ravitatsioonis, mille samuti avastas Newton Gravitatsiooniseadus väidab, et ia keha massia M tekitab kauusel r oma masskeskmest ravitatsioonikiirenduse a = = ma = k M k r kus k on universaalne (st terves universumis kehtiv) ravitatsioonikonstant Kiirendus, millea liiuvad Maalähedases ruumis asuvad kehad ja mis on tinitud Maa ravitatsioonilisest tõmbest on teatavasti a ( Maa) 981 m/ s võrdne ~konstant Kiirendust nimetatakse ka vaba lanemise kiirenduseks, = = a ( ) Gravitatsioonijõud või teise nimea raskusjõud, mis mõjub massile m keha M väljas on mm r 4

5 Raskusjõud, mis mõjub kehadele Maalähedases ruumis võrdub siis = ma i = m Kui massi mõõdetakse kilorammides, siis ravitatsioonijõu saamiseks njuutonites peab ravitatsioonikonstant k võrduma m 3 /k s Gravitatsioonikonstandi väiksus tinibki ravitatsioonijõu nõrkuse võrreldes teiste fundamentaalsete vastastikmõjudea, millest oli juttu eespool Suhtelisele väiksusele vaatamata domineerib ravitatsioonijõud kõikides makrokosmose nähtustes Põhjuseks kaumõju ja tavaaine elektriline neutraalsus Mass on seea mateeria (st nii aine kui ka välja) omadus, mis avaldub keha inertsis (ehk vastupanus liikumisoleku muutusele Newtoni II seaduse mõttes ) ja samuti raskuses (ehk omaduses osaleda = m a ravitatsioonilistes vastastikmõjudes ) Katsed näitavad, et inertne mass ja ravitatsiooniline mass on alati suure täpsusea võrdsed i pildudes kive alla Pisa viltu vajunud kirikutornist Selus, et erineva massia esemed jõuavad maapinnale üheaeselt (kukuvad alla ühesuuse kiirusea) Nende õhus tehtud katsete täpsus polnud muidui kuii suur, kuid tänapäeval on seda fakti kinnitatud juba suhtelise täpsusea ~10-13 (Einsteini ajal ~10-9 (unarlane Etvöz)) m = m m Esimesena tõestas seda Galilei Kuidas need vaba lanemise katsed ikkai inertse ja ravitatsioonilise massi võrdsust/identsust tõestavad? Oletame, et me mõõdame kuidai ära keha inertse massi M, mis on seotud keha vastuseisus tema liikumisoleku mutusele Seejärel määrame näiteks kaalumise teel tema ravitatsioonilise massi m Analüüsime nüüd Mv Galilei vaba lanemise katset rakendades eneria jäävse seadust mh = m Avaldame kiiruse v= h Siit näeme, et kehad lanevad ühesuuse M kiirusea vaid siis, kui m=m Gravitatsioonilise ja inertse massi võrdsust nimetatakse ekvivalentsuse printsiibiks ja see on võetud üldrelatiivsusteooria üheks postulaadiks See aa tähendab, et massi suurust saab määrata nii ühe kui teise mõõtmise kaudu (st võrreldes antud massi inertsi või temale mõjuvat raskusjõudu etaloni omaa) Massi fundamentaalne olemus ei ole siiski siiani sele Ta võib olla seotud teatud osakestea (nn Hisi osakesed), mis on aa katseliselt siiani leidmata Miks ei sõltu ravitatsioonikiirendus uuritava keha massist? Newtoni II seadusest: a= / m= ma / m= a Tuleb teha vahet keha raskuse ja keha kaalu vahel (muidu poleks ju mõtet rääkida kaaluta olekust) Mõlemad on jõud, kuid nad erinevad üksteisest rakenduspunkti poolest 5

6 Raskusjõud raskus = ma keha M raskusväljas (mille tuevus on a = rakendub kehale massia m mini teise M a = k või kitsamalt Maal r ) ja ei sõltu sellest, kas keha liiub kiirendusea või mitte Kaal aa rakendub toetuspunktile ja sõltub viimase kiirendusest a: = m( ± a) kaal Kaal on seea jõud, millea keha mõjub oma toele Näeme, et kaal võib olla raskusest nii suurem kui ka väiksem Kaaluta olek tekib kui keha laneb vaba lanemise kiirendusea a = Mäletate ülesannet orbiidil tiirlevast sputnikust Ta laneb pidevalt Maa kületõmbejõu tõttu Maa poole Selle laskumise kiirendus on raskuskiirendus e vaba lanemise kiirendus ja sputnikul viibijad on kõik kaaluta olekus Kui orbitaalkiirus on piisavalt suur (=I kosmilise kiirusea), siis sputniku kauus maapinnast ei muutu (ta laneks kou a ae nau Maast mööda) Vaba lanemist saab demonstreerida ka lennukia Kasutades mootorite jõudu tõuseb lennuk oma trajektoori kõreimasse punkti (apoee) Peale seda lülitab m ta mootorid välja ja laskub mööda vaba lanemise trajektoori (mis trajektoor see on?) alla taasi Selle lanemise jooksul on lennukil viibijad kaaluta olekus Keha kaalumine on niisiis massi mõõtmise viis ravitatsioonijõu kaudu Kaalu mõõdetakse dünamomeetria (vedrukaalua), massi otseseks mõõtmiseks tuleb keha võrrelda massi etalonia (nt kankaalul) Küsime mitu N kaalub keha massia 1 k? Raskusjõud Maal annab massile 1 k kiirenduse 98 m s -, sel ajal kui jõud 1 N annab kiirenduse vaid ~1 m s - Seea, mass 1 k kaalub 98 N Sama mass 1 k kaaluks Kuu peal umbes kuus korda vähem, sest Kuu raskuskiirendus on 6x väiksem, seea umbes 16 N Keha kaal sõltub samuti asukohast Maal, sest Maa pöörleb ümber oma telje Pöörleva keha pinnal asuvad kehad tunnevad pöörlemisest (õiemini keha inertsist) tinitud tsentrifuaaljõudu, mis on suunatud piki raadiust pöörlemisteljest eemale ja see vähendab meie kaalu (maapinnale avaldatavat jõudu) Tsentrifuaaljõud on suurim ekvaatoril ja = 0 poolustel Peatüki lõpus toome ka asjakohase arvnäite Kui küsite poest ühe k leiba, siis huvitab teid ostetava aine kous, st leiva mass, mitte selle kaal Seea küsimine kilorammides ja mitte njuutonites on füüsikaliselt õie Kui müüja kaalub leiva vedrukaalua, siis saab ta tulemuse njuutonites ja see sõltub laiuskraadist Kui aa kasutatakse kankaalu, siis võrreldakse omavahel kaalutavat keha kaalupommide massia ja see tulemus ei sõltu laiuskraadist 6

7 Kaalu vähendab ka keskkonna üleslüke, millea tutvume lähemalt praktikumis Teemist on vedelikes tuntud efektia, mida teame Archimedese seaduse nime all Arvestades õhu üleslükke parandust kaalub üks kiloramm udusuli vähem kui 1 k rauda, mis justkui rääib Newtoni II seadusele vastu Teelikult vastuolu muidui ei ole Mass (ja raskus) on neil võrdne, erineb nende kaal ehk toele mõjuv jõud Üleslükke parandus on seda suurem, mida lähedasemad on kaalutava keha ja väljatõuatava õhu tihedused, kuni selleni, et vesinikua täidetud õhupall omab hoopiski neatiivset kaalu ( ( sin üles) = ρ ρ )V, jõud on neatiivne, st suunatud ve ik ohk Õie kaalu määramine oleks alati õhu üleslüket arvestades, kuid praktikas, kui on teu tahkete ainete või vedelikea (st suurt tihedust omavate ainetea), on selle tähtsus suhteliselt väike Vedelikku sukeldumise puhul ei tohi muidui üleslükkejõudu inoreerida Sellel põhineb kou laevandus Üleslükkejõu arvestamise põhimõttel töötab ka tsentrifuu, mida kasutatakse näiteks valkude separeerimiseks ja millea te biokeemia praktikumis kindlasti kokku puutute 43 Liikumise hulk ehk impulss Impulsi jäävuse seadus Kui püüate massiivset keha, näiteks autot, liikuma lükata, siis tuleb jõudu rakendada küllalt kaua, enne kui saavutate vajaliku kiiruse Vedur, ehkki võimas, annab kaubaronile vajaliku kiiruse alles veerand tunni jooksul See tähendab, et keha poolt saavutatud kiirus (kiiruse juurdekasv) sõltub jõu mõjumise ajast Uurime veelkord tähelepanelikult Newtoni II seadust: dp = mdv dv = ma= m dt dt = mdv = d( mv) = mdv = dp Suurust p=mv nimetatakse impulsiks e liikumise hulaks ja liikumishula muutuseks Impulsi muut on võrdeline jõu ja selle dt = dp mõjumise aja korrutisea nin toimub jõu suunas Valemist selub, miks löökidel ja põretel avalduvad ülisuured jõud Näiteks haamer massia 1 k, mis liiub kiirusea 1 m s -1, peatub naelapeal umbes 0001 sekundi jooksul Rakendades valemit = mdv / dt leiame, et mõjuv jõud on 1000 N Selline jõud annab 100 k seisvale massile 1 sekundia kiiruse 10 m/s (36 km/h) Katsed näitavad, et kehade vastastikmõjudes kehade summaarne impulss ei muutu Impulsi jäävus välisilmast isoleeritud kehade vastastikmõjudes on eneria jäävuse kõrval üks looduse põhiseadusi Vaatleme lihtsaimat vastastikmõju juhtu, milleks on kahe keha põre (näiteks kahe piljardikuuli või kahe aasimolekuli põre) Siis impulsi jäävuse seadus väidab, et 7

8 ' ' mv + mv = mv + mv Põrke jooksul muutusid kuulide kiirused vastavalt võrra ehk m v = m v v = v v ' ja v = v v ' Impulsi muutus kehade vastastikmõjul on võrdne ja vastassuunaline, st süsteemi esialne summaarne liikumishulk peab säilima Muuhulas võib näidata, et kahe keha impulss massikeskme suhtes on ial ajahetkel 0 ( mv 1 1+ mv = 0 ) Põrked on suvalised kahe või rohkema keha lühiajalised kohtumised Põretel esinevad jõud on nii suured, et enamik teisi püsivalt mõjuvaid jõude võib lueda olematuteks Sellepärast võibki põrkuvaid kehi heas lähenduses käsitleda kui isoleeritud või suletud süsteemi ja rakendada neile liikumishula jäävuse seadust edasi Oletame nüüd, et põre kestis t v m = m t = 1 1 sekundit Jaades t läbi saame siit Kas tunnete ära? See on ju Newtoni III seadus: Mõju (jõud) on võrdne vastumõjua (vastujõua) Kui esimene keha mõjutab teist jõua siis teine keha mõjutab esimest jõua Tuletasime selle seaduse impulsi jäävuse seadusest Newtoni III seadus on seea erijuht palju üldisemast impulsi jäävuse seadusest Mõlemad seadused kehtivad nii siis, kui on olemas (näivalt) vahetu (lokaalne) kontakt kehade vahel kui ka vahetu kontakti puudumisel, näiteks ravitatsioonijõudude puhul Iasuune jõudude mõõtmine on vastastikmõjude mõõtmine Ühepoolseid mõjusid pole olemas Selles veendumaks piisab, kui käea vastu seina või muud massiivset eset lükata Seda asjaolu väljendabki Newtoni III seadus See on üks väheseid kordi kus füüsikaseadus kehtib täiel määral ka sotsiaalsete nähtuste korral Me kõik mõjutame üksteist vastastikku, sh õppejõud tudeneid ja tudenid taasiside (näiteks eksamitulemuste või küsimuste) kaudu omakorda õppejõudu Seepärast on nii eksamid kui ka teie jooksvad küsimused meile kõiile olulised Newtoni III seadusea seoses tekib alati rida raskeid küsimusi Kui mõjuv jõud ja reaktsioon sellele jõule on võrdsed, kuidas siis saab näiteks kivi maast lahti kanutada? Siin tuleb endale seleks teha, et jõud on küll võrdsed, kuid nad mõjuvad erinevatele kehadele Konkreetselt kivi puhul mõjutame me kivi ülespoole suunatud jõua 1 ja kivi omakorda meid samasuure, kuid allapoole suunatud jõua 1 Edasi toetume me maapinnale mõjudes viimasele näiteks jõua, maa meid omakorda ülespoole suunatud jõua Näeme, et meie kehale mõjub kaks jõudu: üks, v t 8

9 1, suunaa allapoole ja teine,, ülespoole Kui nüüd > 1, siis kivi tõusebki Kui tue ei oleks, ei tüuseks kivi sentimeetritki (Münnhauseni efekt) Kahe keha vastastikmõjul saavad mõlemad võrdse jõu mõjul kiirenduse pöördvõrdeliselt nende kehade massia: ma = ma ehk 1 1 m m 1 a = a 1 Kui masside erinevused on väa suured (nt Maa ja tema ümber tiirlev sputnik), siis on massiivsema keha kiirendus praktiliselt olematu võrreldes kerema keha kiirendusea Seepärast sellistes ülesannetes tavaliselt sputniku mõju Maale ei arvestatai (mis aa pole päris korrektne) Põretel kehad üldjuhul vahetavad mitte ainult impulssi, vaid ka eneriat Sõltuvalt põrkuvate kehade elastsetest omadustest jaatakse põrked (piirjuhul) kas elastseteks või mitteelastseteks Elastne on põre, mille järel kehad täielikult taastavad oma kuju Kehade siseeneria seejuures ei muutu Elastsel põrkel jääb seea nii kehade summaarne impulss kui ka nende summaarne kineetiline eneria muutumatuks Absoluutselt mitteelastseks nimetatakse põret, mille tulemusena peale põret moodustub üks keha (pehmete kuulikeste põre, molekulide moodustumine, hüpe liikuvasse vaunisse jne) Mitteelastsel põrkel säilib küll summaarne impulss, kuid mitte kineetiline eneria Osa kineetilist eneriat läheb kehade siseeneria muutmiseks Impulsi jäävuse seaduse (ja Newtoni kolmanda seaduse) rakendusi (Swartz, Goldfarb, lk76) (i) Põrkeeksperimente kasutatakse laialdaselt elementaarosakeste massi jt parameetrite leidmiseks (ii) Reaktiivliikumine = m v+ m V Püssi/haubitsa jne taasilöök 0 püss+ laskja kuul Ial ajamomendil paiskab reaktiivmootor suhteliselt väikest kütuse massi suure kiirendusea tahapoole, selle tulemusena liiub rakett kui suurem mass väiksema kiirendusea vastassuunas Küsime, kas on võimalik, et rakett liiub kiiremini, kui temast väljuvad aasid (~1000 m/s)? On küll! Gaaside väljumise kiirus on kiirus raketi (tema korpse) suhtes Ia sellise kiirusea ports lisab raketi kiirusele V, mis võrdub m V = v M v Nau tulistaks kuulipilduja raketi sabas Kuulid väljuvad rauast ühesuuse kiirusea Ia kuulia viiakse süsteemist välja väike impulss mv Et kouimpulss säiliks, peab kuulipilduja samasuuse implusia vastassuunas liikuma Neid väikesi portse summeerides võib kuulipilduja/raketi kiirust väa suureks kasvada Tekkinud kineetiline eneria saadakse raketi kütuse siseeneria arvelt Samal põhimõttel töötavad reaktiivmürsud (katjuushad) 9

10 Ka lindude lendamine (ja isei loomade või inimese ujumine) on sisuliselt reaktiivliikumine, sest teist võimalust kui Newtoni III seaduse abil õhust raskemal kehal õhus (veest raskemal kehal vee peal) püsimiseks ei ole Lind lükkab tiibadea õhku allapoole, mõjutades õhumassi jõua ja andes õhule allapoole liikumise kiirenduse, samal ajal vastujõud tõukab lindu ülespoole Linnu lennates peab tiibade lehvitamisest tekkiv ülespoole suunatud jõud võrduma raskusjõua, nii et jõud vastastikku kompenseerivad üksteist ja lind lendab konstantsel m = ma, kus m 1 on linnu ja m tiibade kõrusel Matemaatiliselt, 1 all liikuma pandud õhu mass nin a on viimasele antud kiirendus Siit on ka näha, et suuremaid tiibu tuleb lennates aelasemalt lehvitada Teelikult on linnu lennufüüsika keerulisem Vaja on ka horisontaalisuunalist kiiruse komponenti Tänu tiiva erilisele ristlõikele tekib seejuures täiendav üleslükkejõud, sama nau tavalennukitel Ülesandeid Paadist kaldale hüpates tõukate paati kaldast eemale Kumb liiub hüppe (tõuke) lõpuks kiiremini, teie kalda poole või paat kaldast eemale? Pall kukub käest põrandale ja põrkub sealt elastselt taasi Kui suur impulss anti edasi põrandale? Näita,et impulsi jäävuse seadus kehtib Näita, et võrdsete massidea kuulid elastselt põrkudes lahknevad 90 kraadise nura all 44 Veelkord rinliikumisest Kesktõukejõud ja kesktõmbejõud Kinemaatikas me rääkisime küll kestõmbekiirendusest, kuid mitte selle kiirenduse põhjustest Keha liiub rinikujulist trajektoori mööda tänu jõule, mis tõmbab teda keskpunkti suunas See on kesktõmbejõud ehk tsentripetaaljõud Kesktõmbejõu põhjuseks võib olla ravitatsioon (Maa tiirlemine ümber Päikese), elektriväli (elektroni tiirlemine ümber tuuma) või vahetu mehaaniline side (nöör mis ühendab linukivi käea, tsentrifuaalpumba korpus, mis suunab vedeliku rintrajektoorile) Aa ea nendes mehaanilistes kehadeski toimi lõppkokkuvõttes muud kui elektrilised jõud Kesktõmbejõua võrdne aa vastassuunaline on kesktõukejõud ehk tsentrifuaaljõud Kesktõukejõud rinliikumisel avaldub sama valemia, mis kesktõmbejõudki, kuid on suunatud piki raadiust väljapoole ω = m r Nurkkiirus ω seostub rinjoonel toimuva joonkiirusea järmiselt: v = rω ehk ω = v / r, millest saame mv = r 10

11 Kesktõukejõud ei ole mini eriline uus jõud, vaid sellesama kesktõmbejõu avaldumine kiirendusea liikuvas taustsüsteemis Kui vaatame kurvis sõitvat autot ülevalt, siis on sele, et autole mõjub kurvi tsentrisse suunatud jõud, mis tema liikumise trajektoori muudab Ki aa istume kaassõitjana autos, siis tunneme, kuidas mini jõud (kesktõukejõud) meid auto kurvivälise ukse vastu srub Kesktõukejõud tekib keha inertsi tõttu, tema püüdest säilitada oma sirjoonelist liikumisolekut, mis rinjoonelisel liikumisel on ial ajahetkel suunatud rinjoone puutujat mööda (näide Newtoni I seaduse kehtivusest) Tsentrifuaaljõu praktilise rakenduse näiteks võiks olla tsentrifuaalpumbad ja ventilaatorid Kuidas muutub ventilaatori ja tsentrifuaalpumba arendatav rõhk mootori pööretest? Nende küsimustea tutvume ülesandeid lahendades Maa pöörlemisest (mis tähendab, et Maa ei ole inertsiaalsüsteem) tinitud inertsinähtusi (i) Näiteks võib arvutada, kui suur on 100 k-se mehe kaaluvahe poolusel ja ekvaatoril? Maakera raadius on 6400 km Nurkkiirus on 77x10-5 radiaani sekundis, joonkiirus ekvaatoril 046 km/s (vrd ümber Päikese tiirlemise joonkiirusea, mis on ~30 km/s) Asendades need väärtused valemisse saame = 100 ( ) ~ 3 N Poolusel kaalub 100 k 981 N Suhteline kaalu kahanemine on 3/981=0003 ehk 03% Meie laiuskraadil (60 kraadi põhjalaiust) on see suhe veel umbes poole väiksem (ii) Objektid, mis lanevad teatud kõruselt maale (va poolustel) nihkuvad veidi itta (~3 cm 100 m kõrusest tornist visatuna) Põhjus on selles, et torni otsa joonkiirus on veidi suurem kui torni alusel (iii) ocoultí pendli (võib näha nt Tähe tn füüsikahoones) võnketasand, mis säilib maailmaruumis, muutub Maa pöörlemise tõttu maapinna suhtes Kus on efekt suurim, poolustel või ekvaatoril? (iv) Coriolise efekt: Vabalt liikuv objekt, millel on maa pöörlemisteljea ristiolev kiiruse komponent kaldub oma teest kõrvale suunas v ω (Siin on nii kul- kui pöördliikumise kiirust käsitletud vektorina Viimane on pöörlemisteljea samasuunaline nin sihib kruvireelia määratud suunas) Selle tulemusena on põhjapoolkeral piki meridiaani voolavatel jõedel järsk paremkallas ja lõunapoolkeral vastupidi, järsk vasakkallas Efekt mõjutab tuevasti ka lobaalsete vee- ja õhumasside (tsüklonite) liikumist ja on tähtis meteorolooia seisukohalt Tsüklonid tekivad sellepärast, et õhumassid liikudes madalrõhkkonna tsentri suunas kalduvad põhjapoolkeral paremale nin moodustavad keerise 11

12 (iv) Tuleb arvestada ka ballistikas, kosmose- ja raketitehnikas Näiteks ainult poolutelt vertikaalselt üleslennutatud rakett tundub maapeal olijatele tõepoolest otse õhku tõusvat Ial pool mjal näib tema trajektoor vertikaali suhtes üha enam viltu kalduvat Üldistus Jõud kui eneriavälja ruumilise muutumise kiirus Potentsiaalse eneriaa seotud jõud Potentsiaalse eneria raafiku kalle määrab keha tendentsi muuta oma asendit Sama tendentsi me tavaliselt seostame jõua Defineerime nüüd üsna meelevaldselt, et E x p = Ühik J/m=N Jõud on siin avaldatud potentsiaalse eneria kaudu, mitte nii nau seda traditsiooniliselt tehakse See ebatraditsiooniline lähenemine vastab paremini kaasaese füüsika tendentsidele, kus eneriaväljad ja enerianivood omavad palju fundamentaalsemat tähendust, kui jõud ja jõuväljad See lähenemine osutub ka märksa ülevaatlikumaks nende küsimuste käsitlemisel, mille juurde me selles kursuses veel tuleme Mida see valem näitab? Keha hakkab liikuma potentsiaali vähenemise suunas valides kõikidest võimalikest suundadest selle, mis suunas mõjub suurim jõud Raskusjõud =m; deformatsioonijõud =-kx (Hookeí seadus) Kineetilise eneriaa seotud jõud Kasutades sama aloritmi arvutame kineetilise eneria ruumilise muutumise kiiruse Mv Ek = = x x Edasi arutledes saame Mv f Mv M( v + v) Mv E k = = x x x 1 Mv v + M v 0 Mv v 0 x x Viimane avaldus kehtib vaid väikeste v muutuste jaoks Asendades seal v 0 x = E Mv v x v v t saame k 0 = = M = M x x t x t = 1

13 Ja lõpptulemusena k p M = E x = t = v t Viimane valem annab jõu definitsiooni kineetilise eneria muutuse kaudu Näeme, et väikesel teepikkusel x aset leidev kineetilise eneria muutus võrdub impulsi muutusea ajavahemiku jooksul, mis kulus selle vahemaa läbimiseks Kui auto sõidab vastu puud, siis auto kineetiline eneria liiutab plekke paiast ja murrab sõitjate luid Kui suur on jõud, kui 1 tonnine auto sõidab kiirusea 100 km/h vastu seina ja peatub lömastades oma nina 1 m ulatuses? NB! Auto kiiruse suurenemisel kaks korda suureneb kineetiline eneria neli korda! Niisuustel deformeerivatel põretel muundub kineetiline eneria peamiselt molekulide soojuseneriaks (mis on siseeneria kineetiline komponent) Kuivõrd tuletasime jõu valemi välja radiendi kaudu nii kineetilise kui ka potentsiaalse eneriakomponendi korral, siis võime järeldada, et see valem kehtib üldiselt: E = x = rade Eneriaväljas mõjub kehale välja kahanemise suunaline jõud Jõud on seda suurem, mida kiiremini väli ruumis muutub Etteruttavalt vihjame, et kehtib süav analooia raskusjõu (mille massilaen on m) ja selle jõu vahel, mis mõjub elektrilisele laenule q elektriväljas: Asi ei ole mitte valemite formaalses sarnasuses Sisuline põhjus seisneb selles, et elektrivälja tuevus sõltub kauusest samuti nau ravitatsiooniväli = ma = qe E = a = Q ke r M k r 13

) liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. Võrrand, x x0. 2 t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet

) liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. Võrrand, x x0. 2 t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet 1. I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende

Detaljer

Füüsikaline maailmapilt (II osa)

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus... 2 3. Vastastikmõjud... 2 3.1. Gravitatsiooniline vastastikmõju... 3 3.2. Elektromagnetiline vastastikmõju... 4 3.3. Tugev ja nõrk vastastikmõju... 8 4.

Detaljer

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

Magnet. Füüsika 11.klassile

Magnet. Füüsika 11.klassile Magnet Füüsika 11.klassile Hans Christian Oersted Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks

Detaljer

2. Matemaatiline põhivara

2. Matemaatiline põhivara Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks

Detaljer

MEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL

MEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL MEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL 004-010 Sisukord Laboratoorne töö nr 1 Vaba langemise kiirenduse määramine... 3 Laboratoorne töö nr Atwoodi masin... 7 Laboratoorne töö nr 3 Impulsi jäävuse seaduse

Detaljer

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR0030 Sessejuhatus Robotitehnikasse Kodutöö Tööstusroboti Kinemaatika ja Juhtimine Mitsubishi RV-3S Koostanud: Sergei Astapov 0987

Detaljer

MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID

MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Üldfüüsika kateeder MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID Teine, parandatud trükk Koostanud J.Salm T A R T U 198 8 Kinnitatud

Detaljer

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsikalise looduskäsitluse alused Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna. Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on

Detaljer

mass lõplikult tekkiva tähe massi sadu kordi. Gaasipilve kokkutõmbumisel hakkab pilv fragmenteeruma. Igast fragmendist võib moodustuda uus tõmbejõudud

mass lõplikult tekkiva tähe massi sadu kordi. Gaasipilve kokkutõmbumisel hakkab pilv fragmenteeruma. Igast fragmendist võib moodustuda uus tõmbejõudud Gravitatsioonilained. (seni mitte mõõdetud). Gravitatsioonilainete detektorid. Universum? See jääb järgmiseks korraks. Universumi sünd. Suur Pauk. Tähtede evolutsioon. Universum ja tähed kui kvantfüüsika

Detaljer

Elastsusõpetus. (Lineaarne elastsusteooria)

Elastsusõpetus. (Lineaarne elastsusteooria) Tallnna Tehnkaülkool Mehaankansttuut Rakendusmehaanka õppetool ndrus Salupere Elastsusõpetus (Lneaarne elastsusteoora) Loengukonspekt Tallnn 2009-2012 1 Eessõna Käesolev loengukonspekt on eeskätt mõeldud

Detaljer

Koeru Keskkooli ainekava GÜMNAASIUM Füüsika

Koeru Keskkooli ainekava GÜMNAASIUM Füüsika Õppeaine: Klass: Tunde nädalas ja õppeaastas: Rakendumine: Koostamise alus: Füüsika 10.- 12. klass 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi. 12. klassis 1 tund nädalas, kokku 35 tundi 1.sept. 2015, täiendatud 1.sept.2016

Detaljer

SPEKTROSKOOPIA ALUSED

SPEKTROSKOOPIA ALUSED Tartu Ülikool Füüsika Instituut Valter Kiisk SPEKTROSKOOPIA ALUSED Loengukonspekt kursustele LOFY.02.019 ja LOFY.01.024 Viimati täiendatud: 31. oktoober 2016. a. SISUKORD Spektroskoopia üldmõisted 4 1

Detaljer

VALGUS OSAKE VÕI LAINE?

VALGUS OSAKE VÕI LAINE? KVANTOPTIKA Füüsika V VALGUS OSAKE VÕI LAINE? Kuni elektromagnetlainete avastamiseni 19. sajandil valitses füüsikute-loodusteadlaste hulgas Newtoni poolt sõnastatud arusaamine, et valgus on eriliste valgusosakeste

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

RT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD

RT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD CAD www.rakennustieto.fi/rt-cad Detsember 2005 Kehtib jaanuarini 2009 1 (6) polüstüreen vahtplastist isoleermaterjalid RT K-37080 et RT/KH 375.2-37080 et 27.14 Talo 2000 FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Eksperimentaalfüüsika konspekt

Eksperimentaalfüüsika konspekt Eksperimentaalfüüsika konspekt 04.03.011 Koostanud: Tõnu Laas 1 Arvutustehnika rakendamine mõõtmistel...3 1.1. Analoog-digitaalmuundurid. Digitaal-analoogmuundurid...3 1.. Koodid...4 1.3. Diskreetimine...6

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008 KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute

Detaljer

Tehnilised andmed TEHNILINE KATALOOG

Tehnilised andmed TEHNILINE KATALOOG Tehnilised andmed 5 2008 TEHNILINE KATALOOG Sisukord PURMO 3 Paneelradiaatorid ÜLDIST / GARANTII TINGIMUSED 4 PURMO COMPACT 5 Tehnilised andmed ja radiaatoritüübid 5 Ühendused ja paigaldusmõõdud 6 Soojusväljastuse

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Jõuluvana, kes sa oled?

Jõuluvana, kes sa oled? Jõuluvana, kes sa oled? Pööripäevad on inimkonna tähtsaimad pühad juba aegade algusest. Vähemalt niikaua, kui inimesed taevakehade iseäralikku käitumist on jälginud. Janek Šafranovski Rebala muuseum Suurte

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

Fu u sika. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: III ( klass)

Fu u sika. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: III ( klass) Fu u sika Kooliaste: III ( 8. -9.klass) 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa Ainekava Füüsika

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa Ainekava Füüsika Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa 3.4.2 Ainekava Füüsika 1. Õppe-eesmärgid... 1 2. Õppeaine kirjeldus... 2 3. Gümnaasiumi õpitulemused... 3 4. Õppetegevus... 4 5. Füüsiline õppekeskkond... 4 6. Hindamine...

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

3 Madalpingevõrgud. 3.1 Elektrivarustus madalpingel Põhimõisted

3 Madalpingevõrgud. 3.1 Elektrivarustus madalpingel Põhimõisted 3 Madalpingevõrgud Elektrit tarbitakse valdavalt madalpingel. Kuigi jaotusvõrkude ehituse ja käidu probleemid seonduvad enamasti kõrgepingega, peavad ala spetsialistid tundma ka madalpingevõrkude ja -paigaldiste

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad

Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad Venemaa, Peterburi, 31. juuli 4. august 2007 Individuaalarvestuse ülesannete lahendused Ülesanne nr!1 Kiri on ülesehitatud

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5. NR. 5. 21. VEEBR. 1936. Ä. VIII ÄASTAK. 1935./36, õ.-a. I pool arvudes. (Märkus: sulgudes õn eelmise õppeaasta I poole arvud.) Jž&o.ži aiu. 149 (206) õpil.; hea 183 (154) õpil.; rahuldav 53 (71) õpil.;

Detaljer

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA & KORDA NORRA KEEL ALgAjAtELE AUDIOKURSUS KOgU tekst SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA JA KORDA Norra keel algajatele Koostanud Kai Sommer Toimetanud Kristina Porgasaar Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel)

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

A) 1 B) 2 C) 3 D) 4 E) 5

A) 1 B) 2 C) 3 D) 4 E) 5 Side 2 av 5 Oppgave 1 Hvilket av de følgende fritt-legeme diagrammene representerer bilen som kjører nedover uten å akselerere? Oppgave 2 A) 1 B) 2 C) 3 D) 4 E) 5 En lampe med masse m er hengt opp fra

Detaljer

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Sobivad materjalid ja lahustid Ideaalsed materjalid ja lahustid on sellised, mis ei neela märkimisväärselt IR kiirgust 4000-400 cm - vahemikus

Detaljer

20 aastat Balti ketist!

20 aastat Balti ketist! Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne

Detaljer

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar ALUTAGUSE valla leht Nr 1 Jaanuar 2018 Tasuta www.alutagusevald.ee Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar 2 Alutaguse valla leht Alutaguse Vallavolikogu I koosseisu istung Ülevaate koostas

Detaljer

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 *

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * Kohtuasjas 9/70, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Finanzgericht München i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Detaljer

TOIMIVUSDEKLARATSIOON

TOIMIVUSDEKLARATSIOON ET TOIMIVUSDEKLARATSIOON kooskõlas lisaga III määrusest (EL) nr 305/2011 (Ehitustoodete määrus) Hilti tulekindel vaht CFS-F FX Nr Hilti CFS 0843-CPD-0100 1. Tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood:

Detaljer

Originaalkäitusjuhend (ET)

Originaalkäitusjuhend (ET) Originaalkäitusjuhend (ET) ATR 60 C Seeria-nr 1805494- ATR 68 C Seeria-nr 1805519- Honda GX100 Book ID: EG-Kon for mi täts er klä rung EY-vaa ti mus ten mu kai su us va kuu tus / EU-Sams vars er klæ ring

Detaljer

H30. BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje USER GUIDE. Print # 62251 040708

H30. BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje USER GUIDE. Print # 62251 040708 H30 BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje Kasutamisõpetus USER GUIDE Print # 62251 040708 1 5 2 3 4 6 7 1 Dag (A) Dag (A) Päivä (A) Päev (A) Day (A) 2 Ønsket (innstilt) temp. Ønsket (indstillet)

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

kahekordse integreerimisega ADM Lülid S/H ja T/H Analoogelektroonika lülitus Operatsioon(i) võimendi...

kahekordse integreerimisega ADM Lülid S/H ja T/H Analoogelektroonika lülitus Operatsioon(i) võimendi... Sisukord Sisukord.... Elektroonika ajalugu... 3. Elektroonika osad...4 3. Ülevaade komponentidest... 4 3.. Passiivsed...4 3.. Dioodid (mittelineaarsed passiivelemendid)... 5 3.3 Transistorid...6 3.4. Türistor...

Detaljer

FIBO KORRALIK KORSTEN

FIBO KORRALIK KORSTEN KORRALIK KORSTEN FIBO KORRALIK KORSTEN maxit Estonia AS on pakkunud kvaliteetseid korstnasüsteeme Eesti turul juba 10 aastat. Euroopas on FIBOtüüpi korstnaid toodetud ja paigaldatud üle 30 aasta LECA kaubamärgi

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana

Detaljer

ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE

ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Eesti Mesinike Liit Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames. Autor: Aivo Sildnik Toimetaja

Detaljer

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu Oma tee otsingul 4 (57) 26. mai 2011 Kui aasta tagasi ilmus Merit Raju sulest Hingele pai, saatis seda suur menu. Nüüd on igapäevaelus joogatreeneri ja väikeettevõtjana tegutsev Raju pannud kokku veel

Detaljer

Løsningsforslag, eksamen FY desember 2017

Løsningsforslag, eksamen FY desember 2017 1 Løsninsforsla, eksamen FY1001 14. desember 017 1 3 områder av t = 4 s, a konstant i hvert omrde. 1 : a 1 = 0; v 0 = 5m/s = x 1 = v 0 t; v 1 = v 0 : a = v/ t = 1.5 m/s = x = x 1 + v 1 t + a t = v 0 t

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID RÕNGU VALLA INFOLEHT Oktoober 2011 9 (148) Tiraaž 1300 Toimetajalt: Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi. (Tõnu Õnnepalu) Sügis on käes, lehed

Detaljer

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.

Detaljer

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I 2010-1 1. Tema nime me ei küsi. See on Brabanti hertsog Jan I (valitses aastatel 1267 94). Küsime hoopis, millise tähtsa tegelase prototüübiks teda

Detaljer

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht Elva linn tunnustab» lehekülg 3 Konguta näitetrupp võitis peapreemia Infoleht Elva valla infokandja» lehekülg 4 Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5 Rannus valmis discgolfi rada» lehekülg 5 Hind: 0,50 VALLA

Detaljer

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL-

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL- DETSEMBER 2003 NR. 4 (36) Järelevalvet teeb Soome firmast Finnroad OY ning kohalikest konsultantidest AS Taalri Varahaldusest ja AS Teede Tehnokeskusest moodustunud meeskond. Lepingu hind on 13,9 mln krooni.

Detaljer

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI DETSEMBER 2012 / MUHARRAM - SAFAR 1434

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI DETSEMBER 2012 / MUHARRAM - SAFAR 1434 اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 39 DETSEMBER 2012 / MUHARRAM - SAFAR 1434 السالم عليكم ورحمة الله وبركاته Selle kuu peateemaks on hügieen. Kordame kõike seda, mida iga moslem peaks teadma rituaalsest puhastumisest

Detaljer

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja

Detaljer

MONTERINGSVEILEDNING FOR LIFE MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE MONTAAŽIJUHEND

MONTERINGSVEILEDNING FOR LIFE MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE MONTAAŽIJUHEND E-240 GBS E-340 GBS E-440 GBS E-640 GBS S-240 GBS S-340 GBS S-440 GBS S-640 GBS Gratis nedlasting Gratis download Lataa ilmaiseksi Tasuta Allalaadimine MONTERINGSVEILEDNING MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE

Detaljer

Viimsi aasta naine 2011

Viimsi aasta naine 2011 Näiteringi EKSPERIMENT kevad >>Loe lk 8-9 v Tiraaz 7490 nr 9 (342) 11. mai 2012 Lauluvõistlused Viimsi Laululaps 2012 ja Harjumaa Laululaps 2012. Loe lk 3 Valla raamatukogude uuring 11. mail 2012 algab

Detaljer

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi määrustik 11. väljaanne, kehtiv alates 1. jaanuarist 2014 Muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 Printed in Switzerland Copyright 2017 Fédération

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge NR 10 (170) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. OKTOOBER 2010 Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös linna- ja maavalitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning omavalitsuste

Detaljer

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris

Detaljer

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG GARAAŽIUKSED GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN KATALOOG 2016 1 GARAAŽIUKSED seeria Wayne Dalton Wayne Dalton 9100 Comfort... 4-5 Wayne Dalton 9600 Classic... 6-7 seeria KRONway KRONway K-4 Thermo Plus... 8-9

Detaljer

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend USER S MANUAL SISUKORD Üldinfo.... 2 Kasutusjuhendi eesmärk.... 2 Tootja ja seadme identifitseerimine.... 3 Informatsioon ohutuse kohta.... 3 Ohutusnõuded... 3 Turvavarustus.... 4 Ohutussignaalid.... 5

Detaljer

/ÛVEFQFTVNBTJO FU,BTVUVTKVIFOE SPV50E00SK

/ÛVEFQFTVNBTJO FU,BTVUVTKVIFOE SPV50E00SK SPV50E00SK Sisukord Ohutusnõuanded.................. 4 Enne seadme kasutuselevõtmist..... 4 Tarnimisel...................... 4 Installeerimisel.................. 4 Igapäevases kasutuses............ 4

Detaljer

E-kursuse "Filosoofiline kirjutamine" materjalid

E-kursuse Filosoofiline kirjutamine materjalid Nelli Jung (Tartu Ülikool), 2012 E-kursuse "Filosoofiline kirjutamine" materjalid Aine maht 3 EAP Nelli Jung (Tartu Ülikool), 2012 FILOSOOFILISUS JA ARGUMENTATIIVSUS INTUITSIOONIDEST EDASI Kuigi f ilosoofia

Detaljer

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Laura Berta Vahtra KUNSTNIKUPOSITSIOON Maalimise jaoks võtan aega, et olla ja mõelda ning

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 7 nr (87), 2 (88) veebruar aprill 2015 COLOSSi pilootprojekti küsimustik EML Maamessil Antu Rohtla & Toivo Univer. Pestitsiidijääkidest kärjevahas ja suiras Aivo Sildnik.

Detaljer

UNIVERSITETET I OSLO

UNIVERSITETET I OSLO Side av 5 UNIVERSITETET I OSLO Det matematisk-naturvitenskapelige fakultet Eksamen i: FYS-MEK Eksamensdag: Onsdag. juni 2 Tid for eksamen: Kl. 9-3 Oppgavesettet er på 5 sider + formelark Tillatte hjelpemidler:

Detaljer

100 sõna sünnipäevaks

100 sõna sünnipäevaks Nr 2/460 23. veebruar 2018 Tasuta LÜHIDALT Kohtumine Taani armee reservohvitseridega 2. veebruaril külastasid Tapat Taani Kuningriigi relvajõudude reservohvitserid. Delegatsiooni liikmed soovisid tutvuda

Detaljer

Rockwooli kivivill KROHVITUD VÄLISSEINTE SOOJUSTUS. PAIGALDAMINE T U L E K I N D E L S O O J U S T U S

Rockwooli kivivill KROHVITUD VÄLISSEINTE SOOJUSTUS. PAIGALDAMINE T U L E K I N D E L S O O J U S T U S Rockwooli kivivill KROHVITUD VÄLISSEINTE SOOJUSTUS. PAIGALDAMINE T U L E K I N D E L S O O J U S T U S Rockwooli isolatsioonitooteid on valmistatud soojust ja heli isoleerivast, tulekindlast ning vett

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

ECO601 KASUTUSJUHEND ME04

ECO601 KASUTUSJUHEND ME04 RAK 72.4 9.11.2010 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 # ECO601 KASUTUSJUHEND ME04 TUTVUSTUS ECO601 on mõeldud maja kütte- ja valvesüsteemide lihtsaks juhtimiseks. Seadet saab juhtida koha pealt kasutades juhtnuppu või

Detaljer

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED Kalju Loorits Ivar Talvik Tallinn 2007 2 Eurokoodeksite programmi tagapõhi 1975 aastal alustas Euroopa Ühenduse Komisjon, toetudes riikide vahelisele lepingule

Detaljer

Kokkuleppeliselt nimetatakse valguse neeldumise ja elektronide ülekandega seotud reaktsioone valgusreaktsioonideks, CO 2 sidumise ja taandamise

Kokkuleppeliselt nimetatakse valguse neeldumise ja elektronide ülekandega seotud reaktsioone valgusreaktsioonideks, CO 2 sidumise ja taandamise Kokkuleppeliselt nimetatakse valguse neeldumise ja elektronide ülekandega seotud reaktsioone valgusreaktsioonideks, CO 2 sidumise ja taandamise reaktsioone aga pimereaktsioonideks. Valgusreaktsioonide

Detaljer