ülevaade Eesti rõiva- ja tekstiilitööstusel läheb Euroopa Liidu keskmisega võrreldes paremini

Transkript

1 erileht Tekstiilitööstuse TOP Rõivatööstuse TOP 16. oktooberr 2002 Edu ilma allhanketa Lasterõivaid tootva OÜ Lenne on teinud rõivatööstuse edukaimaks firmaks omanike Meeli Leemani (keskel) ja Urmas Leemani viie aasta tagune otsus loobuda allhankest ja asuda tegema omatoodangut, suure panuse on andnud ka firma toodangut disaininud Merike Hiibus. lk 14 15

2 ülevaade Eesti tekstiili- ja rõivatööstus aastal 2001 Eesti rõiva- ja tekstiilitööstusel läheb Euroopa Liidu keskmisega võrreldes paremini Eesti rõiva- ja tekstiilitööstused ekspordivad peamiselt Euroopa Liitu võrdlus 2001/2000, % Eesti rõiva- ja tekstiilitööstus töötajate arv ettevõtete arv tekstiilitootmine rõivatootmine tekstiilieksport rõivaeksport -3,2-2,6-3,8-0,7-0,8 ELi rõiva- ja tekstiilitööstus +3,0 +10,0 +4,5 +3,1 +4,7 +8,5 +9,0 rõivaste ja tekstiilitoodete ekspordi peamised sihtturud 2001 osatähtsus, % eksport kokku 6635 mln kr, sh ELi ,7% 8,2% 10,8% ELi kandidaatriigid, sh Läti 5,7% Leedu 2,5% USA 4,6% Norra 4,6% Venemaa 1,6% Euroopa Liit, sh Soome 30,3% Rootsi 20,4% Suurbritannia 10,2% Saksamaa 7,6% Itaalia 3,0% Taani 2,8% Holland 1,4% Tekstiili- ja rõivatööstuses töötab Eestis rohkem inimesi võrreldes Euroopa riikidega töötajate arv rõiva- ja tekstiilitööstuses elaniku kohta aastal Portugal Rumeenia* Bulgaaria Eesti Leedu Sloveenia Itaalia Tðehhi Ungari* Slovakkia Kreeka Läti Hispaania Poola Belgia Suurbritannia Iirimaa Austria Prantsusmaa Taani Saksamaa Soome Norra Holland Rootsi * aasta andmed Eesti tootjad suurendavad oma toodangut rõivaste ja tekstiiltoodete põhieksport ja allhange Eestis ,0 4,5 3,0 0 Tekstiil 0,09 1,5 põhieksport 0,4 1,2 3, Rõiva- ja tekstiilitööstuse osatähtsus Eesti töötlevas tööstuses 2001 Rõivad 6,0 allhange miljardit krooni töötajate arv ettevõtete realiseeri- tööjõu- palk, arv mise neto- kulud, mln kr käive, mln kr mln kr Töötlev tööstus Tekstiilitööstus Rõivatööstus ,5 3,0 1,5 0 1,2 2,3 1,6 3, Allikad: statistikaamet, Euroopa Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit 2

3 kommentaar sisujuht TOPi toimetaja Tanel Raig tel e-post Tekstiilitööstuse TOP 20 edukaimat tekstiilitööstuse ettevõtet aastal 2001 lk 5 Tekstiilitööstuse TOPi esikoht Pärnu Linavabrik kolmandat aastat tekstiilitööstuse edukaim firma lk 6 Tekstiilitööstuse TOPi teine koht Toom Tekstiil orienteerub välisturule lk 7 Tekstiilitööstuse väikesed TOPid Kasumi, kasumi kasvu, käibe, käibe kasvu, rentaabluse ja varade tootlikkuse TOPid lk 8 9 Toimetaja Tanel Raig tunneb rõõmu, et Eesti rõivatööstus on muutumas allhankijast oma toodangu valmistajaks. TOPi toimetaja Foto: Sven Arbet Eesti rõivatööstus pöörab allhankelt oma toodangule Eesti rõivatööstuse kohta valitseb uskumus, et tegemist on loominguvaba odava tööjõu ärakasutamisega, kus toimub vaid välismaiste tellijate juhiste järgi antud allhankeõmbluste vorpimine. Esmakordselt koostatud Äripäeva rõivatootjate TOP aga murrab selle arusaama, näidates, et Eesti rõivatööstuses on toimumas edukas revolutsioon allhankija staatusest tootjaks. Edukaim näide on rõivatööstuse TOPi võitnud lasteriiete valmistaja OÜ Lenne. 11 aastat tagasi allhankefirmana alustanud Lenne tegi viis aastat tagasi täieliku kannapöörde, ostis oma Soome tööandjalt välja masinad, loobus allhanke tegemisest ja muutus neile päevapealt konkurendiks. Lenne elu isetegijana on olnud edukas näiteks viimase kahe aastaga on firma käivet kasvatanud üle kahe korra ja kasum on tõusnud peaaegu kaheksa korda. Krooniaja algusest peale on allhanke hinnad jäänud samaks, kuid Eesti rõivatööstuses on toimumas edukas revolutsioon allhankija staatusest tootjaks. palgad on kasvanud kümme korda. Taoline trend on jätkuv, kuna allhankehindu ei lase tõsta Kagu-Aasia, kus saab riideid lasta kokku õmmelda väga odavalt. Ka rõivatööstuse TOP näitab, et edukam suudetakse olla ise lõpptoodangut tehes. TOPi 25 esimese firma käibes moodustas allhange keskmiselt 51,9%. Tagumise 25 firma käibes oli allhanke osakaal keskmiselt 68,9%. Pööret allhankijast tootjaks kinnitab ka ametlik statistika. Allhanketööde osatähtsus rõiva/tekstiilitoodete põhiekspordis on vähenenud 50%-lt aastal 41%-le aastal. Samas on rõivaste ja tekstiilitoodete eksport jõudsalt kasvanud, mis tähendab otseekspordi ehk omatoodete ekspordi suurenemist. Tekstiilitööstuse kolmas koht Norra eksklusiivtelkide tootja õnnestunud äriidee Eestis lk 10 Teksiilitööstuse üldandmed ja finantsnäitajad Üldandmed ning käibe, kasumi ja bilansimahu andmed lk 11 Rõivatööstuse TOP edukaimat rõivatootmisettevõtet aastal 2001 lk 13 Rõivatööstuse TOPi esikoht Lenne edulugu allhankijast edukaks omatoodangu valmistajaks lk Rõivatööstuse TOPi teine koht PVMP-EXi tõus tippu lk 16 Rõivatööstuse TOPi kolmas koht Tenneti edu sõltub soomlasest juhist Rõivatööstuse väikesed TOPid lk 8 9 Kasumi, kasumi kasvu, käibe, käibe kasvu, rentaabluse ja varade tootlikkuse TOPid lk Rõivatööstuse üldandmed ja finantsnäitajad Üldandmed ning käibe, kasumi ja bilansimahu andmed lk väljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS trükk: AS Kroonpress aadress: Pärnu mnt 105, Tallinn üldtelefon: (372) , (372) faks: (372) , (372) e-post: mbp@aripaev.ee reklaami e-post: reklaam@aripaev.ee WWW: ÄP peatoimetaja: Igor Rõtov TOPi toimetaja: Tanel Raig (372) reklaamiosakond: (372) müügiosakond: (372) kujundaja: Janett Uibo 3

4 tekstiilitööstuse TOPi esikolmik Tekstiilitööstuse edukaimad on parimad ka maakonnas Pärnu Linavabrik 1. koht 3. koht Pärnu Linavabriku direktor Arvo Villmann on pärast ettevõtte pankrotistumist viinud firma kolmel korral Eesti edukaimaks tekstiilitööstuse ettevõtteks, tänavu oldi edukaim ka Pärnu maakonna ettevõtete seas. 2. koht Hilleberg Eesti Kõrgekvaliteediliste telkide tootmisega tegeleva firma juht Juta Heinvee võib olla uhke, sest lisaks Rapla maakonna edukaima firma tiitlile võideti 3. koht ka tekstiilitööstuse valdkonnas. Toom Tekstiil Toom Tekstiil on kolm aastat jõudnud tekstiilitööstuse TOPi esikolmikusse. Firma juhi Illimar Toomi valisid Viljandimaa ettevõtete juhid Äripäeva küsitluses kaks aastat tagasi ka maakonna edukaimaks ettevõtjaks. Metoodika Tekstiilitööstuse TOPi pääses tekstiilitootmisega tegelev firma, kellel tekstiilitootmine moodustab kogukäibest vähemalt 50%. Tekstiilitööstuse TOPi arvutamisel kasutati 20 suurima käibega tekstiilitööstusettevõtte finantsandmeid. Firmad seati pingeritta kuue näitaja põhjal: käive aastal, käibe kasv kordades võrreldes aastaga, kasum pärast makse aastal, kasumi kasv absoluutarvudes võrreldes eelmise aastaga, rentaablus ja varade tootlikkus aastal. Nende kuue tabeli kohapunktide summa andis koha TOP 20 põhijärjestuses, kus kõige edukam on vähim punkte kogunud ettevõte. ÄP 4

5 Tekstiilitööstuse TOP 20 Tekstiilitööstuse TOP 20 aastal 2001 koht firma nimi asukoht punktisumma koht eelmisel aastal 1. Pärnu Linavabrik OÜ... Pärnu Toom Tekstiil AS... Viljandi Hilleberg Eesti AS... Rapla Suva AS... Tallinn UTS Mööbel AS... Tallinn Henrietta AS...Rakvere Domotex OÜ...Viljandi Teaspon AS...Tallinn Wendre AS...Pärnu maakond Lipuvabrik OÜ...Tallinn Kreenholmi Valduse AS...Narva Mivar-Viva AS...Viljandi Narma AS...Viljandi maakond Sindi Elastonia AS...Pärnu maakond Mistra-Autex AS...Harju maakond Liliina AS...Rakvere Sindi Lanka AS...Sindi Qualitex AS...Pärnu maakond Viljandi Sandra AS...Viljandi Baltex 2000 AS...Tallinn LÕUNA-EESTI ESINDUS Aleksandri 9, Tartu Tel (07) Faks (07) Lugupeetud kliendid! Kreenholmi Tallinna esindus on kolinud Asume Peterburi tee 34, Tallinn Tel (0) Faks (0) NARVA ESINDUS Joala 24, Narva Tel (035) Faks (035) NARVA HULGIMÜÜK Kose 12, Narva Tel (035) Faks (035)

6 I koht Linavabrik püsib edukaim Kui fööniks tuhast on praegu enam kui 650 töötajaga Pärnu Linavabrik pärast kaht pankrotti ja viimast omanikevahetust tõusnud Eesti tekstiilitööstuse kolme viimase aasta edukaimaks ettevõtteks. Airi Ilisson Maailma kümmekonnast kõrgekvaliteedilisest linavabrikust kuulub Eestis asuv ettevõte viiendat aastat iiri vendade firmale W.F.B. Baird & Co. Linavabriku käive kasvas aastal 1,7 korda, kasumi kasv oli 35 mln krooni. Konkurentsis püsimiseks investeerib linavabrik tehnikasse iga aasta vähemalt 50 mln krooni. Uusimad seadmed asuvad äsja valminud kudumisvabrikus, kus arvuti juhib ja kontrollib 50 masinat. Järgmise sammuna lubab direktor Arvo Villmann lõpuni ehitada ketrusvabriku. Nädalas valmib linavabrikus 40 tonni lõnga, millest tehakse meetrit kangast. Kogu valmiv toorkangas läheb omanikfirmasse Iirimaal, kus seda edasi töödeldakse. Tehing iirlastega tagab linavabrikule kindlustunde eduka arengu jätkuks. Linavabriku tooraine tuleb põhiliselt Belgiast ja Prantsusmaalt. Viimasel kahel aastal on ettevõte ka ise linakasvatust proovinud, aga põuane suvi hävitas sel aastal kaks kolmandikku saagist. Tõenäoliselt ei hakka vabrik ise lina kasvatama. Küll on plaanis hakata tootma lõnga toorainet linalinti. Pärnu Linavabrikust loe ka Pärnumaa TOPist Linavabriku käive kasvab järjekindlalt käive kasum 15, prognoos Allikas: Äripäev Pärnu Linavabriku direktori Arvo Villmanni kinnitusel teeb tema vabrikus toodetud kangast riideid ka kuulus rõivatootja Armani. Foto: Andres Treial 126,6 OMAVALITSUS Heiki Mägi Pärnu maavalitsuse asemaavanem mln kr 512 n Pärnu Linavabrik on maakonnas väga oluline ja väga positiivne ettevõte. Olles kursis nende tulevaste detailplaneeringute ja investeeringutega, saan linavabriku kohta öelda ainult kiidusõnu. Neil on positiivne taust regiooni ja turunduse mõttes. Hindan väga, et tööhõive kohalt Pärnu maakonnas on ettevõte esimeste hulgas. Loomulikult on ettevõttel olnud väga raskeid aegu. Ta on olnud pankrotis ja välismaalastest omanikke vahetanud. Igasuguseid probleeme on olnud, näiteks vale lina pikkus või katsed Eestis lina kasvatada. Aga detailplaneeringut teades loodan väga, et tulevikus areneb ettevõte järjest paremuse poole. Kui puidutööstuse osakaal Pärnu maakonnas väheneb, siis nemad tunduvad edasi arenevat. STATISTIKA Aali Lilleorg Ekspordiagentuuri projektijuht 1. koht n Kogu 53. kaubagrupi (muud taimsed tekstiilkiud ja kangad sellest) ekspordi maht oli statistikaameti andmetel eelmisel aastal 498,2 mln krooni, millest Pärnu Linavabriku käive oli 422,4 mln krooni. Eestis teeb ja müüb linast kangast ka Võrus asuv Vestra EX OÜ. Ettevõte käive aastal oli 1,4 mln krooni, sellest kogu ekspordi osakaalu ei oska öelda (toodetavast kangast ca 30% läheb ekspordiks). Vestra EX müüb ka Eestis valmistatud kodutekstiilitooteid. Sisse tuuakse linasest riidest materjali peamiselt Leedust ja Valgevenest. Eelneva jutu kinnituseks Pärnu Linavabrik on suurim selle tootegrupi eksportija, ekspordib oma toodangust 100% Iirimaale. Väga vähesel määral ekspordib Eestis toodetud kangast ka Vestra EX OÜ, ülejäänud on peamiselt edasimüüjad. 6

7 II koht Toom Tekstiil keskendub välisturule 2. koht Viljandi tekstiiliettevõte Toom Tekstiil ekspordib 95 protsenti toodangust. Lauri Levo Firma põhitoodangu moodustavad tekid ja padjad, mille turul on Toom Tekstiil Eestis ka liider. Ettevõtte toodangut müüakse kõigis Eesti kaubanduskettides, mis vastavate tekstiiltoodetega kauplevad. Ekspordi osakaal on 95 protsenti, tähtsamad eksporditurud on Lääne-Euroopa ja Skandinaavia. Suur osa kangast saabub Pakistanist, sest sealne toodang on siin valmistatust poole odavam. Firma asutajal Illimar Toomil on pikaajaline töökogemus tekstiili alal, ta on töötanud nõukogudeaegses tuntud riigiettevõttes RAS Mistra. Riigikorra vahetudes avanesid võimalused eraettevõtlusega tegelemiseks, siis otsustas Toom asutada erafirma ning jätkata tuttavas valdkonnas. Siiani on tegutsemine olnud edukas. Toom Tekstiil asutati aastal Abja-Paluojas, kus erastamisagentuur pakkus müügiks kudumisvabriku RAS Sandra tootmishooneid. Nendes ruumides alustas Toom Tekstiil aastal tootmist. Hiljem tekkis vajadus uute tootmisvõimsuste järele ja lisaks osteti tootmishooned Viljandis aastal osteti Toloram Grupile kuulunud ja pankrotiohtu sattunud firma Baltex Toom Tekstiil kasvab järjekindlalt mln kr käive 4,7 38,6 Allikas: Äripäev kasum Nonwovens varad Viljandis, kus alustati mittekootud materjalide tootmist. Tänaseks on suudetud seegi valdkond edukalt välja arendada ja kasumlikult tööle panna. Praegu on firmal kokku neli vabrikut, millest kolm asub Viljandis ja üks Abja-Paluojal. Toom Tekstiil toodab peamiselt polüester- ja villatäidisega tekke ja patju, mis annavad ka ettevõttele peamise tulu. Lisaks on toodete nimekirjas voodipesu, katte- ja vedrumadratsid, voodid ja päevatekid. Uue suunana prognoos alustati aastal mittekootud materjalide nt puhastuslapimaterjal, mahuline vatiin, mitmesugused materjalid jalatsi- ja mööblitööstusele valmistamist. Toom Tekstiili edu aluseks firma peab müügidirektor Innar Susi mitut olulist tegurit. Esiteks hea müügitöö, efektiivne tootmine nüüdisaegsete seadmetega ja tootmisvõimsuste maksimaalne koormatus. Firma asutamisest saadik on üheks põhimõtteks olnud luua hea meeskond, et kõigis olulisemates 5 0 Toom Tekstiili peamise tulu toob villatäidisega tekkide ja patjade tootmine. Foto: Raul Mee divisjonides oleksid juhtideks oma ala tippspetsialistid, ütles Susi. See põhimõte on õnnestunud edukalt ellu viia. Vanemate ja kogenumate spetsialistide kõrvale on tööle võetud mitmeid noori töötajaid, kelle värskete mõtete ja akadeemiliste teadmiste rakendamine on Susi sõnul samuti firma arengut kiirendanud. Selle aasta märtsis vabastas Toom Tekstiil töölt ka 37 inimest. Susi sõnul on nende tegevusvaldkonnas välisturgudel jaekaubanduse poolt regulaarne suurenenud nõudlus detsembrist veebruarini. Sellel perioodil suurenenud nõudluse rahuldamiseks palkame me selleks perioodiks tavaliselt ajutiselt lisatööjõudu, et vabrikud saaksid töötada ka nädalavahetusel, ütles Susi. Koondatud inimeste puhul oli tegemist lihtsalt tähtajalise töölepingu lõppemisega. 7

8 tekstiilitööstuste finantsnäitajate TOPid Käive koht firma nimi käive koht (tuh kr) TOP 20s 1. Kreenholmi Valduse AS** Pärnu Linavabrik OÜ Baltex 2000 AS Toom Tekstiil AS Wendre AS Käibe kasv koht firma nimi käibe kasv koht (korda) TOP 20s 1. Hilleberg Eesti AS... 2, Pärnu Linavabrik OÜ... 1, Domotex OÜ... 1, Henrietta AS... 1, Toom Tekstiil AS... 1, Mistra-Autex AS Qualitex AS Mivar-Viva AS Teaspon AS UTS Mööbel AS Sindi Elastonia AS Suva AS Sindi Lanka AS Hilleberg Eesti AS Narma AS** Henrietta AS Domotex OÜ Viljandi Sandra AS Lipuvabrik OÜ Liliina AS ** konsolideeritud ** konsolideeritud 6. UTS Mööbel AS... 1, Teaspon AS... 1, Suva AS... 1, Narma AS**... 1, Mistra-Autex AS... 1, Sindi Lanka AS... 1, Wendre AS... 1, Lipuvabrik OÜ... 1, Sindi Elastonia AS... 1, Liliina AS... 1, Mivar-Viva AS... 1, Viljandi Sandra AS... 1, Kreenholmi Valduse AS**... 1, Qualitex AS... 0, Baltex 2000 AS... 0, Kasum koht firma nimi kasum koht (tuh kr) TOP 20s 1. Pärnu Linavabrik OÜ Toom Tekstiil AS Kreenholmi Valduse AS** Wendre AS Suva AS UTS Mööbel AS Mivar-Viva AS Hilleberg Eesti AS Teaspon AS Sindi Elastonia AS Henrietta AS Domotex OÜ Narma AS** Lipuvabrik OÜ Liliina AS Viljandi Sandra AS Sindi Lanka AS Mistra-Autex AS Baltex 2000 AS Qualitex AS Kasumi kasv koht firma nimi kasumi kasv koht (tuh kr) TOP 20s 1. Pärnu Linavabrik OÜ Toom Tekstiil AS Mistra-Autex AS Suva AS Qualitex AS Hilleberg Eesti AS UTS Mööbel AS Teaspon AS Sindi Lanka AS Domotex OÜ Sindi Elastonia AS Henrietta AS Wendre AS Mivar-Viva AS Liliina AS Narma AS** Lipuvabrik OÜ Viljandi Sandra AS Kreenholmi Valduse AS** Baltex 2000 AS ** konsolideeritud ** konsolideeritud 8

9 tekstiilitööstuste finantsnäitajate TOPid Rentaablus koht firma nimi rentaablus koht (%) TOP 20s 1. Pärnu Linavabrik OÜ... 29, Suva AS... 23, Hilleberg Eesti AS... 19, Liliina AS... 17, Lipuvabrik OÜ... 17, Domotex OÜ... 12, Henrietta AS... 12, Toom Tekstiil AS... 12, UTS Mööbel AS... 11, Narma AS**... 8, Viljandi Sandra AS... 8, Sindi Elastonia AS... 6, Wendre AS... 5, Mivar-Viva AS... 5, Teaspon AS... 4, Kreenholmi Valduse AS**... 1, Baltex 2000 AS... -4, Sindi Lanka AS... -5, Mistra-Autex AS... -7, Qualitex AS , ** konsolideeritud ROA koht firma nimi ROA (%) koht TOP 20s 1. Henrietta AS... 41, Hilleberg Eesti AS... 39, Lipuvabrik OÜ... 36, Suva AS... 32, Toom Tekstiil AS... 30, UTS Mööbel AS... 30, Domotex OÜ... 29, Pärnu Linavabrik OÜ... 28, Liliina AS... 27, Narma AS**... 17, Teaspon AS... 15, Viljandi Sandra AS... 14, Wendre AS... 12, Mivar-Viva AS... 11, Sindi Elastonia AS... 11, Kreenholmi Valduse AS**... 2, Baltex 2000 AS... -4, Sindi Lanka AS... -4, Mistra-Autex AS , Qualitex AS , ** konsolideeritud Suurim tekstiilitööstus hädas kasumlikkusega Kreenholmi Valduse AS Käibe TOPi 1. koht Kasumi TOPi 3. koht n Kreenholmi Valduse ASi juhatuse esimees Meelis Virkebau ütleb, et ettevõtte möödunud aasta negatiivsel kasumi kasvul oli kolm põhjust. Viis miljonit krooni kaotati finantskulude poole peal. Kõrge dollari kursi tõttu maksti dollarilaenudelt kõrgemat intressi, kui arvestatud. Kuus-seitse miljonit läheb Virkebau sõnul Kreenholmi juhtide kapsaaeda. Seoses minimaalpalga tõusuga ei suutnud me tootmist efektiivistada ja inimesi koondada nii palju, kui oleks pidanud, palgakulud polnud kontrolli all. Kolmandaks, aasta lõpul allkirjastati suur investeerimislaenu leping Maailmapanga organisatsiooniga IFC (Rahvusvaheline Finantskorporatsioon) ja möödunud aastal oli palju nende projektide juurutamisega kaasnevaid kulusid, 3 4 miljonit krooni. Kreenholmi käive oli aastal tekstiilitööstusest küll suurim, kuid Virkebau pole arenguga rahul: Müük ei tõusnud. Aastas peab ikka 3 5% kasvama, et normaalselt ära elada. Tänavu oli esimese kuue kuu käive eelmise aastaga võrreldes samal tasemel. Üks äärmiselt tähtis probleem esimesel kuuel kuul oli Euroopa üleminek kohalikelt valuutadelt eurole. See tekitas eriti Soome tarbijates umbusku hindade suhtes ning oli ka üks põhjusi, mille pärast inimesed hakkasid oma tarbimist piirama. Samas muutis see ka edasimüüjad oma tellimustes väga ettevaatlikuks. Nüüd on näha tellimuste arvu kasvu ja see kinnitab, et eratarbimise tase Euroopa Liidus on stabiliseerumas leiab Meelis Virkebau. Kreenholmi kasum langeb Kasum miljonit krooni Käive miljardit krooni 0, prognoos Allikas: Äripäev prognoos Aastatel on Kreenholm käivitanud 16 investeerimisprojekti. Tänavu esimesel poolaastal on investeeritud 131 miljonit krooni ja aastas kokku tuleb ligi 165 miljonit. Järgmise aasta plaan on tunduvalt tagasihoidlikum, Virkebau sõnul ligikaudu 50 miljonit krooni. Selle aasta tulemused peaksid tulema samasugused nagu aastal. Järgmise aasta plaanid pole küll täpselt paigas, kuid Meelis Virkebau sõnul peaks müük olema 1,3 miljardit ja netotulemus ligikaudu miljonit krooni. 0,9 38,1 23,1 12,5 1,2 1,2 1,25 Kai Vare Eesti Raadio 9

10 III koht Norra telgitootja äriprojekt Eestis osutus edukaks Aastas valmib Hilleberg Eesti Raplamaa tehases keskmiselt 7000 telki, millel on küljes lisaks maailmas aastakümneid tunnustatud eksklusiivtelkide tootja Hillebergi kaubamärgile veel Made in Estonia silt. Hillebergi käive kasvab kiiresti käive kasum mln kr 20 Airi Ilisson Väga kõrgest hinnaklassist ja kõrge kvaliteediga telgid on mõeldud ekstreemrännakuteks nii kõrbes kui ka poolusel, kus telgil ei tohi olla midagi ülearu ega puudu. Eksklusiivtelkide tootmises ei valmi telk liinil, vaid iga telgi eest vastutab ainuisikuliselt meister ise. Igale telgile lisatakse telgi valmistanud meistri märk tema nimega, mistõttu kliendi rahulolu mõjutab otseselt meistri edasist karjääri ja palganumbrit. Kuigi enamik telke valmistatakse Hiinas, valis Hilleberg viis aastat tagasi Eesti tootmispaigaks just tööjõu hinna ja kvaliteedi hea suhte tõttu. Hilleberg Eesti nõukogu koosneb täielikult rootslastest omanikest. Rootsist tulevad ka kõik algsed mudelid, kohapeal otsustatakse telgi täpne väljanägemine. Lisaks aastas keskmiselt 7000 matkasõbra telgile toodetakse ka kümmekond spetsiaalset sõjaväetelki. Hillebergist loe ka Raplamaa TOPist Juta Heinvee moodustab ainuisikuliselt eduka telgitootja Hilleberg Eesti juhatuse. Foto: Andres Treial Kuidas hindate Hillebergi telke ja kas neil oleks ka Eestis turgu? MÜÜJA Anneli Mere OÜ Matkasport tegevjuht n Kuna ka Matkasport müüb küllalt kõrge hinnaga matkatarbeid, siis paar aastat tagasi isegi kontakteerusime Hillebergiga ja pakkusime välja, et võiks nende telke proovida meil müüa. Jutt jäi pooleli, sest neil puudus Eestis müügiluba. Eesti turul ei läheks need telgid surmkindlalt kaubaks nende kõrge hinna tõttu. Klient, kes otsib tulekindlat kõrgekvaliteedilist telki, tahab sponsorlust. Hilleberg pakub oma telke peamiselt Norras, kus on madalamad ja rahulikumad mäed. Ekstremistide põhimood on Euroopa mäed, sestap vaatavad nemad rohkem Euroopa müügifirmasid. 10 0,11 3,95 5 1, prognoos Allikas: Äripäev KONKURENT Andres Rebane ASi Galvi-Linda juhataja n Ei tea Hillebergist kui konkurendist või kaastootjast Eestis eriti muud, kui et ta teeb peamiselt allhanketöid välismaale ja tema toodang peab olema väga kvaliteetne. Ekspordime ka ise allhanget teistele Norra firmadele. Meie teeme 2- kuni 14kohalisi turismitelke, aga Eestis ei ole neid müünud. Eestis on telgiturg küll olemas, aga meie firma on Eesti jaoks liiga suur. Eestis oleks reaalne müüa aastas vähemalt kümne erineva mudeliga telki, aga meie ühe brigaadi maht on 1000 telki kuus. Aastas toodame kokku telki. 10

11 üldandmed ja finantsnäitajad Tekstiilitööstuste üldandmed firma nimi tegevjuht asutamis- asukoht kodulehekülg põhiomanikud töötajate koht koht aeg arv TOPis eelm. aastal Baltex 2000 AS... Kripa Shankar Tallinn... Tolaram Corporation Pte.Ltd 69,27%, EBRD 16,21%, Tripathi Nederlandse Financierings-Maatschappij voor Ontwikkelinggsladen N.V. (FMO) 14,52% Domotex OÜ... Tiia Varjund Viljandi... Heidi Maria Sjöholm 100% Henrietta AS... Maila Hõim Rakvere... Henno Hommuk 50%, Maila Hõim 40%, Marimood OÜ 10% Hilleberg Eesti AS... Juta Heinvee Rapla... Hilleberg The Tentmaker AB 100% Kreenholmi... Meelis Virkebau Narva... Borås Wäfveri AB 100% Valduse AS** Liliina AS... Revo Koha Rakvere... ei avalda Lipuvabrik OÜ... Ludmilla Asmu Tallinn... ei avalda Mistra-Autex AS... Priit Tamm Harju mk... DPH Beteiligung (Austria) 30,8%, Priit Tamm 15%, Vjatðeslav Jessipovitð 15%, Perti Pouru 13%, Odensö AB OY 13% Mivar AS***... Aado Rulli Tallinn... Vjatðeslav Jessipovitð 22,3%,Jüri Kraft 16,7%, Erik-Voldemar Üprus 11,2%, Kraft&Pojad OÜ 11,1% Mivar-Viva AS... Aleksander Sepp Viljandi... Mivar AS 80%, Factory Bedding BV (Holland) 20% Narma AS**... Tiit Kadak Viljandi mk... ei avalda Pärnu... Arvo Villmann Pärnu... W.F.B. Baird & CO 100% Linavabrik OÜ Qualitex AS... Kripa Shankar Pärnu mk... Baltex 2000 AS 100% Tripathi Sindi Elastonia AS... Urmas Mägi Pärnu mk... Salzmann AG 36,00%, Fein-Elast Umwindewerk GmbH 26,00%, Reinhart Schneider 18,77%, Andreas Bräuer 10,00%, Fein-Elast Grabher AG 9,23% Sindi Lanka AS... Ilmar Seppenen Sindi... Hämeen Lanka OY 100% Suva AS... Viktor Saarestik Tallinn... Viktor Saarestik 100% Teaspon AS... Toom Gustel Tallinn... ei avalda Toom Tekstiil AS... Illimar Toom Viljandi... Illimar Toom 83,3%, Innar Susi 16,7% UTS Mööbel AS... Urmas Uudemets Tallinn... Hilding AB (Rootsi) 100% VENDI EESTI AS*... Ando Küüsvek Tallinn... Vendy OY (Soome) 35%, Ando Küüsvek 12,5%,... 7 Maie Küüsvek 12,5% Wendre AS... Urvo Martens Pärnu mk... Trading House Scandinavia AB (Rootsi) 100% Viljandi Sandra AS... Alfred Mets Viljandi... Hinno Susi 21,2%, Asta Aru 17,2%, Valdur Elberg 16,9%, Aino Leesi 15,9%, Alfred Mets 14,1%, Ene Lible 14,6% Tekstiilitööstuste finantsnäitajad firma nimi realiseerimise realiseerimise puhaskasum puhaskasum prognoositav prognoositav bilansimaht bilansimaht koht netokäive netokäive (kahjum) (kahjum) realiseerimise puhaskasum TOP 20s netokäive 2002 (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) 2002 (tuh kr) (tuh kr) Baltex 2000 AS Domotex OÜ Henrietta AS Hilleberg Eesti AS Kreenholmi Valduse AS** Liliina AS Lipuvabrik OÜ Mistra-Autex AS Mivar AS Mivar-Viva AS Narma AS** Pärnu Linavabrik OÜ Qualitex AS Sindi Elastonia AS Sindi Lanka AS Suva AS Teaspon AS Toom Tekstiil AS UTS Mööbel AS VENDI EESTI AS* Wendre AS Viljandi Sandra AS * justiitsministeeriumi registrikeskuse andmed ** konsolideeritud *** kasum konsolideeritud 11

12 käive kasum käive kasum käive kasum Kergetööstus 16. oktoober 2002 Rõivatööstuse TOPi 50 esikolmik Edukaid rõivatööstuse ettevõtteid jagub üle Eesti OÜ Lenne 1. koht asutatud: asukoht:... Tallinn tegevusala:... lasterõivaste tootmine allhange:... 0% töötajaid 2001: omanikud: 21 mln kr 3,9 Meeli Leeman Urmas Leeman 50% 50% 2001 Tallinn Haapsalu Pärnu OÜ PVMP-EX 2. koht AS Tennet 3. koht asutatud: asukoht:... Haapsalu tegevusala:... rõivaste õmblemine allhange:... 62,5% töötajaid 2001: omanikud: 77,6 mln kr asutatud: asukoht:... Pärnu tegevusala:... meeste valmisriiete õmblemine töötajaid 2001: omanikud: 18 mln kr 5,4 Mare Kaisel 7,5% OÜ Nurme Vabrik Stanislav Podzuk 25% 67,5% ,1 Ralf Jundeman Kari Halonen, Merle Halonen 15% 85%

13 Rõivatööstuse TOP 50 Rõivatööstuse TOP 50 aastal 2001 koht firma nimi asukoht punktisumma 1. Lenne OÜ... Tallinn PVMP-EX OÜ... Haapsalu Tennet AS... Pärnu Katimex AS... Rapla Lesanio OÜ... Valga Avers TÜH... Tallinn Peleriin Medical OÜ... Pärnu AGN OÜ... Tallinn Baltika AS... Tallinn RENEE OÜ... Tallinn Pakpoord OÜ...Järva maakond A&G Textile AS... Tallinn Profline AS... Tallinn Hipo AS... Tallinn Jüri Õmblusvabrik OÜ... Harju maakond Voglia Eesti AS... Põlva Velmard AS... Tallinn Klementi AS... Tallinn Year AS... Harju maakond Sangar AS... Tartu Zik-Zak OÜ... Tallinn MORREKS ÄRIGRUPP OÜ... Tallinn Marat AS... Tallinn Vegastra OÜ... Tallinn Linette AS... Tallinn JIL s Balti OÜ... Viljandi Plagg Trade OÜ... Pärnu KLOTAX OÜ... Tallinn Vezala AS... Kiviõli LEMBITU E AS... Tallinn Svarmil AS... Kiviõli Kerno Eesti AS... Harju maakond Semidor AS... Tartu LHL Õmblus OÜ... Tallinn Bastion AS... Tallinn Selertes Grupp AS... Viljandi Tallinna Moemaja AS... Tallinn Andretex AS...Haapsalu SG Balticum AS... Tõrva Gowri International Eesti AS... Tallinn ELENTEX AS... Tallinn Ilves-Extra AS... Tartu Regallo OÜ... Tallinn Pärnu Õmblustööstus OÜ... Pärnu Multi Marger AS... Rakvere Unico Grupp AS... Türi STENSTRÖMS SKJORTFABRIK EESTI OÜ... Tartu maakond Kodatex AS... Rapla maakond CHOU OÜ... Tallinn LINDANTE AS... Tallinn Metoodika Rõivatööstuse TOPi pääses rõivatootmisega tegelev firma, kellele see oli möödunud majandusaastal põhitegevusala, ehk kellel rõivatootmistegevus moodustab kogukäibest vähemalt 50%. TOPis osalemise eeltingimuseks oli majandustegevus nii kui ka aastal, mõlemad majandusaastad pidid olema täielikud. TOPi koostamise algandmebaas pärineb justiitsministeeriumi registrikeskuselt. Sealt saadud andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja täiendamiseks. Rõivatööstuse TOPi arvutamisel kasutati 50 suurima käibega Eesti rõivatööstusettevõtte finantsandmeid. Firmad seati pingeritta kuue finantsnäitaja põhjal: käive aastal, käibe kasv kordades võrreldes aastaga, kasum pärast makse ehk puhaskasum aastal, kasumi kasv absoluutarvudes võrreldes eelmise aastaga, rentaablus ja varade tootlikkus aastal. Nende kuue tabeli kohapunktide summa andis koha TOP 50 põhijärjestuses, kus kõige edukam on kõige vähem punkte kogunud ettevõte. ÄP 13

14 I koht 1. koht Lenne edu püsib omanike Urmas Leemani ja Meeli Leemani (keskel) oskusel korraldada tootmist efektiivselt ja Merike Hiibuse disainitud lasterõivastel. Fotod: Andres Treial Allhankest loobumine tegi Rõivatootjate TOPi võitnud perefirma OÜ Lenne on väheseid allhanget mittetegevaid rõivatootjaid Eestis. Hoopis vastupidi tänavu õmmeldakse Lenne toodetavatest lasterõivastest pool allhanke korras Lätis. Airi Ilisson Allhankega on lihtne: materjali ei osta, kõik tuuakse kätte, annad kauba ära ja saad raha, riskid puuduvad, räägib oma kogemusest Lenne tegevjuht Urmas Leeman. Ta lisab, et allhankel puudub perspektiiv ja teenimise võimalus on väike. Krooniaja algusest alates on allhanke hinnad jäänud samaks, samas kui palgad on kasvanud kümme korda. Hinnad hoiab madalad naaber Kagu-Aasia, kus toote saab lasta väga odavalt kokku õmmelda. Just see oli põhjuseks, 14 miks aastal allhankefirmana alustanud Lenne OÜ kuue aasta pärast sajaprotsendilise kannapöörde tegi, Soome tööandjalt masinad välja ostis ja päevapealt konkurendiks muutus. Algus oli raske. Töövõimsust jätkus, aga uute klientide usaldust võita oli keeruline. Olemaks suuteline edasi konkureerima Soome turul, tuli rõhk asetada kvaliteedile. Kasulikuks osutus ka allhanketöödest saadud kogemus, kuidas väikse ajakuluga toota. Tulemused näitavad, et iseseisvumine õnnestus: kogutoodangust läheb praegu enamik ekspordiks Soome ja Venemaale. Ülarõivaid lastele hakkasid Leemanid tootma juba rublaaegadel ja on jäänud margile truuks. Alguses tehti oma lapsele aastal õmmeldi riided kodus valmis ja viidi poodi. Müüsime ilma nimeta, viisime asjad poodi ja ootasime, millal ära müüdi, kirjeldab Meeli. Kui järjekorda ei olnud, siis tekitasime ise järjekorra. Seisime natuke sabas ja inimesed kohe kogunesid. Oma esimesel aastal tegi Lenne allhankena lastedresse, hiljem jäi praeguse valiku juurde. Kuna meil on hästi läinud, siis üritame seda liini hoida, ütleb Urmas, püüame uusi kollektsioone järjest paremini teha, järjest rohkem kliente võita. Et tellimist on nüüd rohkem kui tootmisvõimsust, kasutab Lenne teiste allhankefirmade teenust. Tellimused on koguni nii suured, et 45 töötajat Tallinnas jõuavad valmis teha pool õmblustööst, milleks peamiselt on viimistlus. Teist samapalju tellitakse juurde Lätist, Narvast või Valgast, kus tööjõukulu on märgatavalt väiksem. Müük, pakkumine ja kauba saatmine toimub peakorteris, loetleb Meeli. Aksessuaarid ostetakse Eesti firmadelt ja Soomest, suurem osa materjalidest tuleb Belgiast, Itaaliast, Hispaaniast, Prantsusmaalt ja Rootsist. Omatoodangu tegemine nõuab vaba raha, sest materjal tuleb varakult ette osta. Firma suuremad iga-aastased investeeringud ongi seotud kanga ostmisega, millele näiteks ühekordsest 17 miljoni suurusest investeeringust kulub 10 miljonit krooni. Kuna materjali ostavad Leemanid aasta algul, on neil tulnud võtta kolmekuist kuni poole

15 I koht Lenne käive ja kasum liiguvad tõusujoones käive mln krooni kasum 3, ,5 0, prognoos OÜ Lenne toodangu müügi jagunemine 20% Eesti ja Läti Allikas: OÜ Lenne Venemaa Soome 35% 45% Praeguse moehiti, jänesekõrvadega lastekombinesooni on disaininud Merike Hiibus. Foto: Andres Treiel edukaks Jänesekõrvad lasterõivaste moehitt toodangust müüb Lenne Eestisse ligi 20 protsenti. Suurim tellija on Tallinna Kaubamaja, kes tootjate sõnul edukalt tellib, ostab ja müüb. Toodangut müüakse ka kauplustes üle Eesti. Oma firmakauplust ettevõttel pole, aga näiteks Tallinnas on Lenne kaup müügil kahes ASi Hipo kaupluses. Nad on leidnud õige niði, nende kaup on kvaliteetne, õige hinnaklassiga toodang, märkis lastele trikoorõivaid tootva Hipo finantsjuht Aili Konno. Edasistes plaanides pole Lennel kavas vallutada uusi ekspordimaid. Eesmärk on uute maade vallutamise asemel saada korralikult Soomes, Venemaal ja Lätis äri käima. Võib-olla hakkame tulevikus müüma Rootsi, avaldab Urmas. Kuid müüa Kesk-Euroopasse on keeruline, seal pole karme talveilmu. aasta pikkust laenu, mille nad sügisel toodangut poodi viies tagasi maksavad. Urmas Leemani hinnangul tuleneb ettevõtte üle kolme miljoni suurune aastakasum ka oma tootmishoonesse kinni panemata jäetud miljonitest, mille asemel renditakse Tallinna kesklinnas 1200 ruutmeetri suurust remonditud pinda. Remont omakorda võimaldas tööjõule luua paremaid tingimusi nagu konditsioneer ning eraldi riietus- ja söömisruum. Leemanid on uhked madala kaadrivoolavuse üle firmas, näiteks on kümme aastat tagasi koos firmaga alustanud kümnest õmblejast praegu Lennes alles seitse. Inimestele meeldib stabiilsus: palk on õigel ajal välja makstud, tööd on alati, ületunde tehakse äärmisel vajadusel, teab Urmas Leeman. Tallinnas valmivast oman Hetke menukaubast, Lenne jänesekõrvalistest kombinesoonidest on paljud Eesti müügipunktid juba praegu tühjad. Sel aastal tegi firma esimest korda meedias reklaami, näiteks ajakirja Pere ja Kodu leheküljel kükitava ja kaamerasse vaatava hallis jänesekõrvulises kombinesoonis beebi näol. Leemanid olid üllatunud, kui jõulist tagasisidet see tõi. Meile helistatakse ja küsitakse, millal jänesekõrvalist kombinesooni jälle tuleb ja kas teist värvi on ka võimalik saada, kirjeldab Meeli Leeman. Inimesed teevad poes tellimisnimekirju, et esimesena uut kaupa saada. Eesti kaupluses keskmiselt krooni maksva jänesekombeka nagu teisedki väliriided viimase kolme aasta jooksul on disaininud firma disainer Merike Hiibus. Heledapäine Hiibus rääkis, kuidas ta kolm aastat tagasi imelikul kombel Lennesse tööle sattus. See oli väga juhuslik, märkis ta. Eelmine kunstnik astus päevapealt ära, mina lihtsalt sattusin õigel ajal õigesse kohta. Nimelt kuulis ta parajasti lapsepuhkusel olles laste väliriideid tegevast Eesti firmast ja saatis mehe oma lapsele traksipükse ostma. Mees astus Lenne uksest sisse ja jutu hulgas selgus, et naine on juba pool aastat lapsepuhkusel, oskab joonistada ja pole viimasel ajal eriti midagi teinud. Mees ütles, et võiks tööd teha, nii see tuligi, naerab Hiibus, kelle värvikas disainitöö vaatab vastu kõigi kontorisse välja pandud kombinesoonide, beebikottide, mütside ja teiste väikeste ülarõivaste kirevast reast. ÄP 15

16 II koht Väike tootja seljatab suuri Tundmatu rõivatootja võidab hankekonkursse Suurte Eesti rõivagigantide taustal on OÜ PVMP-EX tavatarbijale tundmatu nimi. Ometi on sellel firmal ette näidata mitmete suurte hankekonkursside võitmine nii Eestis kui ka Skandaavias. Imbi Ost Eelmisel aastal võitis PVMP-EX Rootsi Posti korraldatud ülemaailmse hankekonkursi. Rootsi Post muutis oma kaubamärki ning kõikide postiljonide vormirõivas tuli välja vahetada. Konkurentideks olid traditsioonidega vabrikud Portugalist, Lätist, Leedust ja Ukrainast. Praeguseks on PVMP-EX Rootsi Postile tootnud juba rõivaeset. Äramärkimist väärib ka Falck Eesti ASi hankekonkursi võitmine meeste viigipükste ning naiste pükste ja seelikute osas. PVMP-EXi algusaegadel seati endise Haapsalu õmblusvabriku Sulev kunagistes tootmisruumides üles masinad ja hakati klientidele pakkuma C&Mi (cutting & making) allhanketeenust ehk müüdi ainult oma õmblustööjõudu. Sellise strateegia järgi töötas vabrik kuni aastani. Valdkond, milles me täna tegutseme, on täielikult erinev Sulevi aegadest, märgib PVMP-EXi nõukogu esimees Alari Engman. Alates aastast jõuti nii kaugele, et hakati klientidele pakkuma ready-madeteenust, kus klient annab tel- PVMP-EXi juhib neljaliikmeline meeskond: müügidirektor Lauri Väli (vasakult), tootmisdirektor Maive Sein, tegevdirektor Kalju Metssalu ja juhatuse esimees Alari Engman. Foto: Erik Prozes limuse ja toote joonised. Kogu töö, alustades baasmudeli valmistamisest, lõigete tegemisest ning vajamineva materjali vajaduse määratlemisest ja tellimisest tehakse PVMP-EXi vabrikus. Toodete jaoks vajaminev materjal ja abimaterjal ostetakse välja PVMP-EXi poolt ning klient saab valmistoote, mis on pakitud vastavalt juhenditele ning mõnikord isegi saadetud kliendi poolt näidatud kaupluste aadressidel. Lisaks ready-made teenusele hakati tegelema ka omatoodanguga. Sangari Kaubanduse ASi tegevdirektori Koit Märtini hinnangul on PVMP-EXi Nurme Vabriku kaubamärgi all toodetavad viigipüksid Eestis parima hinna ja kvaliteedi suhtega: Püksid lähevad kauplustes aina paremini. Me ise viigipükse ei tooda ja seega pakume neid oma kauplustes täiendava sortimendina. See muutus nõudis meilt lisaks kvalifitseeritud õmblustööjõu olemasolule ka PVMP EXi areng tõstab käivet ja kasumit mln kr käive 34,0 kasum muude teenistuste loomist, mis toetaksid protsessi plaanipärast kulgemist, räägib Engman. Kõigepealt kajastus muudatus käibekasvus: a oli käive võrreldes aastaga 2,68 korda suurenenud. Siis tegi kuuekordse hüppe kasuminumber. Loomulikult oli tähtis osa krediteerimisvõimaluste paranemisel, ilma milleta poleks taoliste projektide teostamine mõeldav. Suurimaks takistuseks on sobiva hinnaga finantseerimise leidmine ning finantsriskide maandamine. Oleme ready-made-toodangu osas edasi liikumas ja koht 6,0 85,0 20 0,7 0 prognoos Allikas: Äripäev 6,0 4,8 3,6 2,4 1,2 aasta käibeks ennustatud 85 mln krooni pole samuti mingi lagi, nendib Engman. ASi Andretex juhataja Vello Valdna nendib, et selle võrra, et PVMP-EXil endal on nii tootmine kui ka marketing välja arendatud, on neil ka käibevahendite tekitamine lihtsam ning kogu kasum jääb samuti Eestisse. Kui tegemist oleks lihtsalt ühe Skandinaavia gigandi tütrega, kellelt on küll lihtne ja muretu tööd küsida, läheb ka enamik kasumist emafirmale ja areng saab toimuda ainult nii palju, kui emafirma seda parajasti oluliseks peab. 0 16

17 III koht Kasumlikkus tõstis Tenneti rõivatootjate esikolmikusse Rõivatööstuse TOPis kolmandale kohale jõudnud meeste valmisriiete tootja AS Tennet on edu saavutanud tänu kasumlikkusele. Pärnus asuv Tennet kuulub 50 edukaima firma hulgas käibelt ja käibe kasvult keskmike hulka. Küll on aga 116 töötajaga firma neljandal kohal nii kasumi arvestuses kui ka kasumi kasvu arvestuses. Kuna firma käive on väike, kasum aga suur, on ettevõttel konkurentidega võrreldes rõivatööstuse parim rentaablus. Ka varade tootlikkuselt ollakse kolmandal kohal. Ettevõtte soomlasest omanikult ja juhilt Kari Halonenilt ei õnnestunud tema kuuajalise komandeeringu tõttu firma kasumlikkuse kohta kommentaari saada ning firmast kinnitati, et rohkem pole kedagi, kes ettevõtte edu selgitada oskab. Ettevõtte omanikud on 85% Kari ja Merle Halonen ning 15% Ralf Jundeman. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse juhi Toomas Kuuda ütlusel on Tenneti edu üks põhjuseid ka selles, et ettevõtte juht Kari Halonen on soomlane, mistõttu on tal head sidemed Soomes ja Skandinaavias, mis on olulised turustamisel ja tellijate leidmisel. Tellijate leidmisel välismaal on Halonen olnud tõepoolest edukas, kuna Tennet Tenneti kasum kasvab käibest kiiremini ,7 0,4 0 prognoos Allikas: Äripäev oli aastal Pärnu linna eksportööride edetabelis mahult esikümnes. Ka eelmise aasta andmete põhjal on Tennet Pärnus säilitanud koha suurimate eksportijate hulgas, olles 11. kohal. Tennetist ettepoole jäävad vaid Viisnurk, Rannila Profiil, Pärnu Linavabrik ja mitu suurt kalafirmat. Partnerite hulgas on Tennetil usaldusväärse firma tuntus. Paar aastat tagasi Tennetile ehitustöid teostanud ASi Naeton juhatuse liige Tatjana Glückmann kinnitab, et Tennetiga oli väga korrektne koostöö, kus nende poolt oli tööde kvaliteet ja ohutus ning Tenneti poolt täpne maksmine. Kari Halonen ise on aga Pärnus hinnatud aktivist kohalikku ettevõtluskeskkonda puudutavate küsimuste lahendamisel. Ta on kaubanduskoja Pärnu esinduskogu liige, osalenud Pärnu arengukava koostamisel, aastatel osales ka majanduse ja ettevõtluse arendamise töörühma töös. ÄP 3. koht käive kasum mln kr Uued ja kasutatud seadmed rõiva-, jalatsi-, naha-, mööbli- ja sokitööstusele Seadmete tarnimine otse tootjalt Vajadusel kasutajate koolitus ning seadmete hooldus 20,0 SINDERTEX OÜ Laki 12, Tallinn info@sindertex ee Tel , faks ,0 6,0 4,5 3,0 1,5 Muu hulgas Bullmer, Pfaff, Pegasus, Pulse, Tajima, Primula, Conti Complett jt 17

18 Rõivatööstuste finantsnäitajate TOPid Käive koht firma nimi käive koht (tuh kr) TOP 50s Käibe kasv koht firma nimi käibe kasv koht (korda) TOP 50s 1. Baltika AS** Marat AS Sangar AS** Klementi AS Ilves-Extra AS Selertes Grupp AS PVMP-EX OÜ Pakpoord OÜ Hipo AS A&G Textile AS Linette AS Peleriin Medical OÜ Vezala AS Lenne OÜ Avers TÜH Zik-Zak OÜ Svarmil AS Katimex AS Tennet AS SG Balticum AS Gowri International Eesti AS Tallinna Moemaja AS AGN OÜ Profline AS Lesanio OÜ Bastion AS Andretex AS ELENTEX AS Voglia Eesti AS Vegastra OÜ ** konsolideeritud ** konsolideeritud 1. AGN OÜ... 2, RENEE OÜ... 2, Peleriin Medical OÜ... 2, PVMP-EX OÜ... 2, Svarmil AS... 1, Vegastra OÜ... 1, Kerno Eesti AS... 1, Andretex AS... 1, Regallo OÜ... 1, Lenne OÜ... 1, Katimex AS... 1, Jüri Õmblusvabrik OÜ... 1, Sangar AS**... 1, Tallinna Moemaja AS... 1, Bastion AS... 1, JIL s Balti OÜ... 1, MORREKS ÄRIGRUPP OÜ... 1, Year AS... 1, Hipo AS... 1, Velmard AS... 1, Baltika AS**... 1, Semidor AS... 1, LHL Õmblus OÜ... 1, Lesanio OÜ... 1, Ilves-Extra AS... 1, Profline AS... 1, Tennet AS... 1, Pärnu Õmblustööstus OÜ... 1, Zik-Zak OÜ... 1, Voglia Eesti AS... 1, Kasum koht firma nimi kasum koht (tuh kr) TOP 50s Kasumi kasv koht firma nimi kasumi kasv koht (tuh kr) TOP 50s 1. Pakpoord OÜ Baltika AS** Marat AS Tennet AS Avers TÜH Sangar AS** PVMP-EX OÜ Lenne OÜ Lesanio OÜ Klementi AS A&G Textile AS Voglia Eesti AS Katimex AS Hipo AS Linette AS Peleriin Medical OÜ Profline AS Vezala AS AGN OÜ Zik-Zak OÜ Plagg Trade OÜ LEMBITU E AS Jüri Õmblusvabrik OÜ Velmard AS MORREKS ÄRIGRUPP OÜ Year AS KLOTAX OÜ RENEE OÜ ELENTEX AS SG Balticum AS ** konsolideeritud ** konsolideeritud 1. PVMP-EX OÜ Avers TÜH Katimex AS Tennet AS Baltika AS** Lesanio OÜ Peleriin Medical OÜ Profline AS Klementi AS Pärnu Õmblustööstus OÜ Lenne OÜ A&G Textile AS RENEE OÜ Zik-Zak OÜ AGN OÜ Hipo AS LEMBITU E AS JIL s Balti OÜ Jüri Õmblusvabrik OÜ Year AS Linette AS Velmard AS Kerno Eesti AS Vegastra OÜ MORREKS ÄRIGRUPP OÜ Gowri International Eesti AS Bastion AS Tallinna Moemaja AS Semidor AS Andretex AS

19 Rõivatööstuste finantsnäitajate TOPid Rentaablus koht firma nimi rentaablus koht (%) TOP 50s 1. Tennet AS... 29, Pakpoord OÜ... 27, Avers TÜH... 25, Lesanio OÜ... 20, Lenne OÜ... 18, Voglia Eesti AS... 17, Jüri Õmblusvabrik OÜ... 12, Katimex AS... 9, LEMBITU E AS... 8, Plagg Trade OÜ... 8, MORREKS ÄRIGRUPP OÜ... 7, Velmard AS... 7, Profline AS... 6, KLOTAX OÜ... 6, RENEE OÜ... 5, Year AS... 5, AGN OÜ... 5, PVMP-EX OÜ... 5, A&G Textile AS... 5, Peleriin Medical OÜ... 4, Zik-Zak OÜ... 3, Vezala AS... 3, Semidor AS... 3, Baltika AS**... 3, ELENTEX AS... 3, Hipo AS... 3, Marat AS... 3, Sangar AS**... 3, LHL Õmblus OÜ... 3, Linette AS... 2, ** konsolideeritud ROA koht firma nimi ROA (%) koht TOP 30s 1. Lesanio OÜ... 63, RENEE OÜ... 62, Tennet AS... 53, Lenne OÜ... 38, AGN OÜ... 37, Plagg Trade OÜ... 37, Katimex AS... 35, Voglia Eesti AS... 35, Pakpoord OÜ... 34, Jüri Õmblusvabrik OÜ... 28, KLOTAX OÜ... 26, Avers TÜH... 26, Velmard AS... 26, Year AS... 21, LHL Õmblus OÜ... 19, A&G Textile AS... 16, PVMP-EX OÜ... 15, JIL s Balti OÜ... 15, MORREKS ÄRIGRUPP OÜ... 15, Peleriin Medical OÜ... 14, Profline AS... 14, Vezala AS... 14, Vegastra OÜ... 12, Semidor AS... 9, SG Balticum AS... 9, LEMBITU E AS... 8, Kerno Eesti AS... 8, Hipo AS... 7, ELENTEX AS... 7, Zik-Zak OÜ... 6, ** konsolideeritud Suur allhange tõi kasvu OÜ AGN Käibe kasvu TOPi 1. koht Varade tootlikkuse TOPi 5. koht n OÜ AGN tegi eelmisel aastal 100% allhanketööd ja ligi kolmekordse käibe kasvu põhjustas suurem tellimus. AGN tegutseb alates aastast ja valmistab trikotaaþtooteid aastal tuli seoses töötajate arvu kasvuga ka ruume laiendada. Selleks investeeriti 0,5 miljonit krooni. Tänavu on plaanis töötajate arvu suurendada 120 inimeseni ja ilmselt jäävad ruumid taas kitsaks. Firma juhatuse esimehe Heiti Allmäe sõnul tehakse veel üks 0,3 miljoni kroonine investeering, aga kas see toimub tänavu või jääb järgmisesse aastasse, pole päris selge. Kõik sõltub Nanso otsustest, viitab Allmäe firma suurimale tööandjale ja toob näite, et selle aasta eelarve on täielikult lõhki, uusi otsuseid tuleb iga kuu. Kai Vare, Eesti Raadio Kõrgtehnoloogia toob suurimat kasumit OÜ Pakpoord Kasumi TOPi 1. koht Rentaabluse TOPi 2. koht AGNi käive tegi hüppe mln kr 16 n Rõivatööstuses eelmisel aastal suurima kasumi teeninud päästeveste ja ilmastikukindlaid rõivaid tootev OÜ Pakpoord on algusest peale teinud investeeringuid kõrgtehnoloogilisse tootmisse. Firma omaniku Gerhard Eberle sõnul annab uus tehnoloogia võimaluse töötada väga efektiivselt ja täita samas suuri tellimusi. Tänu infotehnoloogiale pole ka tellimuste administreerimiseks palju inimesi vaja. Pakpoord loodi aastal. Eesmärk oli saada selles väga kitsas vallas lühikese ajaga Euroopas liidriks. Eesti valiti firma asukohaks seetõttu, et asub põhiturgude lähedal. Alustati edukalt ja peagi tuli tellimusi mitmelt poolt Euroopast. Praegu läheb Pakpoordi toodang Norrasse, Soome, Rootsi, Taani, Hollandisse, Saksamaale, Prantsusmaale, Ðveitsi, Itaaliasse ja Horvaatiasse. Eberle näeb firma tulevikku selles, et investeeritakse tugevaid kaubamärke omavatesse ettevõtetesse, mille rahaline seis ei ole kiita, ega välista mõne firma ülevõtmist ,26 käive kasum 0,2 15, Allikas: Äripäev 0,82 Kai Vare, Eesti Raadio 19