EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED"

Transkript

1 EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED Kalju Loorits Ivar Talvik Tallinn 2007

2 2 Eurokoodeksite programmi tagapõhi 1975 aastal alustas Euroopa Ühenduse Komisjon, toetudes riikide vahelisele lepingule ehitusalase tegevusprogrammiga, mille eesmärgiks oli tehniliste takistuste kõrvaldamine kaubavahetuses ja tehniliste tingimuste ühtlustamine. Selle tegevusprogrammi raames otsustati rajada ehitiste kandekonstruktsioonide projekteerimiseks ühtlustatud tehniliste reeglite süsteem, mis esialgu oleks kasutatav liikmesriikides rahvuslike reeglite alternatiivina ja lõpuks asendaks need. Liikmesriikide esindajatega Juhtkomitee abiga juhtis Komisjon viieteist aasta jooksul programmi, mis viis Eurokoodeksite esimese põlvkonna tekkele ndatel aastatel. Komisjon, EÜ ja EFTA liikmesriigid otsustasid a. anda Eurokoodeksite ettevalmistamise ja avaldamise üle CEN-le, et need edaspidi saaksid Euroopa standardi (EN) staatuse. See ühendab de facto Eurokoodeksid kõikide Nõukogu direktiivide ettekirjutustega ja/või Euroopa standarditega tegeleva komisjoni otsustega koostatakse Eurokoodeksite ENV-versioonid. Just nendel eelstandarditel põhinevad Eestis praegu kasutatavad EPN-id. Alates aastast koostatakse lõplikke Eurokoodekseid (EN), mis vahetavad ENV-versioonid välja. Ehitiste kandekonstruktsioonide Eurokoodeksite programm hõlmab järgmisi standardeid, mis tavaliselt koosnevad reast osadest: EN 1990 Eurokoodeks 0 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; EN 1991 Eurokoodeks 1 Ehituskonstruktsioonide koormused;

3 EN 1992 Eurokoodeks 2 EN 1993 Eurokoodeks 3 EN 1994 Eurokoodeks 4 EN 1995 Eurokoodeks 5 EN 1996 Eurokoodeks 6 EN 1997 Eurokoodeks 7 EN 1998 Eurokoodeks 8 EN 1999 Eurokoodeks 9 Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine; Teraskonstruktsioonide projekteerimine; Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine; Puitkonstruktsioonide projekteerimine; Kivikonstruktsioonide projekteerimine; Geotehniline projekteerimine; Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks; Alumiiniumkonstruktsioonide projekteerimine. 3 Euroopa standardid tunnustavad iga liikmesriigi pädeva ametkonna vastutust ja tagavad nende õiguse määrata rahvuslikul tasandil varutegureid, kui need jäävad riigiti erinevateks. CEN/TC250 on vastutav kõikide ehitiste kandekonstruktsioonide Eurokoodeksite eest. CEN/CENELEC siseeeskirjade kohaselt on järgmiste maade (s.o CEN-I täisliikmete) standardimisorganisatsioonid kohustatud Eurokoodeksid täitmiseks võtma: Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Island, Itaalia, Luksemburg, Malta, Holland, Norra, Portugal, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Inglismaa. Märkus. Alates a. on ka Eesti CEN-i täisliige. EVS-EN 1990:2002 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused EVS-EN :2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused Põhiliselt just neid dokumente on kavas käsitleda praeguses loengus.

4 EVS-EN 1990:2002 EUROKOODEKS Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused EUROCODE Basis of structural design 4 Koosneb eessõnast, kuuest peatükist ja lisadest (s.h rahvuslik lisa NA ja teatmelisa NZ. Eessõna on kõigil eurokoodeksitel valdavalt ühesugune see käsitleb eurokoodeksite programmi tagapõhja, nende staatust ja kasutusala, neid rakendavaid rahvusstandardeid jms. Eessõna lõpuosas käsitletakse konkreetse standardiga seotud asju. Lisateave EN 1990 kohta EN 1990 kirjeldab konstruktsioonide ohutuse, kasutatavuse ja kestvusega seotud põhimõtteid ja nõudeid. EN 1990 aluseks on piirseisundite ja osavarutegurite meetodi samaaegne rakendamine. Uute konstruktsioonide projekteerimisel on EN 1990 ette nähtud kasutamiseks koos Eurokoodeksitega EN 1991 kuni EN 1990 annab juhtnööre konstruktsioonide ohutuse, kasutatavuse ja kestvuse hindamiseks ka arvutusolukordades, mida ei käsitle EN 1991 kuni 1999 (erinevad koormused, konstruktsioonitüübid, materjalid). EN 1990 on mõeldud kasutamiseks konstruktsioonide projekteerimise ja sellega seotud toote-, katsetamis- ning teostusstandardeid koostavatele komiteedele; tellijatele (ehitiste töökindluse ja kestvuse erinõuete formuleerimiseks);

5 projekteerijatele ja ehitajatele; pädevatele ametkondadele. 5 Osavarutegurite ja muude töökindluse parameetrite arvväärtusi soovitatakse kui baasväärtusi, mis tagavad üldtunnustatud töökindluse taseme. Need väärtused on valitud eeldusel, et rakendatakse piisavalt kõrgetasemelist tööjõudu ja kvaliteedi juhtimist. Teistes CEN/TC dokumentides, mille alusdokumendiks on EN 1990, tuleb kasutada samu osavarutegurite ja muude parameetrite väärtusi. EN 1990 rahvuslik lisa EN 1990 annab alternatiivsed protseduurid, väärtused ja soovitused koos viitega, kus nende vahel võib teha rahvusliku valiku. Seepärast peaks EN 1990-t rakendavas rahvuslikus standardis olema rahvuslik lisa, milles on toodud kõik vaadeldaval maal ehitatavate hoonete ja rajatiste projekteerimisel kasutatavad rahvuslikult määratud parameetrite väärtused.

6 PEATÜKK 1 ÜLDIST 6 Käsitlusala EN 1990 on ette nähtud kasutamiseks koos EN 1991 kuni EN 1999-ga hoonete ja rajatiste konstruktsioonide projekteerimisel, hõlmates ka geotehnika aspekte, ehituslikku tuleohutust ning maavärina, ehitamise ja ajutiste konstruktsioonidega kaasnevaid olukordi. EN 1990 on kasutatav ka olemasolevate konstruktsioonide ehituslikuks hindamiseks remondi ja rekonstruktsiooni projekteerimisel või kasutusotstarbe muutmisel. EN 1990 üldised eeldused on: kandesüsteemi skeemi valib ja konstruktsiooni projekteerib kvalifitseeritud ning kogemustega personal; ehitajal on tööks vastavad oskused ja kogemused; tööde teostamise käigus, s.t projektbüroos, tehases ning ehitusplatsil tagatakse nõuetele vastav järelevalve ja kvaliteediohje; kasutatakse EN 1990 või EN 1991 EN 1999 või vastavates teostusstandardites või viidatud dokumentides või tootekirjeldustes spetsifitseeritud ehitusmaterjale ja -tooteid; konstruktsioone hooldatakse nõuetele vastavalt; konstruktsioone kasutatakse vastavalt projektis aluseks võetud eeldustele.

7 Terminid ja määratlused 7 (1) Ehitamisega seotud terminid ehitamine: ehituse või ehitustehnilise töö teostamiseks vajalik tegevus. See termin hõlmab tööd ehituskohal; see vōib tähendada ka detailide valmistamist väljaspool ehitusplatsi ja seejärel toimuvat montaaži ehitusplatsil; ehitise liik: termin, mis viitab ehitise või ehitustehnilise töö funktsioonile - näiteks tööstusehitis, elamu, maanteesild jne.; ehitusmaterjal: ehitustöödel kasutatav materjal, näiteks betoon, teras, puit, kivi jne.; ehitusobjekt (ehitis): kõik, mida ehitatakse või mis on ehitustegevuse tulemus. Siia alla kuuluvad nii hooned, rajatised kui ka ehitustööd. See viitab nii kandekonstruktsioonidele, ehitiste geotehnilistele osadele kui ka mittekandekonstruktsioonidele; ehitusviis: ehitustööde tegemise viis, näiteks ehitamine monteeritavatest detailidest, konstruktsioonide valamine monoliitsest betoonist jne.; kandekonstruktsioon (kandetarind): organiseeritud kogum ühendatavaid elemente, mis on projekteeritud tagama teatud lõpliku jäikuse; konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktiivse süsteemi lihtsustatud skeem, arvutusmudel; konstruktiivne süsteem: hoone vōi rajatise kandeelemendid ja viis, kuidas neid eeldatakse üheskoos toimivat; konstruktsiooni liik: konstruktsiooni (kande-)funktsiooni iseloomustav termin, näiteks tala, post, kaar, rippsild jne.; konstruktsiooni tüüp: viide konstruktsiooni põhimaterjalile - näiteks raudbetoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon jne. (2) Projekteerimisel kasutatavad tähtsamad terminid:

8 projekteeritud kasutusiga: oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta; arvutusolukord: teatud ajavahemikus esinevad füüsikalised tingimused, mille puhul tuleb tagada, et piirseisundeid ei ületata; ajutine arvutusolukord: olukord, mille kestus on lühike võrreldes konstruktsiooni projekteeritud kasutuseaga ja milline võib teatud tõenäosusega esineda näiteks ehitamise vōi remondi ajal; alaline arvutusolukord: olukord,mille kestus on sama suurusjärku konstruktsiooni projekteeritud kasutuseaga. See vastab enamasti tavalistele kasutustingimustele; arvutuskriteeriumid: iga piirseisundi tingimuste täitmist kirjeldavad kvantitatiivsed suurused; erakorraline olukord: olukord, millega kaasnevad erandlikud tingimused konstruktsioonidele, näiteks tulekahju, plahvatus, kokkupõrge või kohalik vigastu; hooldamine: tegevuste kogum konstruktsiooni kasutusea kestel konstruktsiooni kasutusomaduste ja toimivuse säilitamiseks; piirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funktsioone; kandepiirseisund: konstruktsiooni purunemise või oluliste kahjustustega kaasnev seisund, mis tavaliselt vastab konstruktsiooni või selle osa suurimale kandevõimele; kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooni-nõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kriteeriumidele; kandevõime: elemendi, ristlõike või konstruktsiooni mehhaaniline omadus, mida mõõdetakse enamasti jõu või momendi ühikutes, näiteks paindekandevõime, tõmbekandevõime, nõtkekandevõime jne.; tugevus: materjali mehaaniline omadus, mida mõõdetakse tavaliselt pinge ühikutes. 8

9 9 (4) Koormustega seotud terminid: koormus: konstruktsioonile mõjuv jõud (otsene koormus) või välistingimustest põhjustatud deformatsioon (kaudne koormus, mõjur). Kaudseteks koormusteks on näiteks temperatuuri muutused, niiskuse mõju, vajumised jne.; alaline koormus (G): koormus, mis mõjub tõenäoliselt konstruktsiooni kogu arvutusolukorra vältel ja mille suuruse muutumine ajas on tühine või toimub kogu aeg kindlas suunas, kuni koormuse suurus saavutab teatud piirväärtuse; arvutuskoormus (F d ): suurus, mis on saadud normikoormuse korrutamisel osavaruteguriga γ F ; erakorraline koormus (A): reeglina kestuselt lühiajaline koormus, mille esinemise tõenäosus projekteeritud kasutusea vältel on väike. Avarii-koormus võib põhjustada paljudel juhtudel raskeid tagajärgi, kui ei võeta kasutusele eriabinõusid; staatilised koormused: koormused, mis ei tekita konstruktsioonile vōi tema osadele olulist kiirendust; dünaamilised koormused: koormused, mis põhjustavad konstrukt-sioonile või tema osadele märgatava kiirenduse; kinniskoormus: koormus, mille paiknemine konstruktsiooni ulatuses on püsiv ning mille suurus ja suund on määratud kogu konstruktsiooni ulatuses. koormuse esindusväärtus: üksikkoormuse suurus koormus-kombinatsioonis, mis võtab arvesse üksteisest sõltumatute koormuste ebasoodsaimate väärtuste samaaegse esinemise väikese tõenäosuse; koormusvariant (ingl.k. load arrangement): liikuva koormuse asendi, suuruse ja suuna fikseering; koormusjuhtum (ingl.k. load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja ebatäpsused, mis võetakse arvutustes vaadeldaval juhul (kvalitatiivselt) arvesse; koormuskombinatsioon (ingl.k. combination of actions): arvutuskoormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvutamisel piirseisundis mitme

10 koormuse üheaegsel mõjumisel; 10 koormustulem: koormuste mõju konstruktsioonielementide seisundile, näit. sisejõud, momendid, pinged, pikenemised jne.; liikuv koormus: koormus, mille paiknemine ja suurus võivad suvaliselt muutuda konstruktsiooni ulatuses; muutuv koormus (Q): koormus, mis tõenäoliselt ei mõju kogu arvutusolukorra vältel, või mille suurus võib ajas oluliselt muutuda; normikoormus: koormuse nn. "omaväärtus". Juhul, kui normikoormus määratakse statistiliste meetoditega,siis selle suurus võetakse selline, et seda etteantud tõenäosusega ei ületataks konstruktsiooni projekteeritud kasutusea või arvutusolukorra kestel. Normikoormusi kasutatakse piirseisundite meetodi puhul; muutuva koormuse tavaline väärtus: koormuse suurus, mis on määratud nii, et vaadeldava ajavahemikuga võrreldes aeg, mille jooksul see väärtus ületatakse, on tühine, või mille ületamise esinemis-sagedus on piiratud; muutuva koormuse tõenäoline väärtus (...quasi permanent value ): koormuse suurus, mis on määratud nii, et vaadeldava ajavahemikuga võrreldes aeg, mille jooksul see väärtus ületatakse, on märkimis-väärne; muutuva koormuse matemaatiline ootus (keskmine suurus); tavaline koormuskombinatsioon: kombinatsioon, mida arvestatakse konstruktsiooni arvutamisel (taastuvas) kasutuspiirseisundis mingi koormustulemi (näiteks läbipainde v.m.s.) leidmisel ja mida võidakse vaadeldava perioodi vältel korduvalt ületada; töökindlus: üldmõiste, mis hõlmab ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja konstruktsiooni kestvuse mõisted. (5) Materjalide omadustele viitavad terminid: materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) X d : suurus, mis saadakse normatiivse väärtuse jagamisel osavaruteguriga γ M ; materjali omaduse normatiivne väärtus (normiväärtus) X k : materjali omaduse väärtuse alumine (ülemine) piir, mida teatud tõenäosusega ei saavutata oletatavas lõpmatus katsete seerias. See vastab tavaliselt konstruktsiooni

11 materjali teatud omaduse statistilise jaotusega määratud fraktiilile. Teatud tingimustes kasutatakse normiväärtusena nimiväärtust. 11 (6) Geomeetriliste mõõtmetega seotud terminid: normatiivne väärtus: suurus, mis tavaliselt vastab projekteerija poolt määratud mōōtmetele; arvutusväärtus: tavaliselt nimiväärtus.

12 PEATÜKK 2 NÕUDED Põhinõuded 12 Konstruktsioon tuleb projekteerida ja ehitada nii, et see ettenähtud kasutusea jooksul, nõutava töökindluse astmega ning säästlikult talub kõiki ehituse ja kasutusea jooksul esineda võivaid koormusi ja mõjureid ning püsib ettenähtud otstarbeks kasutuskõlblikuna. Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et sellel on nõuetekohane kandevõime, kasutuskõlblikkus ja kestvus. Tulekahju korral peab konstruktsiooni kandevõime säilima nõutud ajavahemiku jooksul. Konstruktsioon tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tema kahjustus plahvatuse, löögi, inimlike vigade v.m.s tagajärjel poleks kohatult suur võrreldes põhjusega. Projekteeritud kasutusiga Tabel Näitlik projekteeritud kasutusea liigitus Projekteeritud kasutusea kategooria Projekteeritud kasutusiga (aastad) Näited 1 10 Ajutised konstruktsioonid (1) Asendatavad konstruktsiooniosad, nt kraanatalad, toed Põllumajanduslikud jms konstruktsioonid 4 50 Hoonete ja muu sarnase kandekonstruktsioonid Monumentaalsed hooned, sillad jm ehitustehnilised rajatised (1) Konstruktsioone või nende osi, mida saab lahti monteerida uuesti kasutamise eesmärgiga, ei tohiks lugeda ajutiseks konstruktsiooniks.

13 13 Kestvus Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et tema seisundi halvenemine projekteeritud kasutusea jooksul ei kahjustaks konstruktsiooni käitumist rohkem kui eeldatud, arvestades keskkonnatingimusi ja ettenähtud hooldustaset. Kvaliteedijuhtimine Nõuetele ja projekteerimisel tehtud eeldustele vastava konstruktsiooni valmistamiseks tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid. Need hõlmavad - töökindlusnõuete määratlusi, - organisatoorseid abinõusid, - kontrolli projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. PEATÜKK 3 PIIRSEISUNDITE MEETODI PÕHIMÕTTED Üldist Vahet tuleb teha kandepiirseisundite ja kasutuspiirseisundite vahel. Arvutusolukorrad tuleks liigitada alaliseks, ajutiseks või erakordseks olukorraks. Ajast sõltuvate mõjudega piirseisundite (nt väsimus) kontroll tuleks siduda konstruktsiooni projekteeritud kasutuseaga. Arvutusolukorrad Arvutusolukorrad tuleb valida arvestades tingimusi, milles konstruktsioon peab oma otstarvet täitma.

14 Arvutusolukorrad tuleb liigitada järgmiselt: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsetele kasutus- tingimustele; ajutine arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni ajutistele kasutustingimustele, näiteks ehituse või remondi ajal; erakordne arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni erandlikele kasutus- või keskkonnatingimustele, nt tulekahju, löögi või lokaalse purunemise tagajärjed (varem avariiolukord); maavärina arvutusolukord, mis vastab konstruktsioonile maavärina tagajärjel mõjuvatele tingimustele. Valitud arvutusolukorrad peavad olema küllalt ranged ja mitmekesised, hõlmamaks kõiki tingimusi, mille esinemist konstruktsiooni ehitus- ja kasutusajal võib põhjendatult ette näha. 14 Kandepiirseisundid Piirseisundid, mis on seotud inimeste ohutusega ja/või konstruktsiooni ohutusega, tuleb liigitada kandepiirseisundeiks. Mõningatel juhtudel tuleks ka piirseisundit, mis on seotud ehitise sisustuse (näit. kallid seadmed vms) kaitsega, liigitada kandepiirseisundiks. Märkus. Iga konkreetse projekti puhul kooskõlastatakse need tingimused tellija ja vastava ametkonnaga. Tuleb kontrollida järgmisi kandepiirseisundeid, kui need on asjakohased: konstruktsiooni kui terviku või selle mis tahes osa staatilise tasakaalu kaotus jäiga keha eeldusel; konstruktsiooni purunemine ülemäärase deformeerumise või mehhanismiks muutumise tõttu, habras purunemine, konstruktsiooni või selle mis tahes osa (kaasa arvatud toed ja vundamendid) stabiilsuse kaotus;

15 purunemine väsimuse või mingi muu ajast sõltuva mõjuri tagajärjel. 15 Kasutuspiirseisundid Piirseisundid, mis on seotud konstruktsiooni või konstruktsioonielementide töötamisega normaalsetes tingimustes, inimeste mugavusega või ehitise välimusega, tuleb liigitada kasutuspiirseisundeiks. Märkus 1. Kasutuskõlblikkusest rääkides mõeldakse "välimuse" all selliseid nähtusi, nagu suur läbipaine ja/või ulatuslik pragunemine, mitte esteetilisi kategooriaid. Tuleb eristada taastuvat ja taastumatut kasutuspiirseisundit. Kasutuspiirseisundi kontrolli aluseks tuleks võtta järgmised kriteeriumid: a) deformatsioonid, mis mõjutavad välimust, kasutajate mugavust või konstruktsiooni funktsioneerimist (kaasa arvatud masinate ja kommunikatsioonide funktsioneerimine), või mis kahjustavad viimistlust või mittekandvaid elemente; b) vibratsioon, mis põhjustab inimestel ebamugavustunnet või piirab konstruktsiooni normaalset funktsioneerimist; c) kahjustused, mis mõjuvad ebasoodsalt välimusele, kestvusele või konstruktsiooni funktsioneerimisele. Arvutus piirseisundite järgi Tuleb kontrollida, et mingit piirseisundit ei ületataks koormuste, materjali- või tooteomaduste ja geomeetriliste parameetrite arvutusväärtuste puhul. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja koormusjuhtumeid. Valitud arvutusolukordade jaoks tuleb välja selgitada kriitilised koormusjuhtumid.

16 16 Konkreetse kontrolli jaoks tuleks valida koormusjuhtumid, mis arvestavad koormuste (võimalikult ebasoodsat) asetust, deformatsioone ning alghälbeid ja mõjuvad samaaegselt fikseeritud muutuvkoormuste ja alaliskoormustega. Võimalikud kõrvalekalded koormuste eeldatud asendist ja suunast tuleb arvesse võtta. PEATÜKK 4 PÕHIMUUTUJAD Koormused ja keskkonnamõjud Koormuste liigitus Koormused tuleb liigitada nende ajas muutumise järgi: alaliskoormused (G) nt konstruktsioonide omakaal, kohakindlate seadmete ja teekatendi kaal, mahukahanemise ja ebaühtlase vajumise põhjustatud kaudne koormus; muutuvkoormused (Q) nt hoone vahelagedele, taladele ja katusele mõjuv kasuskoormus, tuule- või lumekoormus; erakordsed koormused (A) - nt plahvatus, sõiduki põrge (varem - avariikoormused). Märkus. Sunddeformatsioonidest tingitud kaudsed koormused võivad olla kas alalised või muutuvad. Sõltuvalt ehitise asukohast võivad teatud koormused, nagu näiteks maavärinakoormus ja lumekoormus olla kas erakordne ja/või muutuvkoormus, vt EN 1991 ja EN Vee põhjustatud koormust võib lugeda alaliseks ja/või muutuvaks olenevalt selle suuruse muutumisest ajas. Koormusi tuleb liigitada ka

17 nende rakendusviisi järgi: otsene või kaudne (nt sunddeformatsioonid); asukoha iseloomu järgi: fikseeritud koormus (kinniskoormus) või vabakoormus (liikuvkoormus); mõjumise iseloomu ja/või konstruktsiooni reageeringu järgi: staatiline või dünaamiline. 17 Koormuste normväärtused Koormuse normväärtus F k on selle peamine esindussuurus. See tuleb määrata keskmise, ülemise, alumise või nimiväärtusena (ilma viiteta kindlale statistilisele jaotusele) vt EN 1991; projektdokumentatsioonis kooskõlas EN 1991-s esitatud meetoditega. Alaliskoormuse normväärtus tuleb määrata järgmiselt: kui alaliskoormuse G varieeruvus on väike, võib kasutada ühte ja ainukest väärtust G k, kui alaliskoormuse G varieeruvus ei ole väike, peab kasutama kahte erinevat väärtust: ülemist väärtust G k,sup ja alumist väärtust G k,inf. Konstruktsiooni omakaalu võib väljendada ühe normväärtusega, mis on arvutatud nimimõõtmete ja keskmise mahukaalu põhjal vastavalt EN le. Eelpingekoormus (P) tuleks lugeda alaliskoormuseks, mille on põhjustanud kas konstruktsioonile rakendatud kontrollitud jõud või sunddeformatsioonid. Neid kahte eelpingestustüüpi tuleks vajaduse korral teineteisest eristada (eel- või järeltõmmatud pingearmatuuriga). Märkus. Eelpingestusjõu normväärtus ajahetkel t võib olla kas suurim väärtus P k,sup(t) või vähim väärtus P k,inf(t). Kandepiirseisundis võib kasutada keskmist väärtust P m(t). Detailne info on esitatud EN 1992 kuni EN 1996 ja EN 1999-s. Muutuvkoormuste normväärtus (Q k ) tuleb määrata järgmiselt:

18 suurim väärtus, mida valitud tõenäosusega ei ületata või vähim väärtus, mis valitud tõenäosusega saavutatakse teatud aja jooksul; nimiväärtus sel juhul, kui ei ole teada väärtuse statistilist jaotust. 18 Märkus 1. Väärtused on esitatud EN 1991 eri osades. Märkus 2. Ilmastikukoormuste normväärtused määratakse nii, et nende ajas muutuva osa ületamise tõenäosus ühe aasta jooksul on 0,02. See on samaväärne keskmise kordumissagedusega üks kord 50 aasta jooksul. Siiski võib mõningatel juhtudel koormuse ja/või arvutusolukorra iseärasustest tingituna olla sobivam võtta aluseks mõni teistsugune tõenäosuse näitaja. Erakordsete koormuste arvutusväärtus A d määratakse iga projekti jaoks eraldi. Muud muutuvkoormuste esindusväärtused Muud muutuvkoormuste esindusväärtused on: a) kombinatsiooniväärtus korrutis ψ 0 Q k, mida kasutatakse kandepiirseisundi ja taastumatu kasutuspiirseisundi kontrollimiseks; b) tavaväärtus korrutis ψ 1 Q k, mida kasutatakse erakordset koormust sisaldava kandepiirseisundi ja taastuva kasutuspiirseisundi kontrollimisel Märkus 1. Hoonete puhul on tavaväärtus valitud nii, et selle ületamise aeg on keskmiselt 1% vaadeldavast arvutusperioodist; sildade liikluskoormuse puhul on tavaväärtuse esinemissageduseks keskmiselt 1 kord nädalas.... c) korrutisena ψ 2 Q k esitatud tõenäolist väärtust kasutatakse kandepiirseisundi erakordse arvutusolukorra ja taastuva kasutuspiirseisundi kontrollimiseks, aga ka koormuse pikaajalise mõju hindamisel. Märkus. Hoone vahelagede koormuse tõenäoline väärtus on valitud nii, et see ületatakse poole arvutusperioodi jooksul. Tõenäolist väärtust võib määrata ka keskmise väärtusena valitud perioodi jooksul. Tuule- või liikluskoormuse puhul võetakse tõenäoline koormus üldjuhul võrdseks nulliga. Väsimuskoormuste esitamine...

19 Dünaamiliste koormuste esitamine Geotehnilised koormused Geotehnilised koormused tuleb määrata kooskõlas EN ga. Keskkonnamõjud Keskkonnamõjud, mis võivad mõjutada konstruktsiooni kestvust, tuleb arvesse võtta konstruktsiooni materjali ja konstruktiivse skeemi valikul ning detailide konstrueerimisel. Märkus. Vastavad juhised on antud EN 1992 kuni EN 1999-s. Keskkonnamõjusid tuleks võimaluse korral ka kvantitatiivselt kirjeldada. PEATÜKK 5... KONSTRUKTSIOONI ARVUTUS JA PROJEK- TEERIMINE KATSETE ABIL PEATÜKK 6 KONTROLL OSAVARUTEGURITE MEETODI ABIL Üldist Osavarutegurite meetodi kasutamisel tuleb kontrollida, et üheski võimalikus arvutusolukorras ei ületataks ühtegi võimalikku piirseisundit juhul, kui arvutusmudelis rakendatakse koormuse või selle mõju ning materjali tugevuse arvutusväärtusi. Valitud arvutusolukorra ja vastava piirseisundi puhul tuleks kriitilise koormusjuhtumi jaoks üksikkoormused rakendada kombinatsioonidena nii, nagu on ette nähtud käesolevas peatükis. Ühte kombinatsiooni ei tohi kuuluda

20 koormused, mis ei saa samaaegselt esineda näiteks füüsikalistel põhjustel. 20 Arvutusväärtused tuleks saada normväärtustest või muudest esindusväärtustest osavarutegurite ja muude tegurite abil nii nagu on kirjeldatud käesolevas peatükis ja EN 1991 kuni EN Piirangud (1) EN 1990-s esitatud rakendusjuhiste kasutamine piirdub konstruktsiooni kandeja kasutuspiirseisundi kontrolliga staatiliste koormuste puhul, kaasa arvatud juhud, kus koormuse dünaamilist mõju hinnatakse kasutades ekvivalentseid kvaasistaatilisi koormusi ja dünaamikategureid, näiteks tuule- või liikluskoormuse puhul. Mittelineaarse arvutuse ja väsimusarvutuse puhul tuleks kasutada EN 1991 kuni 1999 eri osades esitatud erijuhiseid. Arvutusväärtused Koormuste arvutusväärtused (1) Koormuse F arvutusväärtuse F d võib esitada üldkujul: F d = γ f F rep F rep =ψf k, (6.1a) (6.1b) kus F k koormuse normväärtus; F rep koormuse esindusväärtus; γ f koormuse osavarutegur, mis võtab arvesse koormuse võimalikku kõrvalekallet esindusväärtusest ebasoodsas suunas;... ψ kas 1,00 või ψ 0, ψ 1 või ψ 2. Koormustulemite arvutusväärtused (1) Konkreetse koormusjuhtumi koormustulemite arvutusväärtused (E d ) võib üldjuhul väljendada kujul:

21 21 E d = γ Sd E (γ f,i F rep,i ; a d ); i 1, (6.2) kus a d geomeetrilise parameetri arvutusväärtus (vt 6.3.4); γ Sd osavarutegur, mis võtab arvesse koormustulemi mudeli (mõnel juhul ka koormuse mudeli) ebatäpsused (2) Enamikel juhtudel võib teha järgmise lihtsustuse: E d = E (γ F,i F rep,i ; a d ); i 1 (6.2a) kus γ F,i = γ Sd γ f,i (6.2b) Märkus. Vajaduse korral, näiteks geotehniliste koormuste korral, võib osavarutegureid γ F,i rakendada üksikkoormuste koormustulemitele või ainult üht osavarutegurit γ F kogu koormuskombinatsiooni koormustulemile. (3)P Kui on vajalik teha vahet alaliskoormuse soodsal ja ebasoodsal mõjul, siis tuleb kasutada kaht erinevat osavarutegurit (γ G,inf ja γ G,sup ).... Materjali- ja tooteomaduste arvutusväärtused (1) Materjali või toote omaduse arvutusväärtuse võib esitada üldkujul: X d = ηx k /γ m, (6.3) kus X k materjali- või tooteomaduse normväärtus [vt 4.2(3)]; η üleminekuteguri keskmine väärtus, mis võtab arvesse mahu, mõõtkava, niiskuse ja temperatuuri mõju jms võimalikke parameetreid; γ m materjali- või tooteomaduse osavarutegur, mis võtab arvesse materjali- või tooteomaduse võimalikku kõrvalekallet normväärtusest ebasoodsas suunas, üleminekuteguri η juhuslikku osa. (2) Alternatiivina võib üleminekutegur η sobivatel juhtudel sisalduda: ilmutamata kujul normväärtuses endas või

22 teguris γ M, mida kasutatakse γ m asemel [vt avaldis (6.6b)]. 22 Geomeetriliste parameetrite arvutusväärtused (1) Nende geomeetriliste parameetrite arvutusväärtused, mida kasutatakse koormustulemite ja/või kandevõime arvutamisel, näiteks elementide mõõtmed, võib esitada nimiväärtustena: a d = a nom. (6.4) (2)P Kui geomeetriliste parameetrite kõrvalekalde mõju konstruktsiooni töökindlusele on märkimisväärne (nt koormuse või tugede asukoha ebatäpsus), põhjustades nn teist järku nähtusi, tuleks geomeetriliste parameetrite arvutusväärtused määrata järgmiselt: a d = a nom ± a, (6.5) kus a võtab arvesse võimalikke norm- või nimiväärtuse kõrvalekaldeid ebasoodsas suunas; mitme geomeetrilise kõrvalekalde samaaegse esinemise liituvat mõju. (3) Muude kõrvalekallete mõjud tuleks arvesse võtta koormuse (γ F ) ja/või kandevõime (γ M ) osavaruteguritega. Arvutuslik kandevõime (1) Arvutuslikku kandevõimet R d võib väljendada avaldisega: R d 1 X = R d i d i i d γ Rd γ Rd γ m, i 1 ( ; ) k, i X a = R η ; a 1,, (6.6) kus γ Rd osavarutegur, mis arvestab kandevõime arvutusmudeli võimalikku ebatäpsust, ja lisaks sellele geomeetrilisi kõrvalekaldeid, kui neid ei ole otseselt arvutusmudelis määratud [vt 6.3.4(2)]; X d,i materjali omaduse i arvutusväärtus.

23 (2) Võib kasutada avaldise (6.6) lihtsustatud kuju: 23 R d X, k i = R η ; a i 1 i d, (6.6a) γ M, i kus γ M,i = γ Rd γ m,i. (6.6b) Märkus. η i võib sisalduda teguris γ M,i, vt 6.3.3(2). (3) Alternatiivina avaldisele (6.6a), võib arvutusliku kandevõime saada otse materjali või toote omaduse normväärtusest ilma üksikute põhimuutujate arvutusväärtuste määramiseta, kasutades seost: R d = R k /γ M. (6.6c) Märkus. Niisugust lähenemist kasutatakse ühest materjalist tehtud toodete või elementide puhul (nt teraskonstruktsioonid) ja projekteerimisel katsete põhjal. (4) Alternatiivina avaldistele (6.6a) ja (6.6c) võib kasutada järgnevat avaldist konstruktsioonide ja konstruktsioonielementide jaoks, mida arvutatakse mittelineaarsete meetoditega ja koosnevad mitmest koostöötavast materjalist, või kui pinnase omadused on otseselt kaasatud konstruktsiooni kandevõime arvutusse: 1 γ m,1 R d R η 1X k,1; ηi X k, i( i 1) ; a γ M, 1 γ m, i = > d (6.6d) Märkus. Mõnel juhul võib arvutuslikku kandevõimet väljendada rakendades osavarutegureid γ M otseselt üksikutele materjali omadustega määratud kandevõime väärtustele. Kandepiirseisundid Üldist (1)P Järgmisi kandepiirseisundeid tuleb kontrollida: a) EQU konstruktsiooni või selle mingi jäiga kehana käsitletava osa staatikalise tasakaalu kaotus, kus

24 - on olulised ka väiksed muutused üksiku koormuse väärtuses või asendis ja - konstruktsioonimaterjalide ning pinnase tugevus ei ole üldjuhul määravad; 24 b) STR konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi purunemine või suur deformatsioon sellistes konstruktsioonides (vundamendid, vaiad, keldriseinad jne), kus määravaks saab üldjuhul konstruktsioonimaterjali tugevus (siia kuulub ka nt varraskonstruktsioonide stabiilsuse kaotus); c) GEO pinnase kandevõime kaotus või ülemäärane deformatsioon juhtudel, kus määravaks saab pinnase tugevus; d) FAT konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi väsimuspurunemine. (2)P Koormuste arvutusväärtused peavad olema kooskõlas lisa A juhistega. Staatilise tasakaalu ja kandevõime kontroll (1)P Konstruktsiooni staatilise tasakaalu piirseisundi (EQU) käsitlemisel tuleb kontrollida, et E d,dst E d,stb, (6.7) kus E d,dst stabiilsust vähendavate koormuste koormustulemi arvutusväärtus, E d,stb stabiilsust suurendavate koormuste koormustulemi arvutusväärtus. (2) Vajaduse korral lisanduvad staatilise tasakaalu piirseisundi kontrolli tingimusse lisaliikmed, näiteks jäikade kehade vaheline hõõrdetegur. (3)P Käsitledes ristlõike, konstruktsioonielemendi või liite purunemise või suurte deformatsioonide piirseisundit (STR ja/või GEO), tuleb kontrollida, et E d R d, (6.8) kus E d koormustulemite, nagu sisejõud, moment või mitut jõudu või momenti asendav vektor, arvutusväärtus,

25 R d vastava kandevõime arvutusväärtus. 25 Märkus 1. STR ja GEO arvutuse üksikasjalikud juhised on esitatud lisas A. Koormuskombinatsioonid (v. a. väsimuskontroll) Üldist (1)P Iga kriitilise koormusjuhtumi jaoks tuleb koormustulemi arvutusväärtus (E d ) määrata üheaegselt mõjuvate koormuste väärtuste kombineerimise teel. (2) Igas koormuskombinatsioonis peaks olema kas domineeriv muutuvkoormus või erakordne koormus (s.o avariikoormus).... (4)P Kui kontrolli tulemused on väga tundlikud alaliskoormuse suuruse erinevuse suhtes konstruktsiooni eri piirkondades, siis tuleb koormuse soodsat ja ebasoodsat osa arvesse võtta eraldi koormustena. (5) Kui ühe ja sama koormuse erinevate koormustulemite (nt paindemoment ja pikijõud omakaalust) ebasoodsamate väärtuste esinemine ei ole täielikus korrelatsioonis, tuleks iga soodsalt mõjuva komponendi osavarutegurit vähendada.... Alalise või ajutise arvutusolukorra koormuskombinatsioonid (põhikombinatsioonid) (1) Koormustulemi üldkuju peaks olema: E d ( γ G γ P; γ Q ; γ ψ Q ); j 1; 1 = γ E i (6.9a) Sd g, j k, j ; p q,1 k,1 q, i 0, i k, i > (2) Arvutustes kasutatava koormustulemite kombinatsiooni aluseks tuleks võtta domineeriva muutuvkoormuse arvutusväärtus ja mittedomineerivate muutuvkoormuste kombinatsiooniväärtused: E d ( G γ P; γ Q ; γ ψ Q ); 1 = E γ j ; i > 1 (6.9b) G, j k, j ; P Q,1 k,1 Q, i 0, i k, i

26 (2) Avaldises (6.9b) sulgudes esitatud koormuskombinatsiooni võib esitada kujul γ G + γ P + γ Q + γ ψ Q (6.10) G, j k, j P Q,1 k,1 j 1 i> 1 või alternatiivina valides STR ja GEO piirseisundite jaoks ebasoodsaima kahest Q, i järgnevast (siin on EVS-EN-s ülemises valemis viga!): 0, i k, i 26 γ G + γ P j 1 + γ ξ γ G + γ P + γ j 1 G, j j k, j G, j k, j P P Q,1 ψ Q,1 0,1 Q Q k,1 k,1 + + γ γ i> 1 i> 1 Q, i Q, i ψ ψ 0, i 0, i Q Q k, i k, i, (6.10a) (6.10b) kus + tähendab "mõjuvad samaaegselt ühes kombinatsioonis", Σ tähendab "kombinatsiooni koormustulem", ξ ebasoodsa alaliskoormuse G vähendustegur. Märkus. Täpsemad juhised selle võimaluse kohta on toodud lisas A. (4) Kui koormuste ja koormustulemite vaheline seos ei ole lineaarne, tuleks rakendada avaldist (6.9a), kui koormustulem suureneb vähem kui koormus ja avaldist (6.9b), kui koormustulem suureneb rohkem kui koormus [vt ka (4)]. Erakordse arvutusolukorra koormuskombinatsioonid (1) Koormustulemi üldkuju peaks olema: E d [ P; A ;( või ψ ) Q ; ψ Q ]; j 1; 1 = E G ψ i. (6.11a) k, j; d 1,1 2,1 k,1 2, i k, i > (2) Sulgudes oleva koormuskombinatsiooni võib esitada kujul: G + P + A + ( ψ või ψ ) Q + ψ Q. (6.11b) k, j d 1,1 2,1 k,1 2, i k, i j 1 i> 1 (3) Valik ψ 1,1 Q k,1 või ψ 2,1 Q k,1 vahel sõltub erakordse arvutusolukorra iseloomust (löök, tulekahju jne.) (4) Erakordsete olukordade koormuskombinatsioonid peavad kas sisaldama otseselt erakordset koormust A (tuli või löök) või

27 viitama olukorrale pärast erakordset juhtu (A = 0). Tulekahjuolukorra puhul peaks A d väljendama (lahus temperatuuri mõjust materjaliomadustele) tulekahjust tingitud kaudset termokoormuse arvutusväärtust. Kasutuspiirseisundid Kontroll (1)P On vaja kontrollida, et E d C d, (6.13) kus C d vastava kasutuskriteeriumi lubatav piir-arvutusväärtus, E d kasutuskriteeriumis määratud koormustulemite arvutusväärtus, mis on määratud vastava kombinatsiooniga. Kasutuskriteeriumid (1) Kasutusnõuetes arvesse võetavad deformatsioonid tuleks määrata kas vastavalt lisa A juhistele kooskõlas ehitise tüübiga või kokkuleppel tellija ja rahvusliku ametkonnaga. Märkus. Teiste kasutuskriteeriumide kohta nagu prao laius, pinge ja suhtelise deformatsiooni piirangud, libisemiskindlus vt juhised EN 1991 kuni EN Koormuskombinatsioonid... (2) Kasutuspiirseisundi koormuskombinatsioonid on määratletud järgmiste avaldistega. Märkus. Nendes avaldistes eeldatakse, et kõik osavarutegurid on võrdsed 1,0-ga. a) Normkombinatsioon (varem harv e. normatiivne kombinatsioon): E ( P; Q ; Q ) j 1; 1 d = E Gk, j ; k,1 ψ 0, i k, i i, (6.14a) kus sulgudes oleva koormuskombinatsiooni võib esitada kujul

28 G + P + Q + ψ Q. (6.14b) k, j k,1 j 1 i> 1 0, i k, i 28 Märkus. Normkombinatsiooni kasutatakse üldjuhul taastumatute kasutuspiirseisundite puhul. b) Tavaline kombinatsioon (varem harilik kombinatsioon): E d ( P; Q ; ψ Q ) j 1; 1 = E G ψ i, (6.15a) k, j ; 1,1 k,1 2, i k, i kus sulgudes oleva koormuskombinatsiooni võib esitada kujul G + P + ψ Q + ψ Q. (6.15b) k, j 1,1 k,1 j 1 i> 1 Märkus. Tavalist kombinatsiooni kasutatakse üldjuhul taastuvate kasutuspiirseisundite puhul. c) Tõenäoline kombinatsioon: E 2, i k, i ( P; Q ) j 1; 1 d = E Gk, j ; ψ 2, i k, i i, (6.16a) kus sulgudes oleva koormuskombinatsiooni võib esitada kujul G + P + ψ Q, (6.16b) k, j j 1 i> 1 Märkus. Tõenäolist kombinatsiooni kasutatakse üldjuhul koormuse pikaajalise toime ja konstruktsiooni välimusega seotud piirseisundite puhul. (3) Eelpingestuskoormuse esindusväärtuste puhul (s.o P k või P m ) peaks lähtuma vastavat eelpingestust käsitlevas Eurokoodeksi nõuetest. 2, i k, i Materjalide osavarutegurid (kasutuspiirseisundis!) (1) Kasutuspiirseisundites tuleks materjalide omaduste osavarutegur γ M võtta võrdseks 1,0-ga juhul, kui EN 1992 kuni EN 1999 pole teisiti määratud.

29 Standardi EVS-EN 1990: 2002 lisad LISA A.1 (normatiivlisa) 29 RAKENDAMINE HOONETE PUHUL A.1.1 Kasutusala (1) Lisa A.1 esitab hoonetele mõjuvate koormuskombinatsioonide määramise reeglid ja meetodid. Samuti esitatakse hoonete projekteerimisel soovitatavad alaliste, muutuvate ja erakordsete koormuste arvutusväärtused ning teguri ψ väärtused. A.1.2 Koormuskombinatsioonid A Üldist (1) Koormuskombinatsioonides ei tohiks koos arvestada koormustulemeid, mis füüsikalistel või funktsionaalsetel põhjustel ei saa samaaegselt esineda.... A Teguri ψ väärtused (1) Teguri ψ väärtused peaksid olema kindlaks määratud rahvuslikus lisas. Tabel A.1.1 Hoonetele soovitatavad teguri ψ väärtused Koormus ψ 0 ψ 1 ψ 2 Hoone kasuskoormus vastavalt klassile: Klass A: elamispinnad Klass B: ametipinnad Klass C: pinnad rahva kogunemisteks Klass D: äripinnad Klass E: laopinnad Klass F: liikluspinnad sõiduki kaal 30 kn Klass G: liikluspinnad 30 kn < sõiduki kaal 160 kn 0,7 0,7 0,7 0,7 1,0 0,7 0,7 0,5 0,5 0,7 0,7 0,9 0,7 0,5 0,3 0,3 0,6 0,6 0,8 0,6 0,

30 Klass H: katused Lumekoormus (vt EN )*: Soome, Island, Norra, Rootsi Ülejäänud CEN liikmesriigid kohtades kõrgusega merepinnast H > 1000 m Ülejäänud CEN liikmesriigid kohtades kõrgusega merepinnast H 1000 m 0,70 0,70 0,50 0,50 0,50 0,20 Tuulekoormus (vt EN ) 0,6 0,2 0 Temperatuur (mitte tule) hoones 0,6 0,5 0 (vt EN ) Märkus. ψ väärtused võib seada rahvusliku lisaga. * Mittemärgitud riikide kohta vaata vastavaid kohalikke tingimusi. NA Teguri ψ väärtused 0,20 0, Tabel NA.1.1 Hoonetele kasutatavad teguri ψ väärtused Eestis Koormus ψ 0 ψ 1 ψ 2 Hoone kasuskoormus vastavalt klassile Klass A: elamispinnad Klass B: ametipinnad Klass C: pinnad rahva kogunemiseks Klass D: äripinnad Klass E: laopinnad Klass F: liikluspinnad sõiduki kaal < 30 kn Klass G: liikluspinnad 30 kn < sõiduki kaal < 160 kn Klass H: katused 0,7 0,7 0,7 0,7 1,0 0,7 0,7 0 0,5 0,5 0,7 0,7 0,9 Lumekoormus (vt EN ) 0,5 0,2 0 Tuulekoormus (vt EN ) 0,6 0,2 0 Temperatuur hoones (vt EN ) 0,6 0,5 0 0,7 0,5 0 0,3 0,3 0,6 0,6 0,8 0,6 0,3 0 A.1.3 Kandepiirseisund A Alalise ja ajutise arvutusolukorra arvutuskoormused

31 (1) Kasutuspiirseisundi arvutuskoormused alalises ja ajutises arvutusolukorras [avaldised (6.9a) ja (6.10b)] peaksid vastama tabelitele A.1.2(A) kuni A.1.2(C) [Eestis tabelitele NA.1.2(A) kuni NA.1.2(C)]. 31 (2) Kui kandepiiseisund on väga tundlik alaliskoormuse suuruse muutumise suhtes, tuleks kasutada tabelites A.1.2(A) kuni A.1.2(C) toodud ülemisi ja alumisi normväärtusi 4.1.2(2)P kohaselt. (3) Ehituskonstruktsioonide staatilist tasakaalu (EQU, vt 6.4.1) tuleks kontrollida tabelis A.1.2(A) toodud arvutuskoormustega. (4) Geotehnilise koormuseta konstruktsioonielementide tugevuskontrolliks (STR, vt 6.4.1) tuleks kasutada tabelis A.1.2(B) toodud koormuse arvutusväärtusi. (5) Geotehnilistest koormustest ja pinnase kandevõimest (GEO, vt 6.4.1) olenevate konstruktsioonielementide (vundamendid, vaiad, keldriseinad jne) kontrollarvutusel (STR) tuleks kasutada ühte kolmest alltoodud variandist, geotehniliste koormuste ja kandevõime puhul lähtuda standardist EN variant: kasutada geotehniliste koormuste jaoks tabelitest A.1.2(C) ja A.1.2(B) samu arvutusväärtusi, mida kasutatakse muude mittedomineerivate koormuste puhul. Üldjuhul toimub vundamentide mõõtmete ja kandevõime määramine tabelite A.1.2(C) ja A.1.2(B) alusel; 2. variant: kasutad geotehniliste koormuste jaoks arvutusväärtusi tabelist A.1.2(B) nagu muude mittedomineerivate koormuste puhul; 3. variant: kasutad geotehniliste koormuste jaoks arvutusväärtusi tabelist A.1.2(C), rakendades muudele koormustele osavarutegurid tabelist A.1.2(B). Märkus. Kasutatava variandi otsustab rahvuslik lisa. (6) Ehituskonstruktsioonide üldist püsivust (näiteks nõlvale toetuva hoone püsivus) tuleks kontrollida EN 1997 kohaselt.

32 32 (7) Hüdraulilist ja üleslükke toimel purunemist (näiteks hoone süvendi põhjas) tuleks kontrollida EN 1997 kohaselt. Tabel A.1.2(A) Koormuste arvutusväärtused (EQU)(kogum A) Kaasnevad Alaline ja Alaliskoormused Domineeriv muutuvkoormused ajutine arvutusolukord Ebasoodne muutuv- Soodne Peamine Muud koormus (*) mõju mõju (kui leidub) Valem (6.10) γ Gj,sup G kj,sup γ Gj,inf G kj,inf γ Q,1 Q k,1 γ Q,i ψ 0,i Q k,i (*) Need muutuvkoormused, mis on esitatud tabelis A.1.1 Märkus 1. Teguri γ väärtused võivad olla määratud rahvusliku lisaga. Teguri γ soovitatavad väärtused on: γ Gj,sup = 1,10 γ Gj,inf = 0,90 γ Q,1 = 1,50, kui koormus on ebasoodne (soodsa koormuse korral 0) γ Q,i = 1,50, kui koormus on ebasoodne (soodsa koormuse korral 0) Märkus 2. Kui staatilise tasakaalu kontroll sisaldab ka konstruktsioonielementide kandevõimet, võib tabelite A.1.2(A) ja A.1.2(B) alusel tehtava kahe eraldi kontrolli asemel kasutada alternatiivina kombineeritud kontrolli tabeli A.1.2(A) alusel (kui seda lubab rahvuslik lisa) järgmiste teguri γ soovitatavate väärtuste abil. Soovitatavad teguri γ väärtused võivad olla muudetud rahvusliku lisaga. γ Gj,sup = 1,35 γ Gj,inf = 1,15 γ Q,1 = 1,50, kui koormus on ebasoodne (soodsa koormuse korral 0) γ Q,i = 1,50, kui koormus on ebasoodne (soodsa koormuse korral 0), eeldusel, et nii alaliskoormuse soodsale kui ka ebasoodsale osale rakendatav γ Gj,inf = 1,00 ei tekita ebasoodsamat mõju.

33 Vastav tabel Rahvuslikus Lisas NA 33 Tabel NA.1.2(A) Koormuste arvutusväärtused (EQU staatikaline tasakaal) Alaline ja ajutine arvutusolukord Valem (6.10) Alaliskoormused Ebasoodne Soodne mõju mõju G G Domineeriv muutuvkoormus (*) Muud muutuvkoormused γ γ Gj, sup kj, sup γ Gj, inf kj, inf γ Q, 1Qk1 Q, iψ 0, iq k, i (*) Need muutuvkoormused, mis on esitatud tabelis A.1.1 γ Gj,sup = 1,10 γ = 0,90 Gj,inf γ Q,1 = 1,50, kui koormus on ebasoodne, koormuse soodsa mõju korral γ Q, 1 = 0 γ Q,i = 1,50, kui koormus on ebasoodne, koormuse soodsa mõju korral γ Q, i = 0

34 34 Vt. eraldi leht, mis on pööratud teistpidi

35 Vastav tabel Rahvuslikus Lisas NA Tabel NA.1.2(B) Koormuste arvutusväärtused (STR / GEO konstruktsiooni või -elemendi purunemine, stabiilsuskadu jms, kus määrav on materjali tugevus; pinnase kandevõime kaotus jms, kus on määrav pinnase tugevus) 35 Alaline ja ajutine arvutusolukord Valem (6.10) Alaliskoormused Ebasoodne Soodne mõju mõju G G Domineeriv muutuvkoormus Muud muutuvkoormused (*) γ Gj, sup kj, sup γ Gj, inf kj, inf γ Q, 1Qk1 γ Q, iψ 0, iq k, i (*) Need muutuvkoormused, mis on esitatud tabelis A.1.1 γ Gj,sup = 1,20 (GEO arvutustes Gj,sup γ = 1,00 Gj,inf γ = 1,15) γ Q,1 = 1,50, kui koormus on ebasoodne, koormuse soodsa mõju korral γ Q, 1 = 0 γ Q,i = 1,50, kui koormus on ebasoodne, koormuse soodsa mõju korral γ Q, i = 0 Lisaks sellele tuleb konstruktsiooni või -elementi kontrollida ainult alaliskoormuse ebasoodsast mõjust lähtudes, rakendades osavarutegurit γ = 1,35 Gj,sup

36 Tabel A.1.2(C) Koormuste arvutusväärtused (STR/GEO)(kogum C) 36 Alaline ja ajutine arvutusolukord Alaliskoormused Ebasoodne mõju Soodne mõju Domineeriv muutuvkoormus (*) Kaasnevad muutuvkoormused (*) Peamine Muud (kui leidub mõni) Valem (6.10) γ Gj,sup G kj,sup γ Gj,inf G kj,inf γ Q,1 Q k,1 γ Q,i ψ 0,i Q k,i (*) Need muutuvkoormused, mis on esitatud tabelis A.1.1 Märkus. Teguri γ väärtused võivad olla määratud rahvusliku lisaga. Teguri γ soovitatavad väärtused on: γ Gj,sup = 1,00 γ Gj,inf = 1,00 γ Q,1 = 1,30, kui koormus on ebasoodne (soodsa koormuse korral 0) γ Q,i = 1,30, kui koormus on ebasoodne (soodsa koormuse korral 0) Vastav tabel Rahvuslikus Lisas NA Tabel NA.1.2(C) Koormuste arvutusväärtused (STR / GEO vundamendid ja muud pinnasega seonduvad konstruktsioonielemendid, kui määravaks saab nende vajumine) Alaline ja ajutine arvutusolukord Valem (6.10) Alaliskoormused Ebasoodne Soodne mõju mõju G G Domineeriv muutuvkoormus (*) Muud muutuvkoormused (*) γ Gj, sup kj, sup γ Gj, inf kj, inf γ Q, 1 Q k1 γ Q, iψ 0, iq k, i (*) Need muutuvkoormused, mis on esitatud tabelis A.1.1 γ Gj,sup = 1,00 γ = 1,00 Gj,inf γ Q,1 = 1,30, kui koormus on ebasoodne, koormuse soodsa mõju korral γ Q, 1 = 0 γ Q,i = 1,30, kui koormus on ebasoodne, koormuse soodsa mõju korral γ Q, i = 0

37 A Koormuste arvutussuurused erakordses ja maavärinaarvutusolukorras 37 (1) Erakordses ja maavärina-arvutusolukorras tuleks kandepiirseisundi koormuste [avaldised (6.11a) kuni (6.12b)] osavaruteguriks võtta 1,0. Teguri ψ väärtused on toodud tabelis A.1.1 (vaata ka EN 1998). Tabel A.1.3 Koormuste arvutusväärtused erakordsetes ja maavärinakoormuskombinatsioonides Kaasnevad Alaliskoormused Arvutusolukord muutuvkoormused (**) Domineeriv erakordne või maavärinakoormus Erakordne koormus (*) Valem (6.11a/b) Maavärinakoormus Valem Ebasoodne mõju Soodne mõju Peamine (kui leidub) G kj,sup G kj,inf A d või ψ 1,1 Q k1 ψ 2,1 Q k1 Muud ψ 2,i Q k,i G kj,sup G kj,inf γ I A Ek või A Ed ψ 2,i Q k,i (6.12a/b) (*) Erakordses arvutusolukorras võib peamiseks muutuvkoormuseks võtta tema tavalise või (maavärina koormuskombinatsioonides) tõenäolise väärtuse. Valiku määrab rahvuslik lisa olenevalt erakordse koormuse olemusest. (**) Need muutuvkoormused, mis on esitatud tabelis A.1.1. Vastav tabel Rahvuslikus Lisas NA: Tabel NA.1.3 Koormuste arvutusväärtused erakordsetes ja maavärinakoormuskombinatsioonides Alaliskoormused Domineeriv erakordne Teised muutuvkoormused (*) Arvutusolukord Ebasoodne mõju Soodne mõju või maavärinakoormus Peamine (kui leidub) Muud Erakordne olukord G kj,sup G kj, inf A d ψ 1,1 Q k1 ψ 2,i Q k, i Valem (6.11a/b) Maavärina olukord G kj,sup G kj, inf A Ed ψ 2,i Q k, i Valem (6.12a/b) (*) Need muutuvkoormused, mis on esitatud tabelis A.1.1 A.1.4 Kasutuspiirseisund

38 38 A Koormuste osavarutegurid (1) Kasutuspiirseisundi arvutustes tuleks koormuste osavaruteguriks võtta 1,0, välja arvatud EN 1991 kuni EN 1999 eraldi määratud juhtudel. Tabel A.1.4 Koormuskombinatsioonides kasutatavad koormuste arvutusväärtused Koormuskombinatsioon Alaliskoormused G d Muutuvkoormused Q d Ebasoodne mõju Soodne mõju Domineeriv Muud Normatiivne G kj,sup G kj,inf Q k,1 ψ 0,i Q k,i Tavaline G kj,sup G kj,inf ψ 1,1 Q k,1 ψ 2,i Q k,i Tõenäoline G kj,sup G kj,inf ψ 2,1 Q k,1 ψ 2,i Q k,i A Kasutuskriteeriumid (1) Hoonete kasutuspiirseisundite puhul tuleks arvestada kriteeriume, mis on seotud näiteks vahelae jäikuse, vahelae kõrgusmärkide erinevuse, korruse või/ja hoone jäikussidemetega ja katuse jäikusega. Jäikuskriteeriumid võivad olla esitatud vertikaalse läbipainde ja vibratsiooni ning jäikussidemete horisontaalsiirde piirsuurustena. (2) Kasutuskriteeriumid tuleks iga projekti jaoks eraldi kindlaks määrata ja kooskõlastada tellijaga. Märkus. Kasutuskriteeriumid võivad olla kindlaks määratud rahvuslikus lisas. (3)P Kasutuskriteeriumid deformatsioonidele ja vibratsioonile peab kindlaks määrama: olenevalt kavandatud kasutusest; olenevalt kasutusnõuetest vastavalt jaotisele 3.4; olenevalt kandekonstruktsioonis kasutada kavatsetavatest materjalidest. A Deformatsioonid ja horisontaalsiirded

39 (1) Vertikaalsed ja horisontaalsed deformatsioonid tuleks arvutada kooskõlas EN 1992 kuni EN 1999, kasutades sobivaid koormuskombinatsioone vastavalt valemitele (6.14a) kuni (6.16b) ja arvestades 3.4(1) toodud kasutusnõudeid. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata taastuvate ja mittetaastuvate deformatsioonide eristamisele. 39 (2) Vertikaalsed läbipainded on skeemina esitatud joonisel A.1.1. Tähised: Joonis A.1.1 Läbipainde määratlus w c koormamata konstruktsioonielemendi eeltõus; w 1 läbipainde algosa, mille tekitavad vaadeldava koormuskombinatsiooni alaliskoormused avaldiste (6.14a) kuni (6.16b) kohaselt; w 2 läbipainde juurdekasv alaliskoormuste pikaajalisest mõjust (näit. roome); w 3 läbipainde lisaosa, mille tekitavad vaadeldava koormuskombinatsiooni muutuvkoormused avaldiste (6.14a) kuni (6.16b) kohaselt; w tot koguläbipaine w 1, w 2 ja w 3 summana; w max näiv koguläbipaine, arvestades eeltõusu. (3) Kui on vaja arvestada läbipainde põhjustatud konstruktsiooni, viimistluse või mittekandvate konstruktsioonide (näiteks vaheseinad, vooderdis) kahjustusi või talitlushäireid, tuleks läbipainde kontrollimisel arvesse võtta need alalis- ja muutuvkoormused, mis rakenduvad pärast konstruktsiooni valmimist. Märkus. Juhised, millist avaldist (6.14a) kuni (6.16b) kasutada, on toodud ja EN 1992 kuni EN (4) Konstruktsiooni välimuse arvestamise vajaduse korral tuleks kasutada tõenäolist koormuskombinatsiooni [avaldis (6.16b)].

40 (5) Kui on oluline kasutaja mugavuse või seadmete talitluse arvessevõtt, peaks kontroll arvestama vastavate muutuvkoormuste mõju. 40 (6) Mahukahanemisest, relaksatsioonist ja roomest tingitud pikaajalised deformatsioonid tuleks vajaduse korral arvesse võtta ja need arvutada alaliskoormuste ning muutuvkoormuste tõenäoliste väärtuste alusel. (7) Horisontaalsiirete skeem on esitatud joonisel A.1.2. Joonis A.1.2 Horisontaalsiirde määratlus Tähised: u üldine horisontaalsiire hoone kogukõrguses H, u i horisontaalsiire ühe korruse kõrguse H i ulatuses. A Võnkumine (1) Hoone ja selle konstruktsioonide rahuldavate võnkumisnähete hindamiseks tuleks kasutustingimustes teiste seas arvestada järgmisi aspekte: a) kasutaja mugavus, b) konstruktsiooni või konstruktsioonielementide talitlus (näiteks praod vaheseintes, viimistluse kahjustus, hoone sisustuse vibratsioonitundlikkus).... (4) Võimalikud arvestatavad võnkeallikad on inimeste kõndimine, sünkroonliikumine, mehhanismid, pinnase kaudu leviv liiklusvibratsioon ja tuul.

41 Need ja muud võnkeallikad tuleks iga projekti jaoks kindlaks määrata ja tellijaga kooskõlastada. 41 LISA B (teatmelisa) EHITISTE KONSTRUKTSIOONIDE TÖÖKINDLUSE TAGAMINE LISA C (teatmelisa) OSAVARUTEGURITE KASUTAMISE JA TÖÖKINDLUSE ANALÜÜSI ALUSED LISA D (teatmelisa) PROJEKTEERIMINE KATSETE ALUSEL (RAHVUSLIK LISA NA) - vt. Lisa A

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

RT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD

RT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD CAD www.rakennustieto.fi/rt-cad Detsember 2005 Kehtib jaanuarini 2009 1 (6) polüstüreen vahtplastist isoleermaterjalid RT K-37080 et RT/KH 375.2-37080 et 27.14 Talo 2000 FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam

Detaljer

06/2009. Komplektalajaamad HEKA

06/2009. Komplektalajaamad HEKA Komplektalajaamad HEKA HEKA komplektalajaamad on tüüpkatsetatud tehasetootelised alajaamad, mis koosnevad kaitsekestas paiknevatest trafodest, madalpinge- ja kõrgepingejaotlast, ühendustest ja abiseadmetest.

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR0030 Sessejuhatus Robotitehnikasse Kodutöö Tööstusroboti Kinemaatika ja Juhtimine Mitsubishi RV-3S Koostanud: Sergei Astapov 0987

Detaljer

OHUTUSKAART MORBELA OÜ TÄNASSILMA TEE 13 SAKU VALD HARJUMAA

OHUTUSKAART MORBELA OÜ TÄNASSILMA TEE 13 SAKU VALD HARJUMAA Lehekülg 1 of (millestki?) 10 OHUTUSKAART MORBELA OÜ TÄNASSILMA TEE 13 SAKU VALD HARJUMAA ALAPUNKT (-JAOTUS) 1 PRODUKT JA KOMPANII IDENTIFIKATSIOON Käesolev (kemikaali) ohutuskaart vastab ülaltoodud läbivaatamise

Detaljer

Tehnilised andmed TEHNILINE KATALOOG

Tehnilised andmed TEHNILINE KATALOOG Tehnilised andmed 5 2008 TEHNILINE KATALOOG Sisukord PURMO 3 Paneelradiaatorid ÜLDIST / GARANTII TINGIMUSED 4 PURMO COMPACT 5 Tehnilised andmed ja radiaatoritüübid 5 Ühendused ja paigaldusmõõdud 6 Soojusväljastuse

Detaljer

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 11, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 11, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet EKSPERTHINNANG Kinnistu nr 9472201, aadressil Smuuli 11, Töö nr 0601-3209/M Tallinn 2006 Tellija: Tallinna Maa-amet 2 SISUKORD Lk. 1. HINDAMISE OBJEKT 3 2. EKSPERTHINNANGU TELLIJA 3 3. HINDAMISE EESMÄRK

Detaljer

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 *

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * Kohtuasjas 9/70, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Finanzgericht München i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Detaljer

TOIMIVUSDEKLARATSIOON

TOIMIVUSDEKLARATSIOON ET TOIMIVUSDEKLARATSIOON kooskõlas lisaga III määrusest (EL) nr 305/2011 (Ehitustoodete määrus) Hilti tulekindel vaht CFS-F FX Nr Hilti CFS 0843-CPD-0100 1. Tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood:

Detaljer

Füüsikaline maailmapilt (II osa)

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus... 2 3. Vastastikmõjud... 2 3.1. Gravitatsiooniline vastastikmõju... 3 3.2. Elektromagnetiline vastastikmõju... 4 3.3. Tugev ja nõrk vastastikmõju... 8 4.

Detaljer

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsikalise looduskäsitluse alused Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna. Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja

Detaljer

EUROOPA PARLAMENT. Istungidokument

EUROOPA PARLAMENT. Istungidokument EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0017/2006 2003/0262(COD) 19/01/2006 Ühisseisukoht Nõukogu 8. detsembri 2005. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet EKSPERTHINNANG Kinnistu nr 377201, aadressil Smuuli 9, Töö nr 0601-3208/M Tallinn 2006 Tellija: Tallinna Maa-amet 2 SISUKORD Lk. 1. HINDAMISE OBJEKT 3 2. EKSPERTHINNANGU TELLIJA 3 3. HINDAMISE EESMÄRK

Detaljer

3 Madalpingevõrgud. 3.1 Elektrivarustus madalpingel Põhimõisted

3 Madalpingevõrgud. 3.1 Elektrivarustus madalpingel Põhimõisted 3 Madalpingevõrgud Elektrit tarbitakse valdavalt madalpingel. Kuigi jaotusvõrkude ehituse ja käidu probleemid seonduvad enamasti kõrgepingega, peavad ala spetsialistid tundma ka madalpingevõrkude ja -paigaldiste

Detaljer

Magnet. Füüsika 11.klassile

Magnet. Füüsika 11.klassile Magnet Füüsika 11.klassile Hans Christian Oersted Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks

Detaljer

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND Majandus- ja taristuministri 03.oktoobri 2014.a määrus nr 85 Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020 LISA TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND 2014-2020 [Projekti nimi] Prioriteetne suund:

Detaljer

Favoriserer dagens regler for lastkombinering lette materialer. Steinar Leivestad, Standard Norge 2015-12-09

Favoriserer dagens regler for lastkombinering lette materialer. Steinar Leivestad, Standard Norge 2015-12-09 Favoriserer dagens regler for lastkombinering lette materialer Steinar Leivestad, Standard Norge 2015-12-09 Favoriserer dagens regler for lastkombinering lette materialer Svaret på dette er; JA Bør det

Detaljer

MONTERINGSVEILEDNING FOR LIFE MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE MONTAAŽIJUHEND

MONTERINGSVEILEDNING FOR LIFE MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE MONTAAŽIJUHEND E-240 GBS E-340 GBS E-440 GBS E-640 GBS S-240 GBS S-340 GBS S-440 GBS S-640 GBS Gratis nedlasting Gratis download Lataa ilmaiseksi Tasuta Allalaadimine MONTERINGSVEILEDNING MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE

Detaljer

Rockwooli kivivill KROHVITUD VÄLISSEINTE SOOJUSTUS. PAIGALDAMINE T U L E K I N D E L S O O J U S T U S

Rockwooli kivivill KROHVITUD VÄLISSEINTE SOOJUSTUS. PAIGALDAMINE T U L E K I N D E L S O O J U S T U S Rockwooli kivivill KROHVITUD VÄLISSEINTE SOOJUSTUS. PAIGALDAMINE T U L E K I N D E L S O O J U S T U S Rockwooli isolatsioonitooteid on valmistatud soojust ja heli isoleerivast, tulekindlast ning vett

Detaljer

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi määrustik 11. väljaanne, kehtiv alates 1. jaanuarist 2014 Muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 Printed in Switzerland Copyright 2017 Fédération

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2008

Tariifikvootide ja seire statistika 2008 Tariifikvootide ja seire statistika 2008 1. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. 64 59 63 59 34 39 38 35 32 57 30 37 Kokku:

Detaljer

MEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL

MEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL MEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL 004-010 Sisukord Laboratoorne töö nr 1 Vaba langemise kiirenduse määramine... 3 Laboratoorne töö nr Atwoodi masin... 7 Laboratoorne töö nr 3 Impulsi jäävuse seaduse

Detaljer

) liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. Võrrand, x x0. 2 t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet

) liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. Võrrand, x x0. 2 t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet 1. I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende

Detaljer

Eksperimentaalfüüsika konspekt

Eksperimentaalfüüsika konspekt Eksperimentaalfüüsika konspekt 04.03.011 Koostanud: Tõnu Laas 1 Arvutustehnika rakendamine mõõtmistel...3 1.1. Analoog-digitaalmuundurid. Digitaal-analoogmuundurid...3 1.. Koodid...4 1.3. Diskreetimine...6

Detaljer

2. Matemaatiline põhivara

2. Matemaatiline põhivara Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks

Detaljer

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL-

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL- DETSEMBER 2003 NR. 4 (36) Järelevalvet teeb Soome firmast Finnroad OY ning kohalikest konsultantidest AS Taalri Varahaldusest ja AS Teede Tehnokeskusest moodustunud meeskond. Lepingu hind on 13,9 mln krooni.

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

KASUTUSJUHEND PRESTIGE-S SERIES

KASUTUSJUHEND PRESTIGE-S SERIES KASUTUSJUHEND PRESTIGE-S SERIES Kasutusjuhend Kasutusjuhendi originaali tõlge 0077-00 / et / 0.009 PRESTIGE 990-S DYNAMIC POWER CLIMATRONIC PRESTIGE 00-S DYNAMIC POWER CLIMATRONIC PLUS 6607 / 0! EN 60335--7:003+A:009

Detaljer

/ÛVEFQFTVNBTJO FU,BTVUVTKVIFOE SPV50E00SK

/ÛVEFQFTVNBTJO FU,BTVUVTKVIFOE SPV50E00SK SPV50E00SK Sisukord Ohutusnõuanded.................. 4 Enne seadme kasutuselevõtmist..... 4 Tarnimisel...................... 4 Installeerimisel.................. 4 Igapäevases kasutuses............ 4

Detaljer

KATUSEKATTED JA MEMBRAANID VÄÄRTUSI KAITSEV KATUSEKATE. Meie lahendused tagavad lihtsa ehitusprotsessi ja katuse, mis on vastupidav loodusjõudele.

KATUSEKATTED JA MEMBRAANID VÄÄRTUSI KAITSEV KATUSEKATE. Meie lahendused tagavad lihtsa ehitusprotsessi ja katuse, mis on vastupidav loodusjõudele. KATUSEKATTED JA MEMBRAANID VÄÄRTUSI KAITSEV KATUSEKATE Meie lahendused tagavad lihtsa ehitusprotsessi ja katuse, mis on vastupidav loodusjõudele. Protan kaitseb väärtusi Protan on Norra tööstuskontsern,

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008 KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute

Detaljer

FIBO KORRALIK KORSTEN

FIBO KORRALIK KORSTEN KORRALIK KORSTEN FIBO KORRALIK KORSTEN maxit Estonia AS on pakkunud kvaliteetseid korstnasüsteeme Eesti turul juba 10 aastat. Euroopas on FIBOtüüpi korstnaid toodetud ja paigaldatud üle 30 aasta LECA kaubamärgi

Detaljer

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Montelukast Orion, 10 mg tabletid Montelukast Täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Montelukast Orion, 10 mg tabletid Montelukast Täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Montelukast Orion, 10 mg tabletid Montelukast Täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

RIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE - EHITUSTÖÖ nr Hankedokumendid

RIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE - EHITUSTÖÖ nr Hankedokumendid Hankija nimi: PALUPERA VALLAVALITSUS KINNITATUD Palupera vallavalitsuse 11.veebruari 2016.a. korraldusega nr 21 RIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE -

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG GARAAŽIUKSED GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN KATALOOG 2016 1 GARAAŽIUKSED seeria Wayne Dalton Wayne Dalton 9100 Comfort... 4-5 Wayne Dalton 9600 Classic... 6-7 seeria KRONway KRONway K-4 Thermo Plus... 8-9

Detaljer

ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE

ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Eesti Mesinike Liit Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames. Autor: Aivo Sildnik Toimetaja

Detaljer

Madalenergia- ja liginullenergiahoone kavandamine

Madalenergia- ja liginullenergiahoone kavandamine EESTI-SVEITSIKOOSTOOPROGRAMM ESTONIAN-SWISS COOPERATION PROGRAMME Madalenergia- ja liginullenergiahoone kavandamine Juhend väikeelamute projekteerijale, ehitajale ja tellijale Targo Kalamees Teet Tark

Detaljer

ECO601 KASUTUSJUHEND ME04

ECO601 KASUTUSJUHEND ME04 RAK 72.4 9.11.2010 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 # ECO601 KASUTUSJUHEND ME04 TUTVUSTUS ECO601 on mõeldud maja kütte- ja valvesüsteemide lihtsaks juhtimiseks. Seadet saab juhtida koha pealt kasutades juhtnuppu või

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2009

Tariifikvootide ja seire statistika 2009 Tariifikvootide ja seire statistika 2009 1. Kehtinud tariifikvootide arv kokku 2 2. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes 2 3. Tariifikvoodi taotluste arv riikide lõikes 3 4. Tariifikvoodi

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on

Detaljer

Kõik piletid internetist 5% soodsamad! Lisanduvad soodustused: lastele, õpilastele, pensionäridele ja gruppidele

Kõik piletid internetist 5% soodsamad! Lisanduvad soodustused: lastele, õpilastele, pensionäridele ja gruppidele Kõik piletid internetist 5% soodsamad! Lisanduvad soodustused: lastele, õpilastele, pensionäridele ja gruppidele www.ecolines.net ECOLINES firmast: Oleme olnud rahvusvaheliste vedude turul alates 1997

Detaljer

KÄESOLEV NOTEERIMISPROSPEKT JA AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE TINGIMUSED (EDASPIDI KOOS NIMETATUD KA KUI PROSPEKT ) ON KOOSTATUD SEISUGA 16. MAI A.

KÄESOLEV NOTEERIMISPROSPEKT JA AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE TINGIMUSED (EDASPIDI KOOS NIMETATUD KA KUI PROSPEKT ) ON KOOSTATUD SEISUGA 16. MAI A. KÄESOLEV NOTEERIMISPROSPEKT JA AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE TINGIMUSED (EDASPIDI KOOS NIMETATUD KA KUI PROSPEKT ) ON KOOSTATUD SEISUGA 16. MAI 2005. A. KORRALDA- JAD (NAGU DEFINEERITUD OSAS ÜLDINE INFORMATSIOON

Detaljer

SÕIDUKIKINDLUSTUSE TINGIMUSED

SÕIDUKIKINDLUSTUSE TINGIMUSED Käesolevad kindlustustingimused sätestavad kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel sõlmitud sõidukikindlustuse lepingus märgitud kaitse ulatuse ja tingimused. Kindlustuslepingus reguleerimata küsimustes

Detaljer

Maa-amet KÕRGUSVÕRGU REKONSTRUEERIMISE JA NIVELLEERIMISE JUHEND

Maa-amet KÕRGUSVÕRGU REKONSTRUEERIMISE JA NIVELLEERIMISE JUHEND Maa-amet KÕRGUSVÕRGU REKONSTRUEERIMISE JA NIVELLEERIMISE JUHEND 2006 SISUKORD 1. Üldsätted... 3 2. Kõrgusvõrgu ülesehitus... 4 3. Kõrgusvõrgu ülevaatus ja ehitamine... 8 4. Reeperite (tsentrite) tüübid...16

Detaljer

Elastsusõpetus. (Lineaarne elastsusteooria)

Elastsusõpetus. (Lineaarne elastsusteooria) Tallnna Tehnkaülkool Mehaankansttuut Rakendusmehaanka õppetool ndrus Salupere Elastsusõpetus (Lneaarne elastsusteoora) Loengukonspekt Tallnn 2009-2012 1 Eessõna Käesolev loengukonspekt on eeskätt mõeldud

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

Jääkreostusobjektide inventariseerimine Hinnangute koostamine ja andmete analüüs

Jääkreostusobjektide inventariseerimine Hinnangute koostamine ja andmete analüüs Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015 Hinnangute koostamine ja andmete analüüs Tallinn 2015 Töö nimetus: Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. Hinnangute koostamine ja andmete

Detaljer

Wilo-SiBoost Smart (FC)... Helix V/... Helix VE/... Helix EXCEL

Wilo-SiBoost Smart (FC)... Helix V/... Helix VE/... Helix EXCEL Pioneering for You Wilo-SiBoost Smart (FC)... Helix V/... Helix VE/... Helix EXCEL et Paigaldus- ja kasutusjuhend 2 535 457-Ed.03 / 2015-11-Wilo Fig. 1a: Fig. 1b: Fig. 1c: Fig. 2a: Fig. 2b: Fig. 3: Fig.

Detaljer

Palgad ja töötingimused Norras

Palgad ja töötingimused Norras EESTI Palgad ja töötingimused Norras Info Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari kodakondsusega ehitustöölistele www.fellesforbundet.no Tere tulemast Norrasse tööle!

Detaljer

Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududega. Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on

Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududega. Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on 4 LIIKUMISE PÕHJUSED 41 Jõud Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududea Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on jõud mass liikumishulk ehk impulss (kulliikumise

Detaljer

KASUTUSJUHEND INSPIRATION SERIES

KASUTUSJUHEND INSPIRATION SERIES KASUTUSJUHEND INSPIRATION SERIES Kasutusjuhend 1004235-00A / et / 06.2008 Inspiration 400 Super Power Inspiration 400 Twin Power Inspiration 400 Turbo Power Inspiration 450 Super Power Inspiration 450

Detaljer

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Semiootika osakond Marit Hansen REAALIDE TÕLKIMINE NORRA KEELEST EESTI KEELDE KETIL BJØRNSTAD ROMAANI MUUSIKALE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad: Terje Loogus, Anu Laanemets

Detaljer

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Montelukast Portfarma 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Täiskasvanutele ja alates 15-aastastele noorukitele Montelukast Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt

Detaljer

SPEKTROSKOOPIA ALUSED

SPEKTROSKOOPIA ALUSED Tartu Ülikool Füüsika Instituut Valter Kiisk SPEKTROSKOOPIA ALUSED Loengukonspekt kursustele LOFY.02.019 ja LOFY.01.024 Viimati täiendatud: 31. oktoober 2016. a. SISUKORD Spektroskoopia üldmõisted 4 1

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

3M Eesti. Tööstusteibid ja -liimid. Teipide ja liimide. tootekataloog

3M Eesti. Tööstusteibid ja -liimid. Teipide ja liimide. tootekataloog 3M Eesti Tööstusteibid ja -liimid Teipide ja liimide tootekataloog 2013 Sisukord Kahepoolsed teibid 3 Ühepoolsed teibid 12 Erimaterjalid 30 Struktuurliimid 32 Kuumliimid 41 Aerosoolliimid 44 Lahustibaasilised

Detaljer

Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad

Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad Venemaa, Peterburi, 31. juuli 4. august 2007 Individuaalarvestuse ülesannete lahendused Ülesanne nr!1 Kiri on ülesehitatud

Detaljer

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend USER S MANUAL SISUKORD Üldinfo.... 2 Kasutusjuhendi eesmärk.... 2 Tootja ja seadme identifitseerimine.... 3 Informatsioon ohutuse kohta.... 3 Ohutusnõuded... 3 Turvavarustus.... 4 Ohutussignaalid.... 5

Detaljer

User Guide. Eesti. Nasal Pillows System

User Guide. Eesti. Nasal Pillows System User Guide Eesti Nasal Pillows System Fitting / Tillpassning / Tilpasning / Tilpasning / Sovittaminen / Paigaldamine 1 2 3 Adjustment / Justering / Justering / Justering / Säätäminen / Kohendamine Removal

Detaljer

3M Eesti Tööstusteibid ja -liimid. Teipide ja liimide. tootekataloog

3M Eesti Tööstusteibid ja -liimid. Teipide ja liimide. tootekataloog 3M Eesti Tööstusteibid ja -liimid Teipide ja liimide tootekataloog 2013 Sisukord Kahepoolsed teibid 3 Ühepoolsed teibid 12 Erimaterjalid 30 Struktuurliimid 32 Kuumliimid 41 Aerosoolliimid 44 Lahustibaasilised

Detaljer

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Prestarium Arginine 5mg, õhukese polümeerikattega tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Perindopriilarginiin. Üks õhukese polümeerikattega

Detaljer

Polümeerid Üldmõisted

Polümeerid Üldmõisted Eesti Kunstiakadeemia Restaureerimisteaduskond Muinsuskaitse ja restareerimise eriala Õppeaine:Konserveerimiskeemia Õppejõud:Heige Peets Ennistuskoda Kanut, tel 6 44 25 63, 52 97142 esemed@kanut.ee Loeng:

Detaljer

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht Elva linn tunnustab» lehekülg 3 Konguta näitetrupp võitis peapreemia Infoleht Elva valla infokandja» lehekülg 4 Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5 Rannus valmis discgolfi rada» lehekülg 5 Hind: 0,50 VALLA

Detaljer

Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2014.

Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2014. KINNITATUD Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse liikme 22. jaanuari 2015 käskkirjaga nr 1-5/21 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2014. Tallinn 2014.a.

Detaljer

AS SPIN TEK. Rendimoodul REENI 6.3. Kasutaja juhend

AS SPIN TEK. Rendimoodul REENI 6.3. Kasutaja juhend AS SPIN TEK Rendimoodul REENI 6.3 Kasutaja juhend Tallinn 2011 Rendimoodul Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 4 2. PROGRAMMI PIIRID... 6 3. PROGRAMMI KÄIVITAMINE... 7 3.1 PROGRAMMI KÄIVITAMINE... 7 4. METOODILINE

Detaljer

KEMIKAALI OHUTUSKAART

KEMIKAALI OHUTUSKAART 1.1 Tootetähis Vastab määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, mida muudeti määrusega (EL) nr 2015/830 - Eesti 1. JAGU. Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine Toote nimetus Toote kood

Detaljer

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Pakendi infoleht: teave kasutajale Pakendi infoleht: teave kasutajale Adalat Oros 20 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Adalat Oros 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Adalat Oros 60 mg toimeainet prolongeeritult

Detaljer

Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini õppetool Dr. Heli Tähepõld/peremeditsiini praktika üldkoordinaator Liis Põld/õppekorralduse spetsialist Sisukord

Detaljer

MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID

MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Üldfüüsika kateeder MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID Teine, parandatud trükk Koostanud J.Salm T A R T U 198 8 Kinnitatud

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Sobivad materjalid ja lahustid Ideaalsed materjalid ja lahustid on sellised, mis ei neela märkimisväärselt IR kiirgust 4000-400 cm - vahemikus

Detaljer

KASUTUSJUHEND OPEN SUN 1050

KASUTUSJUHEND OPEN SUN 1050 KASUTUSJUHEND OPEN SUN 050 Kasutusjuhend 0066-00- / et / 03.007 OPEN SUN 050 ULTRA POWER 0750 / 0 53 / JK-Global Service GmbH Rottbitzer Straße 69 53604 Bad Honnef (Rottbitze) GERMANY +49 (0) 4 / 88-86

Detaljer

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend USER S MANUAL SISUKORD Üldinfo.... 2 Kasutusjuhendi eesmärk.... 2 Tootja ja seadme identifitseerimine.... 3 Informatsioon ohutuse kohta.... 3 Ohutusnõuded... 3 Turvavarustus.... 4 Ohutussignaalid.... 5

Detaljer

Tartu Regiooni Energiaagentuur Harku valla Harkujärve ja Türisalu küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks

Tartu Regiooni Energiaagentuur Harku valla Harkujärve ja Türisalu küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks Tartu Regiooni Energiaagentuur Harku valla Harkujärve ja Türisalu küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2027 KINNITATUD Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8

Detaljer

Gümnaasiumi matemaatika kitsa kursuse õppe kirjeldus

Gümnaasiumi matemaatika kitsa kursuse õppe kirjeldus 1 Gümnaasiumi matemaatika kitsa kursuse õppe kirjeldus 1. Üldisi märkusi Gümnaasiumi matemaatika kitsa kursuse õppe korraldamisel tuleb lähtuda ainekavas märgitud kahest põhiseisukohast 1 : 1) kitsa kava

Detaljer

Reoveekanalisatsioon. Eluks vajalikud ühendused

Reoveekanalisatsioon. Eluks vajalikud ühendused Reoveekanalisatsioon Eluks vajalikud ühendused Hea klient, Tere tulemast tutvuma reoveekanalisatsiooni torustikke käsitleva brošüüriga. Käesolevas trükises vaatleme ainult hooneväliseid isevoolseid kanalisatsioonitorustikke.

Detaljer

VALGJÄRVE VALLAVALITSUS VALGJÄRVE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

VALGJÄRVE VALLAVALITSUS VALGJÄRVE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA VALGJÄRVE VALLAVALITSUS VALGJÄRVE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2014-2026 SAVERNA 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS... 9 2 VALGJÄRVE VALLA ÜLDINE ÜLEVAADE, ASUKOHT JA GEOGRAAFILINE ASEND...

Detaljer

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend USER S MANUAL SISUKORD Üldinfo.... 2 i eesmärk.... 2 Tootja ja seadme identifitseerimine.... 3 Informatsioon ohutuse kohta.... 3 Ohutusnõuded... 3 Turvavarustus.... 4 Ohutussignaalid.... 5 Tehniline informatsioon....

Detaljer

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Laura Berta Vahtra KUNSTNIKUPOSITSIOON Maalimise jaoks võtan aega, et olla ja mõelda ning

Detaljer

AS SPIN TEK. Rendimoodul REENI 6.4. Kasutaja juhend. AS Spin TEK 1

AS SPIN TEK. Rendimoodul REENI 6.4. Kasutaja juhend. AS Spin TEK 1 AS SPIN TEK Rendimoodul REENI 6.4 Kasutaja juhend AS Spin TEK 1 Rendimoodul Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 4 1.1 REENI EESMÄRK... 4 1.2 PROGRAMMI NÕUDED JA VÕIMALUSED... 5 1.3 PROGRAMMI KÄIVITAMINE... 6 2.

Detaljer

KASVUHOONE STRONG LIGHT

KASVUHOONE STRONG LIGHT KASVUHOONE STRONG LIGHT 2,1m 3,0m min 4m ! Kasvuhoone paigaldamisel ja kasutamisel pidage rangelt kinni juhendist ja ohutusjuhistest Kasutusjuhend Enne kasutamist tuleb kasvuhoone vastavalt paigaldusjuhendile

Detaljer

aastapäeva ilutulestik

aastapäeva ilutulestik Trükiarv 27 000 www.tallinn.ee/pohja Veebruar 2016 Eesti vanim inimene elab Põhja-Tallinnas Head tallinlased! 2. veebruaril möödus 96 aastat Tartu rahulepingu allakirjutamisest ning juba 24. veebruaril

Detaljer

Originaalkäitusjuhend (ET)

Originaalkäitusjuhend (ET) Originaalkäitusjuhend (ET) ATR 60 C Seeria-nr 1805494- ATR 68 C Seeria-nr 1805519- Honda GX100 Book ID: EG-Kon for mi täts er klä rung EY-vaa ti mus ten mu kai su us va kuu tus / EU-Sams vars er klæ ring

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D L A E K V E R E V A L L A Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 7 (63) MAI 04 TASUTA KEVADINE KIRBUTURG 7. mail Venevere kaupluse juures kell.00 5.00. Tulla

Detaljer

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused 1 (5) Kampaania kestab 01.nov 2014.a - 31.jaan 2015.a. Kampaanias saavad osaleda 1.-6.klassid (k.a) üle Eesti. Kampaanias osalemiseks tuleb klass registreeruda saates e-mail aadressil: mari-liis.kallismaa@kuusakoski.com.

Detaljer